TALUPOJA PORTREE Ajaloo referaat TALLINN 2009 Sissejuhatud Inimene oli keskaja kristlikus antopoloogias Jumala loodud olend. Maailma loomise kuuendal päeval lõi Jumal inimese, kellele ta andis võimu kogu looduse üle: sest taimed ja loomad pidid olema tema toiduseks. Seega oli inimene kutsutud olema looduse, maa ja loomade peremees. Juba keskajal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Püüamegi lähemalt süübida talupoja eluolusse keskajal. Talupoeg Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile)
Talupoegade elu keskajal Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Pärisoriste talupoegade kõrval leidus ka vabatalupoegi. Nende koormised olid väiksemad ja soovi korral võisid nad ka mujale elama asuda. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Talupoegade elu Eestis keskajal Õpilane : Sandra Verrevmägi Tallinn 2010 Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Oma seisuse üle nurisemist ei peetud jumalale meelepäraseks. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile
Põlluharimine ja talupojad. Keskajal jagunes ühiskond 3 peamiseks seisuseks: 1) vaimulikud, 2) feodaalid ja 3) talupojad. Vaimulikud pidid hoolitsema kõigi usuelu eest ning kogu ristirahva eest palvetama. Feodaalide ülesandeks peeti kõigi kaitsmist. Talupoegade kohustuseks oli aga nii vaimulikke kui ka feodaale oma tööga ülal pidada. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendas seda, et pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Keskajal kuulus kogu maa kirikule või feodaalidele, mida harisid talupojad. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad
Talupoegade elu keskajal Koostajad: Kristofer Rennel, Kristo Ilmjärv, Mikk Johannes Linnasmägi, Ralf Uustalu, Karl Must(Schwarz), Carl-Patrick Kirsipuu Üldinfo Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama Pärast 13431345 Jüriöö ülestõusu hakati talupoegi orjastama Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi Schwarz 2 Elamud Elati lihtsa ehitusega rehielamus. Ruumid olid üpris suured, köeti ainult ühte ruumi PõhjaEuroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost
Talupojad keskajal Seisvused kujunesid välja feodaalkorra ajal: vaimulikud olid kõige peamised, teisena tulid feoodid ning kolmandad olid talupojad. Talupojad pidid toitma nii feodaale kui ka vaimulikke. Talupojad elasid mõisade kõrval koos oma peredega väikestes hurtsikutes. Mõis koosnes peamajast, feodaalide põldudest, talupoegade hurtsikutest ning nende põllumaast. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere.Keskajal kasutati kaheväljasüsteemi ehk põld oli
naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid Vasall ehk läänimees keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal Rüütel raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal Feodaal maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal Feood suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus Aadlik pärilike eesõigustega kõrgem seisus Pärusvaldus läänid, mida vasallid isalt pojale edasi pärandasid turniir spordi või mängu suurema hulga osalistega võistlus
Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb palju tänapäeva inimese elust ja igapäeva toimetustest. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks suureks grupiks need olid talupojad, feodaalid ja vaimulikud. Antud arutluses käsitlemegi eelkõige talupoegade seisust ning nende igapäevaseid tegemisi keskajal 11.- 16 sajandini. Üldiselt talupoegadest Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust. Inimese poolt korda saadetud teod jaotati kahte gruppi:
- väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556- 1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele B) ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale C) TAANI, kes 14
inglikoorile. Üks saksa jutluse autor 1220. aasta paiku eristas aga veel rohkemgi− 28 seisust. Suur katk ei eristanud inimeste seisusi ja klasse üldse, see ikka karistas 1348. aastal kõiki. Selle aja ühiskond oli vastandite ühiskond. Keskaja kristluses kohtub tihti vastandpaare. Kõige sagedamini eristati kogu keskaja ühiskonda vastandlikeks kaheks grupiks: võimsad ja nõrgad, rikkad ja vaesed. Neist kõige levinumad ja tähtsamad olid aga vaimulikud ja ilmalikud, kuhu kuulusid ka juriidilisest plaanist vabad ja mittevabad. See vastandumine oli loogiline religioosses ühiskonnas, mida valitsesid vaimulikud. Võib tulla järeldusele, et tegelikult koosnes keskaja ühiskond kahest paralleelsest hierarhiast: vaimulikust, mille juhatas paavst ja ilmalikust, mille juhatas keiser. Vaimulikuks osaks olid keskaja Euroopas piiskopid, pühakud, preestrid ja eelkõige mungad, kes mängisid suur rolli ühiskonnaelus, pakkudes ilmikuile olulist tuge
. . . . . . . . . . . Talupoja elamu, talupoja rõivastus. . . . . . . . . . . . . . .. . . .. . . . . . . Talupoja söök ja jook . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . Feodaalmõis, talupoegade koormised, edusammud põlluharimises. . Kokkuvõte talupoegade elust. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja
Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele . Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, vaimulikud seisustele jumalasõna maksudest levitamine vabastatud II seisus Elukutseliste sõjameestena I Privilegeeritud, feodaalid (aadlel) ja III seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid talupojad ja linlased 1.5
1.4. Seisuslik korraldus: Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele . Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus vaimulikud Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, seisustele jumalasõna levitamine maksudest vabastatud II seisus feodaalid Elukutseliste sõjameestena I ja III Privilegeeritud, (aadlel) seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus talupojad I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid ja linlased 1.5. Kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke: Alates 11
Riik ja Ühiskond Ühiskonna toimimise õiguslikud raamid. Ühiskonnakorraldus jagunes kolmeks: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad/talupojad(laboratores) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid taevariiki. Laborator oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi majanduslikku klassi ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia
suure osa Inglise kuningate valdustest Prantsusmaal oma domeeniga. Prantsusmaa Hugues Capet Inglismaa William Vallutaja (Normandia hertsog) 8. Iseloomusta rüütliseisust ja nende eluolu (trubaduuride luule ja kangelaseeposed) Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Nii suur- kui ka väikefeodaale ühendas kuulumine sõjameheseisusesse. Kirik püüdis panna rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrdne võrdsega ja järgima vastastikku rüütellikkuse reegleid. Ka aadlike kasvatuses ja eluviisis oli palju ühist. Kuna kõik rüütlid olid elukutselised
.................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö...........................................................................7 2. 3. 1. Talupoja elamu.............................................................................7 2. 3. 2. Talupoja rõivastus.........................................................................8 2. 3. 3. Talupoja söök ja jook.....................................................................8 2. 3. 4. Feodaalmõis................................................................
tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. TSUNFT linnakäsitööliste kutseühing. Käsitöö linnaelanikele oluline tegevusala. Igal käsitööharul oli oma kutseühing ehk tsunft. Ainult tsunfti kuulumine andis õiguse töötada käsitöölisena. PÄRISORI - Talupojad, kes on allutatud maaisanda võimu alla. Nad olid sunnismaised ning neid müüdi maast ja perest lahus.
Kehtestati ehituskoormised et rajada kindluseid ja linnu. Teotööd: nädalarakmetegu (oma varustus), jalategu (varustus mõisast) 3-6 päeva nädalas. Kohtuõiguse piiramine ja pärijata vara feodaalile. Tekib linn, veski, kõrts. Linnadel oma valitsusorgan, ning nende ja mõisnike huvi ei lange kokku. Talupojad halvenenud olukorra pärast välismaale ja linnadesse. 14.saj sunnimaisuse ilmenime. 15.saj. ärakaranud talupoegade otsimine/karistamine. 16.saj printsiip MEES või võlg.Kihistumine: maavabad – eesti soost ülikud ja nende järeltulijad; vabad talupojad – vabadus on ostetud raha eest; adratalupojad – põhilised koormiste kandjad; maksavad künnist; üksjalad – mõisnik võttis maa ära, teevad tööd mõisnikule; sulased – palgatud jüripäevast mihklipäevani; vabadikud – ise vastutab oma tegude eest; kerjused ja träälid ROOTSI AEG- koormised läksid suureks (50-80%), et mõisaid ülalpidada.. Kujunes välja Balti aadli
seisuslik haridus, otsustasin valida just selle teema. Töö koostamisel on kasutatud keskaega käsitlevaid raamatuid, kuid juurde on leitud informatsiooni ka internetist. Töö illustratsioonid on samuti leitud interneti teel. 3 1. Seisuslik ühiskond Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini Kõik keskaja inimesed jagati 3 seisusese vahel: bellatores, oratores ja labratores. Kõrgeim ehk I seisus ehk vaimulikud moodustasid 0,5-1% ühiskonnast. Ladina keeles ,,oratores" tähendab ,,need, kes palvetavad". Vaimulike ülesanne oligi ühiskonna eest palvetada ja jumalat teenida. Neil oli kohtumõistmisõigus. II seisuse moodustasid ehk aadlikud ehk rüütlid. Ladina keeles ,,bellatores" tähendab ,,need, kes sõdivad". Aadlike ülesanne oli sõdida ja ühiskonda kaitsta. Neil oli kohtumõistmisõigus. III seisusel polnudki konkreetset nime. Neid kutsutigi kolmandaks seisuseks. Enne linnade teket
talupoegadel põlluharimise kõrvalt aega väeteenistusse tulla. Seepärast hakkasid Frangi valitsejad jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadele. Maa saanu pidi endale soetama ratsaväelase varustuse ja ilmuma väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään. Maatüki saaja oli feodaal ehk läänimees ja feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid valitseja vasallid. Valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed, kelle maad harisid talupojad. Seda nimetatakse feodalismiks. Kui senjöörid läänistasid vasallidele suuri maatükke küladega, siis nimetati vasalle suurfeodaalideks. Enamasti olid nendeks hertsogid või krahvid. Suurfeodaalid pidid isanda ette ilmuma suurte sõjasalkadega. Selleks läänistasid nad oma maad väiksematele feodaalidele, kes pidid selle eest oma sõjasalkadega suurfeodaali teenistusse tulema. Seega olid väikefeodaalid suurfeodaalide vasallid ja
Mõni linn jäi täiesti tühjaks ja unarusse jäeti ka vanad templid, veejuhtmed ja saunad. Ristiusu kirik varasel keskajal Juba vanaaja lõpul oli enamik Rooma keisririigi elanikke võtnud vastu ristiusu. Kristlasi ühendas katoliku kirik. Rooma riigis oli kirikul suur tähtsus. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas korraldama kooliharidust ja mõistis ka kohut. Germaanlaste sissetungide puhul otsis rahvas kaitset kirikult, mitte keisrilt. Kirikust sai ka antiikkultuuri hoidja, sest vaimulikud pärinesid tihti suursugustest suguvõsadestja olid kultuursed mehed. Nad tundsid huvi piibli ja antiikautorite loomingu vastu. Iga piirkonna kristlaste eesotsas oli piiskop. Nende seast tõusid esile suuremate piirkondade kirikuelu korraldajad ehk peapiiskopid. Kõigi teste seas oli aga tähtsaim Rooma peapiiskop, sest rooma oli keisririigi tähtsaim linn ja kunagi olevat olnud Jeesuse jünger Peetrus Rooma peapiskop. Aja jooksul hakkasid
avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus. Paavstile allusid peapiiskopid. Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid. Nemad oli kogudude vaimulikud. Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid, paastusid, elasid onnides. Erakute vennaskonnad ehk kloostrid. 5. sajandil eKr sündis Benedictus. Aastal 530 rajas ta Monte Cassino kloostri. Ta kirjutas ka reeglid, ning nende reeglite järgijaid kutsuti benediktlasteks. Kõik kloostrid olid isemajandavad. Nad tegid kõik riided ja tööriistad ise ning nad kasvatasid ise sööki
c. Tähtsamad kaubateed: · Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. · Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. 3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja
omanikele. Nüüd pidid nad osa tuludest andma riigile. Riigi sissetulekud suurenesid. Restitutsioon- Rootsi valitsusaja lõpul riigile võetud mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele ehk mõisnikele. 50) Eesti- ja Liivimaa 1802/1804 talurahva seaduste põhisisu? Kirjelda nende seaduste tähtsust põllumajanduspöörde ettevalmistamisel Balti kubermangudes? 1802- Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talupojal omandiõigus vallasvarale. Jätkusuutlikul talupidamisel, said talukoha põlise kasutamise õiguse. 1802- Talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid keelatakse nende müük ja pant. Loodi vallakohtud (kohtunikud talupojad ise). Anti õigus talupojale oma talu pärandada; normeeriti koormisi (pidi vastama maa pindalale ja kvaliteedile); lubati maad osta. Toimus maade ülemõõtmine ja hindamine. Piirati mõisnikel kodukariõigust
relvakanda seisusest, andes end kellegi kaitse alla, muutudes seega kellegi sõltlaseks. Seda protsessi nim. Prekaariaks. - Maavaldus = võim. Põhinikuhärrus rendisuhe, kus rentijad olid omanikust sõltuvuses ja mitte ainult majanduslikult vaid ka õiguslikult - Mõis oli ka majandusüksus, mida majandati kahel viisil: 1. Mõisa oma majapidamine, kus tööd tegid orjad või talupojad (teotöö). 2. Talupoegade oma majapidamised, kus talupoeg tasus renti osaga saagist või teotööga. - Meier e. Mõisavalitseja - Põhinikuhärrust ei saa lambist lõpetada, see tuleneb traditsioonidest. Talupoja õigused sõltuvad sõltuvuse tasemest. Kui talupoeg tasub rendi ära, ei tohi mõisnik talt lampi maad ära võtta. - Säilis ka pärusvaldusi e. Alloodi omavaid talupoeg. Need olid vabad talupojad - Talipoekkond oli organiseeritud külakogukondade kaudu. - Tänu sunnismaisusele oldi ka mõisnike kaitseall
4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus.
maksudest, pole vaja enam mõisale tegu teha – mis oli aga meelevaldne oletus. Talurahva vastu toodi ca 10 000 sõjaväelast, kõige suuremad väljaastumised toimusid Räpinas – Räpina Puuaiasõda 1784 (talupojad olid lähedalasuvast aiast haaranud kaasa aiateibaid, vastuseis lõppes talupoegade lüüasaamisega ja 5 talupoega hukkus). Teine suurem väljaastumine toimus Karula kihelkonna kiriku juures, kus sai surma üks talupoeg, rahutustes osalesid ka naised, kes loopisid sõdureid kividega. Sõjaväe abiga rahutused suruti maha ja lisaks sellele tegi kubermanguvalitsus suulist propagandat, anti välja eraldi korraldus, mis kajastas pearaharahutusi. Vene-Rootsi sõda 1788-1790. Talurahvas ootas, et Rootsi kuningas tuleb ja kergendab rahva olukorda, rahva mälestustes oli eelnev Rootsi aeg saavutanud helge ajastu ilme. Pärast sõja lõppu Rootsi eliit ei leppinud Balti provintside kaotamisega, 1741-1743
Meier mõisa valitseja. Poolte õigused ja kohustused seotud traditsioonidega. Talupojal oma maale suuremad õigused kui rendi puhul, võimalik mõisniku loal pärandada. Mõisnik ei või õiguspäraselt talu ära võtta, saab seda teha ainult vägivaldselt. Mõisnikul talupoja üle kohtu ja politseivõim. Ülemvõim, alamvõim. Põhimiku härrusega kaasneb: 1. Isiklik sõltuvus. 2. Sõltuvus maa kaudu. 3. Sõltuvus kohtu kaudu. Vaba talupoeg ei kadunud täielikult, neil oma pärusvaldus ehk allood. Vabad talupojad kohtu ja politseivõimu tõttu mingil määral sõltuvad mõisnikust. Keskaja talupoegkond oli organiseeritud külakogukondade kaudu. See keskaja produkt, saadus. Varakeskaegne talupoegkond oli õiguslikult diferentseeritud, mõned sõltuvamad kui teised ning vabade talupoegade seisund halvenenud, sest vaba inimene olemine hakkas võrduma aadliku, rüütliga.
Asutati kõrgemad kohtud e. põhikiri e skraa; tsunft kaitses turgu ja kontrollis kvaliteeti õuekohtud ja alamad kohtud e. maakohtud, kus arutati alama rahva tsiviil ja kaelakohtulisi asju. o Gild tsunfte ühendav organisatsioon. Ühes linnas oli tavaliselt kaupmeestest Talupoeg võis omas asjus nüüd nende kohtute poole pöörduda ja õigust nõuda. Võeti ära mõisniku koosnev suurgild ja mitu käsitöölistest koosnevat väikegildi. õigus talupoja elu üle ja trahvide määramine, jäeti vaid kodukariõigus, mis oli siiski üsna raske Tsunftid ja gildid seisid oma liikmete heakorra eest; lisaks usulised ja sõjalised karistus
70 miljonini. Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. Kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele, kaubandus muutus oluliseks. Tähtsamad kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, põhja pool oli tähtsam Läänemeri. Kuningavõim hakkas tugevnema Ida-Frangi ehk Saksa Kuningriigis kui Otto I Suur allutas kõik Saksa feodaalid oma võimule. Ta lõi Püha Rooma ehk Saksa-Rooma Keisririigi ja lasi paavstil end keisriks kroonida. 11. saj: Riigi algusaegadel oli paavstivõim nõrk. Gregorius VII tugevdas paavstivõimu, investituuritüli keiser Heinrich IV-ga mõlemad nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse määrata. Keiser pidi poliitilistel kaalutlustel paavstilt andeks paluma. Konfliktid kasvasid ja muutusid tihti sõdadeks. Eriti teravad vastuolud paavstiga olid Friedrich Barbarossal
*Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid lõpu Bütsantsi keisririigile b)Naturaalmajandus *Naturaalmajandus on rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. Peaaegu kõik vajalik valmistati ise. Kaupade müük ja ostmine peaaegu ei toimunudki. Vahetati kaupa kauba vastu. Sisse osteti soola, metalli ja lukskaupu. Sidemed eri paikkondade vahel olid nõrgad. Mõis oli naturaal majanduslik suurmajand. Raha ei olnud käibel. Pilet nr.6 a) vaimulikud ordud ja nende kloostrid(benedictuse, tsiterlaste, frantsisklaste, dominiiklaste) *Benediktlased-Elasid maal ja tegid palju füüsilist tööd. Hea toitumisega, paastu ajal sõid kala, harisid ennast. Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama.*Tsisterlased-Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
