Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Kuidas minust saaks parem esineja"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuulaja, esineja, kuulajate, esinemist, minust, esitluse, kõnekunst, kuulama, ettekande, veendumus, esitlust, cicero, kõnemees, kõigepealt, kaardistamine, peast, krampi, esitamist, uskuda, mainori, kõrgkool, peet, juhendaja, janek, algeid, tunti, jakobson, sõnavabaduse, esinemised, edukamad, viltu, jätma, selgitamine, koguni, veenda, milleskiMAINORI KÕRGKOOL Juhtimise eriala EV-1-Q-E-Tal Maria Parts MIDA MA VÕIKSIN TEHA, ET MINUST PAREM ESINEJA SAAKS Essee Juhendaja: Janek Tuttar Tallinn 2010 2 Kõnekunst on ilmselt sama vana kui on keel. Retoorika, põhinedes Kreeka-Rooma traditsioonidel (Aristoteles, Quintilianus) moodustas keskaegse triviumi ühes grammatika ja dialektikaga. Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana- Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas
tahtejõu ja tööga. 3.1. Kõnede liigid Haarav ja huvitav kõne jääb meelde, ebaõnnestunud kõne muudab kuulajad rahulolematuks. Selleks, et kõne õnnestuks, tuleb põhjalikult valmistuda. Kõneleja 1 peab eelkõige lähtuma kõne eesmärgist. Pidulike ehk olmekõnede puhul on esmatähtis meeleolu loomine, veenmiskõnede sihiks on kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine, informeeriva kõne eesmärk on edastada teavet. Alati ei pruugi kõneliikide piir olla selge, näiteks võib veenmiskõne sisaldada infot või pidupaevakõne veenmist. On täiesti loomulik, et üht liiki kõnedes võib kasutada teiste liikide elemente, kuid nii kõne ülesehitus, tonaalsus, kujundite valik kui ka esineja riietus lähtuvad ikkagi peaeesmargist Olenevalt kõne eesmärgist võib
.......................................3 1.8Prooviesinemine................................................................................... 3 2Esinemine.................................................................................................. 4 1 Ettevalmistus................................................................................................... 1.1 Teema kindlaksmääramine........................................................................ 1.2 Ettekande eesmärgi fikseerimine;............................................................. 1.3 Esialgse plaani koostamine;....................................................................... 1.4 Materjali kogumine.................................................................................... 1.5 Materjali läbitöötamine.............................................................................. 1.6 Täpse plaani koostamine....................................
küsida: mis juhtub siis, kui eesmärk ei täitu? Mis on kaalul? Kui oluline on mulle, kõnelejale, konkreetse eesmärgi saavutamine? Suurt rolli mängib kõnelemisel auditoorium st. kellele ma räägin. See, kellele ma räägin on ju kõige otsesemalt seotud eesmärgiga miks ma üldse räägin. Kõnelemine on tegelikult dialoog. Sellest pole midagi, et teine pool on vait, on kuulaja. See vaid tundub nõnda. Ka vaikimine on kõnelemine, ka kuulamine on kõnelemine. Tegelikult vaidleb kuulaja mõtteliselt meile vastu või on meiega nõus. Mida peaks teadma ja oskama, et luua mõjukas esitus? Kuidas mõjuda usutavalt ja end kohtusaalis kuulama panna? Mis on oluline? 3 2. Hääle ja keha valitsemisoskus Kõneleja ainuomased jooned aitavad öeldut rõhutada ja mõjule pääseda. Silmas tuleb pidada nelja aspekti: häält, miimikat, silmsidet ja hingamist. Keha ja hääl on lahutamatud
KÕNE KÕNE ALUSTAMINE Oluline on luua kontakt kuulajatega. Alustatakse viisaka pöördumisega kuulajate poole e KÕNETUSEGA . Alustada auväärsematest. Ülesanne Koosta 2-3 erinevat kõnetust. Kõnesituatsioonid: esimene koolipäev, kooli lõpupidu, emadepäeva aktus, 18. sünnipäev. Sissejuhatuse eesmärgid luua positiivne suhe publikuga, äratada huvi, juhatada teema sisse, esitada kõne põhiidee. SISSEJUHATUS Õnnestunud sissejuhatusest
..........................................................10 7. Quintilianus....................................................10 KOKKUVÕTE...................................................12 KIRJANDUS.....................................................13 2 SISSEJUHATUS Oskus avalikult esinema on alati olnud kasulik. Paljud inimesed tahavad õppida rääkima hästi ja õigesti - nii et tema kõne on iseenda ja kuulajate jaoks mõnus. Kui parem on see oskus arenenud, nii edukam on ta enda elus. Need, kes suudavad hästi rääkida, on ühiskonna jaoks nõudlikud ja alati saavad tööd leida. Selliseid inimesi on vähe, kuid on nad tihti erinevatel aladel silma paistavad. Nad on edukad poliitikud, juhid, ärimehed, õpetajad. Paljudes kutsealades, retoorika roll on otsustav. Kaasaegne inimene suhtleb palju, ta peab oskama rääkima suure publiku ees. Tema ülesanne on muuta oma kõne
Üldtunnustatuks sai seisukoht, mille kohaselt avalik kõne pidi kuulajaile midagi selgitama, neid innustama, pakkudes samal ajal oma täiusliku vormiga ka esteetilist naudingut. (Aava 2003: 9-10) Esimene kõnekunsti õpik pärineb Sitsiiliast. Selle olevat koostanud 5. saj. eKr Sürakuusa kreeklased Korax ja Tisias, aga see pole säilinud. 4. saj eKr oli atika kõnekunsti õitsengu aeg. Retoorika eesmärgiks ei olnud, nagu märgiti juba antiikajal, mitte mingi tõe tõestamine, vaid pigem kuulajate veenmine ühe või teise väite õigsuses. (Aava 2003: 10) Vana-Kreekas olid esimesteks tasulisteks vaidlus- ja kõnekunsti õpetajateks 5.-4. sajandil eKr tegutsenud sofistid. Sofistide tegevus langeb Ateena demokraatia õitseaega, mil nii sise- kui ka välipoliitilisi küsimusi arutati kõnekoosolekutel. Millise otsuse rahvahulk tegi, sõltus olulisel määral sellest, kui veenvalt oraatorid üht või teist seisukohta esitasid. Seetõttu pidasid sofistid
Tagasisside roll on selline, et saada reaktsiooni inimese käitumisele. 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Inimkommunikatsioonis on aeg mittepööratav ja mittekorratav. 9. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Efektiivne on siis, kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 10. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Seletada oma jutus kõik rasked kohad lahti, küsida üle, kas kuulaja sai kõigest aru, võib-olla mõnda kohta mitu korda seletada. 11. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kuulata hoolega, küsida küsimusi, kui mingits kohats aru ei saa või paluda korrata 12. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? Valikuline tähelepanu on võime töödelda teatud sorti informatsiooni ja filtreerida välja muu. Selleks kasutame füsioloogilisi ja psühholoogilisi filtreid. 13
Kui sõnumit ei ole vastu võtmas mitte kedagi või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud. /9/ Enimlevinenud suhtlemine toimub rääkimise ning kuulamise teel. Samuti kasutatakse äritegevuses ka väga palju kirjalikku suhtlust. Kuid suulise suhtlemise eeliseks on kohese tagasiside võimalikkus, samas aga puudusteks see, et inimene ei pruugi kuulata korralikult ja tähelepanelikult ning seega jätta märkamata kõige olulisema. Ka võib kuulaja sõnumist mitte aru saada või lihtsalt selle unustada. /9/ Selleks, et sõnum jõuaks võimalikult täpselt ja muutmatul kujul inimeseni, kellele ta oli mõeldud, on vaja pingutusi teha nii sõnumi saatjal kui ka vastuvõtjal. Suhtlemine on nagu kahe-suunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja peab olema valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit
Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 10. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene, sõnum peab olema selge(selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste ja tähelepanekute täielik peegeldus), lisaks veel kõneletud teksti ümbersõnastamise või kordamisega. Selle tulemusel jääb tekst kuulajale paremini meelde,seega tulemus ka parem. 11. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa jne. 12. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? Inimese võime töödelda teatud sorti informatisooni ja filtreerida välja muu ning on kahte sorti filtreid: füsioloogilised(oma elundite abil,nt kuulmisega) kui psühholoogilised(vaimselt). 13. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja
võimalus puudus. Neljanda loengu [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8- d1a281583016 Loengu „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“ (Janika Liiv) 18.september loengusalvestus] teemaks oli Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. See oli esimene loeng, mille viis nii-öelda täielikult läbi külalis esineja. Janika Liiva näol oli tegemist ITK vilistlasega, kes töötab asutuses toggl. Ta rääkis oma ette kandes IT maailma stereotüüpidest ja naistest IT maailmas. Tema loeng oli minu jaoks üks meeldejäävamaid ja huvitavamaid, seda seetõttu, et samastasin ennast paljuski temaga. Sarnaselt Janikale tulin ka mina ITK-sse otse keskkoolist ja varasema erialase aluspõhjata, tema loeng andis mulle usku et vaatamata sellele võin võhikuna teiste kõrval, kes IT maailmaga rohkem kursis, läbi lüüa
maksimaalselt 4 õpilast või 3 rühma; loovtöö juhendamine võib toimuda individuaalselt või ka rühmas. Õpetaja kohtub juhendatava(te)ga vähemalt neli korda. juhendaja roll on suunav: · aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel; · soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmisel; · jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib ajakava täitmist; · nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks; · täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse ; · nõustab õpilast loovtöö esitlemise vormi valikul. loovtöö koostamise minimaalne ajaline maht õpilase jaoks võiks olla 15 tundi, mis sisaldab nii juhendamisele kulunud tunde kui ka iseseisvat tööd. Näide õpilase loovtöö koostamise ajalisest mahust ............................................................................................................
6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiilis ja sõnumi esitlemisel auditooriumile, esineda võimalikult huvitavalt antud kuulajaskonnale, omada häid ja elulisi näiteid, garanteerida ettekande sujuvus ja sobitumine ettekuulutatud dimensioonidesse. 9. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Visualioseerida enda jaoks sõnumit, panna tähele, omada vajadust antud kommunikatsiooni järgi, tegutseda selle nimel, et ettekandjal ja tal endal oleks mugav antud olukorras olla, rahuldada nii esitaja kui kuulaja vajadusi. 10. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame?Võime töödelda teatud sorti
Sõnumite ettevalmistamiseks on vaja samuti aega. 10. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale, vaatamata kogu mürale. Efektiivne inimkommunikatsioon eeldab ka vastuvõtja õiget tagasidet, st vastuvõtja reaktsioon vastab saatja ootustele. 11. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene ja aus, ei tohi eeldada, et kuulaja teab, mida rääkija mõtleb või tahab, sõnum peab olema selge, sõnum peab olema sirgjooneline, sõnum peab kuulajat toetama, tuleb valida sobiv vestluspaik, mis on vaikne ega juhi kuulaja tähelepanu eemale, tuleb kanda hoolt, et kehakeel ja sõnum ühilduskid, tuleb vältida ähvardusi, sarkasmi, minevikus tuhnimist ja muid taolisi ebaausaid võtteid. Võib kasutada empaatiat, st näha ja tunda, nagu teine seda teeb. Siis suureneb ka kommunikatsiooni efektiivsus. 12
........................ 9. Soovitusi vormistamiseks............................................................................................................................... 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks................................................................................ 10.1. Esinemise struktuur:.............................................................................................................................. 10.2. Esitluse näitlikustamine........................................................................................................................ 10.3. Tehniliste vahendite kasutamise eesmärgid.......................................................................................... 10.4. Efektiivse slaidi kujundamine............................................................................................................... 10.5. Posterettekanne...................................
.......................... 10 9. Soovitusi vormistamiseks. ........................................................................................................................ 10 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks. .......................................................................... 11 10.1. Esinemise struktuur: ........................................................................................................................ 12 10.2. Esitluse näitlikustamine ................................................................................................................... 12 10.3. Tehniliste vahendite kasutamise eesmärgid ..................................................................................... 12 10.4. Efektiivse slaidi kujundamine.......................................................................................................... 12 10.5. Posterettekanne ......................................
89. Mida peaks grupi juht edu nimel tegema? 90. Millised on erinevad juhtimisstiilid? 91. Milline on väikese grupi elutsükkel? 92. Kuidas grupi suurus mõjutab otsuste vastu võtmist? 93. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? 94. Mis on avalik esinemine(definitsioon: sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele, ,,avalik keel on piiratum", tagasiside on piiratud, auditoorium on mitmekesine, võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, esineja peab valmistuma kõneks, kohanemine on väga raske, auditooriumi analüüs on raske ja ebatäpne, raske on kontsentreerida tähelepanu sõnumile", kõneleja, auditoorium, sõnum)? 95. Millest sõltub esineja usutavus(autoriteetsus, iseloom, dünaamika, eelnev usutavus, esinemise ajal tekkiv usutavus)? 96. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid(ekspromtkõne, maha loetud kõne, päheõppitud kõne, vabalt rääkimine)? 97
89. Mida peaks grupi juht edu nimel tegema? 90. Millised on erinevad juhtimisstiilid? 91. Milline on väikese grupi elutsükkel? 92. Kuidas grupi suurus mõjutab otsuste vastu võtmist? 93. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? 94. Mis on avalik esinemine(definitsioon: sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele, ,,avalik keel on piiratum", tagasiside on piiratud, auditoorium on mitmekesine, võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, esineja peab valmistuma kõneks, kohanemine on väga raske, auditooriumi analüüs on raske ja ebatäpne, raske on kontsentreerida tähelepanu sõnumile", kõneleja, auditoorium, sõnum)? 95. Millest sõltub esineja usutavus(autoriteetsus, iseloom, dünaamika, eelnev usutavus, esinemise ajal tekkiv usutavus)? 96. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid(ekspromtkõne, maha loetud kõne, päheõppitud kõne, vabalt rääkimine)? 97
*füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? 13. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 14. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *empaatia 15. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa jne 16. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? 17. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? *füsioloogilised *psühholoogilised 18. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Võime töödelda tetud informatsiooni ja filtreerida välja muu 19. Kuidas me loome arusaamise iseendast
...................19 V osa: Kokkuvõte...............................................................................................................................20 Sissejuhatus Tere! Rõõm näha, et olete võtnud nõuks väitlemisest huvituda. Väitlemine on maailma asjadest huvituvatele inimestele mõeldud põnev ja kaasahaarav tegevus, millega meie meelest tasub kindlasti tegemist teha. Väitlemine arendab mitmeid edasiseks eluks vajalikke oskusi: õpetab loogilist mõtlemist, avaliku esinemist ning annab uusi teadmisi. Lisaks on väitlus lihtsalt lõbus tegevus, mis koondab avatud, sõbralikke ja tarku inimesi üle Eesti ja laia maailma. See materjal on mõeldud neile tulevastele kesk- ja põhikooliväitlejatele, kes tahaksid asjaga tegelema hakata, aga ei oska kusagilt otsast alustada. Meie arvates on vastus küsimusele "Mida teha?" väga lihtne: tuleb luua oma väitlusklubi ning hakata võimalikult palju väitlema. Väitluses
5) Enesekindlus – kui kahtled endas kahtlevad ka kliendid 6) Eksimuste tunnistamine 7) Otsustamisjulgus – edasilükkamine võib nurjata kogu müügitöö, kindel otsustusvõime õigel ajal on vajalik 8) Visadus – tahe eesmärke saavutada, usk oma edusse 9) Ausus – on siiras ja otsekohene, ausus on alus usaldusele 10) Paindlikkus – ei tohi läheneda kõikidele klientidele ühtemoodi. Originaalsus! 11) Suhtlemisoskus – Müüja peaks olema pigem kuulaja mitte rääkija 12) Usaldusväärsus – lubaduste õigeaegne ja täpne täitmine MÜÜGIESINDAJA PROTOTÜÜP: energiline, füüsiliselt heas vormis; tugeva tööharjumusega, ei karda keerulisi situatsioone; ootab ja naudib teiste tunnustust; mitmekülgsete huvide, kuid mõõduka ühiskondliku aktiivsusega; keskharidusega, kuigi intellektuaalne võimekus lubaks enamat;
inimesed, kellel endal siht puudub. Sea endale eesmärgid, kuhu tahad jõuda ning tööta selle nimel. Personaalsus ,,Inimesed ei osta külmi fakte, vaid sooje inimesi." Sinu ülesanne on jääda müügi käigus iseendaks, seda oled sa kõige rohkem "harjutanud" ja selliselt käitudes oled harjunud ka oma tahtmist läbi suruma. Kui suudad olla positiivsel viisil personaalne ja erined kõigest muust tavapärasest, siis saad kliendi ennast suurema huviga kuulama. Klient tunneb ennast palju vabamalt. Ole erinev teistest. Ole huvitav. Kui suudad jätta kliendile endast eriti sümpaatse, naljaka või muidu positiivse mulje, siis ta võib ostu kasuks otsustada ainult sellel põhjusel, et seda toodet müüd sina. Võites "kliendi südame" on talle palju lihtsam müüa. Selline müügitehnika on väga pädev, millega sisuliselt röövid vastaspoolelt relvad.
Esitlus, aruanne, laatade jaosk tooted, kujundus, plakat, jne. Tõsi, vahepeal muutub asi väga pingeliseks, kuid see ei muserda mind. Siiamaani on kõik asjad sujunud ja õigeks ajaks valminud. Loomulikult ei saa mõelda, et olles edukas õpilasfirmaga on tagatud ka edu reaalses ettevõtlusmaailmas. See oleks liiga naiivne suhtumine. Õpilasfirmaga tegelemine on mul aidanud mõista, et heaks juhuks olemisel ei piisa panusest ainult minust endast, vaid suur tähtsus on ka inimestel, kellega koos töötada. Firmal ,,SiiDii" on suurepärane meeskond ja suurepärane meeskonnatöö ning seega tahan ma öelda, et kui ma tulevuikus peaksin sisenema ärimaalima, siis kindlasti koos inimestega, kellega koos töötamist ma naudin, sest nemad annavad väga suure ja tähtsa panuse selleks, et mina saaksin olla edukas ettevõtja! Mina ettevõtjana See aasta on mulle ettevõtjana palju kogemusi ja teadmisi juurde andnud
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivse
Tähtis, et on koostatud eeskirjad või raamid, mis on kõigile ühtviisi arusaadavad. Loovust pidurdab sageli madal motivatsioon tegevus ei ole piisavalt huvitav, jõukohane, väljakutset pakkuv. Teenindajale jääb selgusetuks, miks mõnda tegevust on vaja teha. Samuti võivad segada keskendumisraskused, mugavus või madal stressitaluvus. Kõige suuremaks piduriks loovusele nii teeninduses kui ka mujal valdkondades on hirm vigade ja kriitika ees. Samuti kartus, et teised on minust paremad. Paljud juhid on veendunud, et töötajate loovuse edendamine aitab kiiremini firma eesmärke täita. Kui aga olen uurinud, kui palju nad on valmis osalema töötajate loovuse arendamisel ja selgitustöös, olen kohanud arusaama: teie tehke neist koolitusel loovamad töötajad, mul on olulisemad küsimused vaja lahendada. Tuleb siiski tunnistada, et töötajate loovus areneb ka olukorras, kus reeglid on ülemäära ranged kuid siis on tegemist üsna selgelt vastupanu-loovusega.
Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus. Uuringute alustamine tutvumine kirjandusega ja andmebaasidega. 3-4. Vaatlus. Vaatluse liigid. Käitumise kaardistamine: Koha-keskne ja indiviidi-keskne kaardistamine. Vaatluse organiseerimine. Vaatlusega seotud ohud ja vead. Nõuded arvestuseks: 1. Loengutest osavõtt on kohustuslik. 2. Iseseisva vaatluse programmi koostamine ja teostamine mitte vähem kui 10 tunni jooksul. Ettekanne oma vaatl
Kirjutama õpib ka lugedes. Lugemine aitab paremini näha, mõista ja ütleda. Enne kirjutamise alustamist võib lugeda asjakohased tekste mõtete kogumiseks. II Uurimisprotsess UURIMISE KÄIK Plaaniline ja eesmärgipärane uurimistöö on eri etappidest koosnev loov protsess. Uurimise käiku saab kujutleda ka viieastmelise süsteemina: 1) teema valimine, 2) teabe kogumine, 3) materjali hindamine, 4) ideede, tulemuste, märkmete korrastamine, 5) artikli, essee, ettekande, uurimuse kirjutamine, kus iga põhietapp sisaldab rea mitmesuguseid tegevusi ja uurija poolt tehtud valikuid. (2004: 57) Uurimistöö algab teema valimisest, mis võib osutuda raskeks tegevuseks, sest uurimise käigus võib selguda, et on vaja teemat muuta. Teema leidmiseks on mitut erinevat viisi: 1) teema või valik teemasid on ette antud, kust saab teema valida, 2) teema on seotud kursuseprogrammi alusel läbitavate teoste teemade või laiemalt teadusala
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
Kui mul keha enam ei ole, siis pole ka need midagi muud kui väljamõeldised. Aistimine? Ka see ei sünni ju ilma kehata, ja 3 Prantsuse versioonis: "...saadab minu vaimusse". 4 Prantsuse versioonis: "...või üldse millestki mõtlesin". 4 vägagi sageli olen unes näinud end midagi aistivat, ja pärast taibanud, et ma seda aistinud pole. Mõtlemine? Leitud: see on mõtlemine 5, üksnes seda pole võimalik minust ära rebida. Mina olen, mina eksisteerin; see on kindlalt teada. Aga kui kaua? Küllap niikaua kui mõtlen; võib ju juhtumisi ka sündida, et kui katkestaksin mõtlemise täiesti, siis lakkaksin üldse olemast. Nüüd ei tunnista ma midagi muud kui ainult seda, mis on paratamatult tõde; niisiis olen rangelt võttes üksnes mõtlev asi [res cogitans]6, s.t vaim, hing, intellekt või aru sõnad, mille tähendust ma varem ei teadnud. Ent
kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal vajadusel kohe öeldut täpsustada või täiendada, annab tagasiside võimaluse nii rääkijale kui kuulajale. Vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded 18. Kuidas panna inimesi ennast kuulama ehk millised on eneseväljendamise tehnikad? Selge eneseväljendus toimub minasõnumite kaudu ja on kõige otsesem ja selgem tee ennast teistele arusaadavaks teha. Minasõnumi kaudu kirjeldatakse iseennast: oma mõtteid, tundeid, vajadusi, kogemusi – oma mina. 3 Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused 19
Kuna tegemist on väga huvitava karakteriga, oli uurimustööd huvitav koostada. 3 MARGUS KONNULA AKA CONTRA Contra, kodanikunimega Margus Konnula, sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes, õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides, töötas Urvastes postiljonina, pärast seda vabakutselise kirjaniku ja ajakirjanikuna. Ta on olnud populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena
Tihti kasutatakse „meie“ ja „nemad“ vastandamist, maailm nagu oleks kaheks jagatud. „Meie“ ja „nemad“ vastandamisega on demagoogil võimalik tekitada inimestel viha ja vaenu teiste inimeste suhtes ning sellise tegutsemisega kõrvale hiilida ebasoodsatest teemadest. See toimib poliitikas hästi niisuguste inimeste peal, kes ei ole enda seisukohtades kindlad või on kergesti hirmutatavad. Rõhutakse veel inimeste tahtele olla tähtis, märgatud, kiidetud ja seega toimub kuulaja kiitmine ja meelitamine. Inimestele meeldib see, kui neid pidevalt kiidetakse ja meelitatakse. Aava näitlikustab antud võtet tabavalt järgneva vanasõnaga: „Kiida lolli, tõmbab lõhki!“ (Aava 2003: 66). „Kuulaja kasu rõhutamine“ mõjutusvõttena võimaldab demagoogil oma huvisid varjata (Aava 2003: 66). Pidades silmas seda, et tugeva juhi eesmärkideks on kaitsta oma rahva huve, sest siis saavad demagoogid hoida varjus enda huvisid, samal ajal kui nad püüavad võita
annaabi.ee 
