LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming
Aidi Vallik, Piret Raud, Kristiina Kass, Kerttu Soans, Kätlin Vainola jpt. Imetlusväärset elujõudu on näidanud vanem põlvkond: Jaan Rannap, Aino Pervik, Heljo Mänd, Olivia Saar, Harri Jõgisalu, Ira Lember … Jaanus Vaiksoo mainib, et tõesti hea lasteraamat on kogupereraamat: nii lapsed kui nende emad- isad naudivad selle lugemist. Rõhutatakse lasteraamatute kunstnikute (vanade tegijate kui ka uute nimede) tähtsat rolli, sest kirevad ja huvitavad illustratsioonid köidavad lugejate tähelepanu sama efektiivselt kui kirjaniku tekst. Autor aga hoiatab, et mõnikord kaasneb probleem ilusa välisilmega raamatuga: raamatu sisu jätab soovida, kuigi kujundus on oivaline. Jaanus Vaiksoo arvates on kindlasti vaja meedias pöörata lastekirjandusele rohkem tähelepanu. Kuid esiteks pole meil kunagi liiga palju asjatundlikke lastekirjandusest kirjutajaid (nagu Krista Kumberg, Mare Müürsepp, Ilona Martson, Jaanika Palm) ja teiseks ei tunta ka suure kirjanduse
..... 17 2.1. Eluloost ....................................................................................................... 17 2.2. Heiki Vilepi kirjanduslik kujunemine......................................................... 18 2.3. Heiki Vilepi looming .................................................................................. 20 2.4. Heiki Vilepi vaated lastekirjandusele ......................................................... 22 2.5. Heiki Vilepi raamatute illustratsioonid....................................................... 24 3. HEIKI VILEPI LASTEPROOSA....................................................................... 28 3.1. Jutukogu ,,Lendav õunapuu "...................................................................... 28 3.1.1. Lugu .................................................................................................... 29 3.1.2. Tegevuskoht ja aeg ....................................................................
Perioodikas on ilmunud Pervikul ka novelle ja lastejutte (E. Nirk, … 1975: 270). Kaheosalises muinasjutus „Kunksmoor“ (1973) ning „Kunksmoor ja kapten Trumm“ (1975) on suurimaks saavutuseks Kunksmoor ise, tänapäevane nõid, kes lahutamatu loodusest, ürgsest rahvatarkusest ning folkloorist, teiselt poolt aga võtab vastu tsiviliseeritud maailma mõjutusi (R. Krusten 1995: 211). Raamatuid loetakse innukalt. Muinasjutt on põnev, selle huumor lastele arusaadav ja lugu õigel moel õpetlik. On olemas ka tagamaa, mis lapslugejale veel pole avatud ja mis raamatut kahtlemata rikastab. Lapsetasand seeläbi ei kannata (M. Müürsepp, … 1995: 43). Kunksmoor on ühtlasi läbinisti naiselik olevus, edev, pirtsakas, meelitustemaias ja solvuv ning loodus ise, mis inimeste tahtest sõltumatult toimib oma seaduste järgi (R. Krusten 1995: 211). Kunksmooril endal pole maailmalt midagi vaja, tema saartki pole kantud ühelegi maakaardile. Kunksmoor on täielik valikuvabadus
NÕUKOGUDE EESTI JUHTIVAD LASTELUULETAJAD Kersti Merilaas- suhe lapsega on lihtne ja loomulik, emotsionaalselt rikas. Dialoogiline suhe, selgitab küsimuste ja vastuste kaudu elu tõdesid. Looming: ,,Päikese paistel", ,,Kallis kodu", ,,Lumest lumeni" Felix Kotta- humoristlik, rahvaluulest laenatud aspektid. Looming: ,,Räägib Mati", ,,Kaheksas sügis", ,,Tublid loomad" Ralf Parve- konkreetse sisuga, aktiivne elutunnetus, kohati liiga õpetlik. Looming: ,,Teguderohked päevad", ,,Meie maja poisid", ,,Lõbusad värsid", ,,Tahan ruttu kasvada" Leelo Tungal- ,,Karune lugu" Ellen Niit- ,,Karud saavad aru"; ,,Suur maalritöö", ,,Suur suislepapuu" Eno Raud- ,,Kilul oli vilu" Heljo Mänd- ,,Tarkus tuleb tasapisi", ,,Metsalilled", ,,Mõmmi, sabata krokodill ja teised" FANTAASIAKIRJANDUSE ARENGUST EESTIS 1. 1. Tulek A. Kitzberg, Hindrey, Luts, Jaik,Truupõld, Ristikivi; lood müstilistest
põlve pealta põrandale- põrand ihkab uibuoksa, tahab tammeladvakesta, lapsukesta, lallikesta, piibu-paabu pallikesta oma hõlmas hõljutada, oma kaisus kallutada. Upi, upi! August Jakobson A. Jakobson Illustratsioonid Margarethe Fuks Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2
......................................23 2 LASTERAAMATUTE ANALÜÜSID 1. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Silvi Väljal (tekst ja pildid) "Jussikese seitse sõpra". Esmatrükk: ´"Eesti Raamat", 1966 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Raamat kutsub lugema vahvate illustratsioonide tõttu. Samuti on jutu sisu huvitav ja õpetlik. 3. Millest raamat räägib? Raamat räägib poisist, kes soovib minna pühapäevamaale ja paluda pühapäeval kesta igavesti. Teel sinna kohtub ta ka teiste nädalapäevadega, kellega ta sõbraks saab. Pühapäevani jõudes oli ta oma soovi juba unustanud ning nautis sel päeval lõbutsemist. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Raamatu sisu on arusaadav ja ka õpetlik. Õpetab lapsele nädalapäevi ja ka seda, et millegi
rubriiki, samuti on vähem levinud arvamus- ja majanduslehekülgede ning terviseteemasid tutvustavate artiklite lugemine. Selle uurimistöö seisukohalt on rubriikide üldisest populaarsusest olulisem nende loetavuse muutumine vanusega. Joonis 4 näitab enamiku rubriikide populaarsuse muutumist klassiti sugusid eristamata. Kui sugude vastuste vaheline erinevus oli väga suur, siis mõned just poistele või tüdrukutele iseloomulikud jooned on välja toodud joonisel 5, rubriigi nime järel sulgudes olev täht (P või T) näitab ära, kumma sooga on tegemist. Selline teguviis väljendab paremini rubriikide lugemist, sest lihtne poiste ja tüdrukute vastustest aritmeetilise keskmise võtmine moonutaks tegelikku olukorda. Joonistelt 4 ja 5 on näha, et enamike rubriikide lugemine suureneb vanusega. See on loomulik,
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö E-raamatud Maili Tirel G1 Tallinn 2010 Sissejuhatus Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne analoog. Ajalehed ja -kirjad kolivad Internetti; varsti (kui mitte juba praegu) on käes aeg, kui võimalused, et lendad kunagi Kuule, on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat e-raamat. Kas see saab sama pöördeliseks maailma a
Eluloo tutvustus Kristiina Kass on Eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlkija. Ta on sündinud 14.05.1970 Tartus, kus ta elas oma elust ainult 4 aastat ning ta elab hetkel Soomes. Pärast Tartut elas ta Kadriorus. Ta kodu oli kägisev ja nagisev, talvel külm kahekorruseline puumaja, kus polnud selliseid mugavusi nagu isiklik köök või vannituba. Kadriorus Rohelise aasa tänava majas elas koos meiega mitu peret, kellel oli ühine köök, vannituba ja WC. Lapsena teda sellised asjad eriti ei häirinud, sest oli tore, kui oli palju huvitavaid naabreid. Kristiinal endal polnud kaminat, aga seina peal oli hiigelsuur maailmakaart, mida talle ja ta õele meeldis uurida. Ta on hetkel 46-aastane. Kristiina Kassil on kaks tütart, Petra ja Liisa, ja väike must koer Milli. Kristiina oli juba väiksest saati kirjutanud ise jutte ning talle meeldis ka joonistada. Ta lõpetas 1988.aastal Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi. Ta kandideeris Kunstiülikooli, kuid ta ei saanud sinna sisse.
Leelo Tungal Kaisa Lohu KELA 1 AÜ Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947. aastal Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. 1962. aastal lõpetas Ruila 8- klassilise kooli, millele järgnes koolitee Tallinna 42. Keskkoolis. L. Tungal on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal 1972. aastal. On töötanud paljudes erinevates kohtades: Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana, Tallinna 36. Keskkoolis samuti õpetajana, erinevate ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetustes, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande ,,Meie repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe ,,Eesti maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994. aastast ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja ja seda siiamaani. On ka MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine. Alate
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMI
Laste- ja noortekirjandus. 2014. Laps – noor inimene kuni puberteedini, ebaküps täiskasvanu, vanematele elu lõpuni Lapsepõlv – ajaperiood, seisund enne täiskasvanuks saamist, erinevatest teguritest konstrueeritud laste eluruum. Mõiste muutub pidevalt, oleneb ühiskonnast ja kultuuri kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt tegelikult loetavad tekstid *õ
Viimasel ajal kirjutab rohkem siiski otse eesti keeles. 6 4.2 Raamatud Kristiina kassil on ilmunud 6 raamatut, mida on lisaks eesti keelele tõlgitud ka vene ja rootsi keelde. Samuti kuuluvad kõik tema raamatud algklasside soovitusliku kirjanduse nimistusse. · "Kasper ja viis tarka kassi" (Tänapäev, 2005) vene keeles 2010; kordustrükk 2011 On põnev ja õpetlik lugu, Kasperist, naabritädist ja tema viiest kassist, mis sisendab lugejasse märkamatult eluväärtusi: abivalmidust, inimlikku kaastunnet ja usku omakasupüüdmatusse. · "Käru-Kaarel" (Tiritamm, 2006) kordustrükk 2011 See on südamlik ja humoristlik lugu ühest puruvaesest perekonnast, südist väikesest Kaarlist, kõrbenud pitsast ja sõpradest nii headest kui halbadest. · "Samueli võlupadi" (Tänapäev, 2006) rootsi keeles 2007; kordustrükk 2009 ,2012
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, l
Harva lugevaid õpilasi on Reaalkoolis 58%. Rõuge koolis on see arv palju väiksem, kui Reaalis, vaid 31%. Reaalkoolis on koolivälist kirjandust mittelugevaid õpilasi kokku 9%. Rõuge koolis on see arv peaaegu 6 korda suurem, tervelt 52%. Reaalkooli uurimistöö autori arvates on see 9% liiga suur protsent. KOKKUVÕTE Üldiselt loetakse meie koolis väga vähe. Poiste seas on lugemine ebapopulaarne. Nad arvavad, et lugemine on igav ja mõtetu aega raiskav tegevus, mida ei tuleks teha. Tüdrukutele on lugemine südamelähedasem ja loetakse palju rohkem, kuid ka sellest jääb väheks. Mõned poisid isegi naudivad lugemist, kuid neid on ainult mõned üksikud. Rõuge kooli õpilaste vähene lugemine võib tulla sellest, et kodule lähedal asuvad raamatukogud on halvasti varustatud või raamatud on liiga kallid koju ostmiseks. Linnaraamatukogu asub liiga kaugel, et seal käia ning seal on liiga lühike käeshoidmise aeg. Vahepeal on raamatule liiga suur
omapärane muumimaailm võistleb edukalt inglise fantaasialugude maailmaga. Moodsa lasteluule pioneeriks tuleb pidada Kirsi Kunnast. 60-ndate alguses saanud psühholoogilise realistliku noorsoromaani parimate traditsioonide edasikandjad on Uolevi Nojonen ja Asko Martinheimo. Rootsi - Esimeseks Rootsi lasteraamatuks võib pidada füüsika- ja meditsiioniprofessori Johannis Laeliuse “Ilus ja tore neitsi peegel” (1591). See on usuise sisuga didaktiline teos tüdrukutele. Kuni 18. saj leidis kajastamis kahte tüüpi kirjandust: usulist ja ilmalikku. Usulisse kategooriasse kuuluvad : piibli ja lauluraamatud, katekismus, palveraamatud ja jutluste töötlused lastele. Ilmaliku Lk hulka kuuluvad: mõtteterade kogumikud, kombeõpikud, “testamendid”, “majapidamisraamatud” jne. Need olid adresseeritud kõrgemast soost lastele. elumudeleid pakkusid ka müütilised ja ajaloolised elulood. Valgustusajastu tõi kaasa tähtsaid muudatusi
paremaks mõista ning samuti ka huvitavamaks 4.2 Samuti on väga huvitav taanlase Jon Ranheimsaeteri illustratsioon Marianne Hanseni raamatule "Palle P ja pärl". Nähtaval illustratsioonil on väga palju detaile, mida sa kindlasti kohe esimese korraga ei märka. Ma usun, et eriti poistel oleks väga huvitav uurida erinevaid sõjariistu, samal ajal lugedes kaasahaaravat lugu seiklustega poisist. 4.3 Minu kriteeriumidele vastasid ka taanlase Rasmus Bregnhoi illustratsioonid oma raamatule "Lähme suure vennaga välja". Mulle meeldis illustratsioon, kus teose peategelane, väike vend istus pardi seljas, kes oli temast mitu korda suurem ja kus teised pardid kükitasid kuutides. Selline asi pole reaalsuses võimalik, aga pildil nägi see väga huvitav välja. Värvid olid kirkad. Samas ühel teisel samast raamatust pärit illustratsioonil, kus väike vend jooksis kummituste eest ära, olid värvid väga tumedad ning sünged, aga
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ly Unga MIHKEL RAUD & TEMA EDULUGU uurimistöö Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Mihkel Raud...................................................................................4 2. Telekarjäär.....................................................................................8 3. Muusikukarjäär...............................................................................12 4. Kirjanikukarjäär............................................................................15 5. Poliitikukarjäär...............................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................20 Summary..............................
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
EESTI MUINASJUTUD VENE KEELES Referaat SISUKORD EESTI MUINASJUTUD VENE KEELES.................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................... 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. EESTI LASTEKIRJANDUSE KESKUS...............................................................................4 2. ENO RAUD............................................................................................................................ 5 3. SIPSIK ...................................................................................................................................................
lood, kus vaesed lapsed rikaste heatahtliku abiga surmasuust pääsevad või mõni kõrge võimukandja oma armulikkust üles näitab. Jakob Pärn. 19. saj lõpu viljakaim jutukirjanik, kirjutas lastele vähemalt kolm jutukogu ja avaldas lisaks nendele muinasjututöötlusi. Taaskord must-valge printsiip, mille järgi halb saab teenitud ja tegudele vastava raske karistuse; hea, alandlik ja töökas pärib aga rikkuse ja õnne. Juttude laadi ja sisu tutvustavad pealkirjad – „Vaene Hans“, „Virk Mart“, „Kuri Samuel“, „Sina ei pea mitte varastama“, „Karda Jumalat“ jne. Kirjanik sisendab, et töö ja visa kopikakogumine viib rikkusele ning ühtlasi inimlikule õnnele. Vaid ühes jutus on kujutatud santi, kes sureb kogutud päratu rikkuse juures nälga. Kirjanik mõistab hukka laiskust, lohakust, kurjust, ahnust, ebaasusust. Moraali võtab Pärn oma juttude lõpus veel otsesõnu kokku
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9........................................................................
09.2007. 23 ,,Lapsed eelistavad raamatutele multimeediat." [WWW]http://www.koolielu.ee/pages.php/0303,17779?aj=1102 (10.01.2009). 20 Inimesel on kaks silma, et ta võiks vaadata samale asjale pisut eri nurkade alt, et tekiks sügavusmõõde/ J.Sarasvuo.24 Tekst võib jääda lugemisel ebaselgeks mitmel põhjusel. Esiteks võib tekstis olla lugejale palju arusaamatuid sõnu. Teksti laused võivad olla keerulised ja lugeja peab palju vaeva nägema neist arusaamiseks. Lauses võib ka olla mitmetähenduslikke sõnu, mille tõttu võivad tekkida väärseosed. Autor hoolitseb ka selle eest, et lugeja ei saaks kõikidele oma küsimustele vastuseid muude allikate poole pöördumata, seepärast lisatakse selgitusi, tutvustusi, suunates nii infot ise juurde otsima, millest saab alguse harjumus, elustiil. 2.3. Lugemine kui kultuur Lugemine on kultuur, mis ühendab inimesi
Oskar Luts Lastekirjanduse referaat Tartu 2008 Sisukord 2. Sissejuhatus..........................................................................................................3 3. Elulugu...............................................................................................................4 4. Loomingust üldiselt...........................................................................................6 5. Lastekirjandus....................................................................................................8 6. Kokkuvõte........................................................................................................14 7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar Luts.............................................
ära. 40.aastatel puhkenud üldine vaidlus Pipi Pikksuka üle muutis raamatu nii laste kui täiskasvanute seas, aga ka eriti sotsiaalsetes kihtides veelgi tuntumaks. Astrid Lindgreni jaoks aga olid need kirjandusvõistused olnud sissejuhatuseks kirjandusmaailma. Edaspidi oli ta täielikult hõivatud uute jutustuste kirjutamisega. Pärast esimest Bullerby raamatut valmis tüdrukuteraamat "Kerstin ja mina", millele lühikese ajaga järgnes laste kriminaalnäidend "Põhiline on olla terve". Ta kirjutas teise osa Pipi Pikksukast "Pipi läheb laevale" ja "Meisterdetektiiv Blomkvisti". Seega valmis kolme aastaga kuus raamatut ja saabus ka edu: Astrid Lindgren oli kiiresti väljunud anonüümsusest. Edaspidises elus oli tema elu tihedalt seotud kirjutamise ja laste- ja noortekirjandusega. Sellistes raamatutes nagu "Madlike", "Vahtramäe Emil" ja "Bullerby lapsed" naaseb
Räppar ja kohutav vorst"; "Heinakübar ja viltsuss"- sari * Anders Jacobson ja Sven Olsson (Sugulased ja rootsi kiranikud, inspiratsioon enda noorusest). "Berti Päevikud"; "Emanuel"; "Sune"; "Tuva- Liisa"; * Mauri Kunnas (Soome kirjanik) - "Koeramägi"; "Jõuluvana"; "12 kinki jõuluvanale"; "Head ööd härra kuutõbine" * Mika Käranen ( Soome kodakondsus aga elab Eestis) - "Varastatud Oranz jalgratas"; "Peidetud hõbedane aardelaegas"; "Vana roosa maja" * Mans Gahrton (Rootsi kirjanik)- "Kaevame vanaema üles"; "Aadam ja Eeva"; "Rosa" * Eric- Emmanuel Schmidt (Belgia kodanik)- "Härra Ibrahim ja Koraani õied"; "Oscar ja Roosamamma" * Roald Dahl (Briti kirjanik, klassifitseerub kaasaja alla kuna Eestis hakkasid tema teosed ilmuma 1999. aastal) - "Charlie ja sokolaadivabrik"; "Vapustav härra rebane"; "James ja hiigelvirsik"; "Nõiad"; "Kaelkirjak, Pelku ja mina"; * Lois Lowry "Andja" 32. J
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär
KUTSEKESKKOOL HENNO KÄO Referaat Juhendaja: 2011 HENNO KÄO ELULUGU Henno Käo sündis 10.01.1942 Saaremaal Laimjala vallas taluniku pojana. Suri 2 juulil 2004. On õppinud Audla algkoolis, Kahtla 7-klassiliseskoolis, Orissaare keskkoolis. 1963 lõpetas Tartu Kunstikooli dekoraatori erialal. Õppinud lühikest aega Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja 1975-78 Villu Tootsi kalligraafiakoolis. Töötanud "Tallinnfilmis" nukufilmide kunstnik- lavastajana ning Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis kunstnikuna, alates 1982. a-st vabakutseline kirjanik ja kunstnik. Kirjanike Liidu liige a-st 1991. Lastekirjandusse tuli 1982. a. raamatuillustraatorina. On illustreerinud üle 30 teiste kirjanike raamatu ja 25 oma raamatut
Selgub, et röövellik daam on vahepeal lihtsalt kulisside taga meelt parandanud, mistõttu kellelgi pole enam tarvis vapper ja leidlik olla, õnnelik lõpp on kähku käes. Kas pole autor selleni jõudmiseks aga pisut sohki teinud? Mäng on tõsine asi, mängureegleid tuleks austada. Enamasti E. Raud seda ju teebki, ta on meister väga keerulistki sündmustikku osava käega juhtima. Olgu igati positiivse näitena toodud lõbus ja õpetlik triloogia "Päris kriminaalne lugu" (1968). "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) ja "Telepaatiline lugu" (1970). Sündmustik muutub siin hulga eksituste ja äravahetamiste tõttu kohati peadpööritavaks virvarriks, alati kasvab aga järgmine keerdkäik eelmisest loomuliku jätkuna välja. Lõpuks on oma paika pandud poiste suhtumine linnatüdruk Kärdisse, selgunud sõpruse ja üksteise aitamise vajalikkus, õige hinnangu saanud
XXV Andres tundis, nagu algaks ta elu uuesti. LK 208 Lastega eriti muret ei olnud. Vahepeal olid nad küll haiged kuid peagi said nad terveks. Ainuke häda oli Indrekuga, kes tihi jonnis ja keda valvama pidi. Teised olid tema kantseldamisest tüdinud ja püüdsid temast eemale hoida. Maret ja Liisi käisid vabal hetkel karjas karjapoisi Atu juures, kes oli puust Vargamäe koos loomade, majade ja ka inimestega ehitanud. Tüdrukutele meeldis nendega väga mängida, see meeldis neile isegi rohkem kui päris elus toimuv. Tihti kutsus ema neid aga kõige põnevama kohapeal tuppa Indrekut hoidma jälle, siis said nad küll natukene pahaseks, aga kohustus oli kohustus. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele - Karlale ja Joosepile salaja saepuru ja laaste viima. Lubatud oli küll vahetuskaupa teha, kuid poisid ei pidanud algul sõna. Nad nimelt lubasid puulaastud vahetada odrakaraski vastu. Tüdrukud jäid emale vahele,
mänguasja, mis on kavandatud ja valmistatud: vastavalt mänguasja ohutust käsitlevatele harmoneeritud standarditele, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Ametlikus Teatajas ja mis on vastu võetud vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigi rahvusliku standardina või vastavalt prototüübile, millele heakskiidetud asutus on teostanud tüübikatsetuse ning väljastanud tüübihindamissertifikaadi. Eesti standardina ülevõetud, lõike 2 punktis 1 nimetatud harmoneeritud standardite pealkirjad ja viitenumbrid avaldatakse Standardikeskuse veebilehel. 2.6 Nõuded mänguasja süttivusomadustele Mänguasi ei tohi olla süttimisohtlik ning peab koosnema materjalidest, mis: · ei põle kokkupuutel leegi, sädeme või muu võimaliku süüteallikaga · ei sütti kergesti (leek kustub kohe, kui süüteallikas on eemaldatud) · süttides põlevad aeglaselt ja nõrga leegiga · sõltumata mänguasja keemilisest koostisest on töödeldud nii, et põlemine on
Referaat Mihkel Raud Kirsi Eelmaa 12k Pelgulinna gümnaasium Tallinn 2009 Mihkel Raud sündis 1969. aastal 18. Jaanuaril. Tema vanemad on tuntud Eesti kirjanikud Aino Pervik ja Eno Raud. Tema vanem vend Rein on tuntud jaapani filoloog. Mihkli isa Eno tegeles noorpõlves viiulimänguga, mille vastu ka poeg huvi tundis. Esimest korda astus Mihkel publiku ette 5. klassis, kui tegi kaasa Tallinna Draamateatri lavastuses "Kalevala". Mihkel mängis etenduses plokkflööti. Teater hakkas poisile meeldima ja ta tegi kaasa veel mitmes lavastuses ja sai Mikk Mikiverilt loa käia kõigil proovidel ja etendustel. Kitarri juurde juhatas Mihkl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
