Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuhu? Kus? Kust?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tool, tagasõnad, kott, kass, diivani, haigla, kino, kotti, kappi, aeda, haiglas, tõlgi, tuppa, kinos, hüppab, panen, magab, laused, sokid, sussid, hiir, jookseb, jänes, vaas, kinno, kotis, põrandale, lähen, sõidame, pood, loen, küsisõna, paneme, öökapp, vaasiTeised võivad seda kor- rata. · Õpetaja ja lapsed istuvad ringis ja plaksutavad rütmi: Kes on täna meiega? Vova on täna meiega! Kes on täna meiega? Liisa on täna meiega! Küsivad ja vastavad kõik lapsed ja õpetaja. Algul loeb üksnes õpetaja, kuid peagi hakkavad lapsed jul- gelt kaasa lugema. Kui kõik lapsed loevad algusringi salmi kaasa, valib õpetaja uue algussalmi või laulu. · Samuti sobivad häälestuseks äraarvamismängud. Kotti või karpi pannakse lastele tuttavad esemed või mänguasjad, mida laps püüab kompides ära tunda ja nimetada. Seejärel võetakse esemed välja ja nimetatakse neid üheskoos. Häälestavad tegevused ei tohi olla formaalsed, õpetaja ei pea kiirustama. Hääles- tavate tegevuste variatiivsus tagab rõõmsa elevuse iga tunni alguses ning kestva huvi keeleõppe vastu. 3.2. Uue materjali esitus Enne uue teema juurde asumist korratakse eelmises tunnis õpitut.
Eesti keele grammatika Koostas G.Jalivets KUHU? MIS? KUHU? SUVILA SUVILASSE RAAMAT RAAMATUSSE PINAL PINALISSE LOOMAAED LOOMAAEDA LASTEAED LASTEAEDA KAUPLUS KAUPLUSESSE..KAUPLUS SE RAAMATUKOGU RAAMATUKOKKU TEATER TEATRISSE ARVUTI ARVUTISSE VIHIK VIHIKUSSE KUHU?MIS? KUHU? KOTT KOTI SUSS SUSSI KAPP KAPI TASS TASSI PARK PARKI AED AEDA TRENN TRENNI KINO KINNO SAAL SAALI JÕUSAAL JÕISAALI SAUN SAUNA ÕU ÕUE HOOV HOOVI KÖÖK KÖÖKI KUHU? Pane tähele! MIS? KUHU? TUBA TUPPA JÕGI JÕKKE MESI METTE VESI VETTE KÄSI KÄTTE MÄGI MÄKKE
KLEIT KLEIDID PLUUS PLUUSID SEELIK SEELIKUD SUSS SUSSID PÜKSID ILUS ILUSAD HALB HALVAD ROHELINE ROHELISED SININE SINISED KAPIS ON KLEIT JA PLUUS. PÜKSID ON KA KAPIS. ÕUES ON HALB ILM. LAPSED ON TOAS. POISS JOONISTAB. LAUAL ON RAAMAT. KASS MÄNGIB. KASS ON PÕRANDAL. ÜKS TÜDRUK ON SUUR, TEINE TÜDRUK ON VÄIKE. SEE ON ILUS LILL. NEED ON ILUSAD KINGAD. TÖÖLEHT 5. KES ON? KUS ON? Töölehed 45aastastele KUS ISTUB LIND? LIND ISTUB OKSAL. KUS ON RAAMAT? RAAMAT ON LAUAL. KUS ON PÜKSID? PÜKSID ON KAPIS. KUS ON SEEN? SEEN ON KORVIS. KUS ON LILL? LILL ON POTIS. OTSI, OTSI, KUS ON PALL. SIIN EI OLE, SIIN EI OLE. VAATA, PALL ON SIIN! TÖÖLEHT 6
jede Mannschaft iga meeskond jedes Land iga maa 9 NIMISÕNA u Nimisõnade sugu Saksa keeles jagunevad nimisõnad vastavalt grammatilisele soole kolme gruppi: 1. meessoost nimisõnad der Mann mees der Hafen sadam 2. naissoost nimisõnad die Frau naine die Bank pank 3. kesksoost nimisõnad das Kind laps das Kino kino Nimisõna on soovitatav alati ära õppida koos määrava artikliga. u Nimisõnade mitmus Nimisõna mitmusevormide moodustamisel eristame viit erinevat gruppi: 1. -EN, -N, -NEN lõpp: die Sprache - die Sprachen keel - keeled die Studentin - die Studentinnen üliõpilane üliõpilased 2. ilma lõputa (tüvetäishäälik A, O, U võib muutuda Ä, Ö, Ü-ks): der Computer - die Computer arvuti - arvutid der Garten - die Gärten aed - aiad
Vaatluskoht: lapse kodu - korter Tartu linnas Last vaatlesid: Antud protokolli koostaja ja analüüsija Millal toimus: 30.09.2011 Lapse vanus: 10 kuud ja 20 päeva Lapse sugu: naine Situatsiooni kirjeldus: Toas viibisid laps, lapse ema, naissoost isik (,,tudeng 1" - last varem kohanud), naissoost isik (,,tudeng 2" - pole last varem kohanud), meessoost isik (,,tudeng 3" - pole last varem kohanud), puuris olev koduloom küülik. Tähtsaimad objektid: diivan, laud, tool, mänguasjade kast, koduloom jänese puur. Situatsioon: Ema on just tulnud lapsega jalutamast, kus laps oli jalutamise ajal vankris ning magas osa jalutamise ajast. Ema tõi lapse ise korterisse, eemaldas lapse õues olemise riided, pani lapse maha. Koos nendega tuli korterisse kolm isikut. Vaatlusprotokoll: 13.19 Lapse on istuli, avab suu, suunurgad liiguvad üles ja ta häälitseb. Laps vaatab ema poole. 13.20 Lapse suunurgad liiguvad alla, häälitsemine muutub vaiksemaks
"Ma tean üht väga armast last. Kas sa tead, keda? Ma keerutan ja keerutan (keeruta ennast) ja näitan sulle teda." (Osuta sõrmega lapsele.) · Palu lapsel salmi lugemise ajal keerutada. · Korda salmi, kuid vaheta tegevust. Keerutamise võib asendada üles-alla hüppamise, plaksutamise, kätega lehvitamise või muu liikumisega. KASS JA HIIR · Räägi lapsele, et sina oled pisitilluke hiir ja tema kass, kes hakkab sind taga ajama. · Ütle lapsele, et hiir teeb "piiks-piiks" ja kass "mäu". · Liigu neljakäpakil ja hüüa: "Sa ei saa mind kätte!" Liigu kiiresti ringi ja julgusta last end taga ajama. KUULAME HÄÄLI · Minge lapsega õue. · Alustage linnulaulu kuulamisest. Kui sa kuuled lindu laulmas või vidistamas, püüa tema häält järele teha ja ütle lapsele, et sa teed "linnuhäält".
Juku mõtleb seda-teist, tuhat tööd on valida, kuid ei sobi ükski neist, kõigil vigu leiab ta. Ohkab, kurdab, murrab pääd, milleski ei leia hääd. Nõnda Jukust kasvab mees, tööd ei tunne ainustki -- nälg ja puudus ukse ees, mure muljub rängasti. Ikka kurdab, murrab pääd, milleski ei leia hääd. Rott lusikaga Peedu oli õues käinud, mängind mehikene kaua. Tuli tuppa, kõmpis kööki, kõhukene nurus sööki. Millal ema katab laua? Ema oli aeda läinud. Peedu kapis moosi nägi: maasikad kui kalad mahlas. Poisu toolil püstijalu limpsis mahlast maiuspalu, suure lusikaga kahlas. Maiast ei pea ükski vägi. Süües juhtus lugu paha: moosipoti ümber ajas. Õuest kööki tuli ema, hakkas poissi küsitlema: ,,Mis sa kapi juurest vajad? Miks sa ajad moosi maha?" Peedu vastas, maha vahtis, rusikaga hõõrus nina: ,,Kapis rotti nägin, ema, moosi maha ajas tema. Seda küll ei teinud mina!"
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ain
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komöödia on alanud
polnud veel kordagi isegi langevarjuga hüpanud! Üks sõdur tegi siis ettepaneku: "Seome õige langevarjude külge jahukotid ja viskame need siis lennukist alla. Kui kotid maanduvad, jookseme ise põõsastest välja, teeseldes, et just maandusime." Otsustatigi siis niimoodi talitada. Peagi saabus komisjon ja võttis vaatluspunktis koha sisse. Märguande peale lükatakse lennukitest jahukotid alla. Üks kott tuleb aga langevarju küljest lahti ja langeb kivina maa poole, kukub põõsastesse - mataki! Põõsastest kostub röögatus: "Assa kurivaim, nii võib ju surmagi saada!" 10. Loomaaias ripub leopardipuuri küljes silt: ,,Ettevaatust, värskelt värvitud!" ,,Milline pettus!" pahandab Juku, ,,mina mõtlesin kogu aeg, et tähnid on ehtsad!" 11. Kaks blondiini sõidavad autoga. Järsku ütleb üks: "Vaata, mets!" Teine vaatab, vaatab ja ütleb siis: "Ma ei näe. Puud on ees!" 12
esiseinas. Seinapinkidel istuti, vahel harva ka magati. Seinapinkide ees seisis söögilaud, akendega rehetubades ots tavaliselt akna poole. Valdavalt oli kogu Eestis kasutusel gootipäraste ristjalgadega laud, kuid tunti ka renessansipäraseid I-kujulisi sammasjalgu. Lauaplaat oli jalgadel lahtiselt. Istumiseks kasutati veel istmelauasse tapitud jalgadega järisid ja pinke, need tehti üsna madalad, et istuja pea jääk allapoole suitsuvööndit neil tehti tubaseid töid. Seljatoega tool on Eesti talumajades suhteliselt uus mööbliese. Veel 19.saj algupoole oli toole taludes vähe ja seepärast peeti neid pidulikeks istmeiks. Ahjuees eriti esemeid polnud, seal oli ruumi õlgedest ja vitstest punutud pajaakrantsil seisvale pajale, pingile veepangede jaoks ning piima- ja toidunõusid mahutavatele seinariiulitele. Kirveste ja lusikate hoidmiseks oli seinal rõhtsad puuliistust varnad, milles olid esemete jaoks avad. Püttides hapnema pandud piima ja teisi
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis?
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate as
MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite mõis 150 miili Moskvast loode poole. Interjöör, veranda, aed. Aias on kohad istumiseks ja võrkkiik. Esimese vaatuse jaoks on ette nähtud üks lavakujundus. Perekondlik õhtusöök hakkab lõpule jõudma. Laua ääres on: Aleksander Bakunin (65) ja tema naine Varvara (42), nende tütred Ljubov (22),
küsimuste "Kumma võtad kas... või...?" ja "Kuhu lähed kas... või...?" ümber. Siin kasutatakse mõistukõnet, mis laseb söögiks kõlbmatuid asju näida kõlbulikena ja vastupidi, minekuks sobivaid kohti sobimatuina ja vastupidi jne.: Kas võtad kulbitäie konni või pajatäie vorste? (st. vähke või usse); Kas võtad poodud poisi või küpse karaski? (st. õuna ~ räime või lehmakoogi); Kas lähed hagust aeda või kivist silda mööda? (st. taevasse või põrgu); Kas lähed veretõrde või kaerasalve? (st. õlletõrde või hobuse kõhtu). Pärismõistatus on üsna arhailine zanr, mis enamikus läänemaailma folkloorides on praeguseks käibelt kadunud või kadumas. Selle taandumise põhjustena on nimetatud kollektiivse lävimise vähenemist ja inimestevaheliste püsisuhete nõrgenemist tänapäeva linnastunud elulaadis, etnograafiliste lahendobjektide endi kadumist igapäevasest olmest
Tripp aga sosistas, et sooja jäätis võib süüa. Ema lubas tal minna. Said müüja käest pahandada, keegi ei müü sooja jäätist. Ostsid mõned külmad ja ootasid kuni trepikojas soojaks muutusid. Pärast oli kleidil jäätiseplekid. Ema oli Kessule rääkinud, et ei tohi külmkapiust lahti jätta, sest muidu lendab välja lohemadu ja muutub väga närviliseks. Kessu ja Tripp tahtsid teda näha. Lasid välja ja muutuski närviliseks. Ei tahtnud enam kappi minna. Tripp oli kaval ja ütles Kessule, et paneme ruttu ukse kinni, muidu lendab kappi tagasi. Ja vastupidiselt jutule oligi lohemadu kapis. Lohemadu tegi aga enne toas pahandust, määris tooli, koorepurk ümber. Nüüd paneb Kessu kapi ukse ruttu kinni. Kessul oli sokolaadi isu. Tripil polnud kunagi sokolaadi, mille peale viimane vastu vaidles. Lendasid helikopteriga lattu, kus nad aga sokolaadi puutuda ei võinud. Pärast Tripp nentis, et see on tema oma mõtteliselt. Sokolaadi isu oli
Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Parik. Võtke istet, palun! Malle: Tänan. Ülemõde: Niisiis, teie olete Malle Soo. Palun rääkige kõigepealt endast ise. Malle: Olen sündinud 15. juunil 1964. aastal. Seega olen 48 aastat vana. Olen abielus. Mul on kolm täiskasvanud last...
METSPART Näidend viies vaatuses (1884) Tegelased WERLE, suurärimees, vabrikuomanik jne GREGERS WERLE, tema poeg VANA EKDAL HJALMAR EKDAL, eelmise poeg, päevapiltnik GINA EKDAL, Hjalmari naine HEDVIG, nende tütar, 14-aastane PROUA SORBY, Werle majapidaja RELLING, arst MOLVIK, endine teoloog PETTERSEN, Werle teener GRABERG, raamatupidaja JANSEN, abiks võetud teener LIHAV ning KAHVATU HÄRRA HÕREDATE JUUSTEGA HÄRRA LÜHINÄGELIK HÄRRA KUUS HÄRRAT, Werle külalised Mitu abiteenrit Esimene vaatus toimub suurärimees Werle, neli järgmist päevapiltnik Ekdali juures. ESIMENE VAATUS Suurärimees Werle majas. Uhkelt ning mugavalt sisustatud kabinett, raamatukapid ja polsterdatud mööbel. Kroonlühtriteda valgustatud tuba. Ees vasakul kamin hõõguvate sütega ja kaugemal tagapool kahe poolega uks söögisaali. Werle teener Pettersen, livrees, ja abiteener Jensen, mustas frakis, kraamivad kabinetti. Suuremas toas käivad ringi kaks-kolm abiteenrit, korrastavad ja süütavad tulesid.
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
............................................................................................. 38 NII JA TEISITI ................................................................................................................... 39 HIPP-HOPP!...................................................................................................................... 39 ÜKS VÄGA ARMAS LAPS ................................................................................................ 40 KASS JA HIIR ................................................................................................................... 40 KUULAME HÄÄLI ............................................................................................................. 40 LOOMADE KÕNE ............................................................................................................. 41 MUUSIKAT KUULATES .......................................................................................
Nad otsustasid autot allamäge lükata,ehk siis läheb käima.Kiirus läks väga suureks,pidurid olid katki ja seisma said nad alles siis,kui olid karusmarjaistandusse sõitnud. 2.)KEELEKABINETI MAKI RIKKUMINE:Poisid lugesid,et kui magamise ajal lasta võõrkeelt maki lindi pealt mängida,saab sedasi läbi une keele selgeks.Nad tõid oma internaadi tuppa kooli maki koos inglisekeelse lindiga,et seda mängides une pealt inglise keel selgeks saada.Maki peale läks ümber kott haavlitega ja Sihvka hakkas neid magnetiga sealt välja õngitsema.Kuid ta ei teadnud,et magnet rikub nii lindistuse kui maki. 3.)MIKS SIHVKA KOOLI HILINEB:Kolhoosis oli mehaanik,kes tegeles leiutamisega.Ta mõtles välja isepumpava seadeldise lehmade jootmiseks,aga seda ei võetud kasutusele kuna kuidagi ei saadud lehmi sinna pumba juurde.Kiilike ja Sihvka otsustasid aidata mehaanikul tõestada pumba kasulikkust.Nad hakkasid naeristega mullikaid pumba juurde meelitama.See neil
35. Tuletõrjujad kustutasid selle A) hoone B) hoonet C) hooneks juba ära. 36. Ma ostsin endale hambaharja ja pasta, mida on juba mitu nädalat televisioonis A) reklaamivad B) reklaamitud C) reklaamige. 37.Mõned lapsed ei taha koolis prille A) kandma B) kanda C) kantud. 38. Miks sa ei hoia oma A) tervis B) tervisena C) tervist? 39. Ekskursioonile sõitis 20 A) lapsed B) last C) lastega. 40. Pärast tööõpetuse tundi koristame A) praht B) prahi C) prahti ise ära. 41. Minu kass magab praegu laua A) all B) alla C) alt. 42. Poisid ei taha minna võistlustele ilma A) Mihkel B) Mihkliga C) Mihklita. 43. Õde tuli A) muuseum B) muuseumisse C) muuseumist koju hilja õhtul. 44. Need vanad sussid ma viskasin A) prügiämbrisse B) prügiämbrist C) prügiämbril. 45. Meil on plaanis homme A) raamatukogule B) raamatukogu C) raamatukokku minna. 46. Kas sa oled käinud A) Pärnu B) Pärnusse C) Pärnus? 47. Tahan need ilusad lilled kinkida oma A) õele B) õelt C) õel. 48
Ainsuse lõpp e muutub mitmuses lõpuks ar: Ainsus Mitmus en pojke (üks) poiss pojk-ar poisid en tanke (üks) mõte tank-ar mõtted en backe (üks) küngas back-ar künkad Ühesilbilised en-sõnad, mis lõpevad kaashäälikuga: Ainsus Mitmus en stol (üks) tool stol-ar toolid en bil (üks) auto bil-ar autod en dag (üks) päev dag-ar päevad en hund (üks) koer hund-ar koerad En-sõnad, mille lõpus on ing, el, -er, -en. Lõppude el, -er ja en puhul kaob e mitmuses vahelt ära: Ainsus Mitmus
Sul ju homme tähtis päev. ROLAND: Puhka - puhka. Küll ma saan. LAURA: Või hakkame ikka minema? ROLAND: Enne nelja tundi pole mõtet ju minna. Viimane kord ilma autota välja tulla. (Osvaldile.) Saate ju aru, ega meile endile ju ka meeldi. Ei saa te magada ega midagi. OSVALD: Ärge muretsege. Ju oli seda vaja. Võib-olla tõesti. Olgu siis nii. LAURA: Osvald, ma palun sind. ROLAND: Mida sa soovid, Laura? OSVALD: Ma tänan. LAURA: Ole hea, too mulle mu kott. ROLAND: (toob väikese ridiküli) Tahad veel midagi? 15 16 LAURA: (sosinal) Musi. (Roland suudleb Laurat põsele, Laura hakkab meiki maha võtma.) OSVALD: Ei, teeme asja mõnusamaks. Preili saab omaette apartemendi. ROLAND: Kas siin on veel tube? Kus? OSVALD: See on mul varutuba. Väike, aga soe. (Võtab seina pealt vaiba maha, selle taga on väike uks.) Mul läheb hetk aega, tõstan voodi asjadest vabaks.
Kes "magama jääb", peab oma "magama jäänud" käe mängust eemaldama. 6.2 Meeskonnamäng: teki keeramine Vaja läheb: väikest tekki ja kahtekümmet mängijat. Mängijad peaksid teki peal seisma suhteliselt kitsalt; teki suurust ja mängijate arvu saab alati varieerida. Nüüd on mängijate eesmärgiks tekk tagurpidi pöörata, ilma tekilt maha astumata või maad puudutamata. 6.3 Kassi ja hiire mäng. Regivärsiline rahvalaul. Laulumäng Mängijad on ringis, hiir keskel, kass aga väljaspool ringi. Mängijad laulavad: Meil on kaval kassikene, hiirekene, Intsukene, püüab hiired põllu pealta, ajab rotid aida pealta, vesihallid vilja seesta, küidud külmasta kambrista. 12
ROLAND: Kunstnik! Kuulsid, Laura. Oot, OSVALD: Ärge muretsege. Ju oli seda vaja. mis su nimi on? Võib-olla tõesti. Olgu siis nii. OSVALD: See on seal kirjas. Osvald Koger. LAURA: Osvald, ma palun sind. ROLAND: Osvald Koger, kas sa ei esinenud ROLAND: Mida sa soovid, Laura? eelmisel aastal sügisnäitusel? OSVALD: Ma tänan. OSVALD: Ei esinenud. LAURA: Ole hea, too mulle mu kott. ROLAND: Mis tehnikas sa töötad? ROLAND (toob väikese ridiküli): Tahad veel OSVALD: Praegu ma ei tööta. Aga ma tegin midagi? liiklusmärke. LAURA (sosinal): Musi. (Roland suudleb LAURA: Liiklusmärke?! Laurat põsele, Laura hakkab meiki maha OSVALD: Muidugi mitte ainult võtma.) liiklusmärke. Ma olen teinud tuleohutussilte, OSVALD: Ei, teeme asja mõnusamaks.
pulmaleivad, tuhkapäevaleivad). 13 RAHVAPÄRASED VÄLJENDID "aastane leib" - aastane toidutagavara "leiva otsas olema" - head sissetulekut saama "uut leiba otsima" - uut teenistust (tööd) otsima "ühes leivas" - kuskil peres teenistuses olema "leibkond" - pere "palju leibu ühes majas" - mitu perekonda ühes majas "leivad ühte kappi panema" - kokku elama asuma (abielluma) "leiba võtma" - leiba sööma "leivakõrvane" - muu toit peale leiva "leib on laual" - perel on küllalt toitu või sissetulekuid selle hankimiseks "jätku leivale" - soov, et toitu jätkuks, et leib ei lõpeks otsa "leivaisa" - tööandja "leivateenimine" - töö enda ja pere toitmiseks "läheb nagu leiba" - kulub palju "leiba teenima" - kellegi juures töötama miski "ei küsi leiba" - miski võib vajalikuks osutuda
.......................................................................23 KAS SELLES SÕNAS ON?............................................................................................23 LOE!................................................................................................................................23 TÄIDA KORV ................................................................................................................23 PANEME ASJAD KOTTI...............................................................................................24 VÕRDLEMIS- JA ARVUTAMISMÄNGUD.....................................................................25 TUNNE NUMBREID, OSKA ARVUTADA.................................................................25 NUKUD ARSTI JUURES...............................................................................................25 LIIKUMISMÄNGUD, KEHATUNNETUSMÄNGUD.................................
...........................64 Henno Käo............................................................................................................................................65 Helle Laas.............................................................................................................................................65 Piret Raud.............................................................................................................................................67 Kristiina Kass.......................................................................................................................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.
suurt koormust sundasendi tõttu. Klaviatuuriga samal tasapinnal on eraldi olemas küll hiir, kuid sellel puudub randmetoega matt, mis omakorda pole randmele eriti mugav. Arvuti, millega õpilane töötab, on talle tuttav ning ta oskab reguleerida vastavalt vajadusele nii ekraani eredust, kui ka muid pisisätteid, et kuvariga töötamine oleks silmi vähe kurnav. Samuti ei ole ekraanil olev pilt värelev, mis kurnaks silmi ja mille tõttu oleks raske tööle keskenduda. Ka tool ja selle seljatugi on kergesti reguleeritava kõrgusega, seega suuri kõrgusvahesid ei teki ning ka sellega kaasnevaid tervisehädasid. Talv on teatavasti pime aeg ning enamjaolt tuleb õppida ajal, kui väljas on pime, siis on toas valgustuseks nii laelamp kui ka laualamp. Laelamp valgustab küll häasti kogu toa, kuid kuna tuba on suur ning laelamp on vaid toa keskpaigas, siis toa eri nurkadesse nii palju valgust ei jõua kui seda on toa keskpaigas
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Turismi ja hotelliettevõtlus TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Uurimustöö Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 TABEL.............................................................................................................................. 4 1. SUPELSAKSAD- ESIMENE KÜLASTUS................................................................. 6 2. C. F. HAHN PUB- ESIMENE KÜLASTUS................................................................ 7 3. SUPELSAKSAD- TELEFONIVESTLUS....................................................................7 4. C. F. HAHN PUB- TELEFONIVESTLUS...................................................................8 5. SUPELSAKSAD- TEINE KÜLASTUS................................................
Tund oli tõepoolest kohutav, isegi enam kui kohutav, see oli maailma kohutavaim tund-kõik pidid jutustama 20-ne leheküljelise teksti maha. See tuli välja ainult mõnel üksikul õpilasel ja niigi ainult kolmele, sest õps hindas jutustamist rangelt ning muidugi oli see raske Ethanile, sest ta oli eestlane mitte inglane ja ei osanud eriti hästi inglise keelt. Sel ööl oli Ethanil kohutav unenägu. Ta jooksis kott pimedas metsas ja tema taga oli kaks hunti. Hundid olid kohutava suusrusega. Nende kihvad olid 10 sentimeetrit pikkad. Silmad olid neil erk punased. Poiss jooksis nii kiiresti kui sai, kuid ta polnud ikkagi nendest huntidest kiirem. Järsult tuli noormehe tee ette sein , tal polnud enam kuhugi liikuda... Ethan ärkas mingi karje peale, see kari kostus metsast. Alguses oli karje allikaks ainult üks inimene, mõne minuti pärast sellele lisandus ka teine.
rämpsuvõitu. Pärsast esimese vaatuse lõppu läksid nad riidu, kuid siiski kutsus tüdruk ta Radio Citysse uisutama. Uisutades ei läinud neil kuigi hästi ja Holden pakkus, et võiks baari minna. Baaris läksid nad jälle riidu aga nüüd juba täielikult, kuna Holden kutsus teda Vermonti elama aga Sallyle ei meeldinud see mõte. Holden jalutas sealt minema, tal ei olnud midagi enam teha, siis mõtles ta minna kinno kuigi ta vihkas kino. Ega seegi film hea ei olnud, see ajas teda öökima. Pärast filmi lõppu läks ta Wickeri baari poole kus pidi kohtuma Carl Luce´iga. Baari jõudes tegi ta enadale paar jooki. Kui Lucei saabus hakkasid nad vestlema armuasjadest, kuigi Luceile see ei meeldinud. Lucei ei olnud seal kaua ja lahkus kiiresti, ta pidi kellegiga kokku saama. Holden aga istus seal edasi ja jõi ennast purju. Tal tuli jälle tuju kellelegi helistada ja seda ta tegi, helistas Sallyle keset ööd.
annaabi.ee 
