Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kui ma oleksin õpetaja". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klassist, nalja, visata, saata, pidama, lisatööd, kellelgi, kontrolltööde, teaksinKui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja. Viimasel ajal on esile kerkinud kehalise kasvatuse tundide teema - väidetavalt ei taha paljud õpilased tundides osaleda ning selle nimel käiakse arstide käest tõendeid toomas. Tunnist pääsemise nimel haigeks jäämine või enda haigeks tembeldamine ei ole kindlasti mitte lahendus. Tavaliselt on põhjuseks öpetaja, kes ei tohiks oodata igas kehalise kasvatuse tunnis tipp-sporti, hinnata tuleks tunnis kaasa tegemist ja iga õpilase isiklikku arengut. Kehalise kasvatuse tund ei tohi õpilasi sporti vihkama panna, vaid vastupidi, see peaks innustama igaüht leidma endale sobivaima ala, millega tegeleda. Ma väga ei imesta, et õpilased ei taha just kõige meelsamini kehalise kasvatuse tundides käia. Piiratud aeg keset teisi ainetunde - näiteks otse jooksurajalt tormad matemaatika kontrolltööd tegema või midagi muud sellist. Kõikide ühe latiga mõõtmine, kehaliselt vähemvõimekate alandamine sageli paljudele ül
on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja praktiseerida Cowley poolt välja töötatud esimest taktikat ehk olema kange nagu raudnael. Kindlasti ei ole see lihtne, aga
suhete näidetega). Need juhtumikirjeldused on loetletud lühikokkuvõtte ja leheküljeviitega lehekülgedel 249-50. 6 7 Sissejuhatus: Ta rullis maali kokku ning ma nägin, kuidas ta klassist lahkudes pani selle oma töölauale meie klassiruumi kõrval asuvas kabinetis. Ma varjasin end natuke eemal koridoris. Kui ta parasjagu ei vaadanud, hiilisin ma sisse, võtsin endale kuuluva tagasi, pistsin selle oma koolivormi kampsuni
ESSEE Kui mina oleksin kehalise kasvatuse õpetaja... Kehaline kasvatus on tund, kus õpilased saavad pikale istumisele vahelduseks ka end liigutada see ongi selle tunni peamine mõte. Tänapäeva noorte seas on sporditegemine jäänud unarusse ning kehalise kasvatuse õpetajad on just need, kes võiksid ja peaksid noorte silmad taas avade tervislikule elule ning spordiga tegelemisele. Samas aga tuleks arvesse võtta tõsiasi, et kehalise kasvatuse tunnis ei kasvatata välja uusi tippsportlasi, sest et see on juba noorte enda otsustada, kui palju nad soovivad spordiga tegeleda ning kui hingelähedane see neile on. Siiski, peaksid kõik sporti tegema, arvesse võttes oma keha vajadust selle järgi. Kehalise kasvatuse õpetajana paneksin rõhku õpilaste soovidele ning püüaksin muuta tunni neile nauditavaks. Arvestada tuleks ka õpilaste vanusega, kas on tegemist algklassi, põhikooli või gümnaasiumiga. Erine
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Haridus on oluline igapäevase toimetuleku kindlustamisel. Õnnneliku pereelu ja igakülgselt arenenud laste kasvatamiseks on tähtis nii inimeste igapäevane toimetulek kui ka oskus hakkama saada elus ettetulevate probleemidega. Seda kõike saab õpetada ja õppida. Tavakooli õpetajatel aga tihti puudub erivajadustega õpilastega töötamiseks vajalik ettevalmistus, napib sellealast täiendkoolitust. Õpetajatel, kes on osalenud erivajadustega laste probleeme käsitleval kursusel, on adekvaatsem arusaam erivajadusega õpilaste abistamisest, kui neil, kellel sellised teadmised puuduvad. Õnneks saan mina, kui tulevane õpetaja osaleda kursusel, kus õpitakse erivajadusega õpilast märkama ja tema arengut toetama, siis kogemus, mis selle essee kirjutamisel kasuks tuleb, mul kahjuks puudub. Seetõttu ei saa ma toetuda kindlatele näidetele ja kuidas ma probleemidele lahenduse leian, vaid ainult oletustele- mida
koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga jahmatavad. Õpilastel puudub huvi ja motivatsioon õppimise suhtes. Kuidas siis tekitada õpilastel jälle huvi kooli vastu? Kuna õpilaste õppetase ei vasta klassi omaga, eriti kajastub see matemaatikas alustatakse sealt kuhu õppetase on pidurdama jäänud ehk kuuendast klassist. Paljud õpilased on tunnistatud, et alates kuuendast klassist ei ole tehtud kooli töid aga ka seda, et kui koolis käimine ei oleks kohustuslik ei käiks nad seal üldse. Klass hoiab kokku kuid halvas mõttes, kui üks ei võtta tunnis osa siis mõtlevad seda ka teised mitte teha. Kuna klass on kokku pandud erinevatest koolidest väljaheidetud lastest siis on ka lastel tekkinud arusaam, et nendega ei taheta tegeleta ja neid solgutatakse ühest kohast teise
kuna ta aga viskas liiga palju mööda ja häält tõstes ning kurja pilku tehes vaatas natuke kõõrdi ka, siis ma ei saanud kohe aru, et vihapurse mulle suunatud on, see tegi muidugi õpetaja veel tigedamaks ja järgmisena sain lisaks kõrvalruumi kupatamisele ka paraja vopsu kuklasse. Ei hakka valetama, hirm oli nahas küll korra, aga keda mul ikka süüdistada on kui mitte ennast. Tagantjärgi on ikka naljakas. Kõige rohkem nalja sain kooli vältel oma klassivenna Väikese Markusega. Kui inimesele on kord hüüdnimi antud ega siis sellest lahti enam ei saa. Igatahes, minu jaoks vahvaima asjaga saime hakkama siis, kui pidime suure-suure mati koolist võimlasse tassima. See oli parajalt raske ja mõtlesime, et keerame mati rulli ja veeretame trepist alla on lihtsam. Siis mõtlesime, et poeme ise ka mati sisse, siis on lõbusam ka pealekauba ja no
2) Üleminekud- tuleb üle mõelda. KT valmis eri aegadel, panen lisaülesanded tahvlile kirja. Asjad laual. 3) Tunni lõpetamine- 10-15 min enne lõppu. Kodutöö annan selgitan kokkuvõte uuest osast tagasiside õpilastelt kui ka õpetajapoolne tagasiside. (mida õppisime, kes olid tublid, hindan oma tunnitööd) Kodutöö: miks teeme, mida teeme, mida saavutame. 4) Kriisid. Konspekt igale klassile eraldi, et oleks meeles, mida pean meeles pidama. Võin 4värviga visuaalselt selle paremaks/märgatavamaks muuta. Ninaverejooks- määran klassist kellegi kaasa. Politseiauto maja ees- lähen ka vaatan ja kommenteerin ja nüüd võime oma tunniga edasi minna. Vaatame, arutleme, lahendame olukorra. Distsipliiniprobleem esineb alati seal, kus: 1) Käitumine segab õppeprotsessi- mul on õigus õpetada. 2) Kellegi käitumine segab teiste õigust õppida.
Teated (tunniplaan, reeglid, õppimise meelespea) Esitamine ja edendamine (lisamaterjal) Arutelu (probleem, sündmus) Võistlemine ja käästöö (rühmatööd) Tähistamine Õpilastööde avalamine See, mis me õpimine, on ees, mida kordame, on külje peal, mis ei ole aktuaalne, on taga Emotsionaalne keskkond Vajalikud oskused: Interpersonaalsed oskused – suhtlemisoskus; tehnilised oskused – vahendite kasutamine; kontseptuaalne oskus – klassist lähtumine, õppeainest lähtumine Roll – planeerimine; motiveerimine; organiseerimine; kvaliteedi kindlustamine Maslow püramiid: Õpetaja juhtimisstiilid ja nende kujunemise lähtekohad. Liberaalne, mittesekkuv – vaenulikkus ja iseseisvus Demokraatlik, partnerlus – iseseisvus ja armastus Autoritaarne, sekkuv – armastus ja kontroll Autoritaarne,sekkuv – kontroll ja vaenulikkus Mittesekkuv õpetaja esmane kontroll oma käitumise üle lasub õpilastel
Essee Minu õpetaja kreedo Kõikidel koolilastel on erinev ettekujutus heast õpetajast paljud omadused kindlasti ka ühtivad, aga omad eelistused on kõigil. Siiani, olles kaks kuud koolis õpetanud, on minus veel alles see, mis mind õpetajaametisse tõukas ma tahan saada heaks õpetajaks. Mille poole ma püüdlen? Milline on hea õpetaja? Millega ta peab hakkama saama tunnis, koolis ja väljaspool kooli? Haridus ei piirdu vaid teadmistega. Selle põhimõtte järgi püüan tunnis ka talitada, tekitada lastes huvi, pöörata tähelepanu sellele, et nemad kui isikud saaksid areneda õppida koostööd tegema ja teistega arvestama, samas ka iseseisvalt hakkama saama. See hõlmab minu jaoks nii tõsist kasvatuslikku tööd viisakuse ja kommete osas viienda klassiga kui ka gümasistide ettevalmistamist sõjaväeks. Pean oluliseks rõhutada, et õpetajatöö ei piirdu tunnis või isegi
kiiresti selgeks. Kõige paremini on mulle õpetajatest meelde jäänud geograafia õpetaja Ene Külaots ja suhtlemispsühholoogia ja inimeseõpetuse õpetaja Astrid Sinisalu. Õpetaja Sinisalu teeb oma tööd suure kiindumuse ja kirega. Seda on hea vaadata kui keegi on nii pühendunud oma erialale ja talle kohe meeldib õpetaja olla. Õpetaja Külaots on meelde jäänud eelkõige selle huumorisoonega mis talle antud on, alati kui klassivennad nalja teevad siis ta üritas kurja nägu teha ja pahandada aga lõpuks hakkas ise ikka naerma. Teistel õpetajatel ka viga ei ole, kõik on omamoodi head ja toredad inimesed. Üks asi mis mulle selle kooli juures meeldib on kindlasti ka need võrratud ja hästi organiseeritud kooli peod. Neil on alati mingi oma teema ja need toimuvad mõnustates kohtades. Kõige toredam on see, et seal esinevad õpilas esinduse noored erinevate kavade ja näidenditega. Seltskond on alati kirev ja rõõmsas tujus
Miks asusin õppima ehitusviimistlejaks Kõik me tahtsime kunagi saada tuletõrjujaks, politseinikuks, juuksuriks ja isegi kosmonaudid. Asusin õppima ehitusviimistlejaks, sest mind on koguaeg huvitanud ehitus ja ehitusviimistlus tundus huvitav ning samas ka eriline oma mitmekülgsuse poolest. Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja lihtsalt selliste hinnetega muj
Põhikooli ajal vedasin ennast kuidagimoodi läbi. Kui õpetaja andis kodus õppida siis mina panin kirja kõik, mida olen oma olukordadest õppinud. Isegi Peter Honey ja Alan Mumford väidavad, et iga inimene õpib teatud kindlatest olukordadest. Nii ka mina. Vanemad on mul alati olnud ranged ja nende meelest pidin ma palju õppima, et mitte koristajana leiba teenida. Ei kujutaks küll ette, et oleksin koristaja, kuid ka koristaja on amet, mida keegi peab ka pidama. Pärast põhikooli suundusin õppima kutsekooli, et saada endale ruttu keskharidus pluss siis veel amet. Võin öelda seda, et kutsekooli ajal ei õppinud ma mitte ühtegi päeva kodus. Tundus nagu oleks aju nagu imeväel lahti läinud ja ma haarasin kõike seda tarkust linnulennult. Ma olin enda klassis ka üks parimaid õpilasi. Ma üllatasin sellega ka oma vanemaid, kui ma neile oma tunnistust näitasin. Ema esimene reaktsioon oli selline, et see küll nüüd mina pole
kelleks saada .kõigil on oma kindel soov jõuda elu edasi ja saada kellekski .Juba lapse eas mõtlevad ,et kui suureks saan siis hakkan kellekski paljudel on väikestel on omad iidolid välja kujunenud poisslapsed soovivad suureks saades saada politseinikuks tuletõrjujateks aga tüdrukutel on välja kujunenud teised ametid algul tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka mina väiksena mõtlesin et kui suureks saan siis saan kellekski mis head raha sisse toob et elus kuhugile jõuda olla keegi. Aga ennem et sinna maani saada tuleb käia väga pikka teed. Algul põhikool keskkool ja paljudel isegi ülikool või mõni kutsekool. Elus on muidu asju mida võib ka teha ilma õppimata, aga see ei oleks see, siis olla
veetmisruumid olid väga väikesed. Ühes ruumis olid plekkahjud, mida köeti puudega. Korrapidajad pidid puid tassima ja ka koolikella helistama. Puude vedamiseks olid mustad kitlid. Ka riieteruumid olid väga väikesed. Üks poiss leidis kord riieteruumist vana halli soki, mis oli tolmune ja ämblikevõrke täis. Poiss viskas selle tüdrukutepundi sekka. Tüdrukud mõtlesid, et see sokk on rott ning pistsid kiljuma. Siis läks sokisõjaks, sokki hakati loopima. Kisa oli taevani. Kellelgi polnud meeles, et tegelikult ei tohtinud nii käituda. Kisa kostus loomulikult ka õpetajate tuppa. Direktor, kes oli tore naisterahvas, tõeline daam, tuli riieteruumi ukse peale. Ta seisis ja vaatas vaikides lapsi, omapäraselt. Kõik rahunesid kohe maha ning sokk jäi keset põrandat. Direktor käskis soki prügikasti visata ja kõigil, kes sokki puutusid, seina äärde rivistuda. Lapsi oli kokku umbes nelikümmend ning nad olid kahe liitklassi lapsed. Neist oli
koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvaste võrdõiguslikkus, sotsialistlik seaduslikkus, teaduslikkus. Leelo Tamm (sünd 1927) ..."Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik kool jagati kahte astmesse- keskkool ja mittetäielik keskkool. Mittetäielikku keskkooli hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks. Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi esimese klassi lõpetamiseni, st olin lõpetanud viienda õppeaasta. Sügisel 1940 selgus, et olen alandatud mingisse mittetäielikku kooli ja kuuendasse klassi. ..." (...., lk....) Õppetöö hakkas toimuma riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad
Miks ma ei valiks õpetaja elukutset? Ma arvan, et ei soovi tulevikus saada õpetajaks. Miks? Sellel on päris mitmeid põhjuseid. Esiteks, minu meelest on õpetaja amet väga stressirohke ning väsitav. Iga päev peab klassi ees seisma ning õpilastele seletama ja õpetama, see selleks, sellest ma saan aru, sest õpetaja amet ongi ju tegelikult õpetamine. Lisaks peavad nad ka kodus kontrolltöid, tunnikontrolle parandama ning ma kujutan ette, et see võib ikka päris korralikult aega võtta, kui ühel õpetajal on umbes 200 õpilast. See tähendab, et vaba aega jääb suhteliselt väheseks või siis peab lihtsalt oskama oma aega väga hästi planeerida. Õpetaja peab ka igaks tunniks ette valmistuma nagu õpilasedki. Ma pole veel kohanud õpetajat, kes loeks mingi teema lihtsalt õpikust või paberilehelt maha. Alati on juures selgitamine, õpilaste küsimustele vastamine ning kinnistavate harjutuste tegemine, mida koostab üldjuhul õpetaja ise. Loomulikult e
Minu tugevad ja nõrgad küljed suhtlemises Öeldakse, et suhtlemine on inimeseks olemise alus. See, kuidas me teiste inimestega ümber käime, määrab me elus kõik. Usun, et suhtlemisoskusi on võimalik elu jooksul õppida, kuid palju on ka lihtsalt kaasa sündinud. Arvan nii, sest kuigi minu suhtlemisoskus on aastatega palju muutunud, on tuum siiski samaks jäänud. Mäletan nii selgesti oma lapsepõlve, kui olin arg, vaikne, endassetõmbunud, eriti midagi ei rääkinud, küsimusi esitada ei julgenud. Ka minu vanemad on olnud ja on praegugi väga tagasihoidlikud. Samas on minu tagasihoidlikkuse taga alati varjus olnud sõbralik inimene – isegi tahaplaanile hoides oli mul palju sõpru. Pärast põhikooli lõpetamist asusin õppima suures linnas. Olin vanematest eemal ja muutusin enesekindlamaks. Ma ei oleks suutnud muutuda, kui suhtlemisind poleks kuskil minus juba olemas olnud. Nüüd oli lihtsalt selle aeg pinnale kerkida. Hakkasin rohkem oma arvamust avaldama, kritiseerima,
teatud aeg pärast tunde kooli jätmist või telefonikõne koju). Ma püüdsin kindlalt rakendama kõik sanktsioonid, mis enne määrasin ning avaldasin tunnustust, kui see on ära teenitud. Siiski ma arvan, et õpetaja peab olema positiivsem ja peab mõnel ajal ka huumorimeelt üles näitama. Positiivne atmosfäär klassis on kasulik vahend lastega heade suhete arendamisel. Mulle tuleb meelde üks juhtum, kui mul oli vaja paberit prügikasti visata, ja kuna ma tegelesin kunagi korvpalli, viskasin kabineti keskelt täpselt prügikasti. See oli poiste klass ja tänu sellele kummalisele juhtumile võitsin ma selle klassi lugupidamist. Ebatavalised tegevused köidavad õpilaste tähelepanu ja pakkuvad õpetajale kontrollimehhanismi. Veel ühe nõuanne, mis on pakutud lobimishimulise klassi kohta, proovisin juba kasutada ja see tõesti toimib. Strateegia nimetatakse "Jaga ja valitse" see sobib, kui klass jaguneb
Eeskujuks minu jaoks on minu keemia õpetaja, kellega kogu klass suhtles väga soojalt. Tähtis oli see, et ta oli tõesti huvitatud oma aine õpetamises ja õpilastega suhtlemises. Ma arvan, et see soodustas tööd klassis, sest me ei kartnud esitada küsimusi ja käia konsultatsioonides, kus võiksime küsida nõuannet mitte ainult õpetava aine kohta. Nii et ma prooviksin näidata klassile, et muidugi on käitumise reeglid, aga nad ei pea mind pidama robotiks, kes ainult edastab teadmisi. 8. Negatiivne klass Kui esialgu kõik oli normis, siis uuesti vaataks, kuidas ma esitan informatsiooni, kas ülesannete tüübid sobivad õpilastele või on muutunud rutiinseteks ja igavateks. Et teada saada, mis neile oleks huvitav, ma paluks klass välja mõtlema ükskõik misssugulisi tüübi ülesandeid (muidugi seotud ainega). Pärast võiks organiseerida hääletust, missugune ülesanne
maha ja kirjutas, et sooritasin tunnitöö hindele ,,5". Aga tegelikult ma teadsin ju, et see parandus ei muuda minu teadmisi ega ka tunnitöö eest saadud kehva hinnet. Küll sain teada, et õpetaja on empaatiline ja hooliv ning minu teadmised ja tegemised lähevad talle korda. See omakorda tekitas tahet õppida nii enda kui ka õpetaja rõõmu nimel. Ja kindlasti õpetas see õpetaja mulle, et headuse ning hoolivusega saab teise hinges imesid korda saata. Teiseks näiteks tahan tuua enda gümnaasiumiaegse eesti keele õpetaja, kes arvas, et lapsi tuleb distsipliini ja õpiedu saavutamiseks pidada himuterrori all ja seega hea hinne oli tõeline haruldus. Klassis rippus tahvli kõrval illustratsiooniks võimas püksirihm, mis küll õnneks kasutust ei leidnud. Mäletan enda klassiõde, kes sama tahvli juures nuttis, kuna ta ei osanud sellel asuvat ülesannet lahendada ja kartis õpetaja reaktsiooni
Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õpetaja on oma käitumise ja olemusega lastele eeskujuks, oskab olla paindlik, täpne, rahulik, ennast kontrolliv, valitsev vajalikes situatsioonides. Õpetajas peab olema peidus mängu- ja avastamis lusti. Oleme oma väikeses rühmas juht, kes on õiglane, siiras, sõbralik, aus ja kasutab häält asjakohaselt. Juhina tuleb õpetajal kujundada koostöös lastega selged käitumisnormid, need kehtestada ja oskuslikult suunata lapsi nendest kinni pidama. Hea õpetaja omab oskust kuulata lapsi, kui vanemaid, taluda hästi pinget ja oskuslikult ennetada ja ära hoida konflikte ehk õpetaja on paindliku lähenemisega. Minu kujutluses lasteaia õpetajat sobib hästi iseloomustama illustreeriv pilt 1. Pilt. 1
õpiraskustes õpilasel. Iga aastaga tuleb kooli üha enam õpilasi, kellel on õpiraskused. Mahajäämus klassikaaslastest tekitab trotsi, stressi ja süvendab mahajäämust veelgi. Sellistele õpilastele oleks vaja läheneda individuaalselt. Ei saa väita, et tavakooli programm käib neile ülejõu, kuid tõenäoliselt vajavad nad eriõpetust või teatud toetatud tegevust nende arengus. Sageli neid õpilasi ,,veetakse" klassist klassi, kuid see pole kindlasti lahendus lapse jaoks, kui tema arengut ei toetata ega arendata vajalikul moel, mis hiljem võib osutuda takistuseks elus hakkama saamisel. Koolides on palju lapsi, kes ei jõua klassiga samas tempos õppekavanõuetele vastavalt edasi. Teatavasti on iga õpilase õppimise viis ja tempo väga erinev. Nii nagu iga õpilane erineb teisest, nii samuti õpib iga õpilane isemoodi. Sõltuvalt erinevustest
kutsuti inimesi üles tegema endale samasugusel põhimõttel valmistatud võtmehoidjaid. Korraks käis mõte peast läbi, et isegi sellisel alal võib esineda konkurentsi. Siiski ei murdnud ma selle kallal kaua pead, sest kõik see juhtus peale meie õpilasfirma sulgumist. Kuigi meie mõte tundus originaalne, oldi juba Põhja-Eestis samasugusele ideele tuldud. Kui asjalood oleksid olnud tõsisemad ja meie ettevõte oleks olnud suur firma, oleksin mina kibekiiresti hakanud plaani pidama, kuidas saaks oma tootele patendi peale panna. Minu tulevikuplaanides ma esialgu ennast ettevõtjana ei näe, kuid see on ainult esialgu ja lähitulevikku vaadates. Välistada ei saa ma midagi. Osalt on see ka sellepärast nii, et peale keskkooli lõpetamist ei asu ma kohe tööturule, vaid plaanin edasi õppima minna. Kui peale kooli juhul peaksin ettevõtjana leiba hakkama teenima, siis vähemalt tean üht-teist kooliaegadest ja päris tundmatusse vette ei hüppa.
2.1 Küsitlus Me koostasime küsitluse ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud Tallinna 32. Keskkooli 7. 9. klassi õpilastele. Küsitluse koostasime internetis, kasutades selleks Google'i rakendust Google vormid. Me alustasime küsimuste koostamisega 13. oktoobril. Küsitluse saime valmis 3. novembriks ning saatsime õpilastele 27. novembril. Vastuseid ootasime 19. detsembriks. Meie küsitluses oli 14 küsimust, millele vastas kokku 45 inimest. Seitsmendast klassist vastas küsimustikule 23 õpilast, nende järel kaheksanda klassi õpilased 12 vastusega ja üheksanda klassi õpilased 10 vastusega (vt Joonis 1). Enamus küsitlusele vastajad olid tüdrukud, kes moodustasid 76% kõikidest vastanutest. Poisid moodustasid vastanutest 24%. Sellest saab järeldada, et tüdrukud on aktiivsemad vastajad kui poisid. Joonis 1 Vastajate arv klassiti 2.1 Kas kooli kehalisest kasvatusest piisab?
Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Koolide edetabelid ja reality Autor: Maria Helen Känd Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress.ee 07. september 2011 12:08 Probleem, millele artikkel keskendub: Lapsevanemaid huvitab rohkem kooli kõrgus edetabelis, kui see mis koolides tegelikult õpetatakse ja tavaline koolilaps on tark, kuid ei oska häält teha. Autori põhiseisukohad, näited: Paljudes koolides direktorid terroriseerivad avaaktusel oma õpilasi sellega, et nad peavad oma eelkäijatest paremini tegema, et mitte kooli mainet alla viia. Kunagi tulid sakslased Eestisse õpilastele tunde andma ja nende jaoks oli algul sokeeriv, kuidas lapsed ei julgenud käsi tõsta või halt teha, kuid Eesti koolides ei õpetata selliseid asju vaid lihtsalt tuubitakse asju pähe. Autori pakutud lahendused:
Essee: "Kui mina oleksin juht" Juhiks saamine oleks nagu nii kättesaamatu, aga samas nii kättesaadav. Kõik juhid ei sünni üleöö, juhiks saadakse pikka mööda palju pingutades, loomulikult on ka n.ö pärandijuhid ja tavaliselt ei ole nemad just mitte õppinud heaks juhiks. Kui firmal on hea juht, siis firma töötab õlitatult. Sõna juht on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida . Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Kes on üldse juht ? Minu jaoks on juht inimene, kes juhib inimeste gruppi. Juht on inimene, keda on usaldatud ennast juhtima. Lugedes artiklit "Kes on hea juht ?" on väidetud, et igaühest võib saada juht. Autor ise ei ole selle väitega nõus ning mina pean autoriga nõustuma. Hea juht asetab enda ego tahaplaanile ja arvestab te
On ju õpilase arengu edasiviivaks jõuks vastuolu õpilase arengu saavutatud taseme ja meie poolt tema ette seatud eesmärkide vahel. Hoolitsegem selle eest, et õpilasel oleksid alati eesmärgid, mis vastavad tema arengu võimalustele! Õpilaste suhtes on üldreeglina nõudlik see õpetaja, kes ka enese suhtes on nõudlik. Kui õpetaja ise ei suuda suitsetamisest loobuda, on tal raske rääkida lastele suitsetamise kahjulikkusest. Kui õpetaja lükkab kontrolltööde parandamise päevast-päeva edasi, kipub ta vastu tulema õpilaste palvele järgmine kontrolltöö ara jätta. Selline õpetaja võib teenida hea õpetaja kuulsuse laiskade õpilaste silmis. Tegelikult aga laseb ta õpilastel niisama veeta aega, mida võiks kasutada hoopis otstarbekamalt. Enne kui hakata nõudmisi esitama õpilastele, tuleb need nõudmised esitada endale. Sellest on aga veel vähe. Karm õpetaja võib hästi vastata
Nüüd ma kahetsen seda, et ma lasin ennast mõjutada teiste arvamusest. Arvan, et neil oli väga paha tunne, keda ma vaimselt kiusasin. Kui vanem koolikaaslane oleks minu kohta midagi halvasti öelnud, siis ma oleksin kindlasti hingepõhjas väga kurb. Et miks ma jäin just talle ette? Ma pole ju talle mitte midagi halba teinud. Kuid nüüd on juba hilja seda kahetseda. Ma arvan, et ma sain teiste kiusamise eest karistada. Hästi tihti tehti minu üle nalja. Klassikaaslasi huvitas minu eraelu ja see oli nende jaoks naljakas. Mina polnud nii lapsik, kui kiusajad vaid kuulasin kenasti ära, mida neil oli öelda ja lahkusin nende juurest. Juhtus ka selliseid asju, kui peideti koolitarbeid ära, visati ja lõhuti neid, tõmmati toole istumise alt ära ja hoiti wc-s kinni. Ma nüüd tean, et see on koolivägivald, kuid sel hetkel ma ei mõistnud seda, kui see toimus. Olin väike ja rumal.
Parsoni rolliteooria järgi isa roll on ülesandekeskne, ema roll on hoolitseda perekonna emotsionaalse õhustiku eest. Perekonda peab püüdma säilitada ja tugevada(meeldivus ja eelistused jäävad tahaplaanile) Individualistliku perekäsitluse all mõistetakse, et isiklikud pürgimused võivad perekonda ohustada ja nendega peaks kohanema. Psühholoogiline vanemlus Bioloogiline Sotsiaalne (kes on seadusega määratud) Psühholoogiline (kui laps hakkab kedagi pidama isaks-emaks) KASVATUSVÄÄRTUSED JA KASVATUSE EESMÄRGID Väärtus on see, mille nimel kõik lõppkokkuvõttes juhtub. Meie ühiskonna üks põhiväärtusi on arusaam, et inimelu on püha. Absoluutne väärtus on ka õiglus. Moraal pudutab inimeste praktilist elu, inimeste valikuid ja tavasid. Eetika on moraali teaduslik uurimine. Kasvatus on alati praktiline, sotsiaalne tegevus. Eesmärk – korralik inimene Kasvatusega kaasneb vastutus, tegutseja peab teadama mida teeb.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
kiusamisele kaasa. (Tallinn, Koolikiusamine) 6 Mis takistab kiusamisest kõnelemist: - Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida - Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda. (Tallinn, Koolikiusamine) Miks kiusamist on raske välja selgitada: - Kiusaja teeskleb süütut - Kiusaja väidab, et tegi ainult nalja - Kiusaja süüdistab kiusatut - Kiusatu alahindab olukorda - Teiste arvates pole asi nii hull või täiskasvanud ei tea, mida tuleks teha. (Tallinn, Koolikiusamine) Kiusamist võib vaadelda: - Isikupsühholoogiast lähtuvalt, sel juhul vaadeldakse kiusaja ja kiusatu erinevaid omadusi: kiusajad on agressiivsed ja kiusatud taas ebapopulaarsed, abitud ja erandlikud - Grupidünaamiliselt, sel juhul vaadeldakse erinevaid rolle klassis
Arvasin, et ta on üksnes lastekirjanik, kuid selgub, et ta on kirjutanud igale vanuseastmele, ka täiskasvanuile, ning eestindanud mitmeid teiste rahvaste teoseid. Veel sain teada, et ta on lausa polüglott. Oma elus pole mul olnud au tuntud kirjanikku kohata, kuid vaadates tema fotosid, tundub ta olevat särav ja positiivne inimene. Vaatamata tuntusele kuidagi lihtne, soe ja armsalt vanaemalik. Ning üldse mitte nina püsti ajav. Otsides luuletaja kohta materjali, jäi pilk pidama lõigul, mis kinnitab minu muljet: ’’Leelo Tungal särab ning temast lausa kiirgab heatahtlikkust ning positiivsust. Räägitakse, et suurepärase suhtlemisvõime ja suure sõprusringkonna tõttu jääb Leelo Tungal pidevalt hiljaks. Tänaval mõnd tuttavat kohates uurib ta ikka, kuidas tollel läheb. Leelo Tungla nooruslikkuse üheks põhjuseks on kindlasti pidev püüd tundma õppida laste ja noorte maailma.’’ Luuletajanna ise on öelnud nii:
annaabi.ee 
