Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?
Kodanikuks olemine tähendab omama teatud riigi kodakondsust. Kodanikul peaks olema põhjus tunda uhkust oma riigi üle mille kodanik ta on. Kodanik peaks ka austama oma kodumaad ja ka kaasa rääkima otsuste langetamisel. Kuidas peaks kodanik tundma, et ka tema on oma riigi kodanik?
Selleks, et inimene tunneks ennast kodumaal kodanikuna, peab ta tundma ennast esmalt mugavalt - tähendab, tal on vabadus elada. Eesti ühiskonnas on juurdunud mõte, et välismaal on parem elu. Ei vaidle sellele vastu aga Eestil on näiteks sportlaseid kellest uhkust tunda, sest nad on saavutanud tulemusi, mida paljude teiste riikide sportlased ei ole. Eesti üks kuulsamaid sportlasi on arvatavasti suusataja Andrus Veerpalu , kes hiljutise dopinguskandaali tõttu on veelgi avalikkuse tähelepanu all. Dopingu süüdistuse tõttu on tal siiski edukas suusakarjäär olnud – kolmel korral saanud olüpiamängudel medaleid, millest kaks kuldmedalit ja üks hõbemedal. Sama tulemus on ka maailmameistrivõistluselt. Teiseks kuulsaks sportlaseks võiks nimeteda Kristina Šmigun –Vähi, kes on samuti, nagu Veerpalu, oma karjääri juba lõpetanud. Ka temal on oma karjääri jooksul edukaid tulemusi ette näidata – kolmest taliolmpiamängudest kaks on kuld - ja üks hõbemedal, kuuest maailmameistrivõistlusest üks on kuld-, kolm hõbe- ja ülejäänud kaks pronksmedalid. Minu arvates kolmas edukas Eesti sportlane on Joel Lindpere, professionaalne jalgpallur, kes vaatamata jalgpalluri kohta kõrgele vanusele teeb karjääri USA kõrgliigas. Lindpere mängib klubis New York Red Bulls, ühtlasi on ta esimesi eestlasi kes mängib USA kõrgliigas jalgpalli.
Arvan, et kõik spordiga tegelevad inimese ja eriti noored saavad väga palju motivatsiooni ja inspiratsiooni kaasmaalastelt, kes on saavutanud suuri tulemusi oma karjääri jooksul. Sportlased on tavaliselt väga karismaatilised ja eneskindlad, mistõttu neil on ka austajaid. Treeningul inimesed kindlasti mõtlevad, et ka neil on võimalus kunagi võistlustel oma riiki ja kaasmaali esindada ning kuulsaks saada. See paneb ka neid rohkem pingutama ja vaeva nägemea edukama tuleviku nimel. Inimesed on väga emotsionaalsed spordi suhtes ja tekitab tihti ühtekuuluvustunnet. Parim näide on jalgpallimatš kus pealtvaatajana tekib tõesti tunne, et kuulud nende samade inimestega, kes väljakul jooksevad, ühte riiki ja see paneb neile kaasa elama. Kindlasti on ka teistele spordialadele kaasa elamisega nii, kuid jalgpallis väljendub see kõige paremini.
Osad sportlased on oma karjääri lõppemisel siirdunud poliitikasse. Näiteks nagu Erki Nool. Erakonnad on meelitanud nad liituma , sest arvavad , et see tagab ka rohkem rahvahääli. Selline tegutsemisviis on pigem vale, sest sportlasi kasutatakse ära ja ka rahvast mõjutatakse ebasobilikult. Lisaks puudub sportlastel kindel haridus selle kohta. Tihti on nad nooruses saanud kätte ainult põhihariduse, et rohkem aega pühendada spordi jaoks. Sportlased võivad küll kaasa rääkida spordiga seosnevatel teemadel, kuid poliitikast ei tea nad midagi.
Kodanikuks olemine on tähtis ja kodanikul on kohustusi oma riigi eest. Kuid inimene peaks tõesti tundma, et ta on selle riigi kodanik. Parim näide, kus selline tunne esineb on sport, sest sport ühendab. Läbi spordile kaasaelamise võime tunda ühtekuuluvustunnet ja võrdsust.
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist #1 Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anberlin Õppematerjali autor
Ühiskonna essee

Sarnased õppematerjalid

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

3.2. Sydney suveolümpiamängud...........................................................................................9 3.3. Salt Lake City taliolümpiamängud................................................................................10 3.4. Torino taliolümpiamängd..............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12 4. Eesti olümpiasangarid ..........................................................................................................13 4.1. Erika Salumäe ...............................................................................................................13 4.1.1. Sportlikud saavutused ............................................................................................14 4.1.2. Poliitikukarjäär...........................................................................................

Sport
Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks
26
docx

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks

Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI ­ VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat.

Kehaline kasvatus
Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

aasta Ateena olümpiamängude puhul. Kuni 1924. aastani andis marke välja vaid see riik, kus mängud toimusid, sealtpeale aga levis traditsioon laiemalt. Tänapäeval antakse olümpiateemalisi marke välja kõikjal maailmas, sealhulgas ka Eestis. Olümpiamündid- esimesed spetsiaalsed meenemündid lasti olümpiamängude puhul käibele 1952. aastal Helsingis. Tänaseks on olümpiamünte välja andnud mitmed maailma riigid, sealhulgas ka Eesti. Olümpiamuuseumid on loodud olümpiaajaloo paremaks säilitamiseks- tutvustamiseks mitmel pool maailmas, milledest kesksel kohal on muuseumid Olümpias (Kreeka) ja Lausanne'is (Shveits). Kaasaegsete olümpiamängude ajaloo muuseumi (inglise keeles The Historical Museum of the Modern Olympic Games) eest kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi

Kehaline kasvatus
Nimetu
104
doc

Nimetu

Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid

Kategoriseerimata
Kümnevõistlus
16
doc

Kümnevõistlus

Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-neljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi eestlane Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel ta aga külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 - 5.46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid 1912. aasta punktiskaala järgi esimeseks Eesti rekordiks 4438,195 punkti. Tulemuste võrdlusest selgub, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias

Kehaline kasvatus
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel.

Inimeseõpetus
Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile
68
pdf

Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile

Enamik harrastajaid ei soovi kaotada harrastaja staatust ning tippspordi poole ei pürgi. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab pikka pühendamist, aega ja raha, kuid sobivate tingimuste korral, õiglase tunnustuse ja ERL toetusega võib loota harrastusspordi pidevale arengule Märksõnad: ratsutamine, harrastussport, treener 3 ABSTRACT Hussar, Grete. The valuation of amateur sport by equestrian experts. Dissertation. Tallinn University, 2013. The purpose of this paper is to research the valuation of amateur sports by equestrian experts. The work will give a overview of amateur sports in Estonia and the opinions and suggestions of equestrian experts. This paper has been a joint effort between the writer and the manager of the equestrian amateur sports Tatjana Kiilo, that’s why the outcome of this paper is very important for the development of amateur sports. A survey

Sport
Amundsoni raamat
130
rtf

Amundsoni raamat

ustamise protsess ja ?lesehitus 19 seotud muutuste d?naamikaga, kontseptuaalsete raamistikega (career craftehk karj??ri meisterdamine), n?ustamistavadega, suhetega, hoov?tuga, eesm?rkide seadmisega, kliendi vajadustega ja suhtlemisoskustega (nii traditsioo?nilised tehnikad kui ka Muutuste dünaamika Kuidas inimesed tegelikult oma elus toimuvaid muutusi kogevad? See laiahaardeline küsimus viib arutelu fookuse kaugemale konkreetsetest nõustamisega seotud rolli dest ja tegevustest ning aitab mõista kõige aluseks olevat üldisemat muutuste protsessi. Kõnealuse teema kohta oma käsitlusviisi kujundamisel tuginesin ma paarile Malcolm Gladwelli ideele (2000). Gladwell analüüsib kiiresti levivate nähtuste ja kiirenevate tendentside aluseks olevat dünaamikat

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun