Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kroonilise psüühikahäirega eakad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eaka, psüühikahäire, kroonilise, eakal, hooldus, anamnees, eakas, eakate, psühhiaatri, hoolduskava, eakale, tegevusjuhised, professionaal, skisofreenia, käitumishäire, toimetulek, ennekõike, psühhiaatria, hooldaja, tegevusjuhendaja, omaksed, omaste, tööala, rahulikult, psüühikahäired, alaareng, spetsiifilised, tingituna, ravis, neuroloogLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Ljubov Raudna EAKAS UurimisreferaatVANURI UURIMISREFERAAT Juhendaja: Pille-Ruth Kukemilk,MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1 ULUVIIS (FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE)...........................................4 1.1 Füüsiline............................................................................................4 1.2 Vaimne...................
Geriaatrilise patsiendi eripära Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest. Geriaatriline patsient on kroonilise haiguse või ägeda haigestumise järgselt olulise funktsionaalse häirega eakas inimene, kellel esineb probleeme igapäevaelutoimingute sooritamisega ja kes vajab regulaarselt tervishoiu ja sotsiaalhooldusteenuseid. Geriaatriliseks patsiendiks loetakse tavaliselt üle 75-aastaseid eakaid. Vananedes muutub inimene haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Eaka inimese elukvaliteet on seda parem, mida nooremana tunneb ta oma tervise ja füüsise vormi olevat. Seepärast on tervist tugevdavad abinõud ja harrastused vanemas eas veelgi olulisemad kui keskeas. Nii
paranevad ka ravivõimalused ja meditsiinitehnoloogia (Alzheimer's Association 2007: 2 ). Kiiresti suurenev dementsussündroomiga isikute arv kujutab endast tõsist probleemi nii tervishoiu kui sotsiaalsüsteemile (Linnamägi jt 2004). Ka Eesti neuroloogide hinnalgul on Eestis hinnanguliselt 15 000 dementsussündroomiga inimest (Dementsusega inimeste ...2007: 8- 10). Selle teema ma valisin, sest töötan hooldekodus dementsusega eakate inimestega ja tegelen nende probleemidega. Isiklik kogemus oma hoolealuse hooldamise korraldamisega ajendasid teemaga lähemalt tegelema. Eakad on suhteliselt arvukas hoolekande ja hooldusravi/ õendushoolduse kliendirühm. Suurele osale vanemaealistest tekitab probleeme iseseisev toimetulemine ning osutatav/ pakutav teenus peaks olema korraldatud ja teostatud parimal võimalikul professionaalsel tasemel. Dementne eakas on hoolduse suhtes erivajadustega. (Dementsusega inimeste...
· Patsiendid interpreteerivad nõu sageli valesti ja ei järgi sdea täpselt. Kui sinult aga küsitakse nõu või arvamust, mida siis teha? Sul on võimalus anda informatsiooni, esitada arvamusi. Sa võid rääkida võimalikest lahendusvariantidest. (Soots 1999.) Eakat hooldava pere toetamine Eakate arv, kes vajavad pidevat kõrvalabi, on väga suur. On mõeldamatu, et kogu vajaliku hoolduse peaks katma riik. Laiaulatuslik ja pikaajaline hooldus läheks väga kalliks. Pereliikmed ja sugulased-tuttavad kannavad hooldades väga suurt koormat. On ka mõeldamatu, et nad teevad seda ilma igasuguse toetuse ja abita. Uuringud mujal maailmas näitavad seda, et pered ei soovi üldse loobuda hooldamisest, nad tahavad seda ise teha, kuid nad vajavad abi hooldamises ja eelistavad pigem saada teenuseid kui otsest majanduslikku abi. Näiteks ajutise puhkuse võimalust. (Saks 2001.) Hooldaja õigused Rzetelny ja Mellor'i järgi (Emlet 1996) 1
Klass: 9.c Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2014 Sisukord 1.1 Elukaar.......................................................................................................... 3 1.2 Vanuriiga üldiselt........................................................................................... 4 2.1 Eakas............................................................................................................. 4 2.2 Pikaealisus..................................................................................................... 5 3.1 Lihased, luukude ja liigesed..........................................................................5 3.2 Meeled........................................................................................................... 6 3.3 Närvisüsteem................
Gerontoloogia on teadus vananemisest, mis käsitleb 1. vananemist 2. eetikat 3. vanuripoliitikat Gerontoloogial on neli alaosa: 1. Biogerontoloogia tegeleb raku ja koe vananemisega. Alusteadused on anatoomia, füsioloogia, bioloogia. 2. Sotsiaalgerontoloogia käsitleb eakate suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kaaslastega. Alusteadused sotsioloogia, sotsiaalpoliitika ja kõik ühiskonnateadused. 3. Psühhogerontoloogia käsitleb meeleorganite vananemist. 4. Geriaatria e. kliiniline gerontoloogia, mis uurib vanurite haigusi, kui ka ravi. Eetika
eakate väärkohtlemist ja vägistamist. Need on alati esinenud ambulatoorse eriarstiabi üksustes, eriti vältimatu abi osakondades ja keskustes. Mõnikord on väärkohtlemise ilmingud reaalselt hästi näha, kuid vahel tuleb osata otsida. Arstid ja õed on üldiselt üsna head kehalise väärkohtlemise märkajad. Kergesti saab avastada füüsilise hooletussejätmise lastel ja laste seksuaalset kuritarvitamist. Raskemini on avastatav pere või eakate vägivald. Sotsiaaltöötajad peavad suurendama tervishoiuasutuste võimet kuritarvitamise väljaselgitamiseks, haldamiseks kuritarvitamise olukorras ning parandada asutuse võimet reageerida ohvri vajadustele ja käivitada protsess olukorra parandamiseks. Igas riigis on oma protokollid edasisteks tegevusteks kahtluste tekkimisel. Eestis tuleb lapse suhtes järgida õiguskantsleri büroo poolt välja antud juhiseid. (Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse 2012) 1.2
Ehk RHK 10, on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon. Haigused ja seisundid on jaotatud 21 peatükiks, igal haigusel, häirel, vigastusel või seisundil on oma kood, mis koosneb tähest ja kahest numbrist, paljudel juhtudel saab lisada veel täpsustuse. Klassifikatsioon teeb võimalikuks rahvusvahelise statistika koostamise. Hetkel kehtiv klassifikatsioon (10. versioon) on kasutusel alates 1992. aastast. RHK-10-s on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise koodiga. Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi ja koodi esimene number osutab vastavale häirete grupile. Lisan lisa 1 tabeli, kus on ülevaade psüühikahäiretest gruppide alusel. Avaldumise laadilt eristatakse keha, kõne- ja kognitiivseid puudeid, õpiraskusi, ning emotsionaalseid ja käitumishälbeid. Paljudel meditsiinilises mõttes raske psüühikahäirega inimestel esineb kombinatsioon mitmest puudest ehk liitpuue. Raske
distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon Neuroni põhifunktsiooni - närviimpulsi edasikandja, analoog-digitaalkonverter Neurogenees Nt närviraku areng - Närviraku sünd
o > 12 nädalat krooniline Degeneratiivsed muutused seljavalu ei põhjusta (see on osa vananemisest ja see on normaalne) Krooniline seljavalu 3 Ei ole seotud selgroo mehaaniliste muutuste ega vananemisega Võib olla seotud lihastega Peaaju üliaktiivsus osad piirkonnad üle ärritatud Kroonilise valuga haige käsitlus diagnoos Anamnees o Valu kus, kuna algas jms. Mis teeb halvemaks või paremaks. o Millised on valu tagajärjed (kas käib tööl jms) o Kaasuvad haigused Sülmitakse ,,leping" Haige uurimine o Objektiivne leid o Muu põhjus uuringud, konsultatsioonid. Visuaal-analoog skaala ehk VAS Inimesel tuleb lasta oma valu hinnata (subjektiivsus!!!) Ausat hinnangut pole, loeb ainult see, mida inimene ütleb.
antud teemal. 3 1. Psüühikahäired Ebatavalised juhtumid on alati ühiskonnas tähelepanu äratanud ning neid on kuidagi nimetada ja seletada püütud. Kunagi peeti selliseid inimesi kurjast vaimust vaevatuks, on kasutatud ka nimetusi hull, ebanormaalne või vaimuhaige. Kõik need nimed on jäänud ajalukku kui ekslikud või ühekülgsed. Tänapäeval tähendab psüühikahäire tavapärasest kõrvalekalduvaid nähtuseid. Psüühikahäire viitab sellele, et aju psüühilistes funktsioonides esinevad teatud raskuse ja eripäraga häired ning need põhjustavad erinevaid vaevusi. Näiteks võib selline inimene tunda pidevalt hirmu või ei suuda reaalsusega kohaneda (hallutsinatsioonid). (Kreegipuu, M. 2006, lk. 241) Psüühikahäirete meditsiinilise käsitlemise ja sekkumise aluseks on Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10)
spetsialisti konsultatsioonile suunamise eest, samuti ravi jätkamise eest. · Nii perearstide- kui koduõendusteenuse eest vastutavad õed tegelevad esmase nõustamisega ja kriisisituatsioonis olevate dementsusega inimest kooldavate perede suunamisega perearstide konsultatsioonile. · Õenduse esindajad vastutavad ka lõppstaadiumis patsientide hoolduse eest, toetudes finaalstaadiumis patsiendi ravistandarditele. Dementsus · Tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom · Häiritud on mitu kõrgemat ajutegevuse funktsiooni, sh. mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, õppimisvõime jne. · Mälu ja mõtlemishäired on sellisel tasemel, et häirivad toimetulekut igapäevaeluga · Kognitiivsete (tunnetuslike) funktsioonide häiretega kaasneb ja vahel ka eelneb neile emotsionaalne piduradamatus, sotsiaalse käitumise või motivatsiooni halvenemine
Patsient määrib ennast osaliselt iseseisvalt, vahest kasutab kõrvalist abi. AKTIIVNE TEGEVUS Ärkvel on patsient koguaeg, vahel teeb lõunased uinakud. Tegevusest eelistab raamatute ja ajakirjade lugemist, kuulab raadiot ja vaatab telerit. RAVIMID Ravimitest tarvitab patsient Somnols 7, 5 mg, õhtuti. Valude korral saab 400 mg Ibuprofeni ja 1 g Paracetamoli, kokku kolm korda päevas. Zibor 3500 TÜ trombivastaseks raviks. Kuna tegemist on eaka patsiendiga, siis profülaktika on vajalik. Tromboos on üks sagedamateks operatsiooni tüsistuseks. (Toker 2001). SPETSIAALNE RAVI JA PROTSEDUURID Patsient saab hetkel unerohtu. Samuti patsient saab infektsiooni vältimiseks antibiootikumi ja trombivastast rohtu. Perearsti poolt määratud südame- veresoonkonna ravi jätkub koduste skeemi järgi. Patsiendile määratud füsioteerapia, liikumisteraapia, soovitatud käeline tegevus, ja lugemine, mis parandab langenud mälu.
näitavad, et BPH prevalents on ligilähedaselt 1%. Depressioon 17,3 % Ärevushäired 15,8% Psühhiaatrilise abi korraldus ja psüühikahäirete ravipõhimõtted. Abi korraldus: 1) haiglaväline abi informeeritud nõusoleku alusel 2) haiglaravi kui ambulatoorne abi on ebapiisav 3) tahtest olenematu vältimatu abi (üldjuhul lubatud tsiviilkohtu loal (esmase õiguskaitse korras kuni 40 päeva tsiviilkohtu loal), erandine kuni 48h psühhiaatri otsusel 4) ohjeldusmeetmete rakendamine. Raviviisid: 1)bioloogilised raviviisid 1.psühhofarmakoteraapia (antidepressandid, anksiolüütikumid, uinutid, antipsühhootikumid, tümostabilisaatorid 2. mEKR, kTMS, valgusteraapia 2)psühhoteraapia 3) nõustamine 4) rehabilitatsioon e. taastusravi 1. toimetuleku oskuste taastamine (nt toetatud elamine, toetatud töökohad) 5) sotsiaalabi sotsiaaltoetused, hooldekodud.
Seega on depression hästi ravitav ka vanemas eas. Depressiooni raviga parandame oluliselt vanemate inimeste elukvaliteeti. Depressiooni sagedamini põhjustavad haigused on: ·insult, ·südamelihase infarkt (eriti meestel), ·kilpnäärme vaegtalitus ja ületalitus, ·Parkinsonitõbi, 8 ·dementsus. Deperssioon halvendab oluliselt eaka inimese füüsilist tervist, see tähendab, et see halvendab põhihaiguse kulgu. Osadel vanuritel võib depression avalduda peamiselt kehaliste häiretena, mistõttu patsiendid arvavad sageli, et tegemist on mingi raske kehalise haigusega, millele arstid põhjendust ei leia (kehtib ka noorematel inimestel). Antidepressiivse ravi kasutusele võtmisel kõik sümptomid kaovad ja inimese elukvaliteet paraneb tunduvalt.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ11 Marika Rohilaid DEMENTSETE EAKATE JA NENDE OMASTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ÜLDHAIGLA ÕENDUSABI OSAKONNAS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: I. Nool Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATEGA.................................................
14% naistest avaldub depressioon aasta jooksul peale sünnitust Ärevust esineb perinataalperioodis sama sageli kui depressiooni. Sageli esinevad koos Kindlat tekkepõhjust ei teata (hormonaalsed nihked) Perinataalne – Of, relating to, or being the period around childbirth, especially the five months before and one month after birth. Depressiooni ja ärevushäire riskifaktorid rasedatel või sünnitusjärgselt Käimasolev psüühikahäire või varem olnud Väärkohtlemine nii anamneesis kui jätkuv Uimastite, alkoholi kuritarvitamine Stressi tekitavad elusündmused Toetuse puudus Keerulised suhted naisetel oma emadega Sünnituskomplikatsioonid mitmikute sünd imikute terviseprobleemid imetamisraskused probleemid lähi-peresuhetes üksikvanemlus imikust tulenevad probleemid ebarealistlikud ootused emadusele
Sekunaaardse aju düsfunktsioon võib olla nt. deliirium või isiksuse-või käitumishäired ajuhaigusest. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest elunditest või süsteemidest. 2. Mille poolest erinevad üksteisest dementsus ja vaimne alaareng? Dementsus on tavaliselt kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom, mille põhjuseks on mingi peaaju haigus või kahjustus. TAGASILANGUS Vaimne alaareng on mõistuse peetunud või puudulik areng, mis iseloomustub oskuste kahjustumisega arengu vältel, millega kaasneb kõikide intelligentsuse tasandite - tunnetuse, kõne, motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. MAHAJÄÄMUS 3. Kuidas grupeerid dementsussündroomi põhjustada võivaid haigusi ja kahjustusi?
Tegelikult on depressiooni ravimid vanuritel sama efektiivsed kui noorematel inimestel. seega on depressioon hästi ravitav ka vanemas eas. 10 Depressiooni raviga parandatakse oluliselt vanemate inimeste elukvaliteeti. Depressiooni sagedamini põhjustavad haigused on: insult, südamelihaste infarkt (eriti meestel), kilpnäärme vaegtalitus ja ületalitus, parkinsonitõbi, dementsus. Depressioon halvendab oluliselt eaka inimese füüsilist tervist, see halvendab põhihaiguse kulgu. Osadel vanuritel võib depressioon avalduda peamiselt kehaliste häiretena, mistõttu patsiendid arvavad sageli, et tegemist on raske kehalise haigusega, millele arstid põhjendust ei leia(kehtib noorematel inimestel. Antidepressiivse ravi kasutusele võtmise korral kõik sümptomid kaovad ja inimese elukvaliteet paraneb tunduvalt. Raskem on ravida neid inimesi, kes kergekäeliselt on hakanud kasutama nn. rahusteid.
TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Mari-Liis Soobik SÖÖMISHÄIRED JA PSÜHHOSOTSIAALSED NÕUSTAMISE MEETMED Referaat Haapsalu 2015 SISUKORD: Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.SÖÖMISHÄIRED...................................................................................................................4 1.1 Anorexia nervosa...............................................................................................................4 1.2 Bulimia nervosa.................................................................................................................5 1.3 Söömishäirete epidemioloogia ja riskitegurid................
Alzheimeri või muu degeneratiivse haiguse olemasolu puhul. Dementsuse kui sündroomi põhjuseks võib olla neuronite degeneratsioon (näiteks Alzheimeri haigus), ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena. Dementsus põhjustab elamistoimingute/igapäevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm sümptomitena. Dementsussündroom: alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, ..jne. Sclerosis multiplex. Sclerosis multiplex (SM) on kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus. Mille korral kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht - häirub närviimpulsside koordineeritud levimine. Sclerosis multiplex on noori inimesi invaliidistavaist
(melanhoolia), millega kaasnevad alaväärsus-, enesesüüdistus- ja muud kurvameelsed mõtted, mõnikord ka mõtlemise, kõne ja tegevuse üldine pidurdus. Sügava depressiooni korral on sagedased suitsiidmõtted ehk enesetapumõtted ja -katsed, seepärast on näidustatud haiglaravi. Endogeenne depressioon tekib välismõjudest sõltumata, näiteks maniakaal-depressiivse psühhoosi puhul (üks selle järke) ka taandarengueas (involutsioonid). Sümptomaatiline depressioon areneb kroonilise somaatiliste (südame-, vereringe-, seedeelundite ja teiste) haiguste ja mürgistuste (näiteks alkoholimürgistuse) korral. Psühhogeenne ehk reaktiivne depressioon tekib ägeda (näiteks lähedase inimese kaotus) või krooniline psühhotrauma (näiteks konfliktsituatsioon) tagajärjel ja avaldub enamasti depressiooni neuroosina. Osal juhtudel kaasneb depressiooniga rohkesti somaatilis-vegetatiivseid häireid, mida haige peab esmatähtsaiks (maskeeritud depressioon)
d) seniilsed psühhoosid 6. Psüühilised häired jämedate orgaanilisteajuhaiguste korral 25 7. Epilepsia 8. Skisofreenia 9. Manikaal-depressiivne psühhoos 10.Psühhogeensed reaktsioonid 11. Psühhopaatiad 12. Neuroosid 13. Oligofreenia 26 8. VAIMUHAIGETE RAVI JA PÕETAMINE Psyhhoosi esimeste sümptoomide ilmumisel tuleb pöörduda arsti poole, suurtes linnades aga rajooni psühhiaatri poole, kes määrab, milliseid abinõusid tuleb haigestunu suhtes rakendada. Enamik vaimuhaigeid peab end terveks ja kaldub psühhiaatriabist kategoriliselt keelduma. Seetõttu on väga tähtis, et haige omaksed ei oleks tema mõju all, vaid taotleksid tungivalt haige pöördumist psühhiaatri poole. Vastasel korral tuleb vastu haige tahtmist psühhiaater koju kutsuda ja haige vägivaldselt vaimuhaiglasse paigutada.
· Kliendi oskuste ja pakutava toetuse tasakaal: kliendile oskuste õpetamine ja toetuse pakkumine peab olema omavahel tasakaalus Seadusandluse areng. · 2000. aastal jõustus Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus ja sotsiaalministri määrus nr 43 (28.06.2000) mis oli aluseks riiklikult koordineeritud rehabilitatsioonisüsteemi loomisele. · Rehabiliteerimise teenust osutati isikutele, kellel on raske ja/või pika-ajaline psüühikahäire või kellel on psüühikahäire tõttu diagnoositud raske või sügav puue; 22 · Rehabilitatsiooniplaane koostati keskmise, raske või sügava puudega lastele. · 2000. aastal oli luba rehabilitatsiooniplaani koostamiseks 10 asutusel (Nägemisrehabilitatsiooni Keskus, Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus, Astangu Toimetulekukeskus, Tallinna Lastehaigla, Haapsalu Neuroloogiahaigla, Tartu
aastal taas kasvama (+5%). Naiste surmajuhtumite arv alkoholist põhjustatud haigustesse vähenes aasta jooksul viiendiku võrra. Kõige enam on surma põhjuseks maksa alkoholitõbi (34% alkoholiga seotud haigustest), sellele järgnesid juhuslikud alkoholimürgistused ning alkoholi tarbimisest tingitud psüühika ja käitumishäired. Aasta jooksul on kõige enam kasvanud surmade arv juhusliku alkoholimürgituse (+37%), alkoholi põhjustatud kroonilise pankreatiidi (+25%) ja närvisüsteemi alkoholdegeneratsiooni (+25%) tagajärjel. Naiste hulgas kasvas 2011 aastal oluliselt alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete tõttu saabunud surmajuhtumite arv. (Aastaraamat 2012) Enamikule inimestele ei tekita tagasihoidlike alkoholikoguste tarvitamine probleeme. Siiski võib alkoholi tarvitamine olla teerajaja paljudele terviseprobleemidele ja psüühikahäiretele. Tugev
häirib kuulmetõrve funktsiooni, milleks on keskkõrva õhutamine). Võimalikud tüsistused: • Ägeda keskkõrvapõletiku puhul võib tekkida kuulmekile perforatsioon ehk kuulmekilesse väikese rebendi või “augu” teke, mille kaudu võib keskkõrvaruumist väljuda mäda. Üldjuhul kasvab tekkinud avaus probleemideta kinni. Vahel võib perforatsioon püsida pikemat aega pideva mädase vedeliku lekkimisega kõrvast - sel juhul on tegemist mädase kroonilise keskkõrvapõletikuga. • Samuti võib otiidi järgselt jääda keskkõrvaruumi vedelik, mis võib tingida kuulmislangust ning soodustada uute infektsioonide teket. Kroonilise kõrvapõletiku teket soodustab kuulmetõrvede blokeerumine näiteks suurenenud adenoidide tõttu. • Harvadel juhtudel võib infektsioon levida ümbritsevatesse kudedesse ja põhjustada põletiku ka neis, nii võib tekkida näiteks nibujätke põletik ehk mastoidiit, samuti ajukelmepõletik ehk meningiit.
keemiaravi, kiiritusravi. Noortel patsientidel tüviraku siirdamine. Viimastel aastatel on klassikalise keemia ja kiiritusravi kõrvale lisandunud bioloogiline ravi: alfa interferooniga ja antikehadega. Kõrvetised ja refluks? REFLUX- maosisu tagasivool söögitorusse. Tekib juhul kui maosisu tagasivoolu sagedus ja maht põhjustab haigussümptomeid ja/või söögitoru limaskesta kahjustust. Välja on toodud söögitoru sulgurlihase normist sagedasem lõõgastumine. On kroonilise ja taastekkiva kuluga. Mao ülihappesus (põletik ja helikobakter) - soovitused haigele? GASTRIIT: mao limaskesta põletik. Närvisüsteemi pingete ja häirete ning vale toitumise tagajärg. Toimub mao limaskesta vereringe häire ja tekib põletik. Raskustunnne, kõrvetised, valu vasaku roidekaare all ( öösel, peale sööki) iiveldus, oksendus, kõhupuhitus, kõhukinnisus. Valud võivad olla väga tugevad. Dgn saadakse kaebustega, endoskoopial, biopsiaga
Psühhopatoloogia on psühhiaatria alldistsipliin, mille ülesandeks on kirjeldada ja süstematiseerida häirunud psüühilise tegevuse erinevaid avalduskujusid ehk sümptomeid. Psüühikahäire Üheselt mõistetavat tähendust sõnal "psüühikahäire" ei ole. Maailma Terviseorganisatsiooni arusaama kohaselt sõltub mõiste "psüühikahäire" sisu konkreetse ühiskonna sotsiaalsetest, kultuurilistest, majanduslikest ja õiguslikest iseärasustest. Üldiselt mõistetakse psüühikahäire all psüühiliste funktsioonide häiritust. Psüühikahäireid võivad tekitada mitmesugused faktorid, nagu sotsiaalsed, biokeemilised jne. Sageli samastatakse mõiste "psüühikahäire" mõistega "psüühiline haigus". Psüühikahäired klassifitseeritakse RHK-10-s diagnoosikoodidega, mis algavad F tähega: F0-F9. Psüühikahäirete põhjused 1)Kaasasündinud põhjused Psüühikahäirete kaasasündinud põhjusteks peetakse tegureid, mis on mõjunud indiviidi
ohtlikult häiritud (südamepuudulikkus, hingamishäired jne.) Sõltuvust tekitanud aine uus manustamine üldjuhul leevendab võõrutusnähte. Narkootikumid, mille... ... KÄITLEMINE EESTIS ON KEELATUD: nt. amfetamiin, heroiin, kanep (marihuaana, hasis, hasisi õli), kokapõõsa lehed, LSD, efedroon, ecstasy (MDMA), fentsüklidiin (PCP) ... TURUSTAMINE LUBATUD NARKOOTILISE RAVIMI RETSEPTI ALUSEL: nt. kakaiin, oopium, morfiin, unimaguna ürt. Meelemürkide kroonilise kuritarvitamise korral tekivad paralleelselt psüühikamuutustega ka kehalise tervise halvenemine ja siseorganite kahjustused. 1. Enamus psühhotoksilistest ainetest põhjustab üldise füüsilise toonuse alanemine (asteenia). 2. Maksafunktsiooni toksilised häired kuni maksakoe kärbumiseni. 3. Südamelihase ja veresoonkonna erineva raskusastmega toksilised kahjustused. 4. Neerukoe toksilised kahjustused. 5. Hingamisteede ja kopsukoe kahjustused (aurude ja suitsu inhaleerimisel). 6
ORGAANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED Orgaaniliste psüühikahäirete aluseks on : peahaigus või kahjustus või muu süsteemne häire Tagajärjeks aju funktsiooni häirumine Primaarne: häire aluseks on peaajuhaigus või kahjustus Sekundaarne: sümptomaatiline, põhjuseks on süsteemne ajuväline haigus või kahjustus, peaaju haaratus on sekundaarne. Peaajuhaigus või süsteemne somaatiline haigus Ajaline seos põhihaiguse ja psühhosündroomi alguse vahel Põhjustava haiguse taandumine psüühikahäire paranemine Muude põhjuste puudumine(pärilik koormatus, eelnev stress) Põhjused: Epilepsia, entsefaliit, huntingtoni tõbi, peatrauma, peaajukasvaja, vaskulaarne tserebraalne haigus, väärarengud, kollageenhaigused, endokriinne haigus, ainevahetushäired, troopilised infektsioonid, parasitaarsed haigused, mittepsühhotroopsete ainete toksiline toime Juhtivaks on I grupp kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt, omandamisvõime)
saada. Etanoolil on antiseptiline toime, kuna lahustab lipiidseid membraane ja denatureerib valke. Alkoholist põhjustatud tervisehäired Tuues välja sellised põhilised tervisehäired, mida alkohol võib põhjustada. Esimeseks kõige kergemini ära tuntav tervise häire on kõrvetised ja reflukshaigus. Inimene tunneb valu või kõrvetust ülakõhus, rinnaku taga või kurgus. Kõrvetised võivad väljenduda ka ainult kurguärrituse ja kroonilise köhana, mille tõttu kahtlustatakse pigem hingamisteede haigust, kuid mitte alkoholist tingitud seedetrakti ärritust. Alkoholi tarvitamisele järgnenud ülakõhuvalud koos iivelduse ja oksendamisega võivad viidata mao või pankrease kahjustusele. Kõhulahtisus ja suurenenud kõhugaasid on seotud alkoholi toimega peensoole limaskestale, samuti tekivad need nähud kroonilise pankrease kahjustuse korral. Maksas toimub alkoholi lõhutamine. Maksakahjustuse ehk maksa alkoholtõve
Esmavaliku AB-ks on penitsilliin või amoksitsilliin (7-10 päeva). Ägeda põletiku möödumisel võiks korduvate episoodide korral mõelda tonsilektoomiale. 7. Krooniline tonsilliit: kaebused, tüsistused. Krooniline tonsilliit on kurgumandlites esinev pidev põletik, mis on tekkinud ägedate tonsilliitide tagajärjel ja kui ei ole toimunud täielikku paranemist. NB! Tonsillide välimus on haigusepisoodide vahel väga varieeruv, seega on anamnees väga oluline. Kui ägedat tonsilliiti võib esineda igas vanuses, siis krooniline tonsilliit avaldub põhiliselt nooremas täiskasvanueas. Krooniline kurgumandlite põletik tekib tavaliselt sageli korduvate ägedate tonsilliitide tagajärjel, kuid võib välja kujuneda ka ilma ägedate episooditeta. Pideva põletiku tagajärjel tekivad mandlitesse valkjad lagunenud koe kogumikud (nn."mandlikorgid")
tagajärjed, põhi- ja lisasümptomid. Töö teises osas keskendutakse kodeerivale allikale, milleks on Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (kasutades RFK kontroll-loendit), võttes aluseks erinevad depressiooni raskusastmed. Lisaks eelnimetatule sisaldab teine osa häire sümptomeid ja jaotuvust. 3 1. Ülevaade depressiooni olemusest, sümptomitest, raskusastmetest ja tagajärgedest Meditsiiniliselt on depressioon selline psüühikahäire, mis on põhjustatud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest (Inimene 2012). Neurotransmitter ehk virgatsaine, on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmetest ja tagab närviimpulsi informatsiooni ülekande närvirakkude vahel ühelt rakult teisele (Eesti Parkinsoni...2012). Häire tekkides on olulise tähtsusega psühholoogilised tegurid, milleks on s.h erinevad tunded nagu ärevus, viha, hirm,
annaabi.ee 
