Ristisõjad
kasvasid välja sellest, et katolik kirik püüdis haarata enda kätte
kristliku maailma juhtohje. Ristisõdu oli kokku kaheksa ja need
toimusid aastatel 1096- 1291 . Need olid katoliku kiriku poolt
organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt organiseeritud
sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku
kultuuriruumi kaitseks. Eesmärgiks oli Palestiina vabastamine islami
võimust. Sõjad pidid suurendama paavsti ja Püha Peetruse
mantlipärija autoriteeti ning suunama kristlikust maailmast ja
kirkiku valdustest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Heidi Haga
Õppematerjali autor
Mis olid ristisõjad,millal need aset leidsid ja miks need aset leidsid? Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Ristisõjad ehk ristiretked toimusid 11.-13. sajandil , mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, aga ka paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjuseks oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma (palverändurid). Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama
RISTISÕJAD Ristisõdade põhjused ja eellugu *ristisõjad pidid suurendama paavsti kui Põha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. *ristisõdades oli nagu paljudes teisteski keskaja massiliikumistes segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha.:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. I Ristisõda 1096- II Ristisõda 1147- III Ristisõda 1189- IV Ristisõda 1202- 1099 1149 1192 1204 *Eesotsas Lotringi *Pr kuninfas Louis *Ajendiks *algataja paavst hertsog Gottfroed VII ja Saksa Jeruusalemma InnocentiusIII(Oli setud ka Eesti-ja Liivimaa Buillonist j
Ristisõdades oli segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada jeruusalemmas asuv püha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privilege. 1. Ristisõda Alates 1096.aasta hilissügisest hakkasid üksteise järel Püha Maa poole liikuma juba elukutseliste võitlejate üksused. Kokku ligikaudu 40 000 kristliku sõdalase osalusel peetud Esimene ristisõda (1096 1099) jäi ainsaks tõepoolest õnnestunud kampaaniaks ristisõdade ajaloos. Kui alatasa ühtse juhtimise suhtes tõrksad ja rivaalitsevad tõrksad ristisõdijad Konstantinoopoli alla jõudsid, tuli see basileusele halva üllatusena. Meelituste ja ähvardustega ünnestus Alexios I Kommenosel ristisõdijate juhtidelt vasallivanne võtta ja nad oma maadelt edasi suunata. Püha haua poole viival teekonnal saatis läänekristlaste väge aga edu. Teineteise järel langesid ristisõdijate kätte Edessa ja Antiookia ning 1099
14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal. Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja palvete vahel. Tsistertslased- 11.s
RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused. Lääne-Euroopas oli palju maavaldusetta rüütleid, kes lootsid saada maad ning kelle lpolnud rahu ajal väärilist tegevust
Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III ametisoleku aega (1198 – 1216). Katoliku kiriku ja selle juhi autoriteeti suurendasid ristisõjad, inkvisitsiooni loomine, kerjusmungaordude ja vaimulike rüütliordude rajamine. Osa Euroopa ilmalikest valitsejatest (n Inglise kuningas Richard I Lõvisüda) andis paavstile isegi vasallivande. Paavstide mõju hakkas langema alates 14.sajandist. Sellele aitasid kaasa ristisõdade sõjaline läbikukkumine ja Püha maa kaotamine moslemitele, kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke, paavstide nn Avignoni vangipõlv (1309 – 1378 olid Rooma paavstid prantsuse päritolu, resideerusid Avignoni paavstilossis Prantsusmaal ja olid sealsetest kuningatest sõltuvuses) ning segadused paavstide valimisel 14.saj lõpul. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer
reformida. Kõik see valmistas ette pinda suurele usupuhastusele e. reformatsioonile. 8. Ristisõjad: põhjused ja algus; sõdade tagajärjed/tulemused, mõju kultuurile ja väärtushinnangutele. Ristisõdadeks nimetatakse kõiki katoli kiriku poolt organiseeritud kristlaste sõjakõike paganate vastu. Näiteks ristirüütlite sissetung Baltimaadesse 13.sajandil. Ristisõdade kitsam tähendus: Lääne-Euroopa feodaalide vallutused Lähis-Idas 1096-1270. Ristisõdade põhjused: · Jeruusalemmas asuv Kristuse haud oli moslemite käes ja see tuli vabastada. · Paavsti soov saada uusi maavaldusi ja demonstreerida oma võimu, ettekäändeks toodi paganate ristimine. · Ristisõdijate soov saada rikkusi, uusi maid ja privileege (võlad tühistati, patud anti andeks jne)
Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse, ülemailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ida- ja läänekristlus on eraldi tänapäevani. Ristisõdades olid vastakuti kolm tsivilisatsiooni läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants ning nende kõigi vahel süvenes vaen. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. Samas iga konflikt on kontakt. Ristisõdade käigus õppisid erinevad kultuurid üksteist lähemalt tundma. By Oll©®TM 2004 ÜLIKOOLID JA TEADUS o Pärast barbarite sissetunfi Rooma riigi aladele oli hariduse ja kogu kultuuri järsk langus o 7 "vaba kunsti"-grammatika, retoorika,dialektika(triivium),aritmeetika,geomeetria,astronoomia,muusika(kvadiirium)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid