Kronoloogia 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1224 Tartu langemine 1248 Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu 1884 Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 revolutsiooniaastad 1914 puhkeb Esimene maailmasõda 1917 revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts Eesti alad ühendatakse ühtseks aut...
Varauusaeg. Varauusaja mõiste, selle erinevad kronoloogilised raamid. 1500 1800. Tinglik piiriks uusaja ja varauusaja vahel on prantsuse revolutsiooni algus 1789. Varauusaja lõpetamiseks on loetud ka Napoleoni sõdasid 19 saj alguses. Seda perioodi hakati eristama pärast II maailmasõda. Sattelzeit. 1770/1789 1830 kõik vormilised muutused pärast Prantsuse revolutsiooni ehk siis vanast korrast uude aega üleminek. R. Kosselicki mõiste. Alteuropa. Vana ühiskond ja vana korra riik väga priviligeeritud ja hierarhiline. Vana ühiskond agraarne
guipuks ning millega sai arvutada juba päris suuri arve. Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid aga spetsiaalse arvestustöötaja elukutse tekkimise. Selleks esimesed ettevalmistavad erikoolid olid Egiptuses ja Mesopotaamias. Väidetavalt said õpetust neis ka esimesed naisarvepidajad, kelledel rahva arvates olid vaid lugemis-, kirjutamis- ja nõidumisoskus. Aegamööda arenes seni süsteemitu arvepidamine üha enam süsteemseks. Esimesed ,,kronoloogilised registrid" on avastatud eri rahvustel nii papüürusel, nahal, vahatahvlitel, vaskplaatidel, Vanas-Indias olid registriteks nn kruusid, milles olid ,,algdokumendid". Arvepidamise edasi arenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest erinevateks otstarveteks. Isegi sel ajal osati kajastada sularaha- ja krediidimüügitehinguid eraldi, peaaegu nagu tänapäeval. Kasutusel olid nii personaalsed kontod, kui ka kontod, mis olid seotud
mis olid joonistud majaseintele ja millega tähistati näiteks tasutud saagi kogust. Sellised joonistused olid kviitungi primitiivseks vormiks. Uuele tasemele arenes raamatupidamine siis, kui võeti kasutusele mündid. Alates sellest ajast on võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguselsiselt, vaid ka väärtuseliselt. 5. Kaubandustehingute arvu kasvades seni süsteemitu arvepidamine hakkas võtma järjest rohkem süsteemse arvepidamise kuju. Esimese ,,kronoloogilised registrid" on avastatud Vana-Egiptuses papüürusel, Vana-Kreekas olid registriteks nahk, lõuend, vahatahvlid, vaskplaadid. 6. Arvepidamine erinevates regioonides oli erineval tasemel ja olenes hetke majanduslikust olukorras ja kaubanduse intensiivsusest. Näiteks babülloonlaste arvepidamine oli tunduvalt kaugemale arenenud, kui naaberregioonidel. Babülooniast on leitud vanim raamatupidamisregulatsioon (XVIII sajandil e.m.a
........ 11 4.1 Kirjdendamise eeskiri .......................................................... 13 5 PÄEVARAAMAT ..................................................................................... 14 6 RAAMATUPIDAMISKIRJEND .............................................. 15 7 RAAMATUPIDAMISREGISTRID ......................................... 16 7.1 Kronoloogilised registrid ....................................... 16 7.2 Süstemaatilised registrid .................................................. 16 7.3 Kontoraamat ........................................................ 17 7.4 Raamatupidamisregistrite vormistamine ....................... 17 8 PEARAAMAT ...................................................................... 18 9 RAAMATUPIDAMISKOHUSTLANE..........
hakkab liikuma lahenduse suunas; konklusioon e lõpplahendus, milles sõlmitakse lahtised otsad või viidatakse uuele algusele. Süzees esinevad sündmused võib jagada tuumsündmusteks (süzee arengu seisukohalt olulised sündmused) ja kaassündmusteks ( aitavad esile tuua tegelase iseloomuomadusi, käitumismotiive vms) On eristatud järgmisi sündustiku alaliike : 1) progressiivne süzee-sündmused kronoloogilised järjekorras. 2)episoodiline süzee-üksikud sündmused või episoodid on ühendatud ühise tegelase, olustiku või teema kaudu. 3) kumulatiivne süzee-igas järgnevas episoodis lisandub uus karakter või sündmus. Sündmustik võib olla esitatud ka raamjutustusena, kus üks jutustus sisaldab endas veel ühe või mitu jutustust. Esimene jutustus juhatav loo sisse, kirjeldas selle toimumise tagamaid ja esitades järgnevat nt leitud käsikirjana, sõprade ringis jutustatud looma vms,
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma. Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi. Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr. Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiks ehk keskmiseks
Struktuurne – kvalitatiivselt ühetüübiliste rühmade seesmise struktuuri uurimiseks (nt autode rühmitamine remontidevahelise aja jooksul läbisõidetud tee pikkuse järgi). 5) Kogutud andmed moodustavad statistilise rea, mida korrastatakse, rühmitatakse, leitakse nendele statistilised karakteristikud, moodustatakse tabelid ja diagrammid. Variatsioonirida – tulemus, kui statistilises reas korrastatakse andmed nende väärtuste kasvavas või kahanevas järjestuses. Aegread (kronoloogilised read) – koosnevad andmetest, mis iseloomustavad nähtuse ajalist muutumist. Jagunevad: momentrida – iga liige seotud kindla ajamomendiga. perioodrida – iga liige seotud mingi ajavahemikuga. Intervallitud variatsioonireas on kasvavalt või kahanevalt järjestatud elemendid koos nende esinemissagedustega. Sageli lisatakse kümnendmurruna või protsendina esitatud suhteline sagedus, mis näitab elemendi osatähtsust uuritavas kogumis.
Iga valitseja tahtis, et kroonika näitaks, et tema dünastia võimule tulek oli õigustatud, nt jumalad olid andnud loa. Esimene suur ajalookroonika Shiji, ajaloolised ülestähendused. Autorid Sima Qiam ja Siam Tan, isa ja poeg. Selle teose eeskujul kirjutatud ka kõik hilisemad kroonikad. Esimeses osas alati kõikide eelemiste valitsejate biograafide. Mitte kõik valitsejad ei olnud keisrid. Alates legendaarsetest valitsejatest kuni kaasaegseteni. Teine osa oli kronoloogilised tabelid, tähtsad sündmused. Üks osa oli erinevate olukordade kirjeldused, mis ajaloos juhtusid, nt majandusolude kirjeldused, üks osa oli tähtsate isikute elulood, aristokraatide, õukondlasete. Oluliste ajalooliste elulood olenemata päritolust, filosoofid, sõjaväelased. Igal dünastial oma ajalookroonikad. kritiseerisid eelmist, et ennast õigustada. Klassikaline luule. Peetakse Hiinas tähtsamaks ja olulisemaks kui proosat. Siiamaani on
ARVESTUSREGISTRID Majandussündmused kirjendatakse dokumentide alusel raamatupidamisregistrites pärast majandussündmuse toimumist. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid. Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada: käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena; kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus. Raamatupidamisregistrite liigid Kronoloogilised registrid, näiteks päevaraamat, dokumentide kronoloogiline järjestus Süstemaatilised registrid, näiteks pearaamat, peetakse arvestust kontode lõikes Ühendatud kronoloogiline ja süstemaatiline register, näiteks zurnaal-pearaamat Kronoloogilised registrid Majandussündmused kirjendatakse kronoloogilises järjekorras Päevaraamatusse tehtav kanne peab sisaldama: majandussündmuse kuupäeva, raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit, dokumendi nimetust ja numbrit,
Ka Jason on natukene fookusesse võetud, kuid Faulkner enamasti esitab selles kõigi pereliikmete mõtteid ja tegusid. Osa 1: 7.aprill 1928 Jutustab Benjy vaatenurgast, isikust kes toob perele häbi oma vaimsete hälvete tõttu. Ainukesed teised karakterid, kes tema vastu tõelist hoolivust üles näitavad on Caddy- tema vanem õde, Dilsey- teener. See osa hüpleb tihedalt minevikus kui ka olevikus, vahel annab sellest märku kaldkiri. Faulkner esialgu mõtles, et kirjutab kronoloogilised kõikumised eri värvidega kuid jutust on aru saada, et Luster esindab olevikku, T.P esindab Benjy puberteedi aegu ning Versh on pärit tema lapsepõlvest. Osa 2: 2. juuni 1910 Quentin, kõige intelligentsem Compsonite lastest, annab raamatus parima näite Faulkneri kirjanduslikust stiilist. Me kujundame temast pildi, kui uustulnukast Harvardi ülikoolis, kõndimas mööda Cambridge tänavaid, kaalumas surma ning mõeldes oma perekonna võõrandumisest Caddy'st
sündmustest, mis aitavad lugejal paigutada kirjanikke ning kirjandusvoole ajaloolisse konteksti. Õpik toetub valgustuslikule ning humanistlikule aspektile ning rõhutab neid teemade üldeesmärke silmas pidades. Autori seisukoht on luua erinevate vaatenurkade ning tahkude süsteem, mis poleks ainult teadmiste ammutamiseks, vaid ka küsimuste esitamiseks, lisainformatsiooni hankimiseks ning diskussioonideks. 2. Ülesehituselt ei ole õpikuteemad kronoloogilised, vaid pigem teatud kirjanike loomingut ning kirjandusvoole järjestades (kokku 39 osa). Lõiminguliselt jõutakse ühest teemast teiseni ning lugejal tekib hea ülevaade suundadest ning neid viljelevatest kirjanikest. Teemade sees tõstetakse esile tähtsaimad kirjanikud, luuletajad, kultuuriinimesed ning tutvustatakse nende loomingut. Iga osa lõpus on küsimused, mille üle grupiviisiliselt arutleda või mis lisamaterjale sellega seoses vaadata
Dokumentide liikumist enende koostamise või ettevõttesse saabumise momendist arhiivi üleandmiseni nimetatatkse dokumendikäibeks. Kõige otstarbekam on esitada ettevõtte dokumendikäive vastava graafikuna, milles kajastatakse kõikide dokumentide nimetus ja otstarve, koostamise tähtaeg ja koostamise eest vastutavad isikud, dokumendile allakirjutavad isikud, raamatupidamistalitlusele esitamise tähtaeg, dokumentide vastuvõtjad ning töötlejad ja dokumentide säilitamise kord. Kronoloogilised ja süstemaatilised registrid raamatupidamises kronoloogiliste registrite abil kontrollitakse majandustehingute registreerimise täielikkust ja süstemaatilise kirjendamise õigsust. Kronoloogilise arvestuse registrisse kantakse majandustehingu kuupäevm raamatupidamislausendi järjekorranumber, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod, debiteeritavad ja krediteeritavad summad, majandustehingu lühikirjeldus, algdokumendi nimetus ja number
raamatupidamisregistrites mõistlikul ajal pärast majandustehingu toimumist. (nt elektri tarbimine kajastatakse perioodi kaupa, mitte igapäevaselt.) Võimalusel kohe pärast tehingu toimumist. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid. 78.Raamatupidamisregistreid võib vormistadaja säilitada: Käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena Kirjalikku taasesitamist võimaldavad infokandjad, kui on tagatud sellel säilitatava info audentsus. 79.Registrid: Kronoloogilised registrid – nt päevaraamat. Majandustehinguid kirjendatakse kronoloogilises järjekorras. 80.Päevaraamatusse tehtav kanne peab sisaldama: 1. Majandustehingu kuupäeva 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit 3. Dokumendi nimetust ja numbrit 4. Majandustehingu lühikirjeldust 5. Debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ning vastavaid summasid. Süstemaatilised registrid – majandustehinguid kirjeldatakse süstemaatiliselt
ruudustikuks (sarvane andmete rastermudelile). •dasümeetriline kaart- see on koropleetkaart, kus kujtataval alal on eraldatud piirkonnad, kus antud nähtust esineda ei saa •pindalakaart puhul muudetakse objektide pindala nii, et see vastaks esitatava atribuudi väärtusele. Atribuut - iseloomustatav või uuritav suurus •vookaart esitatakse mingite nähtuste, objektide või väärtuste ümberpaiknemist ruumis. Esitatakse tavaliselt erineva kuju ja jämedusega noolte või joontega. •kronoloogilised maatriksid Tematiiline kaart (TK) - kaart, mis käsitleb rõhutatult temaatilist valdkonda (ka teemakaart) (Kuna TK on nagu teatavat liiki arvjoonis, siis kehtivad sellel ka sarnased nõuded): • lakoonilisuse printsiip - näidata vaid neid ja ainult neid elemente, mis on vajalikud kõige olulisemate andmete esitamiseks’ • üldistavusprintsiip - kujutis peab olema üldistav, hoiduda tuleb kõrvalistest elementidest, mis hajutavad tähelepanu
Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel.. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid.Kiviaja iaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad jaalguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas simpansi oma.Kiv sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi.Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr.Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg
valmistasid tööristu enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi,obsiidian,mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansii oma. Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud.Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist.Üldiselt siiski arvatakse,et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi. Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süüsteemist Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks,mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks.
Üldgeograafiline kaart- kujutatakse objekte, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad (veekogud, reljeef,asulad) Temaatiline kaart- mingi kindel objektide klass või nähtus, mis ei ole maastikul reaalselt jälgitav Teemakaartide tüübid: •koropleetkaart •sümbolkaart •diagrammkaart •isaritmiline kaart •punktkaart •dasümeetriline kaart •pindalakaart •vookaart •kronoloogilised maatriksid 4. Millised on kaartidele ja eriti temaatilistele kaartidele esitatavad nõudmised. Kaart on maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. Oluline on rõhutada üldistatuse ja 1eppemärkidega seletatuse nõuet. See tähendab, et igasuguse valikuta, üks-ühele tehtud reaalsuse koopia ei ole veel täisväärtuslik kaart.
märksõnade abil, kava koostamine; kaardi, pildi, allika analüüs; näidete esitamine olukorra, perioodi, sündmuse kirjeldamise ja iseloomustamise kohta, oma valiku ja seisukoha põhjendamine ning mõistete selgitamine. Etteantud vastusega ülesanded on järjestamine ajaliselt varasemast sündmusest alates, valikvastustega ülesanded etteantud tunnuste klassifitseerimine. Muude ülesannetega kontrollitakse, kas õpilane on omandanud ajaloo kronoloogilised piirid, teab ja iseloomustab tähtsamaid ajaloosündmusi, isikuid, kultuurinähtusi ja -panust; seob Eesti ajaloo sündmusi kodukoha, naabermaade, Euroopa ning maailma ajalooga; leiab ajaloosündmuste ja -nähtuste sarnasusi ning erinevusi, põhjuseid ja tagajärgi; saab aru, et ajaloosündmusi võib tõlgendada mitmeti; kujundab oma seisukohta ning põhjendab seda, annab hinnangut; asetab end minevikus elanud inimese olukorda.
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamastikivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas simpansi oma. Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi. Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr. Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiksehk keskmiseks kiviajaks
majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras [10]. Majandustehingud kirjendatakse kroniloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine [16]. Raamatupidamistegister on raamtupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregiter vormistatakse kronoloogilised järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat). Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel. Kontode andmeid ja regitreid säilitatakse arvutidisketidel, CD-l ja/või paberil väljatrükituna [9 :16]. Raamatupidamis sise-eeskirjades tuleb näidata automatiseertud andmetöötluse põhikirjeldus, millise programmi järgi arvutil raamatupidamisandmete töötlemine toimub [7 : 31].
Riigi keskvõim kehtestab ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, mis kehtivad vaid teatud riigi piirkonnas. Õigusaktide süstematiseerimine- aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjekorras. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1)inkorporeerimise ja 2)kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Kõige levinumad on õigusaktide kronoloogilised kogud. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tehakse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust. Eesti õigusaktide riiklik register ESTLEX- elektrooniline andmepank. 32
3. eksplitsiitsus – implitsiitsus (avalikult ütled et „x on halb“ või vihjad kunstikriitilises tekstis) 4. väärtuse liik (esteetiline, moraalne, ajalooline jms?) Kunstiteose hindamise küsimusi – loogilised (kas leidub printsiipe?) – episteemilised (kas hinnang eeldab kunstiteose vahetut kogemist?) – psühholoogilised (kas hea kunst peab meeldima?) – kronoloogilised (kuidas saab aeg näidata kunstiteose väärtust?) Kuidas hinnangud mõjutavad tõlgendamist? – väärtus-determinism – väärtus-magnetism – väärtus-maksimalism 3. Milles seisneb illusionism kunsti hindamises? Illusionismi järgi meile üksnes paistab, et hindav kunstikriitika on loomult põhjendava ja argumenteeriva struktuuriga. Sageli on väidetud, et kuni pole avastatud ühtegi normina
Riigi keskvõim kehtestab ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, mis kehtivad vaid teatud riigi piirkonnas. Õigusaktide süstematiseerimine- aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjekorras. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1)inkorporeerimise ja 2)kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Kõige levinumad on õigusaktide kronoloogilised kogud. Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tehakse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust. Eesti õigusaktide riiklik register ESTLEX- elektrooniline andmepank. 32
NB D: aruande perioodi kasum 1000 D: tulumaksu kulu 500 K: dividendi võlg 1000 K: tulumaksu võlg 500 Raamatupidamise kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. majandustehingu kuupäev 2. raamatupidamiskirjendi järjekorra number 3. debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. majandustehingu sisu-lühikirjeldus 5. dokumendi nimetus ja number Käibeandmik ja arvestusregistrid: Raamatupidamise süsteemi moodustavad kronoloogilised ja süstemaatilised registrid. Süsteemi iseloomustavad: 1. kasutatavate registrite arv 2. registrite väline kuju ja sisemine struktuur 3. seosed kronoloogiliste ja süstemaatiliste registrite vahel 4. raamatupidamise registrite täitmiseks kehtestatud kord 5. ettevõttes kasutatav tarkvara Arvestus registrid: – Kronoloogiline register: kronoloogilises registris järjestatakse infomatsioon kuupäevade järgi.
Revolutsiooniaegne nimemood taandus hiljem. Tänapäeval kasutatakse euroopalikumaid nimesid, eriti torkab see silma eestivenelaste seas, kus keeleline kuuluvus ei ilmnegi. Vene eesnimedele on omane deminutiivid (hellitusnimed), nt Ivan = Vanja, Vanjuk, Ivaš, Ivaška. Endised Nõukogude maad võtsid Nõukogude-aegse nimemalli üle ja pole seda mõnel pool tänaseni muutnud. 7. Eestlaste isikunimede (ees-, perekonnanimede jm) kujunemine, kronoloogilised kihid. Eesti isikunimede uurimine. Algul olid ainult üksiknimed (hiljem lisanimed, perekonnanimed). Perekonnanimede teke polegi hästi teada, saab ainult oletada. Eduard Roos (tuntud nimeuurija) on jaganud eestlaste eesnimed nelja ajajärku: muistsed isikunimed (13.–16.saj, kuni reformatsioonini) - lihttüved: *Lembi, *Meeli, *Toivo, *Valdo - tuletised: *Meelitu, *Imotu, Tõivotu - liitsõnad: *Igameele, *Tõivelembi, *Meelevilja, *Ihalembi
Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517
Süsteem kujutab endast aktide viimist teatud kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist teostatakse teatud tunnuste alusel, teatud järjekorras. Õigusaktide süstematiseerimiseks on kaks põhivormi: inkorporeerimine ja kodifitseerimine. Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse kindlasse järjestusse (kronoloogilisse, alfabeetilisse, jne) ja saadakse õigusaktide kogumik. Sisulist töötlemist ei toimu. Levinumad on ka kronoloogilised kogud, ka Eesti seadused on sellisel kujul olemas. Kodifitseerimise korral töötatakse normatiivne materjal põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse. Osa vananenud akte ja sätteid kuulutatakse kehtetuks, tehakse juurde uusi sätteid. Toimub põhjalik sisuline läbitöötlus. Saadakse koodeks- terviklik, ühtne õigusakt. 34.2. Kodifikatsiooni eesmärgid Kodifitseerimine aitab suurel määral kaasa ühenduse õigusaktide mahu vähendamisele ning
2. Meie pärand Kujunemine Osakonnad Kogud Kataloogid Registrid Teemakataloogid 3. Rajad Teemarajad Üldtutvustus Temaatilised Kronoloogilised Virtuaalsed Lasterajad Õppetööks Meelelahutuseks Fantaasiat nõudvad 4. Veebiressursid Teised muuseumid Portaalid 105 5
näksid, joogid. Läbirääkimiste päevakord - Päevakorra võib esitada üks osapooltest või valmistavad selle ette mõlemad pooled või võib kumbki pool ette valmistada 2 päevakorda: üldise ja detailse. Päevakorral on läbirääkimistes nii strateegiline kui taktikaline roll. Paljud läbirääkimised on piiratud päevakorraga, baseerudes trükitud blanketil, lepingul, rendikokkuleppel või lihtsalt küsimuste kronoloogilised loetelul üldiselt peaks seda vältima! Olulisemad küsimused esmalt! Teisejärgulised küsimused esmalt! Mõnikord organiseerivad inimesed asja ka teisiti. Selle asemel, et klassifitseerida kõik punktid esma-ja teisejärgulisteks, loovad nad alguses rühma tingimusi või punkte, milles nende arvates võib kokku leppida. Kokkuleppinuna paluvad nad siis järeleandmisi küsimustes, mille suhtes otsivad nõusolekut.
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19
Läbirääkimiste päevakord - Päevakorra võib esitada üks osapooltest või valmistavad selle ette mõlemad pooled või võib kumbki pool ette valmistada 2 päevakorda: üldise ja detailse. Päevakorral on läbirääkimistes nii strateegiline kui taktikaline roll. Paljud läbirääkimised on piiratud päevakorraga, baseerudes trükitud blanketil, lepingul, rendikokkuleppel või lihtsalt küsimuste kronoloogilised loetelul üldiselt peaks seda vältima! Olulisemad küsimused esmalt! Teisejärgulised küsimused esmalt! Mõnikord organiseerivad inimesed asja ka teisiti. Selle asemel, et klassifitseerida kõik punktid esma-ja teisejärgulisteks, loovad nad alguses rühma tingimusi või punkte, milles nende arvates võib kokku leppida. Kokkuleppinuna paluvad nad siis järeleandmisi küsimustes, mille suhtes otsivad nõusolekut.
Süsteem kujutab endast aktide viimist teatud kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist teostatakse teatud tunnuste alusel, teatud järjekorras. Õigusaktide süstematiseerimiseks on kaks põhivormi: inkorporeerimine ja kodifitseerimine. Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse kindlasse järjestusse (kronoloogilisse, alfabeetilisse, jne) ja saadakse õigusaktide kogumik. Sisulist töötlemist ei toimu. Levinumad on ka kronoloogilised kogud, ka Eesti seadused on sellisel kujul olemas. Kodifitseerimise korral töötatakse normatiivne materjal põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse. Osa vananenud akte ja sätteid kuulutatakse kehtetuks, tehakse juurde uusi sätteid. Toimub põhjalik sisuline läbitöötlus. Saadakse koodeks- terviklik, ühtne õigusakt. Õigussuhe Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida
valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma. Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi. Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr. Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks
visuaalse demonstreerimise vahendid, ja ka mitmesugused näksid, joogid. Läbirääkimiste päevakorra võib esitada üks osapooltest või valmistavad selle ette mõlemad pooled või võib kumbki pool ette valmistada 2 päevakorda: üldise ja detailse. Päevakorral on läbirääkimistes nii strateegiline kui taktikaline roll. Paljud läbirääkimised on piiratud päevakorraga, baseerudes trükitud blanketil, lepingul, rendikokkuleppel või lihtsalt küsimuste kronoloogilised loetelul üldiselt peaks seda vältima: a) Olulisemad küsimused esmalt, b) Teisejärgulised küsimused esmalt. Mõnikord organiseerivad inimesed asja ka teisiti. Selle asemel, et klassifitseerida kõik punktid esma-ja teisejärgulisteks, loovad nad alguses rühma tingimusi või punkte, milles nende arvates võib kokku leppida. Kokkuleppinuna paluvad nad siis järeleandmisi küsimustes, mille suhtes otsivad nõusolekut. On ka selliseid läbirääkijaid, kes jagavad
annaabi.ee 
