Metafaas tütarkromatiide homoloogide paare hoiavad hoiavad koos koos tsentromeerid kiasmid Anafaas lahknevad lahknevad homoloogid tütarkromatiidid Telofaas tütarrakud tütarrakud sisaldavad sisaldavad ühte homol. molemat homol. kromosoomi, mis koosneb kromos.-i, 2-st mis kumbki koosneb tütarkromatiidist 1-st kromatiidist Kus Kôikides kudedes Sugurakkude leiab lähterakkudes, aset? spooride eellasrakkudes (taimedel), sügoodis (osadel seentel)
Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 23.Mis on mitoos? Päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus. 24.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena? Geneetiliselt identsed tütarrakud. 25.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 26.Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb kahest kromatiidist, mille ühenduskohas on tsentrosoom. 27. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koosneb ühest kromatiidist, tsentrosoom puudub. 28.Mis toimub profaasis? · Kromosoomide kokkupakkimine transpordiks · Tuumakesed ja tuumaümbris kaovad · Moodustub mitoosi kääv 29.Mis toimub metafaasis? 30.Mis toimub anafaasis? · Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt siit aja kokkuhoid) 31.Mis toimub telofaasis?
geenivahetus b) metafaas kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele c) anafaas kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele d) telofaas tsütoplasma kahestumine, rakumembraan nöördub sisse, kaks tütarrakku moodustub, tsentrioolid kahestuvad, tuumakesi EI moodustu ja tuumamembraani ei teki Esimese jagunemise tulemus: kromosoomide arv kaks korda vähenenud, need koosnevad kõik kahest kromatiidist, DNA EI kahekordistu Interfaasis: lühiajalisem võrreldes mitoosiga Profaasis: tsentrioolid liiguvad poolustele Metafaasis: kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile, kinnituvad kääviniidid Anafaasis: tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid eralduvad, kääviniidid lühenevad Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, moodustuvad tuumakesed ja tuumamebraan, kääviniidid lagundatakse Meioosi tulemus: ühest diploidsest rakust tekib neli haploidset tütarrakku
kääviniidid kinnituvad kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele ANAFAAS 1.ANAFAAS 2.ANAFAAS kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) KROMOSOOMID lahknevad poolustele KROMATIIDID lahknevad raku poolustele kääviniidid lühenevad TELOFAAS 1. TELOFAAS 2.TELOFAAS kromatiidid keerduvad lahti moodustub 2 tütarrakku kromatiidid keerduvad lahti tekivad tuumakesed kromosoomide arv 2x vähenenud tekivad uued tuumakesed sünteesitakse uued tuumamembraanid kromosoomid koosnevad 2 kromatiidist e. 2DNA molekulist moodustuvad tuumamembraanid kääviniidid kaovad kääviniidid lagundatakse toimub TSÜTOKINEES tsütoplasma jagunemine. Loomarakusplasmamembraan sopistub sisse Taimerakuskujuneb vahesein toimub tsütokinees.1st diploidsest rakust moodustub 4geneetiliselt erinevat haploidset tütarrakku
ekvatoriaaltasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. Telofaas: nöördub rakumembraani sisse,kahestub tsütoplasma,tsütokineesi tulemusena moodustub 2ks tütarrakku,tsentrioolid kahestuvad- on tsentrosoomi koostises 2 paari tsehtrioole. Kromosoomid ei keerdu lahti,tuumamembraane ei teki, tuumakesi ei moodustu. Esimesel jagunemisel- on kromosoomide arv 2 korda vähenenud, tütrarakku on jäänud kromosoomid koosnevad 2st kromatiidist,DNA kahekordistumist pole. Inerfaas- meioosi kahe jagunemise vahhel on lühiajalisem,liitub teise jagunemise profaasiga.Profaas-tsentrioolide paardi liiguvad poolustele ja lähtuvad kääviniidid.Metafaas-kromosoomid ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas-tsentromeerid kahestuvad,kromatiidid lahkenevad 11st , liiguvad kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaas-kromatiid keerduvad lahti,moodustuvad tuumaksed tuumamembraanid, tekin 4 tütarrakku.
aktiini ahelat jõuab? 25-50 26. Skeletilihase rakkude põhiliseks kontraktiilseks üksuseks on sarkomeer 27. Milline nimetatud struktuuridest ei ole endomembraanide süsteemi osa? peroksüsoom 28. Milline järgnevalt loetletud variantidest on seotud sarkomeeri termineeriva Z kettaga müofibrillis? Aktiinfilamendi + ots 29. Millises rakutsükli faasis esinevad kahest kromatiidist koosnevad kromosoomid? G2 faasist metafaasi lõpuni 30. Kui rakutsükli G1 faasis on 12 tsentromeeri, milline on kromosoomide arv diploidses kromosoomistikus? 12 31. Mitu kromosoomi on rakus mitoosi anfaasis, kui diploidne kromosoomide arv rakus on 4? 8 32. Tsentrosoom on mikrotorukesi organiseeriv tsenter 33. rakutsükli pikim faas on Interfaas 34. Tsütokineesi jooksul loomarakus toimub mikrotorukeste kokkutõmme 35
Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas:kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas: nöördub rakumembraan sisse ja tsütokeneesi tulemusena moodustub 2 tütarrakku. tsentrioolid kahesutuvad jällegi , kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas:lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. Profaas: sama!! metafaas: sama!! anafaas: sama!! telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Sel ajal toimub ka tsütogenees. Taasub tsütoskelett. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haplodset tütarrakku. Ovogenees-munaraku areng, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas.
geenid ning mitmesugused mittegeensed nuleotiidijärjestused. Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke -- histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid valke ja vähesel hulgal RNAd; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nim. kromatiiniks. Kromosoomid läbivad mitoosi ja meioosi eel ning ajal keerukaid reproduktsiooni, kondensatsiooni-dekondensatsiooni ja lahknemise protsesse. Mitoosi (ja meioosi) pro- ja metafaasis koosneb kromosoom kahest kromatiidist, mille ühendus katkeb viimasena tsentromeeri kohalt. Tsentromeer (e. primaarsoonis) jagab kromosoomi tavaliselt kaheks osaks (õlaks); mõnes kromosoomis esineb sekundaarsoonis, mis eraldab väikese (keraja) tipuosa, nn. satelliidi. Meioosi (ja mõnevõrra ebaselgemalt mitoosi) profaasis ilmnevad piki kromosoomi (kromatiidi) tihedamad helmesjad paksendid -- kromomeerid. Mikroskoopiliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on lambihari- ja polüteensed kromosoomid. 2) sageli nim
tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaasis kääviniidid lühenevad ja kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, kaasneb tsütoplasma kahestumine ja kahe tütarraku teke. Tsentrioolid kahestuvad, kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Kromosoomid koosnevad kahest kromatiidist ja DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas on mitoosi omast lühem ja liitub teise jagunemise profaasiga, kus liiguvad tsentrioolide paarid jällegi rakupoolustele ja neist lähtuvad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid lahknevad ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaasis keerduvad kromatiidid lahti, moodustuvad
I) Tsütoplasmavõrgustik: 1) Siledapinnaline (peal ensüümid)2) Karedapinnaline (ribosoomidega) Väljanägemine/koosneb: Sisaldab vett 60-90%, süsivesikud, happed, lahustund org. Ja anorgaanilised ained. Ülesanne: Siduda rakustruktuure omavahel tervikuks, raku sisene ainete transport. II) Tuum Välimus: Kõige suurem rakus. Tuumaümbris kahest membraanist. Membraanis poorid. Tuumas on tuumakesed, tuumaplasma, DNA, mis on koondunud kromosoomidesse, ( kromosoom koosneb kahest kromatiidist, kromatiide ühendab tsentromeer) Ülesanne: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Geen on kromosoomilõik) III) Rakumembraan Välimus / Koosneb: Ümbritseb KÕIKI rakke, koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani 1. Passiivne ainete transport valgumolekulide vahel on kanalid, pääsevad läbi väikesed molekulid. 2. Aktiivne ainete transport transportrakkude abil, vajab energiat, transport rakk
Tähistatakse 2n-ga. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n-ga. 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega. 4.Milline on esimese meiootilise jagunemise tulemus? Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kõik kahest kromatiidist ning DNA replikatsioon enam ei toimu. 8. Miks meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad? Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemise ja nendevahelise ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. Selgitage pikemalt: 20. Kirjeldage mittesugulise paljunemise erinevaid vorme ning tooge näiteid.
Rakutuum – juhib raku elutegevust, säilitab/kannab edasi pärilikkuse info a) 2 tuumamembraani Ehitus: pooridega Tähtsus: kaitseb, piiritleb, võimaldab ainete liikumist b) Karüoplasma e tuumaplasma Koostis: poolvedel sisus Tähtsus: ühendab tuuma komponente omavahel c) Tuumake Arv: üks või mitu Ülesanne: RNA ja ribosoomide süntees d) Kromosoomid Ülesanne: pärilikkuse säilitamine ja edasikandmine Koostis: DNA, RNA, valgud Ehitus: koosnevad kahest kromatiidist (koosneb DNA-st ja valkudest, mis kokku moodustavad nukleosoomse fibrilli), kromatiidide otstes on telomeer (DNA ahela piirkond), mis kaitseb kromosoomi otsi kahjustuste eest, kromosoomi kahte kromatiidi hoiab koos tsentromeer Kromosoomistik: 1) Kõik rakus paiknevad kromosoomid moodustavad kromosoomistiku. 2) Keharakkudes (somaatilistes rakkudes) on diploidne kromosoomistik st. kromosoomid paiknevad paarikaupa. Paarilised kromosoomid ühesuguse kuju
tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. I Anafaas: kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. I Telofaas: nöördub rakumembraan sisse ja tsütokineesi tulemusena moodustub 2 tütarrakku. tsentrioolid kahestuvad jällegi , kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne II Interfaas: lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. II Profaas: liiguvad tsentrioolide paarid raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid II Metafaas: paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele II Anafaas: kromosoomide tsentromeerid kahekordistuvad, selle tulemusena lahknevad kromatiidid ja liiguvad kääviniitide lühenemisega raku poolustele
jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. · Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, kahestub tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jälle. Kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. · Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud, mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kahest kromatiidist, DNA kahekordistumist ei järgne. · Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Tütarrakud on geneetiliselt erinevad. Sugurakkude areng · Suguline ehk generatiivne paljunemine. · Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. · Viljastunud munarakk sügood. · Mehe seemnerakud on spermid ehk spermatosoidid. Moodustuvad munandite
mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoosi ajal on DNA kokkupakitud. Mitoosis eristatakse kahte jagunemisprotsessi: ● Karüokinees - rakutuuma jagunemine/pooldumine (mitoosi käigus) ● Tsütokinees - tsütoplasma ja organellide jagunemine/pooldumine kahe uue raku vahel (mitoosi käigus) Kromosoom Tavaliselt koosneb kromosoom ühest kromatiidist (1 pulk - I) Replikatsiooni tulemusena tekib kahekromatiidiline kromosoom (2 pulka - X), mis on seotud tsenomeeriga Mitoosi käigus 2-kromatiidiline kromosoom jaguneb ühekromatiidiliseks kromosoomiks. Kromatiin - tuumas lahtipakitud ühekromatiidilised (haploidsed) kromosoomid diploidne - kahekordse kromosoomide arvuga; haploidne - ühekordse kromosoomide arvuga homoloogilised kromosoomid - sarnaseid aspekte katvad kromosoomid (sama ülesande-, määravusega) Rakutsükkel .
3) Telofaas rakumembraan nöördub sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. (Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahti, tuumamembraane enamasti ei teki ja tuumakesi ei moodustu.) Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes tunduvalt lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. Profaasis liiguvad tsentriooolide paarid jälljgi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaaasis kromosoomide tsentromeeris kahestuvad. Selle tulemusena lahknevad
tagatakse organism kasv; mitoos on vajalik ka kohastuda keskkonnas. surnud või hukkunud rakkude asendamiseks( haava paranemine) Esimese jagunemis tulemusel on kromosoomide arv 2 korda väiksem. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei toimu. INTERFAAS: kiire, liigub teise jagunemise profaasi PROFAAS: tsentrioolide paarid poolustele ja lähtuvad kääviniidid. METAFAAS: ekvatoriaaltasandil kromosoomid ja
domonantsed tunnused. Hübriidide iseviljastumisel 4 fenotüübiga järglasi. Fenotüüpide oodatav suhe 9:3:3:1, tegelik 23,3:1:1:6,8. Kõrvalekalle tulenes: õite värvust & tolmuterade kuju määravad geenid olid aheldunud. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. Rekombinantsed gameedid moodustuvad homoloogiliste kromosoomide ristsiirde tagajärjel. Protsessis 4 homoloogilist kromatiidi (geen.materjal 2*) tetraat. Iga ristsiirde toimumise tagajärjel 4 kromatiidist rekombinantsed 2. Katsed pagaripärmiga Saccharomysec cerevisiae. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. ?! Geenid, mis paiknevad üksteise suhtes lähestikku, on tugevamalt aheldunud ning rekombineeruvad harvemini. Geenidevahelise rekombinatsiooni sagedus võimaldab hinnata nendevahelist aheldatust. Rekombinatsioonisageduse arvutamiseks ristatakse uuritavate tunnuste
Mis on selle tulemus? Vahetatakse omavahel ühe pikkusega osi(õlad). Ei toimu alati kõigi homoloogiliste kromosoomide vahel. Suurendab pärilikku muutlikkust, kuna isas- ja emasorganismist pärit geenid paiknevad ümber. Selle tulemusena tekivad kromosoomide struktuurimuutused- kromosoommutatsioonid. Mille poolest erineb meioosi esimene jagunemine teisest? Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kahest kromatiidist ning DNA replikatsiooni enam ei toimu. Interfaas on lühiajalisem. 4.4. Sugurakkude areng. Millist paljunemist nimetatakse suguliseks? Suguline e genetatiivne paljunemine- võtab osa emas- ja isasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude e gameetide tuumad. Kirjeldage mehe sugurakkude arengut. Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Esmased eellased on spermatogoonid., mis
tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas: kääviniisid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas: rakumembraan nöördub sisse, tsütoplasma kahestub, moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi, kromosoomid ei keerdu lahti, tuumamembraane ei teki, tuumakesi ei moodustu. Geneetilise materjali hulk ei ole vähenenud, kromosoomide arv on vähenenud. Kromosoomid koosnevad 2 kromatiidist, DNA kahekordistumist ei järgne. II jagunemine Profaas: tsentrioolide paarid liiguvad poolustele, nendest lähtuvad kääviniidid Metafaas: kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas: tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid lahknevad teineteisest, liiguvad kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaas: kromatiidid keerduvad lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed.
Rekombinantsed gameedid moodustuvad kromosoomide ristsiirde tagajärjel, mis toimub meioosi I profaasis. Ristsiirde käigus vahetavad kaks kromatiidi oma vahel justkui lõike (vahetusse minevad osad on kiasmidega ühendatud). Homoloogilised kromosoomid paarduvad, kuna geneetiline materjal on kahekordistunud, moodustub tetraad protsessis osalevad 4 homoloogilist kromatiidi. Ristsiire toimub siiski kahe vahel, seega iga ristsiirde tagajärjel on neljast kromatiidist rekombinantsed 2. Tõendus sellele pärineb katsetest pagaripärmiga. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. Geenid, mis paiknevad üksteise suhtes lähestikku, on tugevamalt aheldunud ning rekombineeruvad harvemini. Geenidevahelise rekombinatsiooni sagedus võimaldab hinnata nendevahelist aheldatust.
ristsiirde tagajärjel. Ristsiire toimub esimese meiootilise jagunemise profaasi staadiumis, kui homoloogilised kromosoomid omavahel paarduvad. Kuna selleks ajaks on geneetiline materjal kahekordistunud, osalevad protsessis neli homoloogilist kromatiidi, moodustades tetraadi. Samas toimub konkreetne ristsiire kahe homoloogilise kromatiidi vahel. Sellest kohast ülejäänud kaks kromatiidi ei rekombineeru. Seega iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast kromatiidist rekombinantsed kaks. 4. Kiasmide sagedus ja geneetiline distants Kiasm on koht, kus kahe homoloogse kromatiidi vahel toimub ristsiire ehk krossingover. Iga homoloogiliste kromosoomide vahel jälgitav kiasm meioosi profaasis peaks kajastama üht profaasi algusosas toimunud ristsiiret. Seega peaks kiasmide loendamine võimaldama meil samuti määrata keskmist ristsiirete arvu kromosoomi kohta. Liidame kiasmid kokku ja jagame uuritud rakkude arvuga
Valku sünteesitakse tsütoplasmas ribosoomides. 24. Mis on haploidsus, diploidsus ja polüploidsus? Haploidsus - indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordus. Nt inimese haploidsetes sugurakud 23 kromosoomi Diploidsus -indiviidi(raku)kromosoomistikuson kromosoomi komplekt kahekordne. Nt. enamikel taimedel ja loomadel valdav osa elutsüklist keharakud on diploidsed Polüploidsus - kromosoomikomplekt võib olla mitmes korduses (üle kahe). 25. Kromosoomi ehitus Koosneb kahest pikast kromatiidist, mis on omavahel seotud tsentromeetri abil. 26. Mis on karüotüüp? Karotüüp on kogu organismi kromosoomide kuju ja arv. 27. Meioos ja mitoos Meioos – toimub sugurakkudes. Rakujagunemine, Diploidsest saab 4 haploidset tütarrakku. Koosneb reduktsioonijagunemisest ja ekvatsioonjagunemisest. Mitoos – toimub kõigis rakkudes. Toimub kromosoomide võrdväärne jagunemine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on identsed. Kuna rakkude arv suureneb, siis on tagatud organismi kasv.
võrdsetes kogustes pärilikkusainet. Ristsiire toimub meioosi profaas. Meioos on protsess, kus diploidne rakk jaguneb 4 haploidseks rakuks, milles on emalt ja isalt saadud geneetiline info. Geenikonversiooni puhul toimub ainult lühikese osa DNA ülekanne ühest homoloogsest kromosoomist teise ja tihti muutub ainult osa geenist. * Kiasmid Kiasm - Esimese meiootilise jagunemise profaasi diploteeni staadiumis kahe homoloogse kromosoomi neljast kromatiidist koosnevas grupis nähtav kahe kromosoomi vaheline DNA-lõikude vahetuskoht, kus toimub ristsiire. Diploteenis sünaptonemaalne kompleks laguneb, kromosoomid eemalduvad teineteisest, kuid jäävad seotuks sealt, kus toimus kromosoomide ristsiire ehk kiasmide koha pealt. * Sünaptonemaalne kompleks Sünaptonemaalne kompleks sügoteenis moodustuv valguline struktuur. Sünaptonemaalne kompleks laguneb, homoloogid eemalduvad veidi teineteisest, kuid jäävad
jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. Telofaas nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentroolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes tunduvalt lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. Profaasis liiguvad tsentrioolide paarid jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas kromosoomi tsentromeerid kahestuvad. Selle tulemusena lahknevad kromatiidid
Mitoos kõige olulisem tuumaga rakkudel Amitoos Meioos Kahe jagunemine vahel rakus toimuvate protsesside kogumikku nimetatakse mitootiliseks tsükliks ja see koosneb interfaasist ja mitoosist, kestab 10-20h Mitoosis on 4 faasi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Tsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Profaasi alguses tuum suureneb, puntras kromosoomid, mis hakkavad spiraliseeruma. Profaasi lõpuks kromosoomid lühenevad ja on näha, et nad koosnevad kahest kromatiidist. Tuumamembraan laguneb, kõige kestvam faas. Metafaas alguses kromosoomid spiraliseeruvad ja kogunevad raku ekvatoriaaltasandile. On näha kromosoomide arv, kuju, suurus ja asetus, mis on igale taimeliigile püsiv suurus. Anafaas . kromatiidid lahknevad, liiguvad eri poolustele ja igast kromatiidist tekib kromosoom järelikult tekib kummalegi poolusele võrdne arv kromosoome, kui oli emarakus. Telofaasis toimuv protsess on vastupidine profaasile. Kromosoomid
hoopis 23,3:1:1:6,8. Tulemus tulenes sellest, et vastavad geenid pärandusid aheldunult. Samas sisaldasid esimese põlvkonnas moodustunud gameedid osadel juhtudel ka rekombinantset DNAd. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. · Ristsiire toimub meioosi esimeses profaasis, kui homoloogilised kromosoomid omavahel paarduvad. Protsessis osaleb homoloogiliste kromosoomide neljast kromatiidist koosnev tetraad, kuid konkreetne ristsiire toimub vaid kahe homoloogilise kromatiidi vahel. Kaks ülejäänud kromatiidi ei rekombineeru. Meioosi II lõpuks satub iga kromatiid erinevatesse tütarrakkudesse. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. · Kõrge rekombinantsuse tase viitab sellele, et geenid paiknevad üksteisest kaugel, sest
koodoniga ja polüpeptiidahela aminohapetejärjestus ei muutu. 13. Tsütogeneetika alused. Kromosoomid. Tsütogeneetika põhiliseks uurimisobjektiks on kromosoomid, milles sisaldub kogu raku geneetiline informatsioon. Baktereid ja teisi organisme, kellel puudub rakutuum, nimetatakse prokarüootideks. Organismidel (enamasti hulk-raksetel), kellel esineb rakutuum ning selles esinevad kromosoomid, nimetatakse eukarüootideks. Iga kromosoom koosneb kahest pikast peenest spiraalsest niidist kromatiidist, need omakorda kromoneemidest. Kromoneemid koosnevad veel väiksematest kromofibrillidest. DNA paikneb põhiliselt rakutuumas olevates kromo-soomides ja DNA hulk rakus on püsiv. Kromosoomid on pärilikkuse materiaalsed kandjad ja nad kindlustavad geneetilise info edasikandmise järglastele. Geen on pärilikkuse ühik. Geenid kontrollivad kindlate valkude sünteesi ja mõjutavad ühe või teise tunnuse arengut. 14. Liikidevahelised ristandid.
reduktsioonijagunemisega kiirem. Protsess on sarnane mitoosile, kuid kromosoomiarv on haploidne ja kromosoomid on lühemad kui mitoosis. Krossingover hõlmab sündmusi, mis viivad geneetilisele rekombineerumisele aheldunud markerite vahel. Formaalselt on ristsiire homoloogsete kromosoomide vastavate alade retsiprookne vahetus sümmeetrilise murru ja ristpidise taasühinemise tagajärjel. Ristsiirdel osalevad kaks kromatiidi bivalendi neljast kromatiidist. Eukarüootidel esineb nii mitootiline kui ka meiootilne krossingover. Ristsiire toimub komplementaarsete DNA ahelate murru ja taasühinemise läbi sünaptonemaalse kompleksi moodustumise käigus. Tüüpilises bivalendis on vähemalt üks kiasm. Arvatakse, et esimene kiasm tekib juhuslikus kohas, järgmine ei saa aga tekkida väga lähedal, sest kahe kiasmi vahel peab olema teatud vahemaa. Seda fenoeni nimetatakse kiasmi interferentsiks.
DNA reparatsiooni uurimine on toonud mõningat selgust ka mutatsioonide tekkeprotsessi:arvatakse, et mutatsioonid tekivad reparatiivsete fermentide häirete tõttu (puuduvad «remontijad»). 11. Tsütogeneetika alused .Kromosoomid. Tsütogeneetika põhiliseks uurimisobjektiks on kromosoomid, milles sisaldub kogu raku geneetiline informatsioon. Iga kromosoom koosneb kahest pikast peenest spiraalsest niidist kromatiidist DNA paikneb põhiliselt rakutuumas olevates kromosoomides ja DNA hulk rakus on püsiv. Kromosoomid on pärilikkuse materiaalsed kandjad ja nad kindlustavad geneetilise info edasikandmise järglastele. Kromosoomid «teevad» endast täpse koopia, registreerivad kõik temas toimunud muutused, kodeerivad geenide abiga tunnuste määramise süsteemi ning lahknevad seaduspäraselt rakujagunemise protsessis.
Telofaas nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentroolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahti, tuumamembraane enamasti ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes tunduvalt lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. Profaasis liiguvad tsentrioolide paarid jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas kromosoomi tsentromeerid kahestuvad. Selle tulemusena lahknevad kromatiidid
*kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas - * kääviniidid lühenevad * homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas - * rakumembraan nöördub sisse * moodustub 2 tütarrakku * kromosoomid ei keerdu täielikult lahti. * tuumamembraane ja tuumakesi ei teki! TULEMUSEKS: tütarrakkudes olevad kromosoomid koosnevad 2 kromatiidist DNA kahekordistumist ei järgne! 2. jagunemine: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Telofaasis -* kromatiidid keerduvad lahti. * moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. KOKKU TEKIB 4 HAPLOIDSET TÜTARRAKKU! Tänu ristsiirdele ja sõltumatule lahknemisele on tütarrakud geneetiliselt erinevad 26 SUGURAKKUDE ARENG lk 110-112 Gameet sugurakk
S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Elutsükkel: 1 rakuline haploidne organism paljuneb pungumise teel. Sugulisel paljunemisel liituvad kaks erineva ristumistüübiga rakku. Diploidne rakk läbib meioosi, tekib 4 haploidset askospoori, mis jäävad kokku askusesse. Haploidsed pärmirakud. Laboris kultiveeritakse tardsöötmel. Katsed pagaripärmiga tõendasid, et iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast kromatiidist 2 rekombinantsed. Üks rekombinatsioonisündmus tekitab askuses 2 rekombinantset ja 2 mitterekombinantset askospoori. Järelikult toimub ristsiire pärast seda, kui homoloogilised kromosoomid on duplitseerinud. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid? Kiasmid homoloogiliste kromosoomide paardumisel tekkinud ühendused. Nad näitavad ristsiirete toimumiste kohti ja arve iga homoloogiliste kromosoomide
geene, mis kontrollivad raku ainevahetust, kasvu, arengut. Tuuma primaarne funkt on pärilikkuse säilitamine. Selle edasikandmine DNA replikatsiooni teel. Samuti RNA transkriptsioon. RNA on vajalik valkude sünteesimisel. Kromosoomis on üks DNA molekul seotud valkudeda (35% DNA, 35% histoonid, 4-12% RNA, ensüümis 20-40%). DNAle kromosoomis on omane mitmeastmeline kokkupakitus. Raku pooldumise algul koosneb iga kromosoom kahest identsest kromatiidist, mis anafaasis üksteisest lahknevad. IIIa VALGUD 1. Valkude tähtsus. 1. Katalüüsivad ja reguleerivad eluprotsesse, nende kui ensüümide osavõtul enamik eluprotsesse ei toimi. 2. Muundavad keemilist energiat teisteks energiateks. 3. Ehituslik funktsioon rakkudes moodustavad valgud rakusiseseid struktuure organellide ja membraanide ehitusmaterjalina. 2. Valgu struktuur. Valkudel on kaks struktuuri primaarne ja sekundaarne
RK toimub väiksema tõenäosusega kromosoomi otste lähedal ning tsentromeeri piirkonnas geneetilisel kaardil on need alad kokku surutud. Ülejäänud regioonid, kus RS toimumise tõenäosus on kõrgem, on geneetilisel kaardil välja venitatud. 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Katsed pagaripärmiga tõendasid, et iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast kromatiidist kaks rekombinantsed. Elutsükkel: Vahelduvad haploidne ja diploidne elustaadium. Ührakuline haploidne organism paljuneb pungumise teel; need rakud saavad võrdselt geneetilist infot. Iga rakk võib olla aluseks kolooniale. Haploidsed rakud võivad omavahel liituda e toimub rakkude ristumine, mille tulemusena saadakse diploidne rakk. See läbib meioosi, mille tulemusena tekib 4 haploidset askospoori, mis jäävad kokku askusesse (ühe rekombin tulemusena
aheldunud. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. Ristsiire ehk crossing over – homoloogiliste kromosoomide kromatiidide osade vahetamine. Ristsiire toimub meioosi algfaasis, kui homoloogiliste kromosoomipaaride vahele on moodustunud ühendused ehk kiasmid. Rekombinantsed gameedid moodustuvad homoloogiliste kromosoomide ristsiirde tagajärjel. Iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast kromatiidist rekombinantsed kaks. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. Geenid, mis paiknevad üksteise suhtes lähestikku, on tugevamalt aheldunud ning rekombineeruvad harvemine. Seega võimaldab geenidevahelise rekombinatsiooni sagedus hinnata nendevahelist aheldatust. Kui see ületab väärtuse 0.5, pole geenid aheldunud, vaid paiknevad erinevates kromosoomides. 32
Bakterite DNA pohiosa paikneb raku tsentraalses osas uheainsa rongasmolekulina ja pole seotud valkudega. Seda bakterite DNAmolekuli nimetatakse genofooriks, ehk bakterikromosoomiks. Baktereid ja teisi organisme, kellel puudub rakutuum, nimetatakse prokaruootideks. Organismidel (enamasti hulkraksetel), kellel esineb rakutuum ning selles esinevad kromosoomid, nimetatakse eukaruootideks. Iga kromosoom koosneb kahest pikast peenest spiraalsest niidist kromatiidist, need omakorda kromoneemidest. Kromoneemid koosnevad veel vaiksematest kromofibrillidest. Kromatiidid kujutavad endast nukleoproteiidi, st nukleiinhapete ja valkude kompleksi (DNA, RNA, histoonid, K+, Fe2+, Mg2+ jne ioonid). Maaravat osa geneetilise info sailitamisel ja edasiandmisel etendab DNA. DNA paikneb pohiliselt rakutuumas olevates kromosoomides ja DNA hulk rakus on pusiv. Kromosoomid on parilikkuse materiaalsed kandjad ja nad kindlustavad geneetilise info edasikandmise jarglastele.
Tsentroolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahti, tuumamembraane enamasti ei teki ja tuumakesi ei moodustu. MLB 6001 Üldbioloogia 23 Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes tunduvalt lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. Profaasis liiguvad tsentrioolide paarid jällegi raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas kromosoomi tsentromeerid kahestuvad. Selle tulemusena lahknevad
paarilise ja toimub nii paardumine. 29. Ristsiire ehk krossingover, kiasmid, sünaptonemaalne kompleks, Holliday ühendus (Holliday junction) Meioos on protsess, kus diploidne rakk jaguneb 4 haploidseks rakuks, milles on emalt ja isalt saadud geneetiline info Ristsiire - juhuslik Dna lõikude vahetus toimub meioosi profaasis Kiasm - Esimese meiootilise jagunemise profaasi diploteeni staadiumis kahe homoloogse kromosoomi neljast kromatiidist koosnevas grupis nähtav kahe kromosoomi vaheline DNA-lõikude vahetuskoht, kus toimub ristsiire Sünaptonemaalne kompleks – sügoteenis moodustuv valguline struktuur, mis hoiab homoloogseid kromosoome omavahel koos Rekombinatiivne sõlm – Pahhüteenis homoloogsete kromosoomide konjugeerimisel sünaptonemaalsesse kompleks tekkiv multiensüümne kompleks, mis võimaldab kromosoomide ristsiirde Spo 11 valk – katkestab DNA ahela
Ristsiirde toimumise ajal koosneb kromosoom kahest tütarkromatiidist Ristsiire toimub kahe homoloogilise kromosoomi kromatiidide vahel Meioos II lõpuks satuvad 4 kromatiidi eraldi rakkudesse 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid? Kiasmid märgistavad ristsiirde toimumiskohta. Kiasm – esimese meiootilise jagunemise profaasi diploneemastaadiumis kahe homoloogilise kromosoomi neljast kromatiidist koosnevas grupis (bivalendis) nähtav kahe kromosoomi vaheline DNA lõikude vahetuskoht, kus toimub ristsiire. Iga homoloogiliste kromosoomide vahel jälgitav kiasm meioosi profaasis kajastab üht profaasi algusosas toimunud ristsiiret. Kiasmide loendamine võimaldab määrata keskmist ristsiirete arvu kromosoomi kohta. 22 Kui kiasmide arv raku kohta on 2,15, siis kromatiidi kohta on see poole väiksem – 1,07. Sellest leiame, et
Anafaas lahknevad lahknevad homoloogid 22 tütarkromatiidid Telofaas tütarrakud tütarrakud sisaldavad sisaldavad ühte homol. molemat homol. kromosoomi, mis koosneb kromos.-i, 2-st mis kumbki koosneb tütarkromatiidist 1-st kromatiidist Kus Kōikides kudedes Sugurakkude leiab lähterakkudes, aset? spooride eellasrakkudes (taimedel), sügoodis (osadel seentel) Sugukromosoomide lahknemine meioosis. See toimub tänu X- ja Y- kromosoomide homoloogsele piirkonnale, mida nimetatakse. pseudoautosomaalseks piirkonnaks
Ristsiire toimub esimese meiootilise jagunemise profaasi staadiumis, kui homoloogilised kromosoomid omavahel paarduvad. Kuna selleks ajaks on geneetiline materjal kahekordistunud, osalevad protsessis neli homoloogilist kromatiidi, moodustades tetraadi. Samas toimub konkreetne ristsiire kahe homoloogilise kromatiidi vahel. Sellest kohast ülejäänud kaks kromatiidi ei rekombineeru. Seega iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast kromatiidist rekombinantsed kaks. Tõendusmaterjal sellele pärineb katsetest pagaripärmiga Saccharomysec cerevisiae. See üherakuline haploidne organism paljuneb tavaliselt mitteseksuaalsel teel, pungumisega. Sugulisel paljunemisel liituvad kaks haploidset erineva ristumistüübiga rakku a ja , mille tulemusena moodustunud diploidne rakk läbib meioosi. Meioosi tulemusena tekib 4 haploidset rakku, askospoori, mis jäävad kokku kotikesse, mida nimetatakse askuseks. Seega sisaldab iga
Ristsiire toimub esimese meiootilise jagunemise profaasi staadiumis, kui homoloogilised kromosoomid omavahel paarduvad. Kuna selleks ajaks on geneetiline materjal kahekordistunud, osalevad protsessis neli homoloogilist kromatiidi, moodustades tetraadi. Samas toimub konkreetne ristsiire kahe homoloogilise kromatiidi vahel. Sellest kohast ülejäänud kaks kromatiidi ei rekombineeru. Seega iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast kromatiidist rekombinantsed kaks. Tõendusmaterjal sellele pärineb katsetest pagaripärmiga Saccharomysec cerevisiae. See üherakuline haploidne organism paljuneb tavaliselt mitteseksuaalsel teel, pungumisega. Sugulisel paljunemisel liituvad kaks haploidset erineva ristumistüübiga rakku a ja , mille tulemusena moodustunud diploidne rakk läbib meioosi. Meioosi tulemusena tekib 4 haploidset rakku, askospoori, mis jäävad kokku kotikesse, mida nimetatakse askuseks. Seega sisaldab iga
teist jagunemist ei toimu kromosoomid dupliktsiooni. Selle tulemusena tekib algsest diploidsest rakust neli haploidset rakku. Loomadel protsess gametogenees -> gameedid. Taimedel sporogeneees -> spoorid. I meioos: Kromosoomide arv läheb haploidseks (1N). Neli analoogset mitoosiga faasi, kuid põhimõttelised erinevused: Profaas I Sarnane mitoosiga, kuid homoloogsed kromosoomid paarduvad ja toimub ristsiire. Metafaas I Kromosoomide paarid koosnevad kumbki kahest kromatiidist (bivaledid), mis koonduvad ekvatoriaaltasapinnale. Toimub erinevalt mitoosist homoloogsete kromosoomide (isa ja ema) sõltumatu jaotumine moodustuvate rakkude vahel Anafaas I Analoogne mitoosiga, homoloogid eri poolustele. Telofaas I Sama mis mitoosis, moodustub tuumaümbris ja tsütoplasma jaguneb kaheks. II meioos: Sarnane mitoosiga, aiinult ei toimu DNA replikatsiooni. Samuti neli faasi: Profaas II Kromosoomid spiraliseeruvad. .
nimetatakse askuseks. Kuna need seened on suurema osa oma elutsüklist haploidsed, areneb igast askospoorist uus organism. See lihtsustab erinevate genotüüpidega askospooride fenotüübilist analüüsi. Askospooride moodustumine pagaripärmil kajastab toimunud meioosiprotsessi. Meioosi lõpptulemusena tekib 4 askospoori, millest igaüks sisaldab ühte neljast meioosi algfaasis kõrvuti paiknenud tetraadi moodustanud kromatiidist. Tänu sellele saame me geenide aheldumist tetraadis uurida askospooride fenotüüpide kaudu. Kui ristata kahte pärmi tüve, millest üks kannab mitteaheldunud mutantseid geene a ja b ning teine nende geenide metsiktüüpi alleele A ja B, siis moodustuvad kolme tüüpi askused. Üks põhitüüpidest sisaldab askospoore, millest kaks on iseloomulikud ühele (AB) ja kaks teisele vanemale (ab) vanemtüüpi kahetüübiline (parental ditype) askus.
Meiootiline krossingover. Krossingover on tsütogeneetiliselt määratletav kui kiasm homoloogsete kromosoomide vahel meiotsüüdis e. meiootilises rakus. Vahetuse toimumise tõenäosus sõltub kahe kromosoomipiirkonna vahelisest kaugusest ning seda hinnatakse geneetiliselt rekombinantsete indiviidide sageduse järgi heterosügootide järglaskonnas. Krossingover on alati retsiprookne ning selles osalevad vaid kaks kromatiidi bivalendi neljast kromatiidist (tavaliselt mitte-õdekromatiidid). Seetõttu puudutab krossingover vaid kahte neljast meioosis tekkinud rakust. Krossingover tekib komplementaarsete DNA ahelate murru ja taasühinemise läbi sünaptonemaalse kompleksi moodustumise käigus. Pahhüteenis toimunud krossingoveri kohad on diploteenis nähtavad kui kiasmid. Heteromorfsete bivalentide analüüsil näidati, et ema- ja isapoolsed kromatiidid jäävad alati kiasmist ühele poole, mis tõestab
Ristsiire toimub esimese meiootilise jagunemise profaasi staadiumis, kui homoloogilised kromosoomid omavahel paarduvad. Kuna selleks ajaks on geneetiline materjal kahekordistunud, osalevad protsessis neli homoloogilist kromatiidi, moodustades tetraadi. Samas toimub konkreetne ristsiire kahe homoloogilise kromatiidi vahel. Sellest kohast ülejäänud kaks kromatiidi ei rekombineeru. Seega on iga ristsiirde toimumise tagajärjel neljast kromatiidist rekombinantsed kaks. Tõendusmaterjal sellele pärineb katsetest pagaripärmiga Saccharomysec cerevisiae. See üherakuline haploidne organism paljuneb tavaliselt mitteseksuaalsel teel, pungumisega. Sugulisel paljunemisel liituvad kaks haploidset erineva ristumistüübiga rakku a ja a, mille tulemusena moodustunud diploidne rakk läbib meioosi. Meioosi tulemusena tekib 4 haploidset rakku, askospoori, mis jäävad kokku kotikesse, mida nimetatakse askuseks
Bakterite DNA põhiosa paikneb raku tsentraalses osas üheainsa rõngasmolekulina ja pole seotud valkudega. Seda bakterite DNA- molekuli nimetatakse genofooriks, ehk bakterikromosoomiks. Baktereid ja teisi organisme, kellel puudub rakutuum, nimetatakse prokarüootideks. Organismidel (enamasti hulkraksetel), kellel esineb rakutuum ning selles esinevad kromosoomid, nimetatakse eukarüootideks. Iga kromosoom koosneb kahest pikast peenest spiraalsest niidist - kromatiidist, need omakorda kromoneemidest. Kromoneemid koosnevad veel väiksematest kromofibrillidest. Kromatiidid kujutavad endast nukleoproteiidi, st. nukleiinhapete ja valkude kompleksi (DNA, RNA, histoonid, K+, Fe2+, Mg2+ jne ioonid). Käesolevaks ajaks on selgunud, et määravat osa geneetilise info säilitamisel ja edasiandmisel etendab DNA. DNA paikneb põhiliselt rakutuumas olevates kromosoomides ja DNA hulk rakus on püsiv.
annaabi.ee 
