Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

KT: 10. klassi kunstiajalugu - sarnased materjalid

koopamaalid, sfinks, veenus, isted, asukad, ramiid, usuti, rava, nelinurkse, marad, kuulsamad, skulptuurid, tsikuraat, marduki, istari, lemise, ruume, matmispaik, nekropol, moodustus, hoiti, erksad, ramses, nelinurkne, rviline, seisid, lahtine, knossos, hagia, ristk, loodusl, jumalusi, alumisel, kreeta, kromlehh, megaliitilised, stonehenge, kamber
thumbnail
5
doc

10klassi kunstiajalugu

Edela - Prantsusmaal 4. Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise põhjuseks? Enamasti kujutati loomi kuna loomapüük oli elu alus ning arvati, et kultuur teenib püügiedu. 5. Milliseid vahendeid ja värve kasutati koopamaalide ja kaljujoonistuste tegemiseks? Pulki, sõrmi, pintsleid ja käsne. Värvidest olid punane, must, valge ja kollane, mida saadi peeneks hõõrutud mineraalidest. 6. MIda on teada vanimast skulptuurist? Willendorfi Veenus . U. 30 000 ­ 25 000 eKr 7. Mida tagajärjel kasvas neoliitilises kunstis huvi ornamentide vastu ? Usk nähtamatutesse jõududesse ja seaduspärasustesse suunas põldu harivaid loodusrahvaid eemale nähtavat maailma jäljendavatest kujunditest. 8. Mis on megaliitilised ehitised? Milliseid nende liike tunned? Usulised monumendid. Kromlehhid ja menhirid. 9. Kuulsamaid megaliitehitisi. Stonehenge Inglismaal, Menhir Saksamaal, Dolmen Prantsusmaal. 10. Mida tähendab Mesopotaamia

Kunstiajalugu
181 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Kunstiajalugu

· Lihtsustatud ja üldistatud kujundid · Ka inimest kujutati üldistatult · Euroopa petroglüüfidest asub enamus Põhja-Norras · Petroglüüfid on mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti · 2001.a lõpus avastati ka maailma suurim petroglüüfide leiukoht Mongoolias · Mongoolia Petroglüüfid on ka kõige vanemad ­ 10 000-12 000 aastat vanad · Ka soomeugrilased on viljelenud petroglüüfide kunsti · Erandlikult on säilinud neoliitikumi koopamaalid Põhja-Aafrikas Sahara kõrbes Tassilis 5-3 a. tuh eKr · Tassili koopamaalid avastati 1930. aastate lõpus · Hiljem on neid uurinud prantsuse kunstiteadlane Henri Lhote · Tassili maalingutel on tavalised realistlikud loomamaalid, kuid ka fantastiline kunst · Tassilist algab sürrealistlik kunst · Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis · Õpitakse valmistama kangast ­ ilmuvad riided · Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke

Kunstiajalugu
116 allalaadimist
thumbnail
12
doc

10. klassi konspekt

Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst ­ (tegemist on tarbeesemetega,millel on kunstiline tähendus) keraamika (savist esemed), metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil, puitehistöö. * 20 sajandil - disain, foto, film, video, arvuti, grafiti jne. * Kunstiteos on kavatsuse teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. 2. Kunsti tekkimine ­ koopamaalid, megaliitilised ehitised. Koopamaalid - Altamira Hispaanias, ~ 15 000 a. tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane. Kivist- ( Willendorfi Venus ~30-25 000 a.eKr ) ja luust kujukesed (mammutiluust hobusekujuke ~28 000 a.eKr) Värviti peenestatud mineraalidega ­ värvimullad,mis segati vee või rasvaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga.

Kunstiajalugu
143 allalaadimist
thumbnail
20
docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

fantastiliste loomade kujutisi. Väidetavad rippaiad asusid Babüloonias, mis astmikpüramiidil keset kõrbe rohelusega hiilgasid. 539.a. e.m.a. alistus Babüloonia pärslastele ja sidus mesopotaamia ja varase kreeka kultuuri. Egiptuse kunst Ligi 5000 aastat tagasi liitusid viljakatel Niiluse aladel umbes 40 riiki ühtseks Egiptuseks. Valitsesid vaaraode dünastiad. Kunst oli seotud polüteistliku (palju erinevaid jumalaid) religiooniga. Usuti elusse pärast surma, vaaraod palsameeriti muumiateks, hauakambrid kaunistati ja hauda pandi kaasa kõike vajaminevat hinge naasmise jaoks. Hauakambri seintel, savinõudel, elumajades kujutati inimest nn. egiptuse poosis ehk jalad küljepealt vaadatuna, üks jalg eespool, keha otse, pea profiilis, silm otse. Muumiad maeti esialgu kastitaolistesse hauakambrisse ­ mastbatesse. Hiljem ehitati astmikpüramiide ja seejärel püramiide, mis on tuntud tänapäevalgi. Kolm suuremat on

Kunst
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ürgaeg, 10. klassi kunstiajalugu

Koopa-ja kaljumaalingute tehnika oli mitmekesine. Kujutisi loodi: -kivisse piirjooni kraapides, -kontuurjoontesse värvi kandes, -pehmele seinale puupulga või sõrmega joonistades. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, mis segati veega. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvesid. Seinamaalingutega püüdsid inimesed edasi anda oma mõtteid ja neist on näha inimeste eluolu ja kombeid. Jääaja lõppedes olid ürgaja kunstis olulisel kohal ornamendid. Usuti, et märkidel on võime kaitsta ning ornamente kasutati tarbeesemetel, kultusobjektidel või iseenda nahal. Valmistati savist maske või maju. Valmistati kiviplaatidest megaliitilisi ehitisi. Valmistati kiviplaatidest usulisi monumente, mida nimetatakse MEGALIITILISTEKS EHITISTEKS. Kuulsaim selline ehitis on KROMLEHH Stonehenge. Kultusliku tähendusega olid ka kõrged püstised kivirahnud ehk MENHIRID. Kivikalmetesse ehk DOLMENITESSE maeti pika aja jooksul inimesi.

Kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kunstiajalugu

Kreetal olid võimul kohalikud valitsejad, kuid nähtavasti polnud võim nii suur, et valitsejaid portreekunstis jäädvustada. Kreeta ehituskunsti tähtsaimaks saavutuseks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). 20.saj alguses kaevati nende säilinud osad välja, neid konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõu. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta losside omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede toestamiseks vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kunsti ajalugu

püsikindlast materjalist. Kui on tegu üldfiguuriga, on pea ühest kiviplokist. Kolossaalsetel kujudel on 2 poosi, seisev ja istuv, kujutatakse jäigas poosis. Kui seisab siis pea on püsti, käed ripuvad piki keha alla ja vasak jalg on pisut ees ­ toetuspunkt. Istuvana on käed põlvedel, pilk kaugusesse, jalad on kõrvuti. Üks käsi võib rinnal olla. Vahel on monumentaalsed kujud lülitatud kultuuriansamblisse ­sfinksid, kes on lõvi keha ja vaarao peaga kujud. Suur sfinks (20 m kõrge, 57 m pikk)on ühest kiviplokist välja raiutud. Ehnaton oli vaarao, kes hakkas preestritele vastu, aga temaaegsed reformid olid seotud jumal Atoniga. Ehnatoni on kujutatud päikese poole, teistsugune kujutamine. Teda kujutatakse pere keskel, mängimas kuskil aias, erinev Egiptuse ajaloo jooksul. Pärast tema surma kõik muutub endiseks. Tema järglae on Tutanhamon. Taastati endine kultus. Lihtsate inimeste kujutised võisid olla ükskõik mis poosis

Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kunsti 10. klassi materjal

Egiptuse kunst Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seepärast püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik. Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid. Mastaba Astmikpüramiid Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos. Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha) Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja hakati kasutama haud

Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
174
pdf

Kunstiajalugu

Kunstiajalugu Sandra Piir Esimene kunst 3 milj. aastat tagasi - inimeselaadsed jäänused 1milj. aastat tagasi - inimene kahel jalal 40 000 a. tagasi - vanimad kunstipärased esemed 25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele hieroglüüfid, mis kanti papüürusele.

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kunastiajalugu

Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata. Imelikul kombel on just lapsed, ja täiesti juhuslikult, leidnud Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid. Need asuvad Hispaanias Altamira koobastes ning Lascaux` koobastes Prantsusmaal. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtlejaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse- maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele.

Kunstiajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kunstiajalugu

8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhenge Inglismaal, Carnaci Prantsusmaal. 13.Vanim skulptuur- Willendorfi Veenus, üle 25 000 aasta vana Mesopotaamia kunst. 1.Mesopotaamia-tõlkes Kahejõemaa (Tigris ja Eufrat). Asus tänapäeva Iraagi territooriumil. 2.Kolm tähtsamat rahvast-sumerid, babüloonlased, assüürlased.Vanimad-sumerid, rajasid tsivilisatsiooni. 3.Suurim tehniline leiutis - ratas, samuti vanker. 5.Tsikuraat-suur astmeline torn, ülemisel tasandil asus tempel. 6.Tellis-Mesopotaamias ei olnud looduslikku kivi ega metsa, leidus palju savi. 7.Madalreljeef e

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
5
doc

KUNSTI AJALUGU

Otstarve (loodud millegika kokku kuuluma) · Monument e. ansambel · Ehitusplastika või pargiskulptuurid MAALIKUNST · Seina- e. monumentaalmaal · Tahvelmaal · Raamatu e. miniatuurmaal · Mosaiikmaal · Klaasimaal e. vitraazikunst TARBEKUNST · Keraamika · Metallehistöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiil · Puitehistöö KIVIAEG · Vanem kiviaeg esimesed tööriistad- umbes 40000 aastat tagasi. 20000 aastat tagasi koopamaalid. Muld e. ookervärvid. Must, punane, valge, kollane. Altamira ja Lascaux koopad.(Aga ka Aafrikas ja Austraalias) Keskmine kiviaeg algas pärast jääaja lõppu. Jää taandudes tekivad tingimused põllumajanduse arenguks. · Noorem kiviaeg algas savinõude ja lõppes metallide kasutuselevõtuga Noorem kiviaeg · Põllumajanduse ja loomakasvatuse areng · Kaovad koopa maalingud · Areneb ornament · Kasutatakse rituaalseid maske · Põletatud savist esemed

Kunst
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kunstiajalugu

kujutav kunst e figuratiivne- on reaalsust kujutav kunst(inimesed, objectid). Mõiste on kohane peamiselt realistlikul meetodil kui puudub ka vormi deformatsioon(mona lisa). Visuaalne kunst e visuaalkunst-igasugune eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. Tähistab lisaks ka nn vabadele kunstile(maal,kultuur,graafika) elektroonilist kunsti, ahritektuuri, disaini, visuaalreklaamid, videokunst)(teater,kino) Liigid:maal(seinamaal, tahvelmaal, laemaal), skulptuur(kirik, reljee, ümarplats), graafika, arhitektuur(kirik, klooster), tarbekunst. Stiilid:kujutamisstiil, mis lähtub kindla piiriliselt terviknägemiselt, ning kasutab ühelaadselt vormielemente.(romaanika, gootika, barokk-kadrioru loss). Kunstivool: nimetus ühistest põhivõtetest, lähtuvate ja enamasti üheaegselt tegutsevate kunstnike loominguks. Kunsti zanr: loomingu sisust tingitud ja ajalooliselt välja kujunenud ehitamis- ja kujutamisvorm.(portree,maastiku maal, religioone, ajalooline, olustiku maal, akt, allegooriline

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
30
docx

19.sajandi kunstiajalugu

19.sajandi kunstiajalugu KLASSITSISM - 18.sajandi lõpp ja 19. saj. algus. ROMANTISM - 19. sajandi I pool. REALISM - 19. sajandi keskpaik. IMPRESSIONISM - 19. sajandi II pool. POSTIMPRESSIONISM - 19. sajandi lõpp. JUUGEND JA SÜMBOLISM - 19. saj. lõpp ja 20. saj. algus. KLASSITSISM 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Klassitsistlik arhitektuur Jacques Germain Soufflot (1713 1780)

Kunstiajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
56
odp

Kunstiajalugu

Kunstiajalug u Õpilane: Juhendaja: Mesopotaamia u 6000 e.m.a (jõgedevaheline maa) · Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alam · Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmuvad umbes 3500--3000 aastat e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatsepsut, Echnaton, Tutanchamon ja R

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Kunstiajalugu

--------------------------------------------------------- RGAJA KUNST Kunsti tekkimine rgajal Tenoliselt tekkis kunst paleoliitikumi lpus(kiviajal) 40 000 a. tagasi. Visuaalsed kujundid tekkisid koos smboolse mtlemisega. Kunsti loomise vajadus on ilmselt seotud maagiaga. Tooteloomade maalimine oli hendava thendusega. Kunst oli ldistav(olulise vljatoomine),mitte jljendav. Vanimad teadaolevad kunstiteosed Willendorfi veenus Lascaux ja altamira koopamaalid Neoliitiline kunst VII-IV aastatuhandel e.m.a Tootemid-himu kaitsevaimud ja loomad(himu usk sugulusse mne loomaga) Maskid-testpoolsusega suhtlemiseks Ornamendid-algselt maagilised mrgid Keraamika teke. Megaliitilised ehitised Olid usulised ehitised Stonehenge (Inglismaal) 1.Millal tekkis kunst? 2.Millistel phjustel ja eesmrkidel kunst tekkis?Maagia,religioon,smboolne mtlemine,inimesel vajadus vljendada ennast 3.Mis iseloomustab neoliitilist kunsti?arenes keraamika 4

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Üldine kunstiajalugu

Tartu Kunstikool 2018.a Kunstiajalugu Sandra Pääsik 2 stil PHB Eugene Delacroix (1798-1863) Oli 19. sajandi esimese poole prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik[1] ja graafik. Tema stiili iseloomustab dünaamika, värvide emotsionaalne ja kontrastne kasutusviis, joone relatiivne subordinatsioon, dramaatiline kompositsioon ning [1] viimistletud tehnika. Tema kunstitöödes kajastub sageli vägivald, ahastus ja valu. Mitmed kriitikud arvasid nägevat kunstniku töödes ,,ebakindlusi" ja ,,teatud nõrkusi". Vaadates Delacroix' loomingut hindavalt, tuleb tõdeda, et kunstnik ei pidanud oluliseks tehnilist korrektsust: mitmel taiesel n

Eesti kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kunsti ajalugu

------------------------------------- ÜRGAJA KUNST Kunsti tekkimine ürgajal Tõenäoliselt tekkis kunst paleoliitikumi lõpus(kiviajal) 40 000 a. tagasi. Visuaalsed kujundid tekkisid koos sümboolse mõtlemisega. Kunsti loomise vajadus on ilmselt seotud maagiaga. Tooteloomade maalimine oli ühendava tähendusega. Kunst oli üldistav(olulise väljatoomine),mitte jäljendav. Vanimad teadaolevad kunstiteosed Willendorfi veenus Lascaux ja altamira koopamaalid Neoliitiline kunst VII-IV aastatuhandel e.m.a Tootemid-hõimu kaitsevaimud ja loomad(hõimu usk sugulusse mõne loomaga) Maskid-testpoolsusega suhtlemiseks Ornamendid-algselt maagilised märgid Keraamika teke. Megaliitilised ehitised Olid usulised ehitised Stonehenge (Inglismaal) 1.Millal tekkis kunst? 2.Millistel põhjustel ja eesmärkidel kunst tekkis?Maagia,religioon,sümboolne mõtlemine,inimesel vajadus väljendada ennast 3.Mis iseloomustab neoliitilist kunsti?arenes keraamika 4

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
58
odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite (Kristuse 12 jüngrid) tegevus – nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. (Tuntumad on nt Peetrus- Roomas, paneb aluse rooma ristiusu kogudusele, Paavst Peetrus; Paulus- kärsitu, levitas Kreekas; Judas- Kristuse reetja) 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu kõigis neis usuti, et elu jätkuba ka pärast füüsilist surma. Keisririigi alguses kiusati kristlasi taga, sest nad tunnistasid ainult ühte jumalat, nad keeldusid kummardamast Rooma paavsti ja olid polüteismi suhtes kriitilised. Ristiusku tunnistab 313. a pKr Rooma keiser Constantinus Suur. Lõpeb tagakiusamine Rooma riigis. 391. aastal kuulutab Theodosius I Suur ristiusu ametlikuks usuks Roomas, hakkab antiikkultuuri hävitama ja keelustab 393. aasatl olümpiamängud.

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Egiptuse kunstiajalugu

EGIPTUSE AJALOO AJAJÄRGUD DÜNASTIATE JÄRGI (30-31 dünastiat) · Dünastiaeelne aeg (enne 3100 ekr) · I-II dünastia e. Thinise ajajärk (3100-2800 ekr) · III dünastia algab Vana Riik (2800-2300 ekr) Alam- ja ülem-Egiptuse ühinemine, pealinn Memphis · XI-XIII dünastia Keskmine Riik (2100-1800 ekr) Egiptusesse tungivad Hüksoslaste hõimud · XIV-XX Uus Riik (1600-1100 ekr)pealinn Teeba · 1000-670 liibüa palgasõdurite, seejärel etiooplaste võimu all · 671 assüürlaste võimu all · 663-525 saiidid, siis pärslased · 332 Aleksander Suur · A. 30 ekr roomlased KUNSTIKAANONITE VÄLJAKUJUNEMIST MÕJUTAS · Iseloomulik kuulekus vaarao ja jumalate ees · ,,Vaarao ongi jumal" · Usk hauatagusesse ellu *Kunstikaanonid on ühe kultuuri kunstis välja kujunenud põhimõtted ja kokkulepped, tõekspidamised, mida püütakse säilitada ja järgida ARHITEKTUUR V

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

Linna ümbritses kas tambitud savist või toortellisetest müür, tihti oli mõnes suunas kaitserajatisi mitu. Juba väga varastest aegadest rajati Mesopotaamia linnad kindla geomeetrilise plaani järgi, mille müürid orienteeriti tavaliselt tuulte järgi. Kuna kagu-, edela-, loode-, ja kirdetuuli peeti müstilisteks, seetõttu olid müüriküljed nende ilmakaarte, nurgad aga põhiilmakaarte suunas. Mesopotaamia alade vanimad asukad olid sumerid. Nende päritolu on siiani veel selgitamata. Teada on, et ajal, kui see rahvas asustas Tigrise ja Eufrati alamjooksu, oli tal kõrgelt arenenud kultuur, mille hilisematel aegadel teised Mesopotaamiat asustanud rahvad üle võtsid. Sumerlased elatusid kalapüügist, loomakasvatusest, kõrgel tasemel oli irrigatsioonile tuginev põllumajandus, arenenud oli käsitööndus. Sumerite riik koosnes suhteliselt nõrgalt seotud väikestest linnriikidest, mis paiknesid umbes

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

Lametrükk e. Litograafia e. Kivitrükk ­ kivile maalitud ja siis trükitud Kõigil neist on veel palju alaliike! o TARBEKUNST (Jaguneb materjalide järgi) Keraamika ­ savist esemed Metallehistöö Klaasikunst Nahkehistöö Tekstiil Puitehistöö Disain ­ et muuta tooteid praktilisemaks ja ilusamaks, 20.saj Moekunst Fotograafia Arvutikunst Videokunst 2. Kunsti tekkimine- koopamaalid, megaliitilised ehitised. Arvatakse, et esimesed kujutised mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Enne seda oli toimunud inimese eellaste hiigelpikk areng, aga nooremas kiviajas elasid juba meietaolised inimesed, kelle ajutegevus ja keelekasutus olid sarnased meieomaga. Visuaalseid kujundeid hakati looma koos sümboolse mõtlemise arenguga. Juba

Kunstiajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Lihtsustatud ja üldistatud kujundid · Ka inimest kujutati üldistatult · Euroopa petroglüüfidest asub enamus Põhja-Norras · Petroglüüfid on mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti · 2001.a lõpus avastati ka maailma suurim petroglüüfide leiukoht Mongoolias · Mongoolia Petroglüüfid on ka kõige vanemad ­ 10 000-12 000 aastat vanad · Ka soomeugrilased on viljelenud petroglüüfide kunsti · Erandlikult on säilinud neoliitikumi koopamaalid Põhja-Aafrikas Sahara kõrbes Tassilis 5-3 a. tuh eKr · Tassili koopamaalid avastati 1930. aastate lõpus · Hiljem on neid uurinud prantsuse kunstiteadlane Henri Lhote · Tassili maalingutel on tavalised realistlikud loomamaalid, kuid ka fantastiline kunst · Tassilist algab sürrealistlik kunst · Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis · Õpitakse valmistama kangast ­ ilmuvad riided

Kunstiajalugu
574 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kunsti arvestus

Tööjaotusega loodi võimalus kõrgkultuuride tekkeks. Lähis-Idas 7.-3. at eKr, Põhja-Euroopas hiljem, 3.-2. at eKr. Neoliitikumi ajal kaob realistlike koopamaalingute viljelemine. Sellest ajas on palju leitud aga petroglüüfe ­ kaljukraapeid, mis olid täiendatud värviga ja jäid reljeefi ja maali vahepeale, palju leitud Norrast, Venemaalt jm P-Euroopast. Need on primitiivsemad ja vähem kunstipärasemad kui koopamaalid, kasutatud on tingmärke. Maalinguid on leitud ka Hispaaniast (kuj. mesindust), Saharast ­ Tassilist (nii realistlikest kui ka fantastilistest loomadest). Kujunes uskumus, et on olemas ka teispoolne olemine, maailm. Usuti vaime. Usuti ka tootemitesse ­ hõimu kaitsevaimudesse, tavaliselt mingi kindel loom. Osad hõimud austavad ka inimlikke esivanemaid, ka nendest tehakse koondkujud (ei kujutata ühte konkreetset). Teispoolsusega suhtlemise rituaale juhtivad nõiad kandsid maske.

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu 11 klassi materjal, eksamiks

Religiooni tähtsus kunsti loomisel-> Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. 1) Koopamaalid- Koopamaalid valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Lascaux koobas- Lõuna Prantsusmaal( inimesed, hirved, sead) Altamira koobas ­ Hispaanias,20 000 a. vana ( kujutatud peamiselt härjad) Kujutati enamasti ­ härjad, sead, hirved. Kitsed, . Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada

Kunstiajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid. Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus, et neil oli tootem ­ kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele. Arvati, et teispoolsusega suhtlemiseks pidi pidama rituaale ja tseremooniaid. Nende ajal kasutati fantaasiaküllaseid kaunistatud maske. Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kunsti ajalugu - 10. klass põhjalik konspekt

tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on tekkinud ka tänapäevane inimene, e. homo sapiens sapiens (mõtlev inimene) ida ja kesk aafrikas. inimese otsesed esindajad on 150 000 - 200 000 aastat tagasi. euroopasse ilmuvad nad u. 40 000 aastat tagasi. euroopasse tulid nad hilja, sest ees olid neandertallased. paljud koopamaalid on seotud eelkõige tänapäevaste inimestega, mitte neandertallastega. kõige vanemad praegu teadaolevad kunstiteosed pärinevad lääne-austraaliast, sealsetest koobastest ja kaljudelt on leitud huvitavaid maalinguid. nende maalingute dateerimine pole täpne, kuna ei ole olnud võimalik kasutaa häid võtteid, arvatavasti 60 000 - 50 000 aastat vanad. euroopa teadlased vaidlustavad austraalia leide, kuna itaaliast ja hispaaniast on leitud väga vanu koopamaale

Kunstiajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Mahukas konspekt

püsikindlast materjalist. Kui on tegu üldfiguuriga, on pea ühest kiviplokist. Kolossaalsetel kujudel on 2 poosi, seisev ja istuv, kujutatakse jäigas poosis. Kui seisab siis pea on püsti, käed ripuvad piki keha alla ja vasak jalg on pisut ees ­ toetuspunkt. Istuvana on käed põlvedel, pilk kaugusesse, jalad on kõrvuti. Üks käsi võib rinnal olla. Vahel on monumentaalsed kujud lülitatud kultuuriansamblisse ­sfinksid, kes on lõvi keha ja vaarao peaga kujud. Suur sfinks (20 m kõrge, 57 m pikk)on ühest kiviplokist välja raiutud. Ehnaton oli vaarao, kes hakkas preestritele vastu, aga temaaegsed reformid olid seotud jumal Atoniga. Ehnatoni on kujutatud päikese poole, teistsugune kujutamine. Teda kujutatakse pere keskel, mängimas kuskil aias, erinev Egiptuse ajaloo jooksul. Pärast tema surma kõik muutub endiseks. Tema järglae on Tutanhamon. Taastati endine kultus. Lihtsate inimeste kujutised võisid olla ükskõik mis poosis

Kunst
188 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

süsi, punane ­ veri)) PALEOLIITIKUM (algus: 2,5 miljonit aastat tagasi) * algas esimeste tööriistade tekkimisega * esimesed kujutised, mida võis pidada kunstiks, tekkisid hilisemas ajajärgus ehk ~40 000 aastat tagasi * visuaalsed kujundid hakkasid tekkima seoses sümboolse mõtlemise arenemisega (nt neandertallased täitsid matusekombeid ja värvisid oma kehasid) Inimeste kujutamine: * inimesi üldiselt ei kujutatud nt Willendorfi Veenus ­ viljakusjumalanna; naisefiguur, millel pole nägu, aga on lopsakad naisefiguurid Loomade kujutamine: * kujutati mammuteid, piisoneid, metshobuseid, hirvi, põtru * edasi antud liigikuuluvus ja liigutused, kuid mitte suurusvahekord ning ka asetus on juhuslik Näiteks * Altamira koobas (PõhjaHispaania, 15 000 aastat tagasi) ­ esimene koopamaalide leid * LasCaux koobas (Prantsusmaa, 15 000 aastat tagasi)

Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vana-Egiptuse kunst.

Eriti Ehnatoni ajal saavutas Egiptuse taseme, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanhamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu ­ ainukene vaarao hauakamber, mis püsis kaua rüüstamatuna. Levis pronksi ja raua kasutamine. Kunst muutus nende kolme riigi ajastu jooksul väga vähe. Peamiselt tugineski see kolmele tunnusele: Religioon ­ just sel põhjusel rajati suuri hauakambreid ja templeid ning püramiide, sest usuti, et nii tagatakse surnule igavene elu ja rahu teispoolsuses Traditsioonid ­ kunst oligi selline, nagu algselt tekkis Nn. Egiptuse poos ­ inimest kujutati mitmetest ,,tükkidest" kokkupanduna: silm ja õlad otsevaates, jalad ja pea aga profiilis. Suurriigi kunstile mõjus väga Mesopotaamia kultuur. Samuti andis Egiptus omaenda suursuguse ja erilise kunstiga palju mõjutusi teiste riikide kunsti arengule

Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muinasaja, Vana-Egiptuse, Mesopotaamia kunst

ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid jm. loomi. Koopast leiab ligi 800 maalingut, väga tuntud on maal hobusest. Koopamaale leidub Skandinaavias, Siberis, Põhja-Aafrikas jm. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendeid. Mesoliitikumis maalitakse terviklikumaid kompositsioone ­ nt. hirvejaht. Nooremast paleoliitikumist pärinevad loomi ning vormikaid naisi kujutavad kivikujukesed. Üks kuulsamaid on Willendorfi Veenus (kõrgus 11cm, u. 30 000-25 000 a. e.Kr.). Tuntud on ka Laussel´i Veenus (20 000-18 000 a. e.Kr. leitud 1911 Lascaux´lähedalt, kõrgus 43 cm). Nooremas paleoliitikumis hakatakse valmistama ehteid.Neid valmistati kivist, teokarpidest, hammastest, merevaigust jne. Neoliitikumis e. nooremal kiviajal (5000-2000 a.e.Kr.) toimus keraamika sünd. Hakatakse valmistama savinõusid, mida kõige sagedamini kaunistati geomeetrilise ornamendiga. Neoliitikumis ja pronksiajal (5000-2000 a. e.Kr

Kunstiajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kunstiajalugu 10. klass

mis kujutavad valitsejat troonil istumas ja aupaklikke alamaid vastu võtmas. Paljud reljeefid jutustavad kinsluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest. Sündmused on tormilised, aga neid jutustatakse rahulikult ja karmi tõetruudusega. Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna müüridega, mis olid väga paksud, müüris oli mitu väravad ja iga 50 m järel vahitorn. Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile. Paabeli torn oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja mis olevat tõusnud seistme astanguga 90 m kõrgusele. Vana-Egiptuse arhitektuur Mastabasid ehitati juba 4. at eKr lõpus. Narmeri tahvel kujutab Egiptuse ühendamist (3100-2800 eKr). Egiptuse staadiumid: a. Varajane b. Vana ­ püramiidid (27-23 saj eKr) c. Keskmine (21-18 saj eKr) d. Uus ­ suurimad templid (1600-1100 eKr) e. Hiline ­ Suessi kanal, Necho kand (7 saj eKr) Püramiidid on kõige tuntumad Egiptuse ehitised

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

reljeefidena. Vanimatel, 15-20 cm pikkustel skulptuuridel kujutati naisi, kelle kehaproportsioonid olid äärmiselt ebaloomulikud. Neil olid rõhutatult kujutatud rindu, tuharaid, puusi jt. kehaosi, mis on seotud suguelu, viljakuse ning sigimisega. Pea, nägu, käed ja jalad kui ebaolulised kehaosad on tavaliselt detailselt välja töötamata. Erandlik on teiste seas üks tuntuimaid paleoliitilisi naiseskulptuure, nn. Willendorfi Veenus, kellele on soengki pähe tehtud. Mehi tavaliselt ei kujutatud, teada on ainult üks meheskulptuur. Miks kujutati ainult naisi, pole teada, kuid paljude uurijate arvates on tegemist tolleaegsetest usundilistest kujutelmadest lähtuva esiema või emajumala kujutamisega. Ainult naine sai olla sugukonna esiema, sest tal oli lastega otsene seos sünnituse kaudu, isa osa sigitusprotsessis oli ilmselt täiesti tundmatu, suguelu ei seotud laste saamisega. Niiviisi toimub naise

Kunstiajalugu
102 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun