Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub elustandard, võib muutuda elukoht ja kool või lasteaed. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb
Tervise ja käitumishäired Lapse mngu kestus ja mängu liik (õeks/vennaks olemisest) ja head suhted eakaasastega ennustava häis suhteid uue õe-vennaga (kuna poisid väga ei mängi selliseid mänge sp poistel raskem 90 % lastest muutub õe-venna sünni järel nõudlikumaks ja ulakamaks Samast soost õ-evenna suhtes tuntakse rohkem kadedust Negat emotsioone uue lapse vastu õdedel-vendadel ei saa päris ära hoida Toimetulek: ema toetus enne sündi ja isa toetus peale teise sündi aitab last Vanema lapse ettevalmistamine uue sünniks (kuidas, kui palju jne) Ema ja vastsündinu külastamine haiglas- mõju aga avaldub hiljem! Õe-venna koos üles kasvamine: Rohkem suhtlemist, kui väike õde/vend on umbes 3-4 aastane(mängukaaslane) Suhted muutuvad stabiilsemaks (enamasti lähedasemaks kui nad on mängukaaslased)
..................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna „kriis” tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise esli võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas – ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb – on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast
.....................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise esli võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast
......................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................................... .............8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mis tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise esli võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, ja plajud muud juhtumid. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks erinev. Kriis perekonnas ükskõik, millisel kujul see siis ilmneb on valu, hirmu ja ebakindluse aeg. See on aeg, mis kätkeb endas paratamatult kaotust ja muutust. Erinevate inimeste toimetulek kriisiga on erinev. See sõltub varasemate kohustuste või muutustega toimetuleku kogemusest ja hetkeolukorrast
..................................................... 24 1.7.10 . Liigne hoolitsus.........................................................................................................24 1.7.11 "Lapsi peab hellitama!".............................................................................................. 24 1.7.12 "Küll kasvab ise!"......................................................................................................25 1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?.............................................................25 1.8.1 Lapse heaks tegutsege koos..........................................................................................26 1.8.2 Laps pole spioon ega diplomaat....................................................................................26 1.8.3 Lisapinged tuleb maandada...........................................................................................27 2
REFERAAT Anne-Liis Tänav 11 a. klass Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lahkuminek ja abielulahutus 2.1 Mis viib abielu lahutuseni 2.2 Lahutuse etapid 3. Elu pärast lahutust 3.1 Tunded pärast lahutust 3.1.1 Naised & Mehed 3.1.2 Lapsed 3.2 Kuidas edasi minna 4. Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus/materjalid 1.Sissejuhatus Inimestevahelised suhted on alati keerulised. Olgu nendeks siis sõprussuhted, vanema ja lapse vahelised suhted või partnerlussuhted. Aga just suhted võimaldavad tunda paljusid võrratuid tundeid nagu sõprustunne , usaldus, armastus
Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi
Kuna lapsed panevad tähele ja jätavad suurepäraselt kogetu meelde, siis koduvägivalla või mõne muus halva kogemuse läbielamise tagajärjed võivad olla lapse vaimsele tervisele laastavad. Õnneks ei kannatata palju ebaõiglast käitumsist, seega minnakse lahku. Loomulikult ei soovi ükski lapsevanem oma last üksinda kasvatada, iga lapsevanem sooviks, et lapsel oleks nii ema kui isa eesmkuju, kuid leian, et lahkuminek on parem, kui kannatada ebainimlikku käitumist. Mõistagi ei ole lapse jaoks kerge ka vanemate lahkuminek. ...... Mina kui vanemate lahkumineku üle elanud laps nüüd möödunud ajale tagasi vaadates olen veendunud, et lahkuminek küll tegi kõigile asjaosalistele väga haiget oli see ainuõige otsus. Minu vanemad lahutasid, kui olin vaid nelja aastane, kuid mäletan paljusid sikasid siiani väga hästi.
2. Miks kaassõltuvus tekib? Olukorras, kus alkohoolikut, vägivallatsejat, narko- või kasiinosõltlast nimetatakse probleemseks isikuks ja tema tegudele otsitakse sügavamaid põhjuseid, nimetatakse kaassõltuvuses inimesi lihtsalt rumalateks. ,,Rumal naine, jäta mees maha ja saa ise hakkama," öeldakse tihti alkohoolikute abikaasadele. Kõrvalseisjatele jääb mõistatuseks, miks sõltlaste kaasad sedasi käituvad.4 Kaassõltlastel on tavaliselt olnud raske lapsepõlv. Mõnikord on üks vanematest (või ka mõlemad) puudunud, olnud haige või alkohoolik. Vahel pole vanematel jätkunud oma lapse jaoks aega, kuna nad on olnud hõivatud omavaheliste tülide või tööga. Mõnikord on lapsele 1 Eesti märksõnastiks. Internetis kättesaadav: http://ems.elnet.ee/tais.php?sona_id=157053. 2 Hellsten T. Jõehobu elutoas. Lähisõltuvus ja kohtumine sisemise lapsega. Tallinn. 1994. 3 Kene Truve. Armasta mind, sest ma olen sulle hea. Pere ja Kodu. Kättesaadav internetis: http://naistemaailm
liikmete vahel. Reklaamidel võib ka olla positiivne mõju, kui näiteks on ostetud kusagil mõni väga hea ja vajalik toode väga soodsa hinnaga. Kahjuks on aga sellised juhtumid arvulises 2 vähemises, sest see, et kõik mingi reklaami tõttu ostetud kauba üle ei ole alati rahul. Alati on neid, kes kusagil nurgas põrnitsevad ja pingestavad pereelu. Kui palju oleme me ajaliselt reklaam-meedia mõju all? Olen teinud ,,eksperimendi" mõõtmaks, kui palju kulutame me aega reklaamide vaatamisele. Telekava andmetel pidi film kestma kella 21.00'ist kuni kella 01.10'ni, seega neli tunid ja kümme minutit, tegelik filmi kestvus oli 2 tundi ja 30 minutit, seega oli filmile reklaamide arvelt lisatud üks tund ja 40 minutit, see aga on üks kolmandik ajast, mil me teleri ees oleme. Selle ühe tunni ja
laste püksipõlved on katki. Jaan Kaplinski PEREKONNA ÜLESANDED Perekond ei oleks suutnud nii kaua vastu pidada, kui ta ei täidaks inimese jaoks olulisi ülesandeid. Perekond täidab kõiki inimvajadusi (Maslow püramiid). Maslow vajaduste hierarhia PEREKONNA ÜLESANDED SOOJÄTKAMINE - ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab rahvastiku püsivuse SEKSUAALFUNKTSIOON – turvaline seksuaalsuhe MAJANDUSLIK TOIMETULEK - toidu muretsemine ja valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE - pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS – vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON – teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON – kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest.
köögiuks ei lähe kinni, vundamendis on praod, laste püksipõlved on katki. Jaan Kaplinski PEREKONNA ÜLESANDED Perekond ei oleks suutnud nii kaua vastu pidada, kui ta ei täidaks inimese jaoks olulisi ülesandeid. Perekond täidab kõiki inimvajadusi (Maslow püramiid). Maslow vajaduste hierarhia PEREKONNA ÜLESANDED SOOJÄTKAMINE ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab rahvastiku püsivuse SEKSUAALFUNKTSIOON turvaline seksuaalsuhe MAJANDUSLIK TOIMETULEK toidu muretsemine ja valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON hoolitsus, lähedus ja oma
..................183 Moraal................................................................................................................184 Harrastused.............................................................................................................189 NOORUS 12/13 – 20/25 AASTAT.......................................................194 Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194 Nooruse kriisid.......................................................................................................196 Inimsuhete kriis, 13-16 a., murdeiga......................................................................196 Füüsiline areng...................................................................................................196 4 Seksuaalsus.........................................................................................................197 Mõtlemise areng....
juba harjutud. Suured muutused ootavad aga ees lasteaeda ja kooli minnes, kus on uus ümbrus ja uued inimesed. Sellises olukorras vajatakse aega harjumiseks. Hirmu võib aga tekitada võõraste inimestega koosolemine, sest laps ei tunne neid, ei tea, kuidas nad millelegi käituvad. Suurt hirmu valmistab ka koolivägivald (eakaaslaste kiusamine). Kodus tuntakse end turvalisemalt, kuid ka see keskkond võib olla suureks hirmuallikaks: vanemate tülid, riidlemine, võimalik lahutus. Samuti tekitab muret lähedaste raske haigus ja ka vanemate surm. (Kraav. I. 2001, 41) Lapse jaoks tähendab abielulahutus hülgamist ja see teeb muret palju rohkematele lastele kui ainult neile, kes lahutust tõepoolest kogevad. Vanuse kasvades mure vanemate tülide ja lahkumineku pärast suureneb. Muidugi ei mõju lahutus kõigile lastele ühtemoodi. 1997 aastal tehtud lastepsühhiaatrite uurimusest selgus, et ainult kolmandik lahutanud vanemate lastest pidas lahutusjärgset aega raskeks
bioloogilisi vanemaid, nad on vaid neid täiendavad isikud. Objektisuhte teooria alusel vabaneb laps edukalt esimeste aastatega intiimsest sõltuvusest vanematest. Eraldumist ei saa aga toimuda, kui hooldusele võtmise järel ei ole lapsel võimalust vanemaid kohata. Sellisel juhul jätkub kord lapses sündinud suhe vanematega tema sees "sisemise draamana". Vinterhedi arvates on laps üpris lojaalne bioloogilistele vanematele samastumisprotsessi tõttu. Kui laps eraldatakse vanematest kaotab ta ühenduse osaga iseendast. Lapsel tekib ebakindel identiteet ja kahesugusus areneb välja nii bioloogiliste vanemate kui ka neid täiendavate või asendavate täiskasvanute suhtes. Hooldusele võtmise tagajärjel jääb laps ilma psühholoogilistest vanematest ja sellele lisaks algab mure protsess. On oluline, et laps saaks siin professionaalset abi lahutuse üleelamiseks. Kui eraldamisega sügavamalt ei tegelda, ei ole lapsel võimalusi oma tunneteks ega liitmiseks
soojuse, stabiilsuse, armastuse, imetluse, hoolitsuse ja muu positiivse kogemine. Kulud: isiku pingutused käituda abikaasa jaoks sobivalt, truudusetus abielus, abikaasapoolne hoolimatus, loobumised, vaba aja puudumine. 4. Milliseid suhteid kahjustavaid käitumisviise olete tuttavate juures täheldanud? Kas nad teie arvates teavad, kuidas selline käitumine mõjub suhtele? 4. Truudusetus, valetamine, sõprade eelistamine perele, hoolimatus, liigne pidutsemine, agressiivsus pere vastu, halvasti või üldse mitte rääkimine teise osapoolega, alandamine, õelutsemine. Ma arvan et nad kõik on sellega kursis. 5. Mida olete soovitanud ise sõpradele suhteprobleemidega toimetulekuks? Missugused probleemid need olid? Kuidas kommenteerite antud soovitusi pärast peatüki lugemist? 5. Ei ole soovitanud eriti midagi, olen väga hea kuulaja, kui keegi tahab minule midagi kurta
Kindlasti on narkootikumidest sõltuvusse jäämine palju rängem teistest sõltuvusetes. Kahjuks on neid tänapäeval üsnagi kerge kätte saada. 7 SÕLTUVUSHÄIRETE MÕJU PERESUHETELE JA LASTE ARENGULE Kõik see, mid eelpool käsitlesin, mõjutab ka väga suuresti perekonda. Probleemide alguspunktiks võib olla perekond, näiteks suhete halvenemine või lahkuminek, mille tagajärjel hakkab inimene tarvitama narkootilisi aineid või jääb hoopis alkoholist sõltuvusse, millest ta üksinda ei suuda terveneda. Probleemiks võib samuti olla ka rahaline seis. Mõtlematult tormab inimene kasiinosse või kuhugi mujale hasartmänge mängima, lootes võita, pikapeale kujunebki aga välja sõltuvus ja perekond võib jääda ilma majast ja muust varast, kõige suuremat rahalist kahju perele tekitab aga narkootikumidest sõltuvusse jäämine
visatakse nagu näljasele kassile toiduraasukesi, kes sest kõhtu täis ei saa, aga samas ka uut söögikohta otsima ei lähe. Teine viis oma süütunnet leevendada on "leida" endale ise karistus, karistada endi ise oma käitumise eest, näiteks "satutakse" ebaeetilistesse situatsioonidesse, korjatakse endale teiste viha ja pahameel, hakatakse jooma, suitsetama jne. Partneri jätja algne eufooria ja vabanemistunne võivad mõne kuu möödudes taanduda raskemate tunnete ees. 7. Kurbus, masendus. Lahkuminek on võrreldav leinaga ka see on lähedase inimese kaotus. Kurbus leiab tihti väljundi une- või toitumishäiretes, enamasti kõhnutakse. Ümbrus võib tunduda ebamaine, justkui filmimaastik, kaob keskendumisvõime, tõuseb enesekriitika. Meeleolu vaheldub väga kiiresti - tundes end vahetevahel justkui uuesti sündinuna vajutakse äkki jälle lohutamatusse kurbusse. Võimetus valitseda oma meeleolusid ajendab küsima: kas ma hakkan hulluks minema
toetatuna, aga mitte ülehooldatuna. Küllalt julgena, et midagi ise teha proovida. Piisavalt kindlalt, et tunda ennast tunnustatuna ja et luua sidemeid. Liiga palju tähelepanu röövib lapselt algatusvõime. Head vanemad tahavad, et nende laps oleks õnnelik. Aga kui see on ainus eesmärk ning lapse heameeleks tehtaks kõik tema jaoks võib lapsest kasvada nn 5 türann, kes kontrollib pereelu. Suur tähelepanu võib panna last teisi inimesi umbusaldama ning ta ei lase endale ligi kedagi. Inimese üheks peamiseks vajaduseks on vajadus kokku kuuluda. See vajadus on nii tugev, et lapsed kiinduvad oma hooldajatesse, ükskõik milline on neile osaks saav hoolitsus. Head vanemad mõistavad seda, nii hoiduvad nad vastsündinud lähedusse, aga annavad rohkem vabadust suuremale lapsele ja koolieelikule. Laps õpib kasvades
Kõige raskem asi siin elus on õppida armastama täpsemalt, õppida armastama rohkem, kui tuntakse alguses suuteline. 13 8. EMAD Emad võivad samuti olla oma laste suhtes ükskõiksed ning see tekitab lapses hüljatuma tunde. Näägutamine ja ükskõiksus toimub mitte ainult siis kui laps on väike vaid ka täiskasvanu eas. Uuringute järgi mis Soome emadest saadi oli kirju. Palju emad on joodikute naised, kes üritavad laste eest hoolitseda ja lapsi isa märatsemise eest kaitset pakkuda. Mõned olid aga tööst nii kurnatud ja mehe jätkuvast klobimisest nii kurnatud, et laste jaoks ei jää eriti aega. Armastust väljendati nendes peredes vähe. Kuid nad olid siiski olemas. On ka hullemaid juhtusid kus armastus laste vastu puudub sootuks ning lapsed on ema jaoks pigem tüütu kohustus. Sellised emad ei võta oma last kunagi sülle isegi kui ollakse haige ning ei kiideta kui laps midagi hästi teeb,
Kreeka 500-300 eKr Inimese ja tema võimekuse ülistamine Haridus, kultuur, kangelaslikkus (mitte naiste puhul) Naistesse üleolev suhtumine, naidi peeti irratsionaalseteks, hüsteerilisteks, seksi- ja toiduhulludeks Naine sõltus isast, abikaasast, vennast ja pojast Naiste rollid abikaasa või hetäär Al. 13.a vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud Abielunaine kodu, majapidamise, orjade valitseja Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta ,,kreeka armastus" meestevaheline kiindumus, vanem mees õpetaja, noorem mees tema imetleja, õppija Oikus, famiilia abikaasad ja nende lapsed, aga ka orjad ja laiem sugulaskond(sageli isapoolne). Sparta: 7a poiss riigi kasvatusele Füüsiline, vapruse kasvatus Füüsiline karistamine Kõik kasvatasid kõigi lapsi Perekond polnud prioriteet Kiindumust ei näidatud välja
trauma päris mitmeks heaks aastaks, halvemal juhul kuni kooli lõppemiseni. Sellistel juhtudel on tõesti tegemist tõsise probleemiga, mida ei saa eirata ega ajakirjanduse poolt ülespuhutuks pidada. Koolistressiga seonduvad veel lapsevanemad ja seda kahel kombel. Nagu ma enne mainisin, võib "koolistress" olla lihtsalt tabav lööklause oma isiksuse tähtsustamiseks. Kuna lapsed ja noored võtavad väga palju oma vanematest eeskuju (olgugi, et mõni seda kasvõi püssitoru ees tunnistada ei suuda), proovitakse nende probleeme ka enda ellu integreerida. Ja mis on esimene sõna, mis tuleb tänapäeval meelde, kui rääkida karjääri edendamisest või edukatest inimestest. STRESS! Selle üle kurdavad palju firmajuhte ja ka madalamal postil töötavaid inimesi. Kui neil on lapsed, siis on ju paratamatu, et ka nemad, tahtes oma vanematega
............................................................. 9 2.8. Muudatused ................................................................................................................... 10 2.9. Sisemised stressiallikad ................................................................................................. 11 3. Soovid tegelikkuse taustal .................................................................................................... 14 4. Isiksuseomadused ja toimetulek stressiga ............................................................................ 15 5. A – tüüpi käitumismudel kui ohutegur ................................................................................. 16 6. Haigused ja stress ................................................................................................................. 17 7. Analüüs ..........................................................................................................................
kasvatamisel on üha enam kasvanud. Isad jäävad emade asemel lastega lapsehoolduspuhkusele, kasvatavad ja toidavad lapsi, aitavad kodutööde ja kooliprojektidega, viivad neid trennidesse ja huviringidesse, mängivad oma lastega. Kui varem selle kõigega tegeles ema, siis tänapäeval on isa roll kõvasti tõusnud perekonnas. 7 3. ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST Lahutus mõjub raskelt igale pereliikmele. Harva on nii, et lahutuse tagajärjel jääb perekonnastruktuur samaks või isegi endiseks. Ema ja isa ei suhtle tavaliselt omavahel ja lapsed peavad tembeldama ema ja isa kodu vahel. Tihtipeale kolib isa välja, sellal kui lapsed jäävad emaga ning isa käib neid ainult külastamas. Täpsemalt käib ta laste juures, et kuidagi kompenseerida oma kohalolematust. See, millest lapsed suurt kasu saavad, on isa positiivne sekkumine nende ellu, eriti kui
tervisehäire 61%-l. Võrreldes mitteohvritega kannatavad ohvrid sagedamini nägemis häiret, günekoloogiliste haiguste, kõhupiirkonna vaevute ja selja- ning kaelavaevuste all. Lisaks eespooltoodud tervisehäiretele kannatavad ohvrid sagedamini stressi, närvilisuse, depressiooni jms all. Kogetud vägivald mõjub ohvrite tervislikule seisundile, psüühikale, mõjutab nende suhtlemisvõimet, tööalast konkurentsivõimet, elatustaset, pereelu kvaliteeti jne. Kõige rängemalt kahjustab vägivald naiste tervist. Kõige enam on naisi, kes peavad ennast vaimse vägivalla ohvriks. Selliseid naisi on 9% kõikidest naistest, kes on kogenud üksnes vaimset vaimset vägivalda ja ei ole isikult kokku puutunud muude vägivalla juhtumitega. 9% naistest on olnud füüsilise vägivalla ohvrid või füüsilise ja vaimse vägivalla ohvrid. Ülejäänud 4% naistest on olnud füüsilise ja seksuaalse vägivalla või siis
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
(nt piiride nihutamine erinevas vanuses noorukite puhul: mis on lubatud 13-a-sele, ei pruugi olla lubatud 10-a-sele). Positiivse tagasiside kontekstis võimenduvad normist erinevad käitumisviisid; taotletakse uusi suhtlemislaade, mis oleksid uudses kontekstis sobilikumad. Selle reaktsiooniks rakendub vanemate puhul kõigepealt negatiivse tagasiside mehhanism. Nad püüavad käituda varasema ettekujutuse järgi, samas noored üritavad pääseda vanematega võrdsematesse suhetesse (tahab ise endale riideid valida). Positiivne tagasiside annab võimaluse uute normide tekkeks. Mida tugevamini hoitakse kinni vanadest suhtemustritest, seda tõsisemad konfliktid tekivad nendel, kes tahavad normidest kinni hoida nendega, kes arvavad, et võiks kasutusele võtta uued normid (nt riiete valimisel võiks jõuda kokkuleppele mis summas/ kus kandmiseks võib ise riideid valida).
ümbritsev keskkond. Perekond avaldab lapsele toimet ka oma igapäevaelu kaudu · Millest räägitakse? on see valdavalt positiivne või negatiivne, teemadesisu , kuidas vastatakse küsimustele. · Väärtushinnangud mis on tähtis ( pere või töö, tõde või valetamine). · Traditsioonid kas need püsivad või lastakse neil hääbuda. · Moraal · Iga pereliikme õigused ja kohustused. Lahutus · Lahutus on abieluliste suhete ametlik lõpetamine ehk abikaasade lahkuminek. · Abielu saab lahutada kas perekonnaseisuasutuses või kohtus. Kohtus vormistatakse lahutus siis, kui lahkumineku juurde jäävad lapsed ja vara jagamine. · Abikaasad kirjutavad lahutusavalduse ja siis on neil üks kuu järelemõtlemisaega. · Kui üks abielupool ei ole lahutusega nõus või on tekkinud laste ja vara pärast probleeme, minnakse lahutama kohtusse
uimastitest või teistest sõltuvust tekitavatest ainetest. (Tegevus. Tugevus (1) 2003: 5) Sõltuvusohu ja sõltuvuse põhjusi võib olla palju. Osa neist põhjustest ei ole üldse või ainult vähesel määral vanemate poolt mõjutatavad. Põhjusteks võib olla ebasobiv normaalsele lapse arengule keskkond ja tingimused, näiteks kitsad elamistingimused, korter lastevaenulikus elamurajoonis. Samuti ka töötus toob kaasa stressi kogu perele. Töötu lapsevanemad piinlevad kahtluste käes- kas nad leiavad jälle tööd, kas neid üldse enam vajatakse, kas raha jatkub? Need on küsimused, mille varjus võivad laste probleemid jaada tähelepanuta. Lapsed tunnetavad vanematel lasuvat pinget, ei suuda seda aga määratleda ja muutuvad ebakindlaks. Samas suurenevad laste kasvades välised ehk eakaaslaste, sõprusringi, kooliklassi mõjud. Mõjutavad ka ajakirjad, televisioon, iidolid ja teised eeskujud
see ka lapsele arusaadavaks. Vanemal tuleb õppida oma heakskiitu väljendama nii, et laps seda tunnetab. Selleks on vaja kindlaid oskusi. Ometi kipub enamik vanemaid kujutlema heakskiitu passiivse nähtusena meeleolu, hoiaku või tundena. Rääkimine võib mõjuda tervendavalt, tuues kaasa positiivse muutuse. Ent see peab olema õige rääkimine. Sama kehtib ka vanemate kohta. Viis, kuidas lastega räägitakse, määrab ära selle, kas vanematest on abi või mõjub nendega suhtlemine hoopiski negatiivselt. 2.3. Mittesõnaline heakskiidu väljendamine Sõnumeid võib edastada sõnade abil või mitteverbaalsete sõnumite abil. Viimaseid antakse edasi zestide, pooside, näoilmete või käitumisega. Nt. lehvitades paremat kätt endast väljapoole, peopesa lapse suunas mõistab laps üsna tõenäoliselt seda kui sõnumit : "Mine minema". Pöörates peopesa sissepoole viibates käega enda suunas ja laps tajub seda kui sõnumit: ,,Tule siia"
inimloomusest, on selle esinemissageudst võimalik vähendada, näidates igale lapsele, et ka tema on eriline. 2 1. SUHTED ÕDEDE-VENDADE VAHEL Õed-vennad on sünnitatud samast kehast ning nad on üles kasvanud samas perekonnas, seega nende suhe on väga eriline. See mõjutab paljuski meie arengut. Arvamust iseendast mõjutab võrdlus teistega. Identiteeti aga ei saa tekkida, kui ei suhtle teiste inimestega ning õdede- vendade suhe on üks kauakestvamaid suhteid meie elus. Laste ja vanemate suhteid rõhutatakse palju, kuid nüüd on hakatud tähelepanu pöörama ka õdede-vendade vahelistele suhetele. Uuritud on palju vanemate mõju lapse kasvamisele ja arenemisele. Kas on sarnasusi emaga? Isaga? Tähtis on ka arvestada õdede-vendadega, sest ka nemad on samade vanemate lapsed. Õdede-vendadega jagame paljutki- lapsepõlve, vanemaid, mänguasju, tuba ja palju muudki.
......................................................................................................65 FAASID.......................................................................................................................65 3 PÕHJUSED.................................................................................................................65 TOIMETULEK............................................................................................................66 LÄBIPÕLEMISE VÄLTIMISEKS.................................................................................66 Eraelus.........................................................................................................................66 Tööelus........................................................................................................................66
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
