Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid.
Kriminaalseadus seletab ja põhjustab selle valdkonna. Miks seda võetakse vastu sellisena? H. Göpperger: kriminaalõiguse reform. Kriminaalpoliitika on teadus kriminaalõiguse reformimisest. Kriminaalõiguse reformi dogmaatiline põhjendamine- karistamine on kuriteo eitamine. Kannatanu afekt- peab leidma rahu, kui riik karistab kuritegejat kuritegevuse eest ning see peab olema range. 3) seob kriminaalpoliitika kriminoloogiaga. Need on väga sarnased teadused. Kriminoloogia - teadus kuritegevusest, on empiiriline teadus, mis püüab olla õiguspoliitiliselt neutraalne. Garapalo 1885. a kasutas esimest korda kriminoloogia mõistet. Lobmraso 1876. a - modernse kriminoloogia lähenemine. Kriminaalpoliitika on väärtusteadus, ei ole neutraalne. See ongi vahe kriminoloogia ja kriminaalpoliitika vahel. Kriminoloogia arusaam - kui komplektne ja üldistatud teadmiste kogum kuritegevusest, mis tuleneb kriminoloogia teadusest. Teadmiste kogum koosneb 2 poolest:
vahekorraga. Iga üksik kriminaalteadus jõuab oma tunnetustegevuses ja arengus varem või hiljem arusaamisele, et midagi olulist jääb tema haardeulatusest väljapoole. Samal ajal mõistetakse, et nimelt see on oluline. Hõlmamaks konkreetsete kriminaalteaduste uurimisorbiidist välja jäävat, kuid kuriteo ning kuritegevuse adekvaatse tunnetamise seisukohalt tähtsat nähtuse- ning probleemiringi, ongi tekkinud ja arenenud kriminoloogia. Ta on metateadus kriminaalteaduste jaoks. Ta uurib probleeme, mis on iga üksiku kriminaalteaduse aspektist fundamentaalsed. Sotsiaalteadusena on kriminoloogia tihedalt seotud teiste sotsiaalteadustega nii uurimisvaldkonna kui meetodite kaudu (võtab üle saavutusi ja pakub teistele väärtuslikke andmestikku uuritavate sotsiaalsete süsteemide anomaalsete seisundite kohta). Sarnane on seos ka hingeteadustega. Kriminoloogia klassikalised koolkonnad normativism ja positivism
Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbivad inimtüübid 1960ndate ameerika uuringu järgi: Homoseksuaalid, prostituudid, narkomaanid, radikaalid, kurjategijad, petturid, ametialase karjääri valinud naised, ateistid, usklikud, pensionärid, noorsugu, hasartmängijad,
.......................................................................................................73 Resume.........................................................................................................................................74 3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata
............................................................................... 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus .......................................................................................................... 6 1.4 Kurjategija isiksuse erilisus .............................................................................................. 7 1.5 Intelligentsus ja kriminaalne käitumine ............................................................................ 7 1.5.1 Kurjategijate vaimne võimekus ................................................................................. 7 1.5.2 IQ ja kriminaalse käitumise seosed ........................................................................... 8 1
Kurjategijate koljuluu on eriline ja selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele. Psühholoogiline teooria: Sigmund Freud - Nägi hälbivuse põhjusi indiviidi sisekonfliktides. - Peamine meetod: inimese alateadvuse uurimine. - Kuritegu pannakse toime siis, kui alateadvus väljub superego kontrolli alt. Kurjategija psüühikas ei peitu tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad · Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad · Subkultuuriteooriad Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim.
vähe õiguspsühholoogia valdkonnas kasutatud. Selle põhifunktsioon on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks, oluliste tunnetusteoreetiliste ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide tõstatamine ja lahendamine. Filosoofilist kriminaalpsühholoogiat iseloomustasid kuni 20. sajandi alguseni järgmised aspektid: · Kriminaalpsühholoogia oli liialt seotud psühhopatoloogiaga, st kurjategija käitumises nähti eelkõige haiguslikkuse ilminguid. Tulemuseks oli see, et normaalse vaimselt tervete kurjategijate isiksuse ja psüühika uurimine jäi tagaplaanile. · Loodeti luua mingit erilist kurjategija psühholoogiat, nähes kriminaalses käitumises väga erilist käitumist oma kindlate seaduspärasustega. Tegelikult peab kurjategija käitumine olema seletatav üldiste psühholoogiliste seaduspärasuste kaudu, sest kurjategija on
kasvutendents mida kiiremad ja olulisemad on muudatused, seda märgatavam on kuritegevuse kasv (Ginter & Kaugia 1998: 256). Lähenemine kuritegevusele kui normaalse ühiskonna normaalsele nähtusele (Ginter 1991: 7-11) Kuritegevuse olemus Kuritegusid pannakse toime igat tüüpi ühiskonnas. Kuigi nii ühiskonniti kui ka erinevatel ajastutel piiritletakse kriminogeensuse valdkonda kuuluvalt erinevalt. Kuritegevus on tihedalt seotud elutingimustega. Kui oletada, et kuritegevus kujutab endast sotsiaalse patoloogia väljendusvormi, siis järelikult pole tegu juhusliku sotsiaalse nähtusega, mistõttu kuritegevus patoloogiana kasvab välja ühiskonna põhistruktuuridest. Kuritegevus kui normaalne nähtus Paradoksaalselt ei ole olemas paremat näidet nähtusest, millel oleks olemas kõik normaalse nähtuse tunnused, kui kuritegevusel, mis näitab stabiilselt kasvavat arengutendentsi koos ühiskonna arenguga.
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
ülesehituse poolest.Selle põhifunktsioon on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks,oluliste gnoseoloogiliste(tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste(olemisõpetusega seotud)probleemide tõstatamine ja lahendamine.Filosoofilist kriminaalpsühholoogiat iseloomustasid kuni 20.sajandi alguseni järgmised momendid: Kriminaalpsühholoogia oli liialt seotud psühhopatoloogiaga,st kurjategija käitumises nähti eelkõige haiguslikkuse ilminguid.Tulemuseks oli,et normaalse,vaimselt terve kurjategijate isiksuse ja psüühika uurimine jõi tagaplaanile. Loodeti luau mingit erilist kurjategija psühholoogiat,nähes kriminaalses käitumises väga erilist käitumist oma kindlate seaduspärasustega.Tegelikult peab kurjategija käitumine olema seletatav üldiste psühholoogiliste seaduspärasuste
Sotsioloogia alused I Loeng Paranormaalne sotsioloogia, vaimude väljakutsumine II Deviantsus ja kuritegevus · Deviantsus - hälbimine, kõrvale kaldumine nt sotsiaalsetest normidest. · Miks inimene käitub normidele vastaval? - 1. Inimene kalkuleerib kui normide rikkumisest saadav tulude, kulude suhe on väiksem kui normipärasest käitumisest saadav tulude/kulude suhe, siis inimene ei riku norme. 2. Või inimene on sotsiaalsed normid internaliseerinud, sotsiaalsed normid on saanud inimese osaks ja käitub nendele normidele vastavalt
Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus
2 Tihti aga ei täida karistus oma eesmärki: vanglast vabanenu ohustab taas inimeste turvatunnet ning ei karistusõigus ega riik suuda sanktsiooni kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori arvates igasugune mõte. Ka Platoni poolt vahendatud tsitaat Protagoraselt ütleb: ,,ükski tark inimene ei karista sellepärast, et on patustanud, vaid et enam ei patustaks."3 Ühiskonna liikmete kaitsmiseks ei piisa vaid kurjategija poolt toime pandud teo ehk süü suuruse järgi mõistetavast sanktsioonist. Eriti siis, kui isik, hoolimata varasematest karistustest, jätkab vabadusse saades kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul on ilmselge, et mõistetud karistused ei ole olnud piisavad mõjutamaks teda uusi kuritegusid mitte toime panema. Et tuvastada, millised on võimalused inimesest ja kuritegudest lähtuva ohu tõkestamisel ning ärahoidmisel, tuleb lähtuda isiku ohtlikkusest.
ees väiksem kui 20. sajandi alguses. Seda ilmselt sellepärast, et kõrgharidusega inimesi on nii palju, et haridus pole enam mingi edukuse garantii. Hariduse tulemuslikkuse (return to schooling) kasv teised uurijad on jälle leidnud, et hariduse positiivne mõju sissetulekule on viimasel ajal just kasvanud. Sotsiaalsed normid ja deviantsus Deviantsus kõrvalekaldumine normist, hälbeline käitumine. Näiteks kuritegevus, geniaalsus, vaimuhaigus. Miks inimesed alluvad normidele? - inimesed kalkuleerivad, milline on normide täitmisest või rikkumisest saadav kasu ja kahju ning valivad sellise tegevuse mis tõotab suuremat kasu. - inimesed on normid internaliseerinud ja alluvad neile seega vabatahtlikult. Miks inimesed rikuvad norme? - inimesed valivad rikkumise kui see tõotab suuremat kasu. - inimesed on internaliseerinud normid, mis on vastuolus domineerivate normidega
tavaliselt on kas elutu ese või loom (mitte subjekti rollis), siis sotsioloogia puhul seisavad vastastikku 2 subjekti inimeste vaheline suhe. 2 poolt mõjutavad teineteist vastastikku. Olustikulise vaatluse puhul vaadeldakse inimesi (näiteks kui vaatame poes, mis keegi ostis), teadusliku vaatluse puhul vaadeldakse kedagi mingil kindlal eesmärgil on püstitatud hüpotees. Osalusvaatluse puhul tekib inimestega tihe kontakt (näiteks sotsioloog sulandub mingisse inimgruppi ja teised ei tea, et nende käitumist analüüsitakse). Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa kui sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse, siis tähendab see, et õigus on ühiskondlik nähtus ja sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Ülesandeks välja selgitada õiguse roll ühiskonnas, vaadelda õigust erinevate instituutide hulgas ja inimese
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)?
Farrington, American Journal of Epidemiology 2006, vol 64, No2. p 151-160; kirjandus_2_5 Andmed vägivalla esinemisessageduse kohta kannatanute tervise aspektist vt.: WHO: Third Milestones of a Global Campaign for Violence Prevention Report 2007 http://whqlibdoc.who.int/publications/2007/9789241595476_eng.pdf Agressiivsuse teoreetilised käsitlused varieeruvad sõltuvalt sellest, milline teadusharu seda teemat on käsitleda võtnud. - sotsioloog näeb põhjusi sotsiaalsetes suhetes - geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Mõisted agressiivsus ja vägivald on defineeritud sadadel eri viisidel, kitsamalt või laiemalt. Agressiivsus on laiem mõiste kui kuritegevus Agressiivsuse teooriate üldine klassifikatsioon: J.Mackintosh, Theories of Agression. Kogumikust: Principles and Practice of Forensic Psychiatry. Ed.by R.Bulglass, P.Bowden; Churchill Livington 90.
kohta, teadmine on pärit minu enda uurimusest, teadmine on pärit kellegi teise uurimusest. Tavainimese kriitika sotsiaalteaduste suhtes. Teadust on vaja, et tõestada midagi, vahest ka asju, mis on inimestele intuitiivselt juba teada.. või siis see hoopis ümber lükata. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Positiivne vs normatiivne vastuolu. Milline on teadlase roll? Positiivne: teadlase ülesanne on uurida, kuidas asjad tegelikult on; milline on tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvaltvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega. Normatiivne: teadlase ülesanne on öelda, kuidas asjad peavad olema; kuidas oleks hea anda hinnanguid. Sotsioloog peab ühiskonna ellu aktiivselt sekkuma inimesi õpetama, kui vaja siis kritiseerima. Loodusteaduslik lähenemine vs vaimuteaduslik lähenemine. Kas sotsiaalteadused peavad eeskuju võtma loodusteadustest? Loodusteaduslik lähenemine: sotsiaalteadused peavad
Majandusteadus vs sotsioloogia Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Sotsioloogia uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike". Ei eelda, et inimesed on egoistid. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Sotsioloog tavaliselt õigusnormide sisu ei kommenteeri. Seega rõhuasetused on erinevad nendel teadustel. Ajalugu vs sotsioloogia Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus ehk ajalooline tõde. Sotsioloogia uurib tänapäeval toimuvat. Sotsioloogi eesmärgiks on uurida üldiseid seaduspärasusi (miks midagi toimus), mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia (etnoloogia) vs sotsioloogia
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT Avaliku õiguse õppetool Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool Alar Salu ALTKÄEMAKS KARISTUSÕIGUSES Bakalaureusetöö Juhendaja: Olavi Jaggo Tallinn 2007 Olen koostanud bakalaureusetöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikad ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.
..................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31 3.1.2. Talcott Parsons (1902 1979) ameerika sotsioloog:.....................................31 3.1.3. · Robert K. Merton (sünd.1910):...................................................................32 3.1.4. Konfliktiteooria ............................................................................................ 32 3.1.5. · Erving Goffman .......................................................................................33 3.1.6. · Harold Garfinkel ..................................................
olulised väärtused ühiskonnas. Afektiivne e emotsionaalne tegevus-tegevuse aluseks hetkeline tunde- ja/või emotsionaalne seisund. Traditsiooniline tegevus- tegevuse aluseks sissejuurdunud harjumus. 23. Pierre Bourdieau: mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited. PIERRE BOURDIEU- PRANTSUSE SOTSIOLOOG. SOTSIAALNE VÄLI ON SOTSIAALSETE FAKTORITE KOGUM, MIS MÕJUTAB INIMESE TEGUTSEMIST JA KÄITUMIST. HABITUS ON INIMESE ISELOOMULIKE OSKUSTE, HARJUMUSTE, USKUMUSTE, EELISTUSTE JA SOOVIDE KOGUM. KOGUKAPITAL ON KOGU ÜHISKONNA POOLT TOODETUD RESSURSS. KAPITAL VÕIB OLLA SEALHULGAS NII MATERIAALNE (RAHA, KAUP, TOOTMISVAHENDID), KUI MITTEMATERIAALNE (TEADMISED JA SUHTED). (LISAKS TULEB MÕISTA, ET SÜSTEEM KEHTESTAB NENDELE
Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. • Sotsioloogi 4 rolli (Michael Burawoy 2004) Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik
Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist. Sotsiaalseid fakte pole võimalik otseselt jälgida, vaid läbi selle, kuidas need ühiskonnas ilmnevad, millist mõju omavad. Ehk kuidas usk mõjutab enesetappude arvu, või kuidas majandus mõjutab sündimust. Sotsi.fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid. Nt sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused, aga ka organisatsioonid, ideed jne
(Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens). 15. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp) · Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri · Keskenduda tuleb tegevusele, mitte sotsiaalsetele struktuuridele · Olulised on inimeste väärtused ja ideed · Ühiskonna struktuurid on formeerunud vastastikku mõjutavate käitumisaktide tulemusena · Religioonide uurimine ja võrdlus seosed kapitalismiga · Maailmapaljastus: "Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast" · Kaasaegse ühiskonna teraspuur
Mida see tähendab Weberi käsitluses? Mõistmine võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub. 19. Mille uurimisele tuli Weberi arvates eelkõige keskenduda? (inimkäitumise subjektiivsetele motiividele) Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri. 20. Inimtegevuse/-käitumise neli peamist ideaaltüüpi kirjeldage ning tooge näited. Vastavalt ideaalsele tüübile, sisaldab kapitalism endas nelja põhiomadust: · eraomand kõigil kasutootvatel tegevustel · kasumi saamine/tagaajamine · firmade ja ettevõtete vaheline konkurent · Laissez Faire, või valitsus ei sekku majandusse 21. Pierre Bourdieau: mis on sotsiaalne väli, habitus ning kuidas mõjutab kogukapital (koosneb sotsiaalsest,
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muutsin nüüd õigeks.... Va
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik
vajaduste rahuldamiseks. 31. Mis on etnotsentrism? Ksenofoobia. Etnotsentrism arusaam, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi. 32. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. 33. Mis on subkultuur? Subkultuuriks nimetakse ühiskonna alagrupis esinevad iseärasusesd väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. nt. tudengid, emod. 34. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Kontrakultuur pakub opositsioonilist elustiili neile, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. nt. biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad. 35. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? ..
Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist. Sotsiaalseid fakte pole võimalik otseselt jälgida, vaid läbi selle, kuidas need ühiskonnas ilmnevad, millist mõju omavad. Ehk kuidas usk mõjutab enesetappude arvu, või kuidas majandus mõjutab sündimust. (sotsiaalsed faktid nagu elukeskkond linnas, religiooniga kokkupuutumine, haridussüsteem, tervis, väärtused, kuritegevus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
