Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist - sarnased materjalid

Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

sport, sportlased, sportlaste, uhked, gerd, kanter, rahvaarvuga, spordis, toetama, tipus, erki, saades, olümpiavõitjad, toonud, uhkust, põnev, põhjusel, super, heiki, nabi, raekoja
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist
2
docx

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eestlaste jaoks on sport üsna tähtsal kohal. Meie, kui üsna väike riik maailmas, olemegi oma kuulsuse saanud tänu meie headele sportlastele ning üritustele. Inimesed ei tea kus me asume või mis me oleme, vaid teavad meie kuulsaid sportlasi ning põnevaid üritusi. Kindlasti viimase aja kuulsus on Andrus Veerpalu ta on Eesti murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Hetkeseisuga talle on kuulsust

Sport
7 allalaadimist
EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

..........................................................................................................17 4.3.3. Reklaamis...............................................................................................................17 4.3.4. Dopinguskandaal ja karjääri lõpp...........................................................................17 4.3.5. Isiklikku..................................................................................................................18 4.4. Gerd Kanter...................................................................................................................18 4.4.1. Treenerid ................................................................................................................19 4.4.2. Sportlikud saavutused ............................................................................................20 4.4.3 Tunnustused ......................................................................................................

Sport
18 allalaadimist
Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpiamängude ajalugu Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. 19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile

Kehaline kasvatus
68 allalaadimist
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist
2
docx

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist

Kodanik peaks ka austama oma kodumaad ja ka kaasa rääkima otsuste langetamisel. Kuidas peaks kodanik tundma, et ka tema on oma riigi kodanik? Selleks, et inimene tunneks ennast kodumaal kodanikuna, peab ta tundma ennast esmalt mugavalt- tähendab, tal on vabadus elada. Eesti ühiskonnas on juurdunud mõte, et välismaal on parem elu. Ei vaidle sellele vastu aga Eestil on näiteks sportlaseid kellest uhkust tunda, sest nad on saavutanud tulemusi, mida paljude teiste riikide sportlased ei ole. Eesti üks kuulsamaid sportlasi on arvatavasti suusataja Andrus Veerpalu, kes hiljutise dopinguskandaali tõttu on veelgi avalikkuse tähelepanu all. Dopingu süüdistuse tõttu on tal siiski edukas suusakarjäär olnud ­ kolmel korral saanud olüpiamängudel medaleid, millest kaks kuldmedalit ja üks hõbemedal. Sama tulemus on ka maailmameistrivõistluselt. Teiseks kuulsaks sportlaseks võiks

Ühiskond
7 allalaadimist
Eesti Sportlased Pekingi Olümpiamängudel
9
doc

Eesti Sportlased Pekingi Olümpiamängudel

21. trekisõit - 200 m sprint lendstardist 21 11,187 Judo MARTIN PADAR - soodne loos andis hea võimaluse maadelda ennast kõrgele kohale, paraku tabas teda varasemastki tuttav ebakindlus ning võistlus lõppes kolmandas ringis kaotusega brasiillasele Joao Schlitterile Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17 +100 kg (raskekaal) 34 kaotus kolmandas ringis Kergejõustik GERD KANTER - maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 1. kettaheide 37 68.82 (eelvõistlusel 64.66) KAIRE LEIBAK - ülitugevaks osutunud naiste kolmikhüppevõistluses õnnestus saavutada kõrge kümnes koht Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 10. kolmikhüpe 36 14.13 (eelvõistlusel 14.19)

Kehaline kasvatus
18 allalaadimist
Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel
8
docx

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal. 1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3.1920 aasta oluümpiamäng , kus osales ka Eesti esimest korda. 1920. aasta suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud, mis

Kehaline kasvatus
56 allalaadimist
Aus mäng spordis
7
docx

Aus mäng spordis

Ausa mängu mõistmine kerkib teadvusesse hetkel, kui inimene seletab enesele, miks ta spordib. Kas eesmärgiks on järjekordne karikas- siis on tegemist kollektsionääriga, raha- järelikult ärimees!? Sportlane on substants, kes pürgib eneseületuseni. Tõelise sportlase huviorbiiti kuulub hoopis pidev enesetäiendamine ja isiksuse kujundamine, loomulikult ka treeningute väliselt. Tasa ja targu püüdleb ta oma ihaldatuimate unistuste poole, kaaslasteks enesusk, sihikindlus ja ausus. Sport on iseloomuomadus või isegi eluviis, mis avab inimese parimaid külgi ning aitab jõuda eneseteostuseni. Samuti arendades oskust mõelda, võidelda ja järgida reegleid. See tähendab, et tegemist on keha ja vaimu vahelise harmoonia kehastusega. (http://noorteajakiri.com/2012/04/23/aus-mang-ja-vaartused-spordi/) 1. Aus mäng (fair play) Mis on aus mäng? Kas sõbrakäsi suusarajal kukkunule, kohtunikule märkamatuks jäänud vea tunnistamine palliplatsil või lihtsalt konkurentide austamine?

Sport/kehaline kasvatus
17 allalaadimist
OLÜMIPAMÄNGUD
24
rtf

OLÜMIPAMÄNGUD

Taliolümpiamängudel on oma lipp, selle kinkis ROK-le 1952. a. taliolümpiamänge korraldanud Norra pealinn Oslo. Olümpiasümbol on 5 omavahel põimunud rõngast. Selle värvilise kujutise puhul on ülal ( vasakult) sinine, must ja punane, all kollane ja roheline rõngas; kollane rõngas ühendab sinist ja musta, roheline musta ja punast rõngast. Sümboli mõtte esitas 1913. . P. de Coubertine: 5 rõngast sümboliseerivad 5 maajagu ning nende sportlaste kohtumist olümpiamängude ausas ja sõbralikus võistluses; 6 värvusest (kaasa arvatud olümpialipu valge põhivärvus) on vähemalt üks kõigi maade rahvus-(riigi-) lipu värvusi. Olümpiadeviis citius, altius, fortius (kiiremini, kõrgemale, tugevamini) väljendab olümpialiikumise püüdlusi; deviisi autor on P. de Coubertini sõber, prantsuse pedagoog Didon. Olümpiasümboli ja ­deviisi kasutamine puhtärilistel eesmärkidel on olümpiaharta järgi rangelt keelatud

Kehaline kasvatus
11 allalaadimist
Sportimisvõimalused
25
doc

Sportimisvõimalused

..............................................................8 3.2. Madis Kallas............................................................................................................. 8 3.3. Tiidrek Nurme...........................................................................................................9 3.4. Raigo Saar...............................................................................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport...................................................................................................

Teadus tööde alused (tta)
47 allalaadimist
Doping
8
doc

Doping

sportlase organismis ei tohi ületada teatud piiri. Dopinguainete nimekirja võivad kuuluda ka tegelikku dopingut maskeerivad ained. Veredoping on sportlase vere hemoglobiinisisalduse tõstmine vereülekande teel, kui seda ei tehta ravieesmärgil. Geenidoping on geenmanipulatsioon, mille tõttu on sportlasel paremini arenenud lihased vm organid. Geenidoping võib olla ka kaasasündinud genoommutatsioon. KEELATUD AINETE KLASSID SPORDIS a) stimulaatorid b) narkootikumid c) anaboolse toimega ained d) diureetikumid e) hormoonid, nende analoogid ja mimeetikud Keelatud on tarvitada kõiki aineid, mis kuuluvad ülaltoodud klassidesse, vaatamata sellele, et kõikide ainete nimetused ei ole äratoodud näidisnimekirjas. Seetõttu on kasutusele võetud termin-" ja nendega sarnased ained " . See termin iseloomustab ravimeid, mis on seotud vastavate aineklassidega oma toime ja/või keemilise struktuuri poolest. Stimulaatorid:

Kehaline kasvatus
62 allalaadimist
Osaka MM
18
doc

Osaka MM

SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. ANDRES RAJA.............................................................................................................4 1.1. Raja võitis ennast ja kihlveo Noolega.....................................................................6 2. ANDRUS VÄRNIK.......................................................................................................8 3. GERD KANTER............................................................................................................9 3.1. Helsingis toimunud MM-võistlused........................................................................9 3.1.1. Kettaheite üldjärjestus.........................................................................................10 3.2. Gerd Kanter heidab eelvõistlusel esimesena.........................................................11 3.3

Sport/kehaline kasvatus
14 allalaadimist
EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU
12
docx

EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU

aastal kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. (Kergejõustik.ee 2013) Kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud eestlased - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980), Erki Nool kümnevõistluses (2000) ja Gerd Kanter kettaheites(2008) Kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit.Muidugi medalite hulk aastatega kasvab.Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. (Annaabi.ee 2013) Pilt 1 Gerd Kanter heiteringis 2

Sport
23 allalaadimist
Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks
26
docx

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks

ajakirjadest kui ka internetist. Võimalusel püüan ka sportlasega intervjuu läbi viia ja televiisorist jälgida saabuvaid taliolümpiamänge Vancouveris. 2 Uurimistöö on üles ehitatud kuues osas. Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises osas kirjutan tema spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis olid Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina isa Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina

Kehaline kasvatus
53 allalaadimist
Kümnevõistlus
16
doc

Kümnevõistlus

ühtejärge läbi võtta. Esimene võistlusala Luznikis oli 100 meetri jooks, mis näitas kohe ära, et Aun on vormis. Rein Auna ja ta tugevaima konkurendi Viktor Mihhailtsenko saavutatud 11,0 jäigi Luzniki raskel rajal kümnevõistlejate parimaks tulemuseks. Kaugust pidi Aun hüppama oma nõrgemalt jalalt, mistõttu 6.78 oli väga lähedane tema plaanile hüpata 6.80. Kuulitõukes viis Aun isikliku rekordi 14.93-ni. Vihmasadu raskendas sportlaste olukorda veelgi. Kõrgushüpe kujunes seetõttu nii mõnelegi komistusalaks, kuid Aun võis rahul olla haigelt jalalt hüpatud 1.80-ga. 400 meetris oli Aun peajagu teistest üle ­ 49,4 porisel rajal. Esimese päeva järel oli Rein neljas, kuid liidrile kaotas vaid 28 punktiga. Teise päeva võistlustingimused polnud paremad. Vihmast raske rada ei võimaldanud kellelgi saada tõkkejooksus aaega alla 15 sekundi. Auna ajaks sai 15,7 (isiklik rekord tol ajal oli 15,5). Kettaheites oli ta 45

Kehaline kasvatus
16 allalaadimist
Spordi- ja korvpallipsühholoogia
22
doc

Spordi- ja korvpallipsühholoogia

Tallinna Nõmme Gümnaasium Randel Kool Spordi- ja korvpallipsühholoogia Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2012 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri: Spordi- ja korvpallipsühholoogia Kuu ja aasta: Mai 2012 Lehekülgede arv: 20 Referaat Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada, kuidas ja miks mõjutab vaimne valmisolek sportlaste saavutusi. Kuidas saab oma vaimset tugevust treenida ja kes aitab sind sellega. Tahtsin teada saada, miks atleetidel on üks päev väga tugev, samas teisel päeval nad kukuvad läbi. Vastuste teada saamiseks kasutasin erinevaid inglisekeelseid interneti lehekülgi ja ka raamatut. Kõik andmed on võetud usaldusväärsetest ja teada tuntud allikatest, mille autorid on kas ise psühholoogid või selle valdkonna teadlased.

Uurimustöö alused
18 allalaadimist
EESTI SPORDI AJALUGU
19
docx

EESTI SPORDI AJALUGU

mille oli ROK-ile kinkinud Belgia Olümpiakomitee. Esimest korda kasutati ka olümpiadeviisi „Citius, altius, fortius" ning Belgia veepallur ja vehkleja Victor Boin andis nüüdisaegsete olümpiamängude esimese olümpiavande 5 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Antverpenis olid edukaimad sportlased USA laskurid, Belgia vibulaskurid ja Itaalia vehkleja Nedo Nadi. Parim kergejõustiklane oli Soome jooksukuulsus Paavo Nurmi. Mitteametlikus punktiarvestuses oli edukaim riik USA, Eesti sai 14. koha. Tõstmise kergekaalus tõi Eestile esimese olümpiakuldmedali Alfred Neuland. Hõbemedali pälvisid Jüri Lossman marataonijooksus ja Alfred Schmidt (Ain Sillak) kergekaalu tõstmises. Kuue parema hulka jõudsid enda aladel Aleksander Klumberg viienda kohaga odaviskes ja

Sport
12 allalaadimist
Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile
68
pdf

Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile

Enamik harrastajaid ei soovi kaotada harrastaja staatust ning tippspordi poole ei pürgi. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab pikka pühendamist, aega ja raha, kuid sobivate tingimuste korral, õiglase tunnustuse ja ERL toetusega võib loota harrastusspordi pidevale arengule Märksõnad: ratsutamine, harrastussport, treener 3 ABSTRACT Hussar, Grete. The valuation of amateur sport by equestrian experts. Dissertation. Tallinn University, 2013. The purpose of this paper is to research the valuation of amateur sports by equestrian experts. The work will give a overview of amateur sports in Estonia and the opinions and suggestions of equestrian experts. This paper has been a joint effort between the writer and the manager of the equestrian amateur sports Tatjana Kiilo, that’s why the outcome of this paper is very important for the development of amateur sports. A survey

Sport
9 allalaadimist
Rein Aun
9
odt

Rein Aun

sest, sitkusest, karastatusest, võistlejahingest. Aunal oli seda ikka rohkem olnud, mistõttu hiljem 3 nendevaheline konkurents lõplikult Auna kasuks pöördus. Ülikooliaeg Ülikooli astumine tõi kaasa järsu iseseisvumise ­ reziim oli teine, puudus õpetajalik kontroll ja ka uus treener Fred Kudu kohtles oma kasvandikke kui iseseisvaid inimesi. Aun oli juba saavutanud esimese tipu spordis, kuid järgmine oli kaugel mägede taga. Käegakatsutav eesmärk puudus ning noormehe areng jäi seisma. Energia kees üle mujal ­ teda ümbritsevate austajate ringis. Poisikeselik ülemeelikus tõi järgemööda pahandusi, millele pani punkti eksmatrikuleerimine ülikoolist, misjärel mees asus tööle Käärikule. Olümpia lähenemine Tokio olümpia lähenes ning Kääriku spordibaasi kogunesid Nõukogude Liidu olümpia-

Kehaline kasvatus
7 allalaadimist
Eesti kümnevõistlus
14
doc

Eesti kümnevõistlus

olümpiamängudel legendaarse tulemuse - 2,27 m. Iga kõrguse ületamiseks on atleedil maksimaalselt kolm katset. On oht alguskõrguse mitteületamisel null punktiga lootusetult konkurentidest maha jääda. Kõrgust tõstetakse 3 sentimeetri kaupa. 400m jooks Esimese päeva viimane ala toimub rahvusvahelistel võistlustel hilistel õhtutundidel, hästi organiseeritud võistlustel nagu Götzises ja Ratingenis umbes 17:30 ajal. Kümnevõistluse algusest peale on sportlased 8 kuni 13 tundi jalgadel. 400 meetri jooks, pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastamises. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta viimastel meetritel liiga palju aega. Kui ta alustab aga aeglasemalt, kaotab samuti olulisi punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab muskulatuur üsna palju hapnikku. 110m tõkkejooks Üks nõudlikematest aladest. Raskus seisneb komplitseeritud tehnilises ja rütmilises ärajooksus

Kehaline kasvatus
1 allalaadimist
Kümnevõistlus
14
doc

Kümnevõistlus

olümpiamängudel legendaarse tulemuse - 2,27 m. Iga kõrguse ületamiseks on atleedil maksimaalselt kolm katset. On oht alguskõrguse mitteületamisel null punktiga lootusetult konkurentidest maha jääda. Kõrgust tõstetakse 3 sentimeetri kaupa. 400m jooks Esimese päeva viimane ala toimub rahvusvahelistel võistlustel hilistel õhtutundidel, hästi organiseeritud võistlustel nagu Götzises ja Ratingenis umbes 17:30 ajal. Kümnevõistluse algusest peale on sportlased 8 kuni 13 tundi jalgadel. 400 meetri jooks, pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastamises. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta viimastel meetritel liiga palju aega. Kui ta alustab aga aeglasemalt, kaotab samuti olulisi punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab muskulatuur üsna palju hapnikku. 110m tõkkejooks Üks nõudlikematest aladest. Raskus seisneb komplitseeritud tehnilises ja rütmilises ärajooksus

Kehaline kasvatus
17 allalaadimist
Sport kui elustiil
2
doc

Sport kui elustiil

Sport kui elustiil Sport, mida see mõiste tähendab? Sõna seletab ennast arusaadavalt: himu liikumise vastu, soov ennast vormis hoida ja jälgida tervislikku eluviisi. Tänu nendele tunnustele on liikumisega tegelemine paljudele kodanikele esimesel kohal. Siit tekib ka küsimus ­ kas sport on elustiil? Sellele küsimusele saab vastata mitmeti, sest esineb nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Juba imiku eas lastega käiakse treeningutel, et tugevdada nende lihsaeid. Mida nooremana alustada seda parem on tulevikus ,sest siis on lapse immunsusüsteem tgevam ja tänu sellele areneb ka distsipliin. Paljud vanemad panevad oma maimukesi kohe mitmesse erinevasse trennidesse. Kõik selle nimel, et nende võsukesel oleks tervise riketeta elu

Kirjandus
580 allalaadimist
Kergejõustik
33
docx

Kergejõustik

Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 3.1.1 Suveolümpiamängud Suveoümpiamängud on kaasaegsete olümpiamängude suvespordialade üritus ning need toimuvad iga nelja aasta järel Tänapäeval kavva kuuluvad olümpiaalad · Aerutamine · Dzuudo · Jalgpall · Jalgrattasport · Kergejõustik · Korvpall · Kujundujumine · Käsipall · Laskesport · Lauatennis · Maadlus · Maahoki · Moodne viievõistlus · Poks · Purjetamine · Ratsasport

Kehaline Kasvatus
33 allalaadimist
Minu kirjandite analüüs
10
doc

Minu kirjandite analüüs

Tavaliselt on see hea või väga hea. 2.1. Täheortograafia kahjulikusest- kahjulikkusest aksepteeris- aktsepteeris _ Honor de Balzac'i- Honore de Balzaci enamikele- enamikule varjant- variant Ksenja Balta- Ksenija Balta _ koheselt- kohe kaugkõned- kaugekõned 2.2. Suur ja väike algustäht Don Jose- don Jose _ Olümpiamängudele- olümpiamängudele Pronkssõdur- pronkssõdur Power cup- Power Cup eesti spordis- Eesti spordis eesti korvpallis- Eesti korvpallis Riigi tähenduses Eesti suure algustähega. 2.3. Kokku- ja lahkukirjutamine gümnaasiumi õpilane- gümnaasiumiõpilane gümnaasiumi aega- gümnaasiumiaega põhikooli teed- põhikooliteed saja protsendiliselt- sajaprotsendiliselt nõidade sarnaste- nõidadesarnaste kümne aastasena- kümneaastasena kolme aastasena- kolmeaastasena kasvõi- kas või kätte saadavad- kättesaadavad enese hävitamine- enesehävitamine mitte leidmine- mitteleidmine

Eesti keel
75 allalaadimist
KickBoxing
31
docx

KickBoxing

löögi kiirust. Tänu kiirusele kutsuti seda ka "Ling Lom" (tuuline ahv) . Muay Thai harjutamist hoidsid hiljem üleval Buddha mungad, kes olid kõigi võitluskunstide nii praktilise kui ka psühholoogilise poole õpetajad. Kuna iga Tai mees oli sunnitud oma eluajal olema vähemalt korra munk, siis kasvas taipoksi populaarsus ka lihtinimeste seas.Oli selline lause "Iga mees kes on soola väärt, peab taipoksi harjutama".Arenes algsest võitlusest, mida kasutati tegelikus sõjategevuses, ka sport ning hakati võistlema publiku ees ning oli ka rahvale meelelahutuslik ajaviide. Sellist laadi muay võistlused said lõpuks üheks osaks kohalike üritustega ja pidustustega, eriti sellistel üritustel, mida peeti templites. Võistlusi peeti ka meelelahutuseks kuningale. Hiljem hakkasid paljakäsi võidelnud sportlased ümber käte ja küünarnukkide siduma köisi. Sellist matsi, kus neid kasutati nimetati muay kaad chuek`iks.

Kehaline kasvatus
34 allalaadimist
Eesti kergejõustiku ajalugu
13
doc

Eesti kergejõustiku ajalugu

kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit. Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Põgus pilk möödunule

Kehaline kasvatus
98 allalaadimist
Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud
26
docx

Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud

9. Selgitage lühidalt, miks VO2max-i, anaeroobse läve ja liikumise ökonoomsuse seos saavutusvõimega on vastupidavusaladel tugev, ultravastupidavusaladel aga suhteliselt nõrk. - Ultravastupidavusaladel on tähtsamateks teguriteks sportlase võime säilitada organismis optimaalset energia-, vee-, elektrolüütide ja soojustasakaalu. 10. Loetlege vähemalt kolm tunnust, mille olemasolu suurendab ultravastupidavusala sportlasel hüponatreemia tekkimise ohtu. - Aeglased, pikalt rajal olevad sportlased. Kelle higi sisaldab rohkesti naatriumi ja kelle higieritus on suur, rajal liiga suures koguses vee joomine või tagasihoidliku naatriumisisaldusega jookide tarvitamine. 11. Millest on tingitud oksüdatiivne stress ja miks see kehalisel tööl suureneb? - Kehalisel tööl võib organismi hapnikutarbimine võrreldes puhkeseisundiga suureneda 10 korda ja enamgi. Seoses sellega suureneb ka reaktiivsete hapnikuühendite produktsioon organismis

Toit, toitumine ja sportlik...
47 allalaadimist
Kergejõustik uurimustöö- referaat
34
doc

Kergejõustik uurimustöö / referaat

(2) Eesti Kergejõustikuliit (EKJL) on mittetulundusühing, kes edendab ja koordineerib kergejõustikualast tegevust Eestis ja juhindub IAAF ning Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) põhikirjadest, määrustest ja eeskirjadest.(5) 4 Olümpiakulla kergejõustikus Eestile on toonud kõrgushüppaja Jüri Tarmak 1972a. Münchenist, kolmikhüppaja Jaak Uudmäe 1980 a. Moskvast, kümnevõistleja Erki Nool 2000a. Sydnyst ja kettaheitja Gerd Kanter 2008 a. Pekingist.(4) Tähtsamad rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused on (2): 1. Olümpiamängud 2. Maailmameistrivõistlused 3. Euroopa meistrivõistlused Veel peetakse järgmisi võistlusi: 1. IAAF-i maailma karikavõistlused 2. Euroopa karikavõistlused 3. Sisemaailmameistrivõistlused 4. Euroopa sisemeistrivõistlused 5. IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused 5 3.Kergejõustiku alad

Kehaline kasvatus
149 allalaadimist
Heino Lipp - Uurimistöö
19
doc

Heino Lipp - Uurimistöö

Pikemalt on raamatu materjali kasutada vaid 1963. aastal välja antud Erlend Teemägi raamatus ,,Spordimehe sünd." Huvitavaid ja õpetlike fakte ning kirjeldusi leiab nii Teemägi raamatust, kui erinevatel aegadel kirjutatud ajaleheartiklitest. Seega olengi suurimat tähelepanu pööranud Lipu katsumustele teel tippu. Lisaks olen võrrelnud Lippu ka teiste kergejõustiklastega. Samuti mõned paralleelid tänapäeva ja Nõukogude aja olukorraga, kuhu jäävad Heino Lipu parimad aastad spordis. 1 1. Heino Lipu lapsepõlv Heino Lipp sündis 21.juunil 1922. aastal Virumaal Erra vallas, mis asub Kiviõli piiril. Lipp on pere kolmas ehk noorim poeg. Isa Julius Lipp oli talupoeg, kes tegeles põhiliselt põllu harimisega. Nende maalapp oli 26 hektari suurune, millest kolmandik oli heinamaa. (Heuer_1997) Lipu ema oli tugev ja terve talunaine, kes tüdrukuna ei tundnud vastast

Kehaline kasvatus
55 allalaadimist
Nimetu
104
doc

Nimetu

sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos

59 allalaadimist
Sport ja tervislikud eluviisid
28
doc

Sport ja tervislikud eluviisid

Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks

Kehaline kasvatus
240 allalaadimist
Erki Nool
10
odt

Erki Nool

sissejuhatus Mulle meeldib sporti teha ja pole kunagi seda kartnud, vahest ka olen seda telekast vaadanud. Erki Nool on eestis paljudele noorte sportlastele iidoliks, niiga mulle. Sellega mull kaasnes idee teha uurimustöö Erki Noolest kuna ta on Eesti tuntuim sportlane kes on teinud paljutki. Mind on huvitanud palju asju tema elus ja spordis, mis innustaski seda uurimustööd just temast tegema. Uurimistöö räägib Erki Noole elust: lapsepõlvest, nooruspõlvest kuni tema karjääri tipp hetkestest. 1.Erki Noorus 1.1 Lapsepõlv Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neliõde-Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta

Kehaline kasvatus
21 allalaadimist
Spordiajaloo konspekt
29
docx

Spordiajaloo konspekt

George Demenie kui teaduslikult põhjendatud kehalise kasvatuse süsteemi looja Prantsusmaal: süsteem, taotles tervise tugevdamist, aga ka moraalset ja esteetilist arendamist. Meestele soovitati võistlusliku iseloomuga harjutusi, naistele esteetilisi harjutusi. Rõhutati, et kehalised harjutused olgu loomulikud ja elulähedased, mittetöötavad lihased tuleb lõdvestada, kehaliste harjutuste õpetamisel tuleb rakendada järk-järgulist printsiipi. III KONTROLLTÖÖ Kehaline kasvatus ja sport Inglismaal. kalvinism - Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks ja loobuma ilmalikest rõõmudest. puritaanlus ­ piibellike kõlblusnormide range täitmise nõudmine inglise kalvinistide poolt tööstusrevolutsioon - 18. saj Suurbritanniast alguse saanud periood, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises ja transpordis. Vabrikutootmine. Masinad

Spordiajalugu
39 allalaadimist
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

Vahur Ööpik .................5 TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77

Inimeseõpetus
64 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun