Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas märgata valeuudiseid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
autorit, usaldusväärne, alale, uudiste, otsides, etapiline, planeerimineSemantiliste otsivahendite kasutamine Wolfram Alfa http://www.wolframalpha.com/ Wolfram alfa on täiesti uudne võimalus saada teadmisi ja vastuseid. Tegemist ei ole aga tavapärases mõistes interneti otsinguga, vaid Wolframiga saab teha dünaamilisi arvutusi ja selle tarbeks on sisseehitatud erinevaid andmeid algoritme ja meetodeid. Wolfram Alpha pikaajaline eesmärk on teha kõik süsteemsed teadmised kohe arvutatavaks ja kättesaadavaks kõigile. Soovitakse koguda ja kureerida kõik objektiivsed andmed; rakendada erinevaid tuntud mudeleid meetodeid ja algoritme ning võimaldada arvutada kus iganed saab midagi arvutada. Wolfram Alpha tahab tuua võimalikult laiale hulgale inimestele, kõikide kutsealade ja olenematta haridustasemest- teadmisi ekspertidelt. Tutvudes demoga selgitatakse, mida on võimalik Wolfram Alfaga teha tänases päevas. Näiteks toodi et, on võimalus teha väga lihtsaid arvutusi nagu 2+2 =4 aga ka keerulisemaid matemaatika tehteid, kus oli
põhjendatud. • Tarbijale suunatud ajakirjandusliku materjali puhul peab selgitama, kuidas vastavate toodete valik tehti ning kuidas tooteid testiti. Mõned eetikareeglid Erik Bagerstami raamatust Ajakirjandusvabadus demokraatlikus ühiskonnas Üldist • Tekst peab vastama pealkirjas ja juhtlõigus avaldatule. • Toimetuse materjal ei tohi mõjuda reklaamina ega olla reklaam. • Kontrolli andmeid, ole kriitiline uudiste allikate suhtes. • Kui sinu artikkel koosneb peamiselt teiste andmetest, näita ära nende allikas. Ajakirjandus ja inimeste privaatsus • Loobu materjali avaldamisest, mis võib puudutada kellegi eraelu, kui just üldsuse tungiv huvi seda ei nõua. • Ära rõhuta pealkirjas vm asjaosaliste rahvust, rassi, sugu, päritolu, kui see pole tähtis. • Ära rõhuta ka ametit, poliitilist kuuluvust või usutunnustust. Ajakirjandus ja kuriteod
Inimesed kalduvad dramatiseerima sündmusi. Antakse info, mida reporter tahab kuulda. Selleks tuleb allikaid testida. • Esiteks, reporter peab testima inimesi enne, kui otsustab ta võtta püsiallikaks. • Teiseks, peab testima püsiallikat peale ametivahetust. Kas nende valdkonna teadmised on muutunud? • Testimiseks tuleb kontrollida allikalt saadud infot teiste kindlate allikate ja kirjatööde andmetega. Võib küsida: kas allikas on varem olnud usaldusväärne, kas saab anda teisi fakte-inimesi, kes kinnitaks infot, kas allikas saab teada üldse fakte, kas allika motiiv infot anda on ratsionaalne, kas allika info sobib faktidega. Allikate hoidmine ja allikasõltuvus Allikate hoidmine ja kaitsmine. Allikas on reporterile tähtis. Nii pääseb infole ligi. • Allikatega tuleb pidevalt suhelda, et näha nende teadmisi ja usalduvust ning hoida end meeles. • Oluline on isiklik side allika ja ajakirjaniku vahel
infovajadus. Infootsing tegevusena keskendub peamiselt küsimusele: kuidas ma pean (infot) otsima? otsitava info iseloomust või laadist tulenevalt eristatakse fakti, teaviku ja teemainfovajadust. Nendest tuletatakse peamised infootsingu tüübid: fakti, teaviku ja teemaotsing. Igale otsingu tüübile sobivad teatud infoallikad rohkem kui teisele infovajaduse määratlemine infoallikate tundmine infootsingu strateegiate tundmine infootsingu oskuslik planeerimine Terviklik lähenemisviis infootsingu sooritamiseks. lehitsemine, sirvimine (browse) liht ehk kiirotsing (basic search, quick search) liit ehk kompleksotsing (advanced search, expert search) keelest kuupäevast ja/või ajavahemikust informatsioonitüübist informatsiooni laadist failitüübist dokumendi suurusest asukohast infootsingu teema ja eesmärk sobivad otsisõnad, fraasid soovitavate andmete hulk ja maht info vajamise kiirus
uudisväärtuslikumaks. • Vahel teha uus juhtlõik ning kogu uudis ümber kirjutada. • Kui teised väljaanded on mingeid fakte kirjeldanud, tuleb need viia teema-arenduse osast taustaosasse. • Kontrollida üle kõik faktid ja parandada. Kohalikustamine Inimesele läheb korda see, mis toimub tema lähedal ning millega on emotsionaalselt seotud. Rahvusvahelistesse uudistesse otsitakse seoseid Eestia ja üleriigiliste uudiste suhtes kohalike inimeste- sündmustega seos. Kui on lähedus olemas, siis kogu uudisväärtus tõuseb ning uudise sees oleva info suhteline väärtus tõuseb, sest mida lähedam materjal seda uudisväärtuslikum on. Kohalikustada saab suuri rahvusvahelisi sündmusi. Näiteks kui on lennuõnnetus, siis kas pardal oli eestlasi. Põhimõtted on lihtsalt selleks: • Rahvusvahelistesse-üleriigilistesse uudistesse lisatakse kohalik materjal ja paigutatakse sobivasse kohta
Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused 1. Mis on infoühiskond? Ei ole olemas üldist definitsiooni, on vaid üldaktsepteeritud peamised seaduspärad. Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga; ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil; Infoallikad ja infootsing, ühiskond, kus peaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid; ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse; ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes 2.Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) Defineerimisel eristatakse 1.Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon 2.Tööalane infotööga
INFOALLIKAD JA INFOOTSING KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on infoühiskond? · Ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil. · Ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga. · Ühiskond, kus oeaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid. · Ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse 2. Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) · Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon · Tööalane infotööga seotud töökohatde domineerimine · Majanduslik peamised tegevused majanduses seotud informatsiooniga · Ruumiline pearõhk infovõrk
UUDISE TEGEMISE PROTSESS (LK 331-351) Protsess on: planeerimine, reporteritöö, kirjutamine ja toimetamine. Üldsoovitused teksti tegemiseks - Tekstitegemise etapid tuleks läbida loomulikus järjekorras ja sujuvalt. Minna siis järgmisele etapile, kui eelmine on valmis. Muidu laguneb lugu koost või esineb topelttööd. - Plaan ega tekst ei tohi olla dogma. Plaanist siis loobuda, kui uus plaan on olemas. Plaanita ei saa kirjutada, sest siis on palju fakte keskel, olulisemad teemad on lühikesed ja ebaoluline on pikalt kirjas.
com) Mis tüüpi domeeniga on tegemist? Hinnang: Hinnang: .ee domeen maksab aastas Wordpressi lehel saab igaüks Kas see on sisule ja teemast umbes 13 eurot ja tasuta kirjutada ükskõik, mis lähtuvale ootusele vastav? tavaliselt on selliste teemal tahetakse. Seega võib domeenidega lehtedel öelda, et selle sisu on usaldusväärne info. Leitud kaheldav. allikaga olen rahul. Avaldaja või domeeni Avaldaja või domeeni nimi: Kas informatsiooni nimi: Bioneer Mahekeskus avaldaja/pakkuja (institutsioon, isik, vm) on Hinnang: Hinnang: loogiline, teemaga haakuv? Bioneer on Mahekeskus on seotud keskkonnaportaal, seega mahepõllumajandusega,
Reporteritöö seisneb siin faktide sorteerimises ja ümberkorrastamisega, aadresside, kuupäevade, nimede õigekirja jms kontrollimisega. Suur osa selliste lugude tegemine on pigem toimetamine ja rutiinne kontroll. Põhiprobleemid selliste uudise tegemisel: 1. Eesti lehtedes ei planeerita ette selliste sündmuste käsitlemist, välja arvatud spordiosakond. Ei koguta varem materjali, ei jagata ülesandei laiali jne. Samal ajal lubaks planeerimine pühendada palju enam tähelepanu sündmuse ootamatute aspektidega tegelemisele. Ettetegelemine lubaks anda põhjalikumat ja täpsemat infot ning avastada manipuleerimist jne. See lubaks kasutada ajakirjanike aega varjatud ja ootamatute sündmustega tegelemisele. Ettetöötamine tooks uudistesse enamüllatust, ebatavalisust ja sündmuse varjatud aspekte. 2. Uudiseid sellistest sündmustest on kerge teha ja siis kalduvad ajakirjanikud neid
Kõvad ja pehmed uudised 1. Esimene võimalus on jagada uudised teemade ja valdkondade järgi. Põhilised uudise teemad on: kõvad uudised(sõda, poliitika, välissuhted, riigikaitse, majandus); pehmed uudised(kultuur, haridus, teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused, sport, usk jne). Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia: valimised, läbirääkimised, parteipoliitika jne. teine suur rõhm on majandusuudised oma harudega – rahandus, tarbijakaitse jne. Pehmete uudiste tuumaks on uudised ootamatustest sündmustest: õnnetused, katastroofid, kuriteod jne. teise rühma moodustavad valdkonnad, mida seotakse ühiskonnas eeskätt kultuuri ja meelelahutusega(haridus, sport, kino jne). kolmanda rühma moodustavad kollased uudised, mis pöörlevad teatud inimeste isiklike elude ümber. 2. Teine võimalus on tõmmata piir, milliseid eesmärke uudis täidab ja milliste omadustega sündmusi eelistab.
Kampaaniate edu sõltub suuresti õigest ajastusest ja auhinnast. Meeldib+jaga kampaaniate miinuseks on järgija huvi kadumine peale kampaania lõppu. Selleks, et fännis huvi mitte kaotada, pead pidevalt vastutasuks ,,küpsist" pakkuma või tegema Facebook'i osaks oma üldisest turundusplaanist. Facebook'i peamisteks eelisteks võib pidada soodsat kliki hinda ja täpset suunamist. http://www.wsionline.ee/facebook Sotsiaalmeedia turunduse eesmärgid: Uudiste ja info jagamine sotsiaalmeedia abil on uudiste ja info jagamine palju lihtsam ja kiirem kui teiste meediakanalite kaudu. Kommentaarid ja jagamised näitavad, milline info on su fännidele olulisem. Tarbijakampaaniad kampaaniates osalemine on sotsiaalmeedias eriti populaarne, tuues hulgaliselt uusi järgijaid. Tuleb kostitada oma fänne aeg-ajalt uute pakkumiste ja kampaaniatega, et hoida neid huvitatuna.
Õpilase tööleht E-kaubanduse plussid ja miinused. Kristiina Moosel 11.B Tutvu järgmiste artiklitega ja leia vastused allpooltoodud küsimustele. Märgi vastused töölehele. Millised on suuremad erinevused tavakaupluse ja e-poe vahel? E-kaupluse puhul toimub pakkumise tegemine, pakkumisega nõustumine ning lepingu sõlmimine interneti teel. Tavakaupluse puhul suhtleb müüja/pakkuja kliendiga näost näkku. E-poes on müüja kohustatud tarbijale esitama kirjalikult müügitingimused, oma andmed ning ostu sooritamise kirjelduse. E-poest ostmise puhul on tarbijal õigus kaup 14 päeva jooksul tagastada. http://www.tarbijakaitseamet.ee/public/Suunanaitaja_2012_e-kaubandus.pdf Mis on taganemisõigus? Millistele toodetele see ei laiene? Taganemisõigus: tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul ajast, mil asi on jõudnud tarbijani. Kui tarbijat pole teavitatud taganemisõigusest või edastatud muud seadusega ettenähtud teavet (pakkuja tegevuskoha aa
Intervjuu Etapp: planeerimine, küsimuste koostamine, kokkuleppimine, intervjueerimine ise. Intervjuu planeerimine - oma ülesande analüüs ja intervjueeritava inimese tausta uurimine. Ülesande analüüs Analüüsi võib jagada eesmärgi nimel: faktid, arvamused, isikuse omadused/elustiil. Ehk kas intervjuu on uudis, arvamus või isikuintervjuu. Intervjuul on palju eesmärke. Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas
K�ik tahavad, et just nende artikkel v�i uudis j�uaks v�imalikult paljude lugejateni. Uus meedias on tihtipeale levimas palju vale informatsiooni, mis viib noored ekslikult valele arusaamale olukorrast ja mis on p�hjuseks eelarvamuste tekkele. Internetis leviva info suhtes peaksime olema kriitilised ja selle enda jaoks alati l�bi anal��sima. K�ike mis internetis levib ei peaks ega tohiks salvestada. Tuleks kontrollida allikat kust p�rineb info ning ka autorit kes seda edastab. Samas olen arvamusel, et uusmeedia kui selline, ei ole halb. Selles on palju kasulikku. Kasulikku just seep�rast, et uusmeedias on info liikumine kiirem ja efektiivsem, kuna see k�ik toimub reaalajas. Uudiste k�ttesaadavuson palju lihtsam ja n�uab v�hem aega. Pidevalt arenevas maailmas hakatakse �ha rohkem ja rohkem kontrollima mida internetis jagatakse. Internetis levivat hakatakse rohkem piirama, et v�hendada noorteni j�udvaid liba artikleid.
kaotust või kahjustuse (projekti nurjumise) 13. Mis kasu annab riskianalüüs? RISKI JUHTIMINE- ohu identifitseerimine, realiseerumise tõenäosuse hindamine ja ohutegureid maandavate tegevuste käivitamine · Avastada võimalikud ohud · Välja selgitada ohtu põhjustavad tegurid · Hinnata ohu realiseerumise tõenäosust · Leida võimalused ohu mõju vähendamiseks Riskianalüüsi tulemuste kasutamine planeerimisel Igas valdkonnas (tehnoloogia, planeerimine jne.) konkreetsete riskide suuruse määramine iga riski olulisuse määramine kriitiliste riskide jaoks o Riski maandava tegevuse määratlemine o Riski maandava tegevuse lülitamine tegevusplaani · Saada võimalikult vara teada riskide realiseerumisest nn "päästikute" jälgimine · Adekvaatsete juhtimisotsuste langetamine Planeeritud maandavate tegevuste tegemine Planeeritud kahjusid vähendavate tegevuste tegemine
intervjuu, juht- ja traditsioonilisest aja- traditsioonilises ja kodaniku- teab, milliste žanride omapära eel- kiri, juhtlõik, kirjandusest ajakirjanduses dab kriitilisemat lugemist kolumn, kõva arutlev kirjand uudiste ja arvamus- uudis, pehme lugude ühiskondliku mõju kohta Hinnatav töö: kirjand, arvamuslugu, uudis, repor- arvamusloo kirjutamine võrdlus või retsensioon taaž, uudis Teksti vastuvõtt
tegu ja millal jäädvustatud. Teema valik Autor peab valima uurimitöö teema ja selle sõnastama(töökäigus on võimalik teemat ka muuta) Teema peab uurijale huvitav olema Tuleb lähtuda enda võimetest, huvidest ja kogemustest Hea teema on päevakajaline Kui teema on valitud .. Pead valima juhendaja Soovituslik on juhendaja valida uurimistöö teema järgi, et õpetaja oleks spetsialiseerunud sellele alale. Kust saada töö jaoks andmeid ? Kindlasti peavad andmed olema tagant järgi kontrollitavad!! Andmete kogumis viisid: Ajakirjad Interneti allikad Dokumendid Fotod Jutlustused, vaatlus, küsitlused Raamatud Kui hakkan uurimistöö kirja panema.. Tuleb lähtuda uurimistöö struktuurist Jaotamine peatükkidesse Töös esitatud seisukohad peavad olema põhjendatud ja argumenteeritud Püstitatud hüpoteesi vaidlustamine või
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
käsitletud. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. Kokkuvõtet ei nummerdata ja selle pikkus võiks olla umbes 1-1,5 lehekülge. 2.10. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse loetelus peavad olema nimetatud kõik allikad, millele töös on viidatud. Need tuuakse välja autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui autorit ei ole raamatukaanel ega tiitellehel näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna järgi. Pealkirjades ei kasutata siinkohal lühendeid ega jutumärke. Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt (Insert→Page Break) ja seda peatükina ei nummerdata. 2.11. Lisad Lisadesse paigutatakse selgitavad materjalid, mis on töö põhiosas esitamiseks liiga mahukad ning raskendaksid töö lugemist (näiteks pikemad tabelid, joonised, loetelud, fotod,
........... 3 E-turunduse peamised ohud ja probleemid ................................................................................................. 4 Ettevõtte probleemid ........................................................................................................................................ 4 Kliendi probleemid ............................................................................................................................................ 4 E-turunduse planeerimine. Kuidas planeeritakse e-turundust, mis on e-turunduse planeerimisel oluline ................................................................................................................................................................. 5 Võrdle Veeb 1.0 ja Veeb 2.0-i. Mis on peamised erinevused? .................................................................. 5 Mis on Veeb 3.0? ..........................................................................................................
Uudise ülesehitus JUHTLÕIK JA SISSEJUHATUS Uudise algmaterjaliks on kogum eri allikate tsitaate ja parafraase, faktidetaile, autori tähelepanekuid, taustainfot jne. See kogum tuleb süstemaatiseerida ja järjestada. Euroopa- Ameerika ajakirjanduses on üks põhimall: pööratud püramiid. Sellel on kolm osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal. Kasutatakse ka teisi kompositsioonimudeleid: püramiidi, kronoloogilist ülesehitust jm. Pööratud püramiidi puhul koondub olulisem info juhtlõiku. Kõige olulisem on uudise algus ehk avalõik-avalõigud(sissejuhatus, kapsel). Vahel on rõhk just lõigu asukohal. Uudise avalõiku nimetatakse leadiks. Sellel on erinevaid tüüpe: resümeeriv ehk kokkuvõttev; lugu esitav; lugeja poole pöörduv jne. Kõva uudise alguses on resümeeriv avalõik, avalõik, muid tüüpe kasutatakse olemuslugudes, pehmetes uudistes jne. Vahel on rõhk sisul. Leadiks nimetatakse ainult lõiku, mis resümeerib kõige uudisväärtuslikuma info. Leadid jagatak
Lugejaid tuleb hoida ja selleks on parim viis kui nad saavad raamatukoguhoidja käest õiget infot. Sellised seigad kus raamatukoguhoidja ütleb, et raamatut pole aga hiljem ta leiab selle ei tekita usaldust ja kliendi suhe võib tänu sellele halveneda. Hetkel puudub kliendihaldus programm ja terviklik ülevaade olemasolevatest teavikutest. Soovime muuta raamatukogu kaasaegseks, kus lugejad saavad laenutada raamatuid lihtsamalt ja kiiremalt. Oluline on olla usaldusväärne ja vastutustundlik raamatukogu, mis väärtustab oma lugejaid ning suudab pakkuda neile vajalikke teavikuid. 2.1. Mõõdetavad tulemused Laenutusprotsess kiireneb Täiustub võimalusi rohkem On ülevaatlikum infot rohkem Lugeja saab elektrooniliselt vaadata X teavikute olemasolu Kärstna Põhikool on väike kool ja aastas ei saa nad väga palju kulutada infotehnoloogilisteks arendusteks. Maksimaalselt saab kool kulutada aastas kuni 10000 krooni
Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha. Allika ja sündmuse vahekaugus Kõige olulisem on näidata, milline on kaugus allika ja sündmuse vahel. kas ta osales sündmuses, nägi pealt, luges jne? kauguse alusel saame jagada info kolme rühma: �
Üldajaloo kursus, 10. klass Kose Gümnaasium, õpetaja Moonika Oll Kontrolltöö: Ajaloo baasoskused NB! Kontrolltöö ajal on lubatud kasutada kõiki abivahendeid ja allikaid. Küsimused tuleb vastata eraldi faili kas arvutisse või Google Drive’i, fail või link laadida üles Tera kommentaari. Arvesta esimesele kahele ülesandele kokku umbes 15 minutit, et mitte viimase ülesandega ajahätta jääda. Ülesanne 1. Vaata pilte ja vasta järgmistele küsimustele (NB! Nr 2 all olevad pildid moodustavad ühe grupi). [12 punkti] A. Mis on pildil? B. Mis kultuurist kujutatu pärineb? C. Mis ajastust kujutatu pärineb? D. Mida kujutatu meile mineviku kohta räägib ehk mille kohta me ajaloolastena neilt infot saame,
on asümmeetriline, keskendudes kitsalt kliendi eesmärkide saavutamisele ning jättes kõrvale ük huvid. Jäämäe sündroom: Konservatiivne sotsiaalne roll-sk kui kliendi status quo kaitsja ja säilitaja. kaitseb o võimalike avalikkuse ja Veealune osa: juhtide nõustam, uuringud ja analüüsid, programmide planeerimine, programmide hindamine. meedi rünnakute eest, avalikkuse huvid ja soovid on tagaplaanil. F. Seitel: sk eesmärk harmon organ. Siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks sihtgrupide Radikaalne sotsiaalne roll- sk on kui muudatuste kommunikeerija o ja ühiskonnas. Sk ül on edendada heatahtlikkust ja stabiilsust pikka aega
......................................................... 4 1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 1.3. UPT juhendamine......................................................................................................................... 5 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMINE ............................................................................................... 7 2.1 Töö planeerimine........................................................................................................................... 7 2.2 Töö allikatega ................................................................................................................................ 7 2.3 Metoodika ja andmeanalüüs .......................................................................................................... 8 2.4 Uurimistöö struktuur ..............................................
materjali paiknemise lehekülg (leheküljed). Nt: "Kükametsa elanikest 25 % on kiskjad ja 75 % taimetoidulised" (Jänes, 2000, 18). Artiklitele viitamisel tekstis lehekülje numbreid ei panda (need esitatakse vaid allikate loetelus). Kui allikmaterjali autor on asutus või organisatsioon (autoreid ei ole välja toodud nimeliselt), siis käsitletakse asutust või organisatsiooni autorina. Nt: (Kükametsa Loomakaitse Ühing, 2000, 14). Kui allikmaterjalis pole toodud töö autorit, esitatakse ümarsulus enne aastaarvu allika pealkiri või pikema pealkirja puhul selle esimene sõna või sõnaühend lisades kolm punkti (...). Nt: (Loomariigi..., 1999, 10). Refereering kujutab endast teise autori või allika sisu konspekteerivat või kommenteerivat omasõnalist esitust. Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule.
Väljavõtteks sobib lause, mis ei vaja lisaselgitusi. Ei sobi laused, mille alus või sihitis on antud asesõnaga, sest siis tuleks lisada kellest-millest on jutt. Ei sobi laused tundmatute nimedega või laused, kus info on puudu. Väljavõte peab olema lühike – max 10 sõna. Lisalood Uudis võib koosneda ühest tekstist, kuid võib jaguneda ka mitmeks alatekstiks, millest üks on põhitekst ja teised lisalood. Kasutatakse lisalugusid ainult pikkade uudiste juures ning tavaliselt piisab ühest-kahest lisaloost. Kujunduse poolest jagunevad lisalood kaheks suureks rühmaks: tekstid ja loendid. Tekstid võivad olla taustalugu sündmuse ajaloost. Loendid võivad olla uudise kronoloogia, ettepanekute loend jne. Lisalugude kujundus ja paigutus on paigale pandud maketiga – sellele vastavalt leida materjal. Foto ja fotoallkiri Foto peamine ülesanne on anda infot, äratada emotsioone ja tõmmata tähelepanu. Foto abiks
institutsiooni ülesande tõttu suunatud väga laiale ja mitmekesisele kasutajaskonnale ja ei mahu eelnevalt määratletud sihtrühma piiresse. Seetõttu tuleb kultuuriveebi peaeesmärgiks pidada kultuuri levitamist kõikidele kodanikele, soodustades seeläbi nende arengut. Uurida tuleb mitmesuguseid meetodeid (nagu eelnevalt valitud kasutuskeskkond, õige keelevalik jne). Kasutajate vajadused kujutavad endast keerukat kogumit, sealhulgas soovi informatsiooni järele, mis on usaldusväärne, arusaadav, rikkalik ja ajakohane ning mida saab kasutada nii uudishimu rahuldamiseks ja erialaseks arenguks kui ka teadusuuringuteks. Seetõttu tuleb informatsioon koostada ja korrastada nii, et kasutaja juurdepääs sellele oleks võimalikult lihtne. Kvaliteetse veebirakenduse väljatöötamiseks vajalike meetmete hulka loetakse väljuvate infovoogude kooskõlastamist. Kultuuriüksuses on vaja luua mitmesugused
tehnilised võimalused, hiljem demokraatlik valik). Suunatus keskusest äärealadele, üleriigilise raadio ja televisiooni sidumine poliitikaga ja ühiskonna võimukesksusega. Televisiooni areng on pidev ja globaalne auditoorium suureneb. Kaks olulist aspekti televisiooni juures on: 1) Televisioon püüab luua otseülekande tunnet, kuigi saade on varem linti võetud 2) Läheduse ja isikliku seotuse tunde loomine Televisiooni peetakse olulisimaks info ja uudiste edasikandjaks. Lisaks täidab televisoon nii täiskasvanute kui ka laste koolitajarolli. 10. Internet Internet kui meedium: 1) Arvutipõhine tehnoloogia 2) Hübriidne, multifunktsionaalne, juhuslik, paindlik iseloom 3) Interaktiivsuse võimalus 4) Privaatsed ja avalikud funktsioonid 5) Vähene regulatsioon 6) Vastastikune ühendatus Omavahel telekommunikatsioonilise infrastruktuuri kaudu ühendatud võrgustike ülemaailmne süsteem,
1. Mõisted: karjäär – elukestev tööalane ja haridusalane areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas karjääri planeerimine – elukestev teadlik õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel karjääriteenused – nii riigi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitused, tööturuteenused, karjääriinfo vahendamine) karjääriõpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud karjääri juhtimine – erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise,
negatiivset tagasisidet. Elus me teame, mis on meeldiv ja mis ebameeldiv. Tehissüsteemides tuleb aga teadmine kaasa anda. 54. Millist süsteemi esitust kasutatakse tihti kinnitusega masinõppes? Markovi otsustusprotsessi (graafi) 55. Otsingu rakendused, nende tüübid ja näited. 56. Otsingu meetodite liigitusi. · rakenduste järgi - rakendusteks võivad olla näiteks planeerimine, äratundmine, mängud, otsustamine, kasutajale kuvatava info otsing otsingumootoris, pakettide marsruutimine, · probleemipüstituse formalismi järgi ("loogiline tase", millel toimub sisuline otsing) - nt loomulik keel, matemaatiline loogika, formaalne keel, andmed, reeglid, semantilised võrgud, veebilehe arenduse keel, marsruutimistabelid, · probleemi lahendamise formalismi järgi (millel otsitakse, "füüsiline tase")
annaabi.ee 
