Varakristlik kunst Varakristliku ilme on saäilitanud eriti Saint' Apollinare in Classe basiiilika ( 6 saj. ) Basiilika Vana-Rooma kohtu ja ärihoone millest kuhunes üks kritliku kirikuhoone esimesi tüüpe Kristlaste kokkutuleku kohtadeks esialgu üksikute jõukamate kogususeliikmete elamud, aiad või vaba loodus Apsiid madal, kitsas poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum , nii meenutas kiriku põhiplaan risti Katakombid maa alused koopad kuhu maeti surnuid Peamiselt seina ja laemaalid Kõrvale on jäetud erootilised motiivid, sai alguse keeruline kristlik sümboolika Varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu Harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage, meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti kuid temaatika pärineb piiblist Kristalsed vajasid kokkutulekuks sobivat ruumi, eeskujuks võeti rooma kohtu ja koosoleku hoone basiilika Varakrist...
ja loogilist mõtlemist omavad inimesed suudaksid kasvõi korraks mõelda enda esivanematele, nende hingedele, vaimsele pärandile ning oma tegudele, siis oleks võimalik revolutsioon, millega muutuks senine käitumine ja mõtlemine. Ühiskond saaks taas eksisteerida harmoonias ning vältida varasemaid vigu. Elukeskkonda ja spirituaalsust säilitades suudetakse leida ka elu sügavam mõte. Tänapäeva postmodernistlikkusele kalduv ühiskonnakorraldus on muutunud erinevalt kristlikust ja spirituaalsest nägemusest väga kirjuks. Kiire elutempo, elatise teenimisele kuluv aeg ning laiad valikuvõimalused ei luba millessegi pikemalt süveneda. Töö muutub järjest enam elustiiliks ning kõikehõlmavaks hobiks, mis muudab inimese üleolevaks ja kõhklevaks süsteemiorjaks. Selle kõrval tuleb järjest olulisemaks hakata pidama indiviidi tema identiteedi otsinguil. Ühiskond ja meedia sunnivad inimesi
palju ta võis toota ja millise hinnaga. Oli ka teada mitu õpipoissi võis ühel meistril olla. Tsunfti põhimäärusest kinnipidamist jälgiti väga rangelt. Reeglite eiramise eest karistati. Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Tsunftide töö korralduses oli nii negatiivset kui positiivset. Näiteks õpipoisiks võis kandideerida ainult meessoost isik, kes oli sündinud kristlikust abielust. See tingimus pidi olema kindlasti täidetud. Töö oli aeganõudev ja mahukas, nõudis palju vaeva ja pikki tööpäevi. Kõike meisterdati käsitsi.Oskused pärandati isalt pojale, seetõttu töövõtted uuenesid väga aeglaselt.Samuti oli väga raske arendada konkurentsi, sest tingimused olid kõigile võrdsed. Ületootmise korral said jällegi karistada. Tsunftikorraldus piiras vaba turu tekkimist ja ka oma liikmete tegevus vabadust.
Merovingide kunst 10. klass Merovingide kunst Tähtsaimaks pärandiks on käsikirjad Eriti hoolega ilustreeriti lehekülje teksti algustäht ehk initsiaal Käsikirjad olid usulise sisuga ning neid kirjutasid mungad Ühe raamatu ümberkirjutamine võis olla ühe munga elutöö Tüüpilisemad selle aja käsikirjad pärinevad Iirimaalt Kujunes omapärane segu kristlikust ja vaimulikust kultuurist Merovingide kunst Frangi riik, 5 - 7. saj valitses Merovingide dünastia Kirik oli ainus kindla ilmega institutsioon Usk oli kultuuri ja kunsti kandjaks Hakati palju kasutama rahvakunsti Kaunistati tarbeesemeid ja levis looma stiil Säilinud on paljud metallist esemed mida kaunistavad lamedaks stiliseeritud elukad ja seal vahel oli lõpmatult väänlev paelornamentika Tänud kuulamast
· Eeskujuks võeti ka antiikkunstist. · Antiikskulptuure hakati aukohale sedama ja matkima. · Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni. · Itaalia renessansikunstnik Leonardo da Vinci lahkas keha täiusliku kujutamise nimel. · Leonardo da Vinci visandeid inimkehast · Itaalia kirjanduses ilmnesid uued ideed juba XIV sajandi algul. · Suursugust päritolu Firenze poeet Dante Alighieri. · Oma suurteoses "Jumalik komöödia" andis Dante värvika ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist. · Luuletaja Dante Alighieri oma "Jumaliku komöödiaga", paremal Firenze siluett ja vasakul allegooriline tee paradiisi. · Samuti Firenze päritolu Petrarca ja Boccacciot peetakse juba selgelt renessansikirjanikeks. Tänan tähelepanu eest!
hõimudega. Tekkisid kujutelmad haldjatest ja koduvaimudest, kes erinesid varasematest looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel. Ristiusu leviku kohta Eestis on kirjutatud ka ,,Liivimaa kroonikas". Esimesi segunemise märke kristlusega võib täheldada Lääne-Eestist, kus koduhaldjas Tõnn on kristliku pühaku Antoniusega niiöelda kokku sulanud. Hiljem tekkis kristlikust kuradist eestlaste Vanapagan. Levisid teisedki germaanipärased uskumused: kuri silm, libahunt, näkk, kartus surnute eest jne. Samuti muutus rahvakalender, mille pühade juurde lisandusid ka kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Keskaja ühiskonnas oli religiooni roll väga suur: keskaja inimene oli ristiusust täiesti ,,läbi imbunud". Keskaja ühiskonnas olid täielikult välistatud inimesed, kes olid uskumatud, hiljem tuntud kui ateistid
kutselised muusikud e. aoidid. Hellenismi ja Rooma võimu ajastul esines ka mitmehäälset muusikat, sellest ajast on pärit vanimad säilinud tähtsüsteemis muusika üleskirjutused. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris Pythagoros. Sellega seoses kujunes kreeklastel välja 7-me astmeline laadidest helisüsteem. Dooria - helilaad tõsine, mehelik, kindlameelne. Früügia meeleline, kirglik, orgialik. Lüüdia muusika, mis oli kaeblik, õrn, intiimne. Vara kristlikust muusikast on pärit kaks laulu tüüpi: · psalmoodid -tekst vanast testamendist, alguses kreeka ning hiljem ladina keeles · hümnoodia -uutele tekstidele loodud laulud (usuga seotud muusika).
RISTISÕJAD Ristisõdade põhjused ja eellugu *ristisõjad pidid suurendama paavsti kui Põha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. *ristisõdades oli nagu paljudes teisteski keskaja massiliikumistes segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha.:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. I Ristisõda 1096- II Ristisõda 1147- III Ristisõda 1189- IV Ristisõda 1202-
Sellele vaatamata on katoliiklik pärispatu dogma oma antropoloogilises ulatuses kogu Schmitti loomingut läbiv mõte. Inimene pole loomult ei halb ega hea vaid vang oma avatud seisundis. Inimene on valmis paljuks ja selles pole tal mingit ettemääramist. Selle moraalse põhiküsimuse lahendamine on Schmitti põhiküsimus. Poliitiline teoloogia lähtub vaid vaimsete ja poliitiliste struktuuride analoogsest kehtivuses: see ainult kirjeldab ühte nähtust formaalselt ja peab kristlikust teoloogiast sõltumatult paika ka positivismi ja marksismi puhul.[Samas, 1328-1329] Positivistliku kaasaja kriitika Schmitt püüab kirjeldada religiooni tähtsust poliitikale. Ta on teadlane, kes vaatleb poliitilise ajaloo mõju ja analüüsib seda, mida see ühele erilisele vormile, sellele, mida avaldab usk ühiselu poliitilisele korraldamisele. Schmitti kriitika fookuses seisab kaasaegne, tema jaoks nõnda olulise olemispõhimõtte eitamise levitamine
juhtohje. Ristisõdu oli kokku kaheksa ja need toimusid aastatel 1096-1291. Need olid katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt organiseeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi kaitseks. Eesmärgiks oli Palestiina vabastamine islami võimust. Sõjad pidid suurendama paavsti ja Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning suunama kristlikust maailmast ja kirkiku valdustest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi. Ristisõdadel oli suur tähtsus. Suurendasid need Euroopa tähtsust majanduses, ning tõi kaasa suuri muudatusi, nimelt levisid Lääne-Euroopasse paber ja araabia numbrid, Idamaadelt võeti üle saunas käik ning tapeet ja sepistamine. Ka oli oluliseks sammuks see, et kristlased tutvusid teiste usunditega sõdade käigus ning nad said aru sellest, et ka teiste uskudega saavad
Maagiasse uskumine võib vähendada kahtlusi, kadedust ja ebakindlust. Kristlikuses tähenduses välistab usk usu ja lootuse asetamist maagiale. Uskumine akosmilisse monismi (monism on filosoofiline väljamõeldis, kes tõe asemel ihkavad ühtsust) ja kõige üks-olemisse, mis esineb enamikus uususundeis, seisab kaugel uskumisest kristlikku Jumalasse. Kristlaste Jumal jääb alati inimesele ja inimlikult tehtud teadusele vastanduvaks isikuks. Religioossetes liikumistes (isegi judeo-kristlikust traditsioonist lähtuvais) asub jumalus inimeses eneses,seega inimene on ja jääb alati jumalikuks . Eerinevusi on arusaamisest inimväimetest ja loodusjõudusest. Kristlane tunnistab Jumala ees oma inimlikku piiratust, uususuline ja uusteaduslane kinnitab aga enda jumalikku kõigeväelisust. Kristluse olemuseks on usaldus, mittekristlike religioonide essents (olemus) on maagilise, mütoloogilise ja tarkuse mikstuur ebausaldusest, ebaaususest, kadedusest ühesõnaga usalduse vastandist.
(2 põhjust/näidet)? Gregorius kuulutas pühakuks Benedictuse . K. Suur kehtestas selle kloostri reeglid kõikide krloostrite reegliteks. 8.Milline koht oli kloostril varakeskaegses ühiskonnas (selgitage 2 näite/argumendiga)? Pidada jumalateenistust, levitada ristiusku paganate seas, käsikirju kirjutati ümber 9.Milles väljendus Briti kloostrikultuuri silmapaistvus võrreldes ülejäänud Euroopaga (2 näidet/argumenti)? Sealsed mungad-õpetlased huvitusid ühtaegu nii ladinakeelsest kristlikust kultuurist kui ka keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest ja püüdsid neid ühtseks tervikuks lõimida. Iirimaal tekkis keldi kirjakeel. Nad olid oma aja kõige suuremad kultuurikeskused. 10.Iseloomustage katoliikliku misjonitegevuse käiku Euroopas (2 näite/tunnusega). Misjonitegevus sai alguse Iirimaal. Patric rajas sinna palju kloostreid. VI oli Iirimaa valdavalt kristlik piirkond. Iiri mungad hakkasid misjonit levitama Inglismaal VII saj lõpuks
(Palamets 1982) Kaupmehed koondusid erilisse ühingutesse – gildidesse. Gildi liikmed allusid gildiseadustele, kuid võisid alati arvestada ka gildi toetusega Tallinnas. (Hergauk jt. 2007) Meistrid, sellid, õpipoisid Tsunfti põhikiri ehk skraa nägi ette, kuidas nooruk omandab vajalikud oskused, et saada lõpuks käsitöömeistriks. Mitte iga soovija ei pääsenud ameti õppima. Selleks pidi sündima “kristlikust abielust ja ausatest vanematest’’. Lihtsamate ametite omandamisel kestis õpipoisiaeg 2-3 aastat, keerulisemate puhul 5-7 aastat. Alguses kasutati noorukit peamiselt abitöödel: ta koristas töökoda ja tõi materjale kätte. Ameti enda õppimine algas hiljem. Siis sai ta näägutada küll meistrilt küll sellidelt. Aga midagi ta siiski õppis. Õppi aja läbinud õpipoiss sai meistriks. Ühel meistril tohtis olla kuni kaks selli ja kaks õpipoissi. Aastate
De Profundis Oscar Wilde ,,De Profundis" on Wilde vanglapäevil mõned kuud enne vanglast vabanemist kirjutatud kiri lord Alfred Douglasele. See pole armastus ega ka mitte vihkamiskiri, vaid segu autobiograafiast ja kristlikust epistlist ühe segaduses mehe sulest, kes avastas ennast Savoy restorani asemel äkki vangikongist. Tema kiri, dramaatiline monoloog, lord Alfredile on liigutav kirjeldus "armastusest, millele pole nime". Pikk ennastanalüüsiv ülestunnistus tühisele inimesele, kelle isa pärast ta lõpuks vangi sattus ja keda ta ometi surmatunnini armastas. See on intiimne raamat, mille homoseksuaalne põhi võib ehk aidata peategelase kirglikke pöördumisi mõista, ometi pole selles
Abiellumisele läheb väga palju raha ning lahutamine on veelgi kallim. Vanasti võis abielu lahutada ainult siis, kui ei saadud lapsi. Laste saamist peeti väga tähtsaks, kuna nad olid vabad töökäed ja abilised. Ammustel aegadel elasid mitmed põlvkonnad ühe katuse all koos ning enamasti maal. Kasvatus oli kristlik ja seega ka abiellumine väga oluline. Kes ei olnud abielus ja sai lapse, oli põlatud ja mõisteti hukka. Tänapäeval on paljud inimesed kristlikust elust võõrdunud ning ei pea oluliseks mehe ja naise vahelise seadusliku liidu sõlmimist. Minu arvates on abiellumine oluline, kuna selle sõlmimise momendil mõtlevad inimesed järele, kas nad tõesti armastavad teineteist ja see toiming muudab kooselu tugevamaks. Seaduslik kooselu annab turvalise keskkonna laste kasvatamiseks ja samas on ka heaks eeskujuks perekonnast järglastele. Pulmad iseenesest on kenad, meeldejäävad sündmused, mida paarid saavad elulõpuni meenutada
Ta proovis ausat tööd, kuid ei teeninud sellega midagi. (lk 20, 21 1. osa I ptk) Teda päästab prostituudina töötades moraali alandamisest ja liiderlikkuks muutumisest või endalt elu võtmisest usk Jumalasse.(lk 330 4. osa ptk. IV) Esmamulje Sonjast on petlik. Ta on arg, vaikne, peaaegu harimatu tüdruk ( lk 240 3. osa ptk. IV) Sonja on kõlbelisuse kehastus. Andestab Katerina Ivanovnale enda halva kohtlemise (lk 323 4. osa ptk. IV) Sügavalt usklik inimene, lähtub kristlikust moraalist, andestamisest. Ta on romaanis kristuse ideede kandja, märter, Absoluutse Headuse kehastus. Raskolnikov suudleb Sonja jalga ja neiu ehmumise peale ütleb talle "Mitte sind ei kummardanud ma, vaid ma kummardasin kogu inimlikku kannatust. (lk 327 4. osa ptk IV) Raskolnikov Sonja lähtub endast (egoist) lähtub teistest (altruist) püüab teha endale ise moraalireeglid kristlik moraal
reegleid või ei teinud tööd korralikult siis ta toodang hävitati. Tsunft ei lasknud liikmetel rikastuda ega laostuda vaid kontrollis kõike väga täpselt. Tsunfti jälgis oldermann. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus. Kogu toorainegi muretseti tavaliselt tsunftile korraga. Skraa(tööliste põhikiri) määras õpipoiste ja sellide arvu. Lisaks keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Õpipoiss Pidi olema sündinud kristlikust ja ausatest vanematest. Õpipoisiks mindi 7- aastaselt , sest õpiaeg oli üsna pikk. Lihtsamatel erialadel oli 2-3 aastat ja keerukamatel oli 10- 12 aastat. Esimestel aastatel kasutati õpipoissi peamiselt mitmesugustel abitöödel, ameti õppimine algas alles hiljem. Meistril võis olla korraga 2 õpipoissi. Meister ei võtnud poissi, kes vastu ei pidanud oli laisk või ebaaus. Õpipoisil oli katseaeg
tõlgete ja islamiõpetlaste tööde vahendusel. Kes oli Sinu arvates tuntuim araabia teadlane? Millega ta on tuntuks saanud? Ibn Sina oli arst, filosoof ja poeet.Oli paljude võimukandjate ihuarst.Kirjutas nii araabia kui ka pärsia keeles entsüklopeedilisi teoseid filosoofiast ja loodusteadusest.Kirjutas ühe Euroopa tähtsaima arstiteaduse käsiraamatu ,,Arstiteaduse kaanon''. 5. Mille poolest erineb islami kunst (kujutav kunst, arhitektuur) kristlikust kunstist? Islamis on tabuks Muhamedi ning ka mõnede talle lähedaste isikute nägude kujutamine kunstis. Kristlikutel kirikutel on hästi kõrged tornid , aga moseedel on kuplid.
ohutum ning mis üldkokkuvõttes edendaks kaubandust. Ühiskonna arenemise jaoks oli see vägagi vajalik, kuid usu pealesurumine tekitas suuri mässe. Viimased rahvad, kes alistati olid semgalid 1290. aastal. Ei usu, et nemad nüüd kõige tugevam rahvas oli, vaid nemad asusid kõige kaugemal lõunas. Peale rahva ristimist hakati ehitama kirikuid ning loodi kirikukihelkonnad. Loodeti võita rahva usaldus jumalateenistustega ning õpetustega kristlikust vaimust, mida jagasid preestrid. Ristisõja lõppedes hakati ristisõdadega vallutatud regiooni nimetama Liivimaaks. Keskajale kohaselt tulid nüüd maad jagada ning Liivimaale üritasid käppa peale saada piiskopid, Saksa ordu ning Taani kuningas. Loogiline oleks, et nii mitmete jõududega maal toimub killustumine. Kuid tegelikult, mingi side jäi maakondade vahel alles ning eestlased suutsid võimuvahetust ära kasutada Jüriöö ülestõusu näol.
Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jordan on öelnud, et maailma valdab kriis, mis on tugevalt seotud eetiliste puudustega. Ühiskond vajab palju enamat kui uusi seadusi. Muutuste tegemiseks on vaja probleemi tunda. Milles seisnevad eetika- ja moraaliprobleemid ühiskonnas? Tänapäeva maailm on üles ehitatud kristlikele väärtusele. Nii meie käitumisnormid kui ka seadused on mõjutatud 10 käsust. Üha enam on inimkond hakanud eemale liikuma kristlikust moraalist. 10 käsku keelavad abielu rikkuda ja võõrast vara himustada. Täna ei ole see õpetus inimestele tähtis, sest levinud on lahutused ja truudusetus. 2012. aastal sõlmiti 5900 abielu, kuid lahutati 3100. Üle poolte abieludest ei jää püsima, see näitab, et inimkond on eraldunud headest kristlikest tavadest. Tänapäeva maailmas ei ole enam kohta püsivatele vanadele õpetustele. Kiire elutempo ei luba peatuda vanal, mis pole elutähtis. Vandest väärtustest
Vahiteenistus linnamüüril Sõjaline kaitse Maksude maksmine Osavõtt linnale vajalikest töödest 2. Rae õigused ja raehärraks saamise tingimused. Mõistis kohut linnakodanike üle Linna ja kodanike heakorra eest hoolitsemine Linna kaitsmine, suhted teiste linnadega Kontrollis kauplemist, käsitööd Maksude kogumine Raehärradeks olid ainult jõukad, rikkad ning abielus kaupmehed. Pidid olema sündinud kristlikust abielust ning omama kinnisvara. 3. Mis on tsunft? Kuidas tsunft abistas oma liikmeid? Kuidas pidurdas tootmist? Tsunft on käsitööliste ühendus erialade kaupa. Tsunfti liikmed tootsid ühiselt toorainet. Liikme surma korral abistati matustega, toetasid tsunftiliikmete perekondi. Tehti ühisüritusi Kehtestati kindlad piirid, mida toota ja kui palju. Takistas/ piiras konkurentsi. Kindlad tööajad. Reklaam oli keelatud. 4
Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, mis määratles ka tsunfti hierarhia- õpipoiss, sell ja meister. Keskaegse tsunftikorralduses oli oma range kombestik, mida süüa, kuidas riietuda jne. Seepärast ei olnud ka uuendusi. Tsunfti kuuluvate käsitööliste elu oli pisiasjadeni kindlaks määratud. Kui algselt saadi väga kergelt õpipoisist selliks ja sellist meistriks, siis juba 14. sajandil muutus see palju keerulisemaks. Õpipoisiks võetud nooruk pidi olema sündinud kristlikust abielust. Õpipoisi isa maksis kinni kõik kulud ja ostis vajalikud riided. Toit saadi meistrilt. Õpiaja edukalt läbinud sai noorukist sell. See toimus läbi kindla tseremoonia. Selli tööpäev oli pikk 14- 16 tundi. Seega polnud sellil peaegu ültse vaba aega. Meistriks saamine oli aga veelgi keerulisem. Kõigepealt nõuti meistritöö ehk sedöövri esitamist. Sellele lisandus veel suur meistrimaks tsunftikassasse. Kandidaadil tuli
luulevormis Vanemast Eddast. Noorem Edda on säilinud mitmetes käsikirjades, neist seitse tähtsamat pärinevad 14.-17. sajandist. Kui Vanema Edda käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri Edda Islandil laialt tuntud. Esialgu arvati, et Snorri ammutas oma materjali Vanemast Eddast, nii hakatigi neid eristama kui nooremat ja vanemat. Mõlema Edda materjal pärineb suulisest rahvapärimusest ja on mingil määral mõjutatud kristlikust maailmapildist. Noorem Edda koosneb 4 osast: proloog, Gylfaginning, Skáldskaparmál ja Háttatal. Proloog kirjeldab maailma loomist Piibli legendide kohaselt ja muistsete pealike saabumist Troojast Põhjamaadele, kus neid hiljem hakati pidama jumalateks. Gylfaginning annab ülevaate Skandinaavia mütoloogiast, vormiliselt kujutab see edast kahekõnet müütilise Rootsi kuninga Gylfi ja Odini vahel. Skáldskaparmál on kahekõne merejumala Ægiri ja luulekunsti jumala Bragi vahel, milles
suhtlemiseks, nn. vahelüli, mis kandis edasi Jumala sõna. Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Piisavalt palju tegevust terveks eluks. Sünnist surmani ning nii kogu aeg. Neid aga, kes kirikule kuuletuda ei soovinud või kaldusid kõrvale kristlikust õpetusest, ootas karm karistus, mida tol ajal nimetati inkvisitsiooniks. Ketserid protesteerisid eelkõige kiriku rikastumise ja ilmaliku võimu taotlemise vastu, selle eest neid loomulikult ka vihati. Inkvisitsioonikohuse käigus püüti välja selgitada ketsereid ja nõidasid, neid üle kuulata ning vajadusel karistada tuleriidal. Tuntud inkvisitsiooniohver 15. sajandist on prantslanna ja kangelane Jeanne d´Arc, kelle alatu kohtuprotsess lõppes traagiliselt nii neiu enda kui ka kõigi
lahkas laipu. Francesco Petarca pärast antiikaega, esimene poeet keda loomingu eest avalikult pärjati. Luule-sonetid armastatud Laurale ja eepiline poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest, kui ka proosas kirjutatud vana-rooma riigimeeste elulood Giovanni Boccaccio kuulsaim teos "Decameron", kirjutatud katkujärgsetel aastatel Dante Alighieri esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More inglise humanist, "Utoopia" William Shakespeare "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj Kopernik jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje
ülerahvastatus. Sellega kaasnesid sotsiaalsed pinged. Muidugi ei olnud elu linnas täiesti turvaline, ka keskajal tegeleti erinevate pettuste ja vargustega. Linnas hakkama saamine ei olnudki niiväga lihtne. Kodanikud pidid tegema tööd. Linna elama tulnud talupojad pidid ametit õppima. Esiteks, talupojad pidid kõigepealt minema meistrite juurde õpipoisteks. Ka õpipoisiks saamisega oli keerukusi, nimelt, kui talupoeg ei olnud pärit kristlikust abielust, oli tal raske saada õpipoisiks, ja seda raskem leida tööd ja teenida elatist. Siiski olid talupoegadel ka eelised. Nimelt, talupojad olid harjunud tegema tööd ja kandma enda peal koormisi. Maa, mida talupojad harisid, kuulus isandale. Talupojad pidid maksma isandatele maarenti. Raha said nad aga linnas oma toodanguid müües. Nii oli talupoegadel võimalus jõukaks saada, ning seega end oma isandalt vabaks osta
Teos väljendas Aadama monoloogi. Teine tuntuim teos oli „Miserere“. See on aastal 1989 Arvo Pärdi poolt loodud teos koorimuusikale. Pärt pühendas selle teose Paul Hillerile ja Hillard Ensemblele. Selle pikkus on 35 minutit. Teos on üles seatud kahel liturgilisel hümnil Misererel ja Dies irael. Teos algab korduvate armupalvetega, mida seovad sügavad pausid ja trummimäng. Iga trummimänguga algab uus salm, kui koor laulab kõige hirmutavamaid sõnu kristlikust liturgiast. Kolmas tuntuim teos oli „Tabula Rasa“. See on aastal 1977 Arvo Pärdi poolt loodud kontsert kahele viiulile, klaverile ja kammerorkestrile. Teose pikkus ulatub 27 minutini. Teoses on kaks liikumist - „Ludus“ ja „Silentium“. Arvo Pärt lõi selle teose Eri Klassi palvel, kes palus tal luua teose saateks Alfred Schnittke’s Concerto Grosso’le. Esimene liikumine „Ludus“ sisaldab vaheldumisi hetkeid vaikusest, seejärel laienedes muudatuste kaudu, mida on kokku 8
olema küll. Ei kaubeldud vaid turul, aga linnaväravates või töökojas, vb ka kaupmehe enda kodus Meistriks saamine ÕPIPOISS kristlikust abielust ausate vanemate laps õpiaeg 2-12 a. (meistrile pikem aeg kasulikum) vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, meistrilt söök osales abitöödel meistril tavaliselt 2 õpipoissi SELL selliks saadi tseremooniaga, mille osaks oli jooming igal meistril tavaliselt 2 selli tööpäev 14-16 tundi
maapeale laskuda. Teatrid olid tohutu suured, näiteks ateena teater mahutas 17000 inimest, kuid Megalopolis mahutas 44000 vaatajat. Etendused olid tasulised, kuna Ateena riik rentis teatreid ka eraisikutele, kes pidid hoolitsema remondieest. Kesk...... Oluline osa linnakirjanduses moodustas draamakirjandus, mis arenas eriti intensiivselt 13.saj. Keskaja näidendid kujunesid välja kristlikust liturgiast. Esialgu toimusid teatri etendused kirikus, kuid hiljem kandus etenuds kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakile. Liturgilisi näidendeid mängiti kogu euroopas. Alguses olid need ainult preestritele ja kooripoistele, kuid pärastpoole lülitusid mängu ka lihtkodanikud. Esimene teadaolev esinemine lossisaalis on 15.sajandil Hispaanias. Keskaja teater oli lihtne, kuid kui hakkasid välja kujunema remargid, siis hakkasid lavastused küllalti keeruliseks muutuma
poolele, ainult Itaalia sai rängalt kannatada. Renessanss ja humanism · Leonardo da Vinci (1452-1519) oli Itaalia teadlane ja renessansiajastu maalikunstnik. Kuna ta oli edukas kunstnik, onti talle luba lahata laipu, et keha täiuslikult kujutada. · Dante Alighieri (1265-1321) oli Itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Üks kuulsamaid renessansi poeete. Tema suurteos on ,,Jumalik komöödia". See andis ülevaate kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. · Francesco Petrarca (1304-1374) Oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet ja teadlane. Ta oli esimene poeet, peale antiikaega, keda loomingu eest avalikult pärjati. Tuntuks sai ta tänu luule sonetid ja eepiline poeem. · Goovanni Boccaccio (1313-1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Tema kuulsaimaks teoseks on ,,Decameron". See mõjub
tähtsamaid arstiteaduse käsiraamatuid 3) Muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd" - Pärsia, Egiptuse ja Bagdadi lood, millest tänapäeva uurijad võivad midagi välja lugeda tolleaegsete veendumuste ja uskumuste kohta Kes oli Sinu arvates tuntuim araabia teadlane? Millega ta on tuntuks saanud? Ibn Sina oma arstiteaduse käsiraamatuga ,,Arstiteaduse kaanon". 4. Mille poolest erineb islami kunst (kujutav kunst, arhitektuur) kristlikust kunstist? Moseedes ei olnud paktiliselt üldse pilte, neid kaunistati kiriornamentikaga, sest kardeti, et pildid juhivad usklike tähelepanu Jumalalt ära. Kristlased aga vastupidi kaunistasid kirikuid just Jumala piltidega.
Püha Patrick Lääne-Prantsusmaalt, 5. saj. Rajas mitu kloostrit, pööras olulise osa ristiusku. · Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas. · Briti saartest sai oluline lähtekoht misjoniks germaanlaste hulgas. Briti mungad rajasid Frangi riigis kloostreid, aastatuhandevahetuseks olid Skandinaaviast lõuna pool olevad germaani rahvad ristiusku pööratud. · Briti kloostrikultuur huvitus ladinakeelsest kristlikust kultuurist ja keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest. · Iirimaal kujunes keldi kirjakeel. · Beda Venerabilis Põhja-Inglismaa kloostri abt, munk. Kirjutas ladinakeelse ,,Inglise rahva kiriku ajaloo". · Dionysius Exiguus Itaalia munk, 525. a arvestas välja Kristuse sünnidaatumi, eksis veidi kuid tema daatum jäi kasutusele. · Karolingide renessanss · Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu.
inimeste hobiks või kindlad spetsialistid koonduvad kokku ning loovad ühise gildi, mida toetatakse. Mina näen ennast tarbekunstnikuna, kes tegeleb käsitööga. Võrreldes varasema ajaga on tänapäeval meistiks saada hulga lihtsam, nimelt saab koolis omandad endale meistri hariduse kiiremini kui varem. Varasemal ajal oli kolm etappi, et saada meistriks- õpipoiss, sell ja siis meister. Et õpipoisiks saada, pidi olema kristlikust abielust ausate vanemate laps ning pidi olema ka käändaja, kes maksis äparduste eest. Õpiaeg kestis 3-5 aastat (juveliiridel 7 aastat). Kui test oli läbitud, siis sai selliks. Sell võis valida ise endale meistri, kelle juures töötas tasu eest ja tuli läbida rännuaastad erinevate meistrite juures ning selli tööpäeva pikkus oli 14-17 tundi. Sell oli vaba inimene ja ta võis kanda relva ning osa võtta linna kaitsmisest ning vabad olid pühapäevad ja usupühad
*Ristosõja põhjused ja eellugu Ristisõjad kasvasid välja, sest paavst tahtis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõdu oma usuliste kui poliitiliste vaenlaste vastu. Paavst lootis ristisõdadest kahekordset kasu: *suurendada paavsti autoriteeti *suunata kristlikust maailmast ja kiriku varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused elujärje parandamiseks.Itaalia kaubalinnad nt Pisa,Veneetsia soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades olid läbisegi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada Jeruusalemm, seal oli Püha Haud(oli muhamedlaste käes) ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. 1095. Aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles appi muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama
Abieliideaaliks seatakse abikaasade võrdus ja sõprus. Romaan kireljdab ka õrna ja õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist, kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Loomades ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid mängu ka lihtkodanikud. Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi
Benedictus Nursiast rajas tähtsaimaks kloostriks kujunenud Monte Cassino kloostri. Tema reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja distsipliin. Ei tohtinud uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli isekusest täielikult lahti öelda, loobuda omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Briti kloostrikultuur Briti kloostrites tegutsevad mungad (õpetlased) huvitusid ühteaegu nii ladinakeelsest kristlikust kultuurist kui ka keldi keeles talletatud kohalikest pärimusest ja püüdsid neid ühtseteks tervikuks lõimida. Briti saartelt sai alguse ka ristiusu levitamine ehk misjon. Vaimulikud ordud Benediktiinid: · Varaseim munga- ja nunnaordu. · Rajaja Püha Benedictus Nursiast 529. aastal. · Peamine polnud mitte eraldatus ja üksindus, vaid elu korraldatus ühiskonnas. · Monte Cassino klooster. Tsiterlased:
Modernism>>moderne. Modernistlik oli kõik, mis vastandus traditsioonilisele. 19saj teisel poolel arenes teadus palju. Seletati teaduslikult väja inimese põlvnemine, avastati pärilikkuse seadus. Avastati elekter, radioaktiivsus. Suured tehnikasaavutused nagu sisepõlemismootoriga auto, fotograafia leiutamine jne. Moes olid muutused, kultuuris, tehnikas, teaduses.. tekkis uus elurütm. Suurlinnade teke. Einsteini ja Freud. Kiriku olulisus vähenes. Kristlikust kasvatusest sai vabakasvatus. TEADUS VIIB TÄIUSE POOLE. Teadusest ei tohi kuj inimkonda hävitav teadus. Futurism: Tekst katkendlik, keeruline, võõrsõnaderohke, tekitas võõristust. Loobuti omadus-ja määrsõnade kasutamisest. Taheti loobuda kõikidest piirangutest. Luules: hüüatused, käsklaused, väljajättelisus, argoo ja tänavakeele kasutamine. Kõik pidi olema julm ja agresiivne. Sürrealism: loomingu aluseks unenäod, ebareaalsed nägemused. Eitati loogikat, traditsioone,
initseerimiseks. Teisel pool aga areneb eraldi saatanakummardajate liin omaenda dünaamikaga. Satanismi juured on Iisraelis, kus võõras oli sama mis vaenlane ja polnud mitte mingi bestia, vaid üliinimlik olevus. Kokkuvöttes on eksplitsiitne satanism Lord Byroni ja Anton LaVey konstiueeritud. Üks (ennast) loov isiksus on heterogeenne. Saatan on kui etikett ja esteetiline stimulatsioon üksikute isikute enesejumaldamiseks. Üks eksplitsiitne satanist ei taha kristlikust religioonist inspireeritud Saatana kummardamist, sest ta näeb ennast ise Saatana kujulisena. Ühiskond üldiselt kujutab endale ette, et satanism on see, mida meediad levitavad ja ootusi rahuldavad, mis teatud symbolitega seotud on. See fenomen liigub massipsühholooga nivool. Selline pilt satanistidest on tulemus mitte satanistide ja teiste interaktsioonist, vaid on üks peegeldus, kus ühiskond ise ennast ära tunneb.
näitlemisega kohalikus töölisteatris. Teatrihuvi säilis tal kogu elu ning tema kirjutas näidendi ,,Arusaamatus". 1930. aastal (17-aastaselt) nakatus Camus tuberkuloosi, mis tegi lõpu ta jalgpalluri karjäärile. 1934. aastalabiellus Camus Simone Hiéga, kellest ta ka kaks aastat hiljem lahutas. Põhjuseks oli Simone morfiinisõltuvus. 4 Ülikooli lõpetas ta alles 1936. aastal, (haiguse tõttu) diplomitööga kreeka- ja kristlikust mõttest Püha Augustinuse ja Plotinose filosoofilistes kirjutistes. Tal olid suurepärased plaanid jätkata oma akadeemilist kaejääri aga seda rikkus järjekorde tuberkuloosihoog ja selleks ,et seda ravida, pidi Camus viibima Prantsuse Alpides. 1935 38 juhtis ta de l'Equipe teatrit Alzeerias. 1937. aastal ilmus Camus' esimene esseekogu "L'ENVERS ET L'ENDROIT". kus ta kirjeldab oma noorusaastaid Alziiris. 1938. aastal kolis Camus Prantsusmaale,kus tegi tööd reporterina ja
Ise ollakse selles alaealisuses süüdi, kui põhjuseks pole aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta." "On nii mugav olla alaealine. Oleks mul aru asemel raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane, minu enda asemel kirjutaks mulle eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end üldse vaevata." 1740 ütleb üks autoriteetne leksikon: "Filosoof on inimene, kes oma vabaduse-usus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustustest ja kristlikust elust." "Filosoof tähendab inimest, kes ei keela endale midagi ega austa ka mingeid piiranguid." Valgustust iseloomustab niisiis usk mõistuse kasutamisse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida. eejuures on iseloomulik distantseerumine traditsioonist ja autoriteedist. Ülistatakse vabadust ja kõigile küsimustele mõistuspärase lahenduse leidmist. 1600 a.paiku läheb inglise (criticism) ja prantsuse (critique) keeles ladina keelest võetuna käibele mõiste kriitika
teaduslikke teoseid. Tervishoid-põetati raskelt haigeid inimesi, nad oskasid ravida, sest tegemist oli kõrgelt haritud inimestega Sotsabi- pakkusid elamispinda paljudele abivajajatele. Majandus- osad kloostrid olid eeskujulikud põllumajandus suur ettevõtted, toodeti veini ja kasvatati viinamarju. 17.Ristisõjad. Ristisõdade põhjused ja eellugu *ristisõjad pidid suurendama paavsti kui Põha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. *ristisõdades oli nagu paljudes teisteski keskaja massiliikumistes segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha.:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. I Ristisõda 1096-1099 II Ristisõda 1147-1149 III Ristisõda 1189-1192 IV Ristisõda 1202-1204
eest) mis määratles hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Sageli oli tsunftil oma kabel või koguni kirik. Moodustas ka omaette sõjalise organisatsiooni. Toimusid ka tsunftide kokkutulekud joodud. Tsunftijänes- isik, kes töötas aadliku majas oskustöölisena ja salaja müüs oma kaupa edasi. · Tsunftimeister- igal oli mitu õpipoissi, kes elasid nende juures ja kuuletusid oma ülemusele. Keskaja lõpupoole pidi õpipoiss olema sündinud kristlikust abielust. Pidi õppima 2-5 aastat. Sellid rändasid mööda teisi linnu või riike ja kogusid kogemusi seal tehtavaga. Et saada meistriks, pidi tegema lõputöö. Lõpuks tuli kandidaadil korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus, mis oli väga kulukas. Et alustada tööd meistrina, pidi olema veresugulus senise meistriga või abiellumine tema perekonda. · Ühe linna käsitöötsunftid Väikegild. Kaupmeeste ühendus tavaliselt Suurgild. Vallalised kaupmehed-
Mis oli varasemast tuttav?..................................................................... 3 6.Mida saad kasutada igapäevaelus või töökohal?......................................................................3 7.Minu arvamus raamatust!.........................................................................................................3 2. SISSEJUHATUS Valisin raamatu pealkirjaga Tingimusteta armastus. See raamat räägib kristlikust kasvatusest lapsevanematele. Raamatus on palju näiteid nii autori kui ka tema tuttavate lastest. Raamatus analüüsib autor, kuidas peab õigesti last kasvatama, mis on distsipliin, millised on õige ja ebaõige armastus. 3. KAS OLED NÕUS AUTORI SEISUKOHTADEGA? Selles raamatus on palju õpetussõnu lapsevanematele, kellel on probleeme laste kasvatamisega. Raamatus on toodud palju näiteid, mida on ka korralikult analüüsitud. Paljud
õõnestama. Ning ennäe! Talad, milledel seisis kogu mõttetöö, lõid kõikuma. Absoluutselt kindel alus jäi parimal korral ainult relatiivselt kindlaks. Seal me nüüd oleme: teadusel on veel ainult praktiline tähendus, mitte rohkem. Seda teavad ameeriklased kõige paremini. Nemad tapavad autodega rohkem inimesi kui ühes eurooplastega Maailmasõda pidades ja nemad ehitavad kahesajakordseid maju, aga oma hinge ja vaimu ankrupõhja otsivad ,,kristlikust teadusest". Nagu inimlik teadus muutus absoluutsest relatiivseks, samuti sündis ka inimliku kõlbelisusega. Inimmõistus lõi kategoorilise imperatiivi, aga see langes või paindus ühes teiste taladega, milledele tugenes inimlik teadus. Kategoorilisest imperatiivist sai parimal korral harilik imperatiiv, mis polnud enam käsuks kogu inimkonnale, vaid ainult käskijale endale. Samuti sündis kirjanduses ja kunstis. Inimene uuris läbi vana Kreeka ja Rooma loomingu, niipalju kui
neid sõnu kui asju endid. STALIN oli jumalikustatud trükitäheline väljahüpe keelelisest reaalsusest, sakraliseeritud sõnadest olulisim. Sõna STALIN oligi totaalne stalinism, realiseerunud Stalin. See ei ole eriti oluline, et Stalinist räägiti kui üliinimesest, peaosa oli nimel. Nimi on hävimatu substants. Ka judaistlik-kristliku isajumaluse puhul on psalmide peategelane mitte ta ise, vaid Jehoova nimi. Stalinistlik kirjandus on selgelt antikristlik - sõltub vormiliselt kristlikust kirjandusest, kuid pöörab selle pea peale. Inimeste allausrutud religioosne kiindumus suunati otse Stalinile. 1955, kaks aastat pärast Stalini surma ja "Stalini" kirjutamist pöördub Smuul Nõukogude Liidust ära, tahab mujale, kirjutab vihasest ja nõmedast 'ministrist', loomingusse sugenevad vastandite ühendused (valge pimedus, surma metafoor).
suutnud inimesele kinkida, sest kui kõik käiksid ringi, olles kibestunud ja murest murtud, mis saaks siis meie maailmast? E. H. Porteri romaan ,,Pollyanna" räägib tüdrukust, kes oli kogu aeg rõõmus. Ta leidis alati igas olukorras midagi, mille üle rõõmu tunda. Pollyanna oli võimeline manama naeratuse ka kõige tõrksama ja õelama inimese näole. Kui kõik inimesed hakkaksid mängima Pollyanna ,,rõõmumängu", ei oleks kellelegi ükski anne enam koormaks. Kui vaadelda elu kristlikust vaatepunktist, siis on veel olemas ka nn. vaimuanded, mida Jumal annab neile, kes on Kristuse oma päästjaks tunnistanud. ,,Nii antakse ühele Vaimu läbi tarkuse sõna, teisele aga tunnetuse sõna sama Vaimu kaudu; teisele antakse usku samas Vaimus, teisele andeid terveks teha samas Vaimus, teisele vägevaid tegusid, teisele prohvetlikku kuulutamist, teisele vaimude äratundmist, teisele mõnesuguste keelte kõnelemist, teisele keelte tõlgitsemist
mittetööstuslikkus, heategevus, sotsiaalne - moraalne pieteet, tagasihoidlikus, mõõdukus tasakaalukus, kokkuhoidlikus (eelkõige inimsuhete mõttes, aga ka majanduslikult), argipäevane elustiil aga ka rohkem inglasliku tagapõhjaga õiglus, iseseisvus, energilisus, jõulisus; · Töö on väärtus omaette ja ainus aktsepteeritav viis oma heaolu parandamiseks. Konservatiivse töö-austuse juured on osalt seotud ka protestantliku töö-eetikaga, mis tuleneb kristlikust moraalist. Töö pole ainult vahend rikastumiseks, vaid ka tingimus, et olla moraalselt täisväärtuslik inimene. Traditsiooniline, paljude arvates aegunud, ent siiani elujõuline vaade on, et mees on põhitöö tegija (palgasaaja) ja naise roll on kodutööd ning lastekasvatamine perekonnas.
Vastus: Temaatikalt on narrikirjandus mitmekesine, valdavalt naerdakse välja rumalust. Pärast trükikunsti leiutamist levis narrikirjandus laialt odavate rahvaraamatutena, eriti Saksamaal. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi vahendusel jõudsid seal eesti lugejateni näiteks kilplaste-lood. Kuidas üks kilplane oma hobust tahtis säästa, see aga ikkagi otsa sai, kuna peremees kilplaste au püüdis päästa. 9.Kuidas tekkis keskaja teater? Vastus: Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Seega tekkis keskaja teater uutel alustel. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente (muusika,laul,dialoog,kostüümid,vahel ka rekvisiidid). Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirkiuesisele platsile, sealt linnaväljakule. 10.Liturgiline draama-mõiste + iseloomulikud jooned. Vastus: Liturgiline draama- otsene piiblitekstide illustratsioon. Piiblist võetud tekst oli
o – o Hukkus inimesi o + Maa laastati Eesti sai osaks Juhid võõra võimu poolt kristlikust euroopast Kaotati vabadus Sisenemine euroopa Eesti alade loomulik kultuurimaailma areng pidurdus – Tehnilised uuendused kultuuriline areng ja
Milline looming? Loomingus avaldub keskaegne maailmavaade. "Väike ja Suur testament" - suhtub nendes teostes kõigesse, ka iseendasse irooniga. Räägib kannatustest ja armastusest. Ülistab viina ja joodikuid. Räägib palju ka surmast. Esimene keskaegne autor, kes päärab tähelepanu inimse isiksusele. Püüab iseennast tunnetada ja tundma õppida. Sillutab oma loominuguga teed renesanssi, kus inimene tõuseb esiplaanile. Näitekirjandus Kujunes välja kristlikust liturgiast. Esialgu toimusid teartaliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt edasi linnaväljakule. Alguses olid ned kirjutatud ettekandmiseks preestlitele ja koorpoistele, hiljem ka lihtkodanikele. Teatritekstid muutusid ajajooksul keerukamaks, nagu ka lavaseadmed. Lavastused pidid olema tõetruud, laval olid ka elusad loomad, näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Saatels oli instrumentaal või vokaalmuusika.
annaabi.ee 
