Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kujundav hindamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toetav, õppekava, kärner, õppeprotsessi, riigiteataja, vigade, määratlus, õppeprotsessis, õpilasele, õpikäsitus, õppekavade, õppimisel, curriculum, sites, kohandada, küsimusi, teadvustamine, temal, ühesugused, rohkemgi, sisuks, elukestva, eelduseks, antav, otsima, tooma, suhtuda, osasse, õppimisvõimalusi, sotsio, konstruktivistlik, toetubPõhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud
ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine................................................
loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arengusuundadest, kus arvestatakse asutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning asutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengus. Inimeste jagatud arusaam ja kokkulepe edasise tegevuse suhtes. Arenguvestlus - süstematiseeritud vestlus juhi ja töötaja (õpetaja ja lapsevanema ning õppija)
õpetajatel kaasa aidata õpilaste avastuslikule tegevusele: luua tingimused uurimusliku huvi tekkimiseks ning toetada õpilaste vastavasuunalist tegevust neile sobivate käsitlusviiside ja vahendite soovitamisega. Õppemeetodid 1. Milliseks kolmeks rühmaks saab jaotada uue materjali õppimise meetodid õpetaja-kesksuse ja õpilasekesksuse skaalal? 1) Õpetajakeskseks õpetamisviisiks saab nimetada kõiki viise, kus õpetaja on õppeprotsessis aktiivseks osapooleks. Esmalt kuuluvad siia õppematerjali suuline esitamine loengu, jutustuse ja seletusena ning klassidemonstratsioonid. Loeng – õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Päris klassikalisel kujul kasutatakse loenguid üldhariduskoolis võrdlemisi harva. Enamasti moodustab uue materjali esitus vaid osa tunnist ja esitusviiski on paindlikum kui tavaloengul.
juriidilisele või füüsilisele isikule. PGS Mis on koolikohustus? Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt kuni põhihariduse omandamiseni või 17aastaseks saamiseni. Koolikohustust ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta. Mida reguleerib riiklik õppekava ja kes selle kehtestab? Õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale. Kehtestab Vabariigi Valitsus. Milles seisneb sisehindamine? Pidev protsess, mille eesmärk tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli
alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid on: 1) põhikool; 2) koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena ning millega hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli puhul võib olla liidetud ka gümnaasium
määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi." Mainitud ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 on öeldud: "Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava (edaspidi koos riiklikud õppekavad) kehtestab Vabariigi Valitsus." Lihtustsatud õpe on põhikooli lihtsustatud õppekava variant (vastava määruse lisa 1), mis on mõeldud kerge vaimse alaarenguga õpilastele. Nendeks on RHK-10 järgi isikud, kes on võimelised saavutama · "täieliku sõltumatuse eneseteenindamisel (söömine, pesemine, riietumine, puhtuse pidamine); · samuti praktilised ja koduse tegevuse oskused;
juhendanud. Käesolev materjal sisaldab nende tunnustatud praktikute poolt kirja pandud soovitusi, juhendmaterjale, näidiseid. Kuna tegemist on elektroonselt kättesaadava materjaliga, siis võimaldab see olla ka avatud uute näidete, soovituslike juhendmaterjalide jm osas. 4 Sisukord Uurimistöö ja praktiline töö kooli õppeprotsessi osana........................................................................... 5 PRAKTILINE TÖÖ GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMINA.......................................................................... 7 Gümnaasiumi praktilise töö läbiviimise juhend kunstis......................................................................... 11 Gümnaasiumi praktilise töö läbiviimise juhend kunstis. Lisa 1 Tiitellehe vormistamise näidis ..............16
12.10.2017 Miks peab tundi planeerima? - Kindlustab, et tund on tasakaalustatud, otstarbekas ja õppijale sobilik - Annab õpetajale võimaluse ette näha võimalikke probleeme ja nende lahendusi - Annab õpetajale (ja õppijale) kindlustunde - On üldine hea tava ja märk professionaalsusest (answer garden.ch) Milles õppetöö kavandamine õpetaja jaoks alguse saab? Kooli õppekava Ainekava Teen töökava(1a või 6kuud või üldse ei nõua) Teen ainekava, kas võtan kellegi teise ja kavandan või teen nullist, algajale on mugavam kohandada Pane õpetaja tegevused järjestusse.. - valmistada õppetegevused ette - Sõnastada õppe-eesmäärgid(õpiväljundid)(2/3) - Tegevuste läbiviimine(õppeprotsessi juhtimine) Ülddidaktika ja kasvatustöö alused - Määratleda õppijate vajadused (1)
kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3.õppimise ja õpimotivatsiooni mõistmine ja nende teadmiste rakendamine 4.õpetamisviiside (meetodite ja praktika) ning õpilastele üldise lähenemise väljavalimine ja rakendamine töös klassiga
esimesel tööaastal ette tulevate probleemide lahendamine, millised on eduka treeneri tunnused? Uuritakse ka õpetajate ettevalmistusprogramme ning pedagoogilise praktika programme. 4) Õpetaja/treeneri rollid uuritakse nende erinevusi ja sarnasusi, erinevustest tulenevaid konflikte, õpetaja/treeneri ootusi ja lootusi õpilastele. 5) Õppekava plaan uurimused ideaalsest õppekavast, õpetaja väärtushinnangute tulenevad otsused õppekava suhtes, mil määral õp/treener saavutab planeeritud eesmärgi, kehalise ettevalmistuse sobitamine õppekavasse, millised on noortel spordiga tegelemise tagajärjel saavutatavad tulemused ja väljundid. Õpetamiseks vajalikud teadmised Shulman. Lee Shulman kirjeldab oma 1987 a. ilmunud raamatus õpetamises vajalike teadmiste põhiprintsiipe ja lõimimist õppeprotsessi. 7 kategooriat: ainealased teadmised; üldised
l 2. praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad",
enesehindamist (globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) 21. saj. Algus – taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK – riiklik õppekava) Õppijakeskne õpetamine humanistlik õpetamisviis kommunikatiivsed õpetamismeetodid (rühmatööd) teadlik tähelepanu erinevatele õpistrateegijatele individualiseeritud lähenemine õpilasele Profesiooni piiritlus D.C.Corrigani ja M.Habermani järgi baasteadmised ja oskused – peavad olema teadmised, mida tavainimesel ei ole kvalifikatsiooni kindlustamine ressursid praktiseerimistingimused (temperatuur, mööbel) Poolprofessionaali tunnused kehv lühiajaline koolitus madal ühiskondlik staatus tagasihoidlik teadmiste ja oskuste pagas nõrk vastutustunne nende ees, kellele teenet osutatakse
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4
mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus. Stiimul reaktsioon (R-S) Suutlikkus meelde jätta saadud kogemust. (E. L.Thorndike) kinnitamine- tasustamine (kass sai toidu kätte nupule vajutades). Harjutamise seadus kordamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efekti seadus- käitumine mis toob kaasa meeldivaid elamusi hakkab korduma. Vajalik on tagasiside. suur osa õpingutest toimub operantsuse tingituse vahendusel. tasustuse ja kinnitusena toimib see,mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Üleõppimine ja jaotatud praktika. Üleõppimine (kordamine) aitab materjali paremini meeles pidada. Pikem kordamine ei õigusta nähtud vaeva. kokkusurutud ajas õppimine õppimine toimub vahetpidamata pikema aja jooksul (huvi korral annab häid tulemusi) jaotatud ajas õppimine lühikeste sessioonidena (mehhaanilise meeldejätmise korral) tagasiside- edukuse kindlustab adekvaatne tagasiside tulemustest. Aidata kujundada õiget tegevusviisi. Vormimine ja tasustus
· Lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt. · Ei suru oma arvamust peale. · Õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele- õpilased saavad praktiseerida oma kommunikatsiooni oskusi. · Kasutab palju õpilaste kiitust ja innustamist. · Julgustab õpilaste sotsiaalselt kompetentset käitumist.(kuidas teatris käituda) **Autoritaarne stiil sobib õpilastele, kellel puudub õpimotivatsioon. Loovale õpilasele on see surm. Tunniosade juhtimine 1) Tunni algus- püsti tõusmine, et õpilane saaks aru, et algab tund. Saab ennast vahepeal liigutada. Eesmärgid+sissejuhatus(tunni ülevaade) 2) Üleminekud- tuleb üle mõelda. KT valmis eri aegadel, panen lisaülesanded tahvlile kirja. Asjad laual. 3) Tunni lõpetamine- 10-15 min enne lõppu. Kodutöö annan selgitan kokkuvõte uuest osast tagasiside õpilastelt kui ka õpetajapoolne tagasiside.
õpilastele. § 9. Koolikohustus (3) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile. § 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.
Nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös. Teine tähtis osa on põhikooli riiklikus õppekavas on individuaalsel lähenemisel, arvestades õpilase taju ja mõtlemise eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, terviseseisundit huvi ja kogemusi. Nõue arvestada ülesannete ea- ja jõukohasust ning anda aega piisavaks puhkuseks ja huvitegevuseks on igati lapse arengut toetav. Põhikool peab kasvatama lapsest õppimisele motiveritud indiviidi, kellel on kriitiline mõtlemisvõime, huvi õppida ja julgus ennast väljendada. Takistavaks asjaoluks võib siinkohal saada iganenud väärtused koolides. Õpetaja on väärtuskasvataja koolis niikaua, kui on koolides nn ,,nõukogude aja pärand" on raskendatud väärtustepõhine õpetus koolis, mis on suunatud reaalses elus hakkama saamisele mitte tuubitud teadmiste kogumile
pedagoogilis-psühholoogilisele hindamisele, vaatlusele, lisateabe koondamisele ning meditsiinilistele uuringutele ka litsentsitud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud 8 testide tulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest. Kui kool nii otsustab, tagatakse andekale õpilasele individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008) mainib andeka lapse ära ühel korral: ,,Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja."
reprodutseerida mälustrateegiad (abstraktsete või visuaalsete kujundite/kujutluste tekitamine; kordamine; tegevuste kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 2. Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida, jälgida, koordineerida, hinnata metakognitiivsed strateegiad (keskendumine, korraldamine, hindamine ...) afektiivsed strateegiad (erutuse vähendamine, enesejulgustamine, emotsioonide juhtimine, positiivne hoiak ...) sotsiaalsed strateegiad (üleküsimine, koos töötamine ...) Üldisi õpioskusi on vaja õppijal aidata omandada. Ei saa loota juhuslikkusele, et õppija tuleb ise sellega toime, sest õppimise õppimiseks on vaja teha sihikindlat ja
......................................................................... 27 2 SISSEJUHATUS Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lg 6 p 2 sätestab gümnaasiumi lõpetamise tingimused, milles on öeldud, et gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada õpilasuurimus või praktiline töö. Õpilasuurimuse ja praktilise töö juhend (edaspidi UPTJ) on Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi (edaspidi KJPG) õppekava lahutamatu osa. Õpilasuurimuse koostamise, vormistamise, kaitsmise ja hindamise juhend on vormistatud uurimistöödele esitatud nõuetele, vastates KJPG õpilasuurimuse ja praktilise töö tingimustele ja korrale. Õpilasuurimus on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames ette valmistatud kirjalik töö. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega. Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames või seda
eneseväljendust, ning luua oma kultuuriline identiteet. Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse tähtsus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. (Põhikooli riiklik õppekava, 8.04.2015) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Õppekava järgi mõistetakse õpikeskkonnana õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad
SAATEKS 2011. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatakse, et kool korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. Loovtöö liigid võivad olla uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline töö. Loovtööd võib teha õpilane nii individuaalselt kui ka rühmas. Alates 1. septembrist 2013. a on loovtöö sooritamine põhikooli lõpetamise tingimuseks. Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning toetada: õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu; õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist; õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;
Kõrgema astme ülekanne seisneb käsitlusviiside rakendamises protseduurilise sarnasuse äratundmise alusel. Mõlema ülekandeliigi arendamisks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakandada uutes oludes. 8. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks Bruneri arvate on õppimine kõige edukam, kui see toimub avastus- või uurimisprotsessina. Õppimise põhieesmärgiks pole üksikfaktide ega seaduspärasuste meeldejätmine, vaid konkreetse teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide vahelistest seostest arusaamine. Bruner on veendunud, et õppeainetest kui teadusdistsipliinidest saab õpilasele anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse õpilaste tunnetusliku eripäraga, väikelastel
Vormimine. Tasustuse tõhususe sõltuvus sagedusest. Kokkusurutud ja ajas õppimise tulemuste võrdlus näitas, et üldjuhul on efekt suurem kui õppimine toimub lühikeste sessioonidena pikema aja vältel. Ka kujuneb õige käitumine paremini, kui saadakse adekvaatset tagasisidet õpitava oskuse sooritamisest. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisest. Tasustuse või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. 7. Operantse tingimise toimemehhanismi eripära inimõppimisel. Õpilasele saab öelda millist käitumist neilt ühe või teise märguande peale oodatakse. Neile saab seletada, milline tasu või hüve soovitud käitumisega kaasneb. Laste õpetamine on loomadega võrreldes tõhusam, sest nede puhul saab osutada soovitud käitumisele ja informeerida eesootavast tasustusest. 8. Programmõpe. Lineaar- ja hargprogrammid. Programmeeritud raamatud ja õpetatavad masinad.
Kakskeelne laps rühmas. [2012, 23. aprill]. www.tartu.ee/tahtvere/KAKSKEELSUS.doc KOOL Kakskeelne kool? Kui lapsevanemal on võimalus lapsele kool valida, tuleks selle leidmisel arvesse võtta terve hulk asjaolusid. Kakskeelsus on küll otsustav tegur, kuid keel ei tohi olla ainuke argument. Jälgida tuleb kooli vaimu, õpetajate pühendumust, edukust kirjutamis- ja arvutamisoskuse õpetamisel, loovust kunstis ja on veel palju teisi komponente, mis teevad ühe kooli suurepäraseks ja õpilasele ideaalseks. Kooli keelepoliitika seisukohalt on väga oluline välja uurida, mis on kooli keelelised eesmärgid. Mis keeles toimub õppetegevus ning suhtlus väljaspool kooli ning kuidas keeli tegelikult õppetöös kasutatakse. Kuidas toimub kakskeelsuse integreerimine. Heal kakskeelsel koolil on olemas detailsed juhtnöörid, kuidas lapses ühte või teist keelt arendatakse. Teine oluline punkt on keeleline tasakaal. Osa õppekeelest ja puhkusest on laste endi
isekeskis kui ka õpetajaga. Õppimine on edukam ,kui see leiab aset sotsiaalsetes situatsioonides Psühholoogiline -See tähendab, et oluline on keskenduda faktide vaheliste seoste leidmisele, nt mis tingis sel või teisel põhjusel järgneva sündmuste ahela jne. Antud õpetamist tulebki Bruneri arvates rakendada vastavalt lapse eale ja ealistele iseärasustele. Selleks soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, mis tähendab õpitava teema järkjärgulist laiendamist ja süvendamist vastavalt õpilaste arengule. Bruner leiab ka, et eksimine on õppimise loomulik koostisosa. 7. Põhilised õpetajakesksed õppemeetodid Õpetajakesksed õppemeetodid (nimetada põhilised ja kirjeldada lühidalt olemust) Enamlevinud õpetajakeskse õppemeetodi tõhusust mõjutavad tegurid (nimetada need ja selgitada, mida saab õpetaja teha edu kindlustamiseks)
lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppekava ja õppeprotsessi uuringud ning hariduspoliitika. Eelkoolipedagoogika uurib kasvukeskkonda ja kasvatusega seonduvaid probleeme ALUSHARIDUS Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja
alusharidus; põhiharidus (hariduse I tase); keskharidus (hariduse II tase); kõrgharidus (hariduse III tase). 4. Millised kooliastmed on? Klassid. Põhikooli kooliastmed on: I kooliaste 1.3. klass; II kooliaste 4.6. klass; III kooliaste 7.9. klass. 5. Mis on põhikooli ülesanne? Põhikooli ülesanne (1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. (2) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond. 6. Kuidas võib olla korraldatud õpe koolis? Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas, lähtudes riiklikus õppekavas esitatud nõuetest ja ülesannetest. kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel või erinevate õppeainete õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas; kasutatakse üldõpetuslikku õpet, mille puhul keskendutakse teatud teemadele,
jne. · Teised võimalikud põhjused:........................ Mida tähendab "Kelleks peab õpetaja õpilasi ja teisi õpetajaid" Esikohale asetame põhiküsimuse: KAS ÕPETAJA PEAB ÕPILASI 1. SUBJEKTIDEKS VÕI MANIPULEERIMISE OBJEKTIDEKS, 2. ARUKATEKS VÕI RUMALATEKS, 3. AUSATEKS VÕI VALELIKEKS, 4. SÕBRALIKEKS VÕI VAENULIKEKS, 5. VIRKADEKS VÕI LAISKADEKS... Lapsed kasvavad enamasti selliseks, nagu neid peetakse. Õpetaja tegevus võib olla · julgustav, · innustav, · toetav, · tunnustav, aga ka · kahtlustav, · vastandav, · alandav... Kuidas toimib (võib toimida) hindamine? Milline õpetaja ei sobi õpetama? Selline, kes arvab, et · tal on õigus ja kohustus aina õpetada ja hinnata; · ta on kõigist kõiges targem ja tema seisukohad on ainuõiged; · eesmärgiks on õppimine ja lapsed on vahendid: savi, mis tuleb vormida või metall, mida vermida; · saab õpetada ainet, mitte lapsi (inimesi); · sundus ja hirm on õppimise peamised atribuudid;
(Review) 14 2. ANDEKA LAPSE ARENDAMINE Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. (2) Õpilase andekust käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada
annaabi.ee 
