madalama hinnaga? · Milline seos on turupakkumise ja üksikmüüjate pakkumise vahel? · Mis on pakkumise hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja pakkumise muutuse vahel? Pakkumine Pakkumine tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumisseadus Kõrgemate hindadega soovitakse müüja enam tooteid kui madalate hindade puhul. Pakkumise Kui hinnamuutusel on suur mõju pakutavate toodete hinnaelastsus kogusele, siis on pakkumine elastne. Kui hinnamõju on väike, siis pakkumine on jäik. Pakkumiskõver Pakkumiskõver on (kõver)joon pakkumist kujutaval graafikul, mis liigub paremale üles ja näitab hinna mõju koguse suhtes. hind
Nimi ___________________________ Klass ___________________________ 11. PEATÜKK. Konkurents Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerus sobiv vaste. Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B H 1. Täielik konkurents A. Lepivad turu määratud hinnaga. D 2. Monopol B. Kahe või enama firma ühinemine. G 3. Oligopol C. Ainuõigus kasutada uut toodet või avastust kuni 20 aastat. A 4. Hinnavõtjad D. Ühe müüjaga turg. E 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega. konkurents F. Ainuõigus kasutada igal moel oma teost ise, keelata selle B 6. Liitumine kasutamist teistel
parimad firmad) - Raske otsustada, kuna valik on suur. -Firmad peavad pidevalt firmasse investeerima, et turul olla konkurentsivõimelised. 2. Konkurentsi erinevad liigid: *Täiskonkurents -> Turul on palju müüjaid ja neist ükski ei suuda mõjtada turuhinda. Tootjate tooted või teenused on samad. Müüjad ja ostjad teavad toodete ja nende hindade kohta kõike. Vaba juurdepääs turule.( Nende tingimustega ei saa ükski müüja mõjutada hinda, pigem nõustub selle hinnaga. Kui ettevõte küsiks kõrgemat hinda turuhinnast, siis tarbijad lähevad teiste müüjate juurde, kes pakuvad turul samasuguse kauba eest turuhinda. St. ettevõtted on hinnavõtjad, kuna nad lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota.) *Hinnakujundajad e. hinnamäärajad -> püüavad leida oma kaubale õiget hinda.
peremees, tegutseb samal alal palju teisi firmasid. Võistlus piiratud ressursside pärast iseloomustab nii inimeste kui ka firmade igapäeva. Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik “võistlus” turukonkurents , mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Turustruktuur - Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim - Täiskonkurents - Mittetäielik konkurents - Monopolistlik konkurents - Oligopol - Monopol Loomulikud monopolid Autoriõigus ja kaubamärk kui monopolid - Monopson Firmad püüavad hoida oma kulud kontrolli all (st piisavalt madalad), et saavutada võimalikult suur kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kasum on ettevõtluse peamine eesmärk. Ent ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinnatasemes, vaid ka näiteks oma toodete omadusi reklaamides
asendatavad. Näiteks karastusjoogid. Täiendkaubad Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli koos kasutatakse. Pakkumine Pakkumine tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumisseadus Kõrgemate hindadega soovitakse müüja enam tooteid kui madalate hindade puhul. Turu tasakaal Olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasemel võrdsed Ülejääk Olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse; eelarves on ülejäägiga tegemist siis, kui tulud ületavad kulusid Defitsiit Olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise
olemasolevate nappide ressursside pärast. Kui ettevõtted turul konkureerivad, maksavad tarbijad vähem, töötajad leiavad rohkem töökohti ja saavad suremat palka ning ettevõtete omanikud saavad oma investeeritud säästudelt suuremat tulu. Turukonkurents on jällegi oluliselt erinev, kus iga võit toob kaasa kellegi kaotuse, kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik võita, on siiski mitme osapoole üheaegne võit võimalik. Majandusteadlased jagavad turud kaheks kategooriaks hinnavõtjad (kes lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota) ja hinnakujundajad (kes püüavad leida oma kaubale õiget hinda). Täielik konkurents peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele: Palju müüjaid ja ostjaid-palju erinevaid ettevõtteid tootab ühesugust toodet ning igaüks neist varustab kaubaga vaid turu imeväikest osa. Ükski üksikisik või ettevõte ei suuda turgu mõjutada.
Kärdla Ühisgümnaasium Konkurents Referaat Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte.....................................................................
kõikide soove ei ole võimalik rahuldada. 2. ettevõtted konkureerivad omavahel sellega, et ettevõtjad püüavad saavutada edumaad, tootes kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit. 3. ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkureerivad nende müüjate pärast, kes müüvad oma kaupu odavamalt. 4. konkurents on müüjate võitlus ostjate pärast ja ostjate võitlus müüjate pärast. 5. konkurents on kasulik majandusele tervikuna: ¤ madalamad hinnad ettevõtjad võistlevad turul tarbjate raha pärast alandades müügihindu. ¤ rohkem töökohti konkurents motiveerib tootjaid oma kaupu ja teenuseid (valikut) suurendama, et võita rndale turust suuremat osa. ¤ kõrgemad palgad ettevõtjad võistlevad omavahel, et saada paremaid töölisi.
11. PEATÜKK. Kuidas ettevõtted konkureerivad? Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B __E_ 1. Täiskonkurents A. Näiteks: kommunaalettevõte. __D_ 2. Monopol B. Kahe või enama firma ühinemine. _G__ 3. Oligopol C. Õigus kasutada uut toodet või avastust teatud aja jooksul üksinda. _A__ 4. Seaduslik monopol D. Ühe müüjaga turg. __H_ 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega konkurents __B_ 6. Liitumine F. Ainuõigus müüa või paljundada oma algupärandit oma eluajal ja peale seda veel 50 aastat. __F_ 7
kohustuste eest, kui pole igal ühistu liikmel on üks kokku lepitud teisiti hääl. Juhatus on ühistu juhtorgan. KONKURENTS Kuna kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, siis inimesed võistlevad ehk konkureerivad olemas olevate nappide ressursside pärast. Ettevõtjad püüavad saavutada edumaad, tootes kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetus tehingus kasumit. Ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast.
KORDAMINE MAJANDUSE EKSAMIKS I PEATÜKK: MIS ON MAJANDUSTEADUS? · Majandusteadus uurib seda, kuidas inimene endale valikuid tehes elatusvahendeid hangib. · Majandus on ühiskonna toimimise süsteem, mis tuleneb valikutest erinevate isikute vahel · Turg see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled. · Turumajandus tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu. · Ressurss põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. · Tootmisressursid jagunevad: loodusvarad (ehk maa), inimressurss (ehk tööjõud),
töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes, töötajate ebakompetentusus, ebaausus, ebalojaalsus, laiskus, lohakus, distsiplineerimatus. Poliitiline risk- muutumine seadusandluses Esmaspäev- 16. Sept. Konkurentsivormid. Konkurents- on kahe või enama inimese püüdlemine eesmärgi poole. Iseloomustamiseks vaadeldakse: · Müüjate arv turul · Kauba omapära · Uute tulijate võimalused turule sisenemiseks · Võime mõjutada hindu 1. Täielik konkurents. Müüjate arv turul suur, kaup on ühetaoline, uutele tulijatele takistusi ei tehta, hindu mõjutada ei saa. Selle puhul on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik.(sest turg on stabiilne) 2. Monopol Ettevõtjaid üks, kaup ainulaadne,uutele tulijatele suured takistused, mõju hinnale suur. Turule minek: Juriidilised piirangud Valitsuse litsensid Patent-leiutise kaitsmise vorm
! Honogeensed on ühesuguste omadustega kaubad, mille puhul toimib konkurents ilma eriliste piiranguteta. Näiteks kütused, metallid jms maavarad/loodusvarad. Diferentseeritud on erinevate omadustega kaubad, mis on oma väga sarnase eesmärgiga konkurentidest millegi poolest siiski erinevad. Näiteks erinevad karastusjoogid, autod ja arvutid. Üldine eesmärk sama, teatud detailid erinevad ning seetõttu ka inimestel erinevad eelistused. Erinevad konkurentsitüübid: Täielik konkurents. Ettevõtted ei mõjuta ise turgu, vaid määravat tootele hinna, millega turg on nõus seda ostma. Mittetäielik konkurents. Tooted on piisavalt erinevad, et firmad saavad siiski ise mõjutada oma toodete hinnaplaneerimist. o Hüviste turg monopol, monopolistlik konkurents (mitmed ettevõtted erineva kaubaga, mis otse üksteisega ei konkureeri, kuid asenduskaubana konkureerivad üksteisena, näiteks erineva
hinda. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust: saada kasumit (keskmised kulud on madalamad kui hind); saada nullkasumit (keskmised kulud võrduvad hinnaga); saada kahjumit (keskmised kulud ületavad hinda). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 33 8. Konkurents 8.1. Turustruktuur ja hindade kujunemine Kõik me oleme puutunud kokku olukorraga, kus keegi teine on saanud endale midagi mida ihaldasime. Selleks võib olla istekoht bussis või esikoht saja meetri jooksus. Ka kõige igapäevasemates elusituatsioonides puutume me kokku konkurentsiga. Omavahel konkureerivad nii inimesed, kui ka ettevõtjad. Tänapäeval räägitakse, et ka riigid konkureerivad omavahel. Meie eesmärgiks on vastata
Muu maailm - teiste riikidega toimuv kaubavahetus. Eksport-import. Turusektor kauba/teenusega otse turule Turuväline tulud saab riigieelarvest (koolid, politsei jne) Tulude-kulude ringkäik od Custom Hüv iste turg(v almistooted) Valitsus Maj apidamised Ettev õtted Tootmistegurite turg Tootmistegurid: - töö (tööjõud) - tootlusressurss e maa - kapital e seadmed - ettevõtlikkus (firma juht) Teaduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs Analüüsimisel ei kasutata erinevaid lähenemisi Positivistlik - selgitab maj toimimist - nähtuste omavahelised seosed - ei sisalda hinnanguid - tulemuseks maj. institutsioonide ja protsesside mudelid ja prognoosid - võimalik kontrollida vaatluse teel Normatiivne - siis hinnangut või kriteeriumi
vähendada pakkumist. ⑤ Pakkujate arv turul. Mida rohkem on individuaalseid pakkujaid turul, seda suuremaks võivad kujuneda pakutavad kogused eri hinnatasemetel. 8) Turunõudluse ja turupakkumise leidmine, graafiline esitus. Turunõudlus saadakse, kui kõigi tarbijate nõutavad kogused samadel hinnatasemetel kokku liita. Kui eelnevalt soovis üks tarbija 1€ hinna korral 3 topsi (D1) ning teine tarbija 2 topsi (D2), siis järelikult turg tervikuna soovib sel hinnatasemel 2 + 3 = 5 topsi kohvi. Siinkohal oleme teinud eelduse, et kogu turg koosnebki ainult kahest tarbijast. 8 Turupakkumine saadakse, kui kõigi tootjate pakutavad kogused samadel hinnatasemetel kokku liita. Kui eelnevalt soovis üks tootja 3€ hinna korral pakkuda 150 topsi (S1) ning teine tootja 180 topsi (S2), siis järelikult turg tervikuna soovib sel hinnatasemel
0283 1. Hind, selle erinevad tähendused: tootja, tarbija, ühiskonna jaoks Laiemas käsitluses (majandusteoorias) on hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses. Konkreetsemas lähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlast rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. K.M. Monroe: Hind on raha (või teenuste ja kaupade) kogus, mille ostja vahetab müüja poolt pakutavate kaupade ja teenuste vastu. Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks: · Hind tarbija seisukohalt · Hind tootja seisukohalt · Hind ühiskonna seisukohalt Hinna erinevad nimetused (hind, palk, õppemaks, honorar, teenustasu, rent, üür, altkäemaks jne). 2. Hinna roll majanduses: turgu korrastav ja arengut juhtiv Lühiajalised muutused: hinna "turgu korrastav funktsioon" Pikaajalised muutused: hinna "juhtiv" e. "ümberpaigutav funktsioon"
teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega - Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg - Tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad - Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril Turu tunnusjooned: Igal turul on oma spetsiifiline struktuur, mis tähistab tutu kõige olulisemaid tunnusjooni: - Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmisprotsessi täiustamise
d) on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. 34. Oletame, et firma püsikulud TFC = 80 ja tal on järgmised muutuvkulud TVC q012345678 TVC 0 110 150 180 220 270 340 440 580 Arvuta a) firma kogukulud (TC), b) firma püsikulud (TFC), c) keskmised püsikulud (AFC), d) keskmised muutuvkulud (AVC), e) keskmised kogukulud (ATC); f) piirkulud (MC). Tabel seminari all, ei viitsinud siia vedada ja 35.ülesanne ka seal!!! Seminar 4 Täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Millega võrdub täielikult konkureeriva firma (TKF) keskmine tulu (AR)? AR = D = MR = turuhind 2. Kas majanduskasumi puudumine tähendab seda, et firma ei suuda katta oma tootmiskulusid? Põhjendage vastust. Ei tähenda, firma katab täpselt oma kõik kulud ja on kasumi lävel 3. Kas turupakkumine täieliku konkurentsi tingimustes on elastsem lühi- või pikal perioodil? Lühiajaliselt, kuna lühiperioodi kulukõver on järsemate languste ja
TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse olemus jaguneb kaheks: strateegiline ja taktikaline. Strateegiline – tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turuvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga), konkurentide analüüs (konkurentsieelise leidmine) ning turundusstrateegia kujundamine. Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide
piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; • maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); • ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls).
.................................................................8 1.9. MAJANDUSTEOORIA JA GRAAFIKUD ..........................................................................................8 1.10. MAJANDUSE PÕHIREEGLID NING NENDEGA SEOTUD MÕISTED ................................................. 10 2. TURUMAJANDUS NING NÕUDLUS JA PAKKUMINE........................................................ 13 2.1. TURUMAJANDUS NING TURG ................................................................................................... 13 2.2. NÕUDLUS .............................................................................................................................. 13 2.3. PAKKUMINE ........................................................................................................................... 15 2.4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE TASAKAAL ................................
Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kujuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Piiratud hüviste kasutusõiguse tagab turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkurentis. Tegelikult on enamik turumajandusi segamajandused, kus ressurside jaotuse määravad ära riik (avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. METODOLOOGIA Majandusteadlased koguvad infot, mille alusel töötavad välja üldistatud seisukohti,e t prognoosida inimeste majanduskäitumist. Indiviidide ja institustioonide majanduskäitumise kohta tehtud üldistused loovad aluse majandusteooriatele, mille eesmärgiks on kindlaks teha majandusseadused. Selleks et luua ja kontrollida oma teooriaid , konstrueerivad majandusteadlased majandusmudeleid, mis kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit.
........................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents...................................................................................17 8. Täielik konkurents......................................................................................... 19 9. Majandusressursside turg............................................................................. 20 10. Riigi majanduslikud funktsioonid.................................................................21 2. Makroökonoomika............................................................
valmistamiseks, kus tootmiskulu on minimaalne. Nende järgi valibki firma soovitava pika perioodi tootmiskoguse e. suurusvariandi, mille korral seda kogust saab toota minimaalse kuluga. 16 5. KONKURENTSIPOLIITIKA 5.1 TURUSTRUKTUURID Erinevates tootmisharudes on väga erinev hulk ettevõtteid mõnes on väga palju, teises aga võib-olla üks. Ostjate ja müüjate arv turul määrab ära turu struktuuri. Neid on neli: 1. täiuslik konkurents 2. täiuslik monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Esimesed 2 on turustruktuuri piirjuhtumid, mida tegelikus elus peaaegu ei esine, aga neid käsitletakse selleks, et paremini mõista vahepealseid struktuure. KILE TÄIUSLIK väga palju sarnased ei saa hinda KONKURENTS müüjaid tooted kehtestada ega mõjutada
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil
1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1 Turunduse määratlused Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärke realiseerida. Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler). Marketing ehk turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Vajadusest tuleb nõudlus. Vahend vajaduse rahuldamiseks on kaup. Kaup vahend, mille abil saab rahuldada vajadust. Kaup ja teenus on turunduse seisukohalt võrdsed. Kaup = teenus. Kaup on pakitud teenus. Vajadus kaup turundus vahetus peavad turul kokku saama. Kui inimene rahuldab oma vajadust teatud kindlaks määratud viisil, mida nimetatakse
........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS......................................................................................................................60 10. SOTSIAALNE TURUNDUS.........................................................................................62 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1 TURUNDUSE MÕISTE JA AJALUGU „Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu.“ (P. Kotler) „Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst.“ Turundusel on kaks mõõdet:
· Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? Mõistmaks kuidas majandus toimib, peab teadma missugustest osapooltest see koosneb ja kuidas need osapooled omavahel seotud on. Majanduse erinevaid osapooli ja nendevahelisi seoseid iseloomustab joonis 1.1. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus HÜVISTE TURG MAJAPIDAM ISED VALITSUS ETTEVÕTTED TEGURITURG Joonis 1.1 Majanduslik ringkäik MIKROÖKONOOMIKA 4 Majapidamine on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi. Majapidamised võivad koosned nii ühest inimesest kui ka perekonnast või lihtsalt inimeste grupist
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6
Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus Turule sisenemise võimalused Turul osalejate konkurentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on HIND. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooniv ostjatele ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
