Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Savannid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Savannid
Kerli Heilu
8.klass
Savannid
Kliima
Kaks aastaaega ­ suvi ja talv
Suvi on vihmane ja talv kuiv
Mullastik ­ ferralliitmuld
Suur raua ja alumiiniumi sisaldus
Huumusevaene, vähe
viljakas
Niiskel ajal on kaetud
sageli veega, kuival
aastaajal kuivab läbi
ja tekib LATERIITKIHT,
mis meenutab telliskivi.
Taimestik
Kohastunud põuaperioodidega.
Vastupidavad
Valitsevad kõrrelised, mis on tavaliselt 1
2m kõrged.
Akaatsia Ahvileivapuu e. baobab
Purpurhiidkirss e. Ahvileivapuu e. baobab Harilik sõrmrohi
elevandirohi
Palmid
Pudelipuud
Loomastik
Arvukalt rohusööjaid imetajaid.
Toituvad erinevatest taimedest ja nende
osadest.
Liiguvad karjadena
Kuivaperioodil kogunevad veekogude
lähedusse.
Linnud
Sebra
Kaelkirjak
Flamingo
Gnuu
Marabu
Jaanalinnud
Termiidid
Termiidid elavad kolooniates, mille suurus
võib ulatuda mõnesajast kuni mõne
miljoni isendini.
Toit taimejäänused,
näiteks lagunenud
puit ja lehekõdu.
Kasutatud kirjandus
Google.com
Wikipedia.org
Vasakule Paremale
Savannid #1 Savannid #2 Savannid #3 Savannid #4 Savannid #5 Savannid #6 Savannid #7 Savannid #8 Savannid #9 Savannid #10 Savannid #11 Savannid #12 Savannid #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kerlii7 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Savann
10
doc

Savann

5. Veestik 6 6. Mullastik 6 7. Taimestik 6 8. Loomastik 7 9. Maavarad 8 10.Inimeste tegevusalad 8 11.Keskkonnaprobleemid 9 12.Kokkuvõte 10 13.Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus: Seda referaati kirjutades sooviksin rohkem teada saada savannist kui omanäolisest loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veereziimi, mullatüüpe ja maavarasid. Annan ülevaate seal kasvavatest taimedest ja elutsevatest loomadest. Olulisel kohal minu referaadis on inimtegevuse mõju ja keskkonnaprobleemid savannides. 3 Üldandmed: Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla. (7)

Geograafia
Madagaskar ja Savann
16
pptx

Madagaskar ja Savann

Madagaskar Autor: Alan Sakson Juhendaja: Helen Leoste Tallinn 2016 Asukoht Asub LL 20° ja IP 48° Lõuna-Aafrika Asub lõuna-Lähisekvatoriaalse ja troopilise kliimavöötme vahel Savanni loodusvööndis Kliima Keskmine temperatuur on juulis 9-20°C ja detsembris 16-27°C. Aasta jooksul sajab 1000-1500mm. Kõige rohkem sajab mai ja septembri kuus, mille sademetehulk ulatub 2030- 3250mm. Maksimum temperatuur võib ulatuda kuni 33°C Minimum temperatuur võib ulatuda kuni 10°C Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põimunud juurestik. Kui

Geograafia
Savann
9
rtf

Savann

.... SISSEJUHATUS Savannid, näiteks Aafrikas asuvad troopiliste vihmametsade ja kuivae kõrbete vahel. Nad on rohuga kaetud ääretud tasandikud, millest osa on peaaegu puudeta, osas kasvab üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ning inimmõju ulatusest. Savannis eristatakse kahte aastaaega: vihmaperiood ja põuaperiood. Aasta keskmine temperatuur on 23-25 soojakraadi. Keskmine sademete hulk aastas on 500-1500mm. Savannid on levinud Kesk -Aafrikas, Põhja-Austraalias, Kesk- ja Ida- Indias, Brasiilias (kampo). 1. ASEND JA KLIIMA Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele, lähis- ekvatoriaalsesse kliimavöötmesse umbes 10.ja 20.laiuskraadide vahemikku. Enamik savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannis on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks võrdse pikkusega aastaajaks-niiskeks ja kuivaks

Geograafia
Savann
2
docx

Savann

ASEND JA KLIIMA. Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb seal kaheks võrdse pikkusega aastaajaks- niiskeks ja kuivaks. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK. Taimkattes valitsevad kõikjal 1-2meetri kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niiskuse ja aitab üle elada ajutise põuaperioodi. Levinud on palmid, akaatsiad, pudelpuud. Taimed taluvad hästi põlenguid. Nad suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. MULLASTIK. Savannides on ferralliitmullad

Geograafia
Savanni kliima-mullastik ja loomastik
8
pdf

Savanni kliima, mullastik ja loomastik

...............................................7 8. KESKKONNAPROBLEEMID.................................................................7 9. KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................8 2 ASEND Kõige tüüpilisemalt on lähisekvatoriaalne mussoonkliima välja kujunenud umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Seega hõlmavad savannid enda alla osi Hindustani poolsaarest, Indohiina poolsaarest, Kesk- ja Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja Austraaliast. Savannide levikuala on kõige suurem Aafrikas. 1. Pilt. Savannide levik KLIIMA Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 20­30 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ­ ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm.

Geograafia
Loodusvööndid - Tabel
3
doc

Loodusvööndid - Tabel

Loodusvöön Kliima ja Valitsevad Õhumassid Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus did (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Õhutemperatuur kogu aasta alla 0. Mullad esinevad laiguti ja Loomade aluseks pisikesed Vähe õistaimi, esinevad Püsiv asustus Sademeid vähe, langevad lumena. hõredalt. Kivid murenevad mereorganismid. Jääkaru, samblikud puudub, Kuna, õhk on külm, valitseb kiirelt, aga kuna vähe huumust morsk, hüljes, vaal, pingviin, polaarjaamad, jäävööndis laskuvadte õhuvoolude siis tekib muld aeglaselt. kotik, plankton karmid tingimused tõttu aasta

Geograafia
Loodusvööndid - referaat
20
doc

Loodusvööndid - referaat

Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; loomali

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Loodusvööndid
4
odt

Loodusvööndid

EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ­ ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima ­ temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad ­ Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik ­ 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 ­ 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 ­ 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ­ ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik ­ erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed ­ Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega. Ke

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun