Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kriisid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lagunemine, poliitilisel, konverents, kriisid, ühiskonnaelu, riigieksami, vahetumine, tausta, muistset, põhjasõda, varauusajal, halduskorraldus, vaimuelu, asehalduskord, üldajalugu, rahvasteliit, versailles, lepituspoliitika, potsdami, doktriin, kriisikolded, blokaad, kuuba, võidurelvastumine, desarmeerimine, praha, hellenism, linnriigid, ateenaEESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et Õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi Võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata selle teema juures üksik- asjalist sõdade käigu tundmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajaloo- perioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas - oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, Poola-Rootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 1) Eesti ajaloo perioodid ja pöördepunktid
2) kahepooluselise maailma 3) 1956. aasta ülestõus Ungaris kujunemine: Trumani doktriin, 4) Praha kevad 1968. aastal Marshalli plaan, Berliini blokaad ja 5) Suessi kriis, Berliini kriis Saksamaa lõhestamine 6) pingelõdvendus 3) kriisid ja sõjad: Kuuba kriis, Berliini müür, Vietnami sõda 4 Läänemaailm USA ja Saksamaa Koloniaalsüsteemi lagunemine Liitvabariigi näitel 1) uute sõltumatute riikide tekkimine 1) USA ühiskond: sisepoliitika, 2) iseseisvumisjärgsed arengusuunad ja ühiskondlikud liikumised, välispoliitika probleemid 2) Saksamaa Liitvabariigi majanduse 3) J
AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED Hea õpilane ja õpetaja, Ajaloo riigieksami ülesannete kogumik sisaldab huvitavamaid ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesanded on koondatud temaatiliselt ja jagatud teemade all tüüpide kaupa. Esmalt on allikaanalüüsi (dokument, kaart, pilt, foto, karikatuur) ja seejärel teadmiste ja oskuste rakendamist kontrollivad ülesanded. Valik erinevatest arutlusteemadest on esitatud iseseisva blokina. Arutlusteemade järel on ka hindamisjuhend ja kriteeriumide selgitus. Kuna
Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuni 1914 Tagajärjed: · Inimkaotused ~ 10 miljonit · Kokku varisevad Austria Ungari, Venemaa, Saksamaa nende asemele tekib hulk väikseid rahvusriike · Jõudude vahekord maailmas muutus, algas USA esiletõus · Riigid hakkavad jõulisemal sekkuma oma kodanike ellu, lääne väärtustes hakatakse kahtlema · Demokraatia kriis, äärmuslike liikumiste tugevnemine Muutused Euroopa poliitilisel kaardil · Väheneb Venemaa territoorium tekivad: Eesti, Läti, Soome, Leedu, Poola endise Venemaa territooriumile · Austria Ungari laguneb, tekivad: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia · Türgi kaotab valdusi, tekivad: Iraak, Süüria Liibanon · Saksamaa kaotab valdusi Rahvasteliit Prantsusmaal sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit
Nõukogude Liidu ja tema liitlaste (eelkõige Ida-Euroopa kommunistlike maade) ning teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade vahel. 4) Külma sõja tunnusjooned(avaldusvormist) 1) kahepooluselise maailma kujunemine 2) võidurelvastumine 3) tuumasõjaoht 4) uute sõjalis-poliitiliste liitude teke (NATO, VLO, SEATO, ANZUS, CENTO) 5) ,,raudse eesriide" kujunemine 6) kriisid : Berliini kriisid, Suessi kriis, Kuuba kriis jt. ja lokaalsed sõjad ( Korea sõda, Vietnami sõda, ...) 5) Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine Lk 19 need 5 punkti. 6) Kolmas maailm Kolmandasse maailma kuulusid riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki. 7) Sotsialistlik orientatsioon 8) Seletage mõisted: - Kahepooluseline(biopolaarne) maailm
korrava NSV kuulutati välja veel mitmel pool mujal ning 1922 ühendati need NSVL-iks. Sisuliselt tähendas see uut Vene impeeriumit punases kuues, keskusega Moskvas. NSVL juht ehk kompartei peasekretär oli 1924. aastani Lenin, peale teda Jossif Stalin. Stalini võimuletõusule järgnes tohutu isikukultus, ta nimetati "juhiks ja õpetajaks". Kehtestati plaanimajandus, range totalitaarne diktatuur ning repressioonid. Rajati vangilaagrite võrk GULAG. TEINE MAAILMASÕDA Versailles' süsteemi lagunemine 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Suurbritannia sõlmis Saksamaaga lepingu, milles kehtestati Saksa laevastiku piirmäär. Samal, 1935a., astus Saksamaa ka Rahvasteliidust välja, ilmutades sellega kavatsust asuda revideerima Euroopa riikide piire. 1936.a. Viis Hitler oma väed Reini demilitariseeritud tsooni. Lepituspoliitika
keskpaik b) Poola võim Lõuna- Saaremaa (+ Muhumaa) Rootsile Eestis (jagunes 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola-Leedu vahel: presidentkondadeks, Ruhnu läks Rootsile. 1598.aastast vojevoodkondadeks) c) Taani võim Saaremaal (jagunes ametkondadeks) Rootsi aeg Eestimaa (Lääne, Harju, Põhjasõda 1700-1721, (1710 Eesti alade sisuline 16. saj. lõpp, Järva, Viru) ja Liivimaa liitmine) (Saare, Pärnu, Tartu) Uusikaupungi rahuga 1721 Eesti ala Vene 18. saj. algus kubermangud, jagunesid keisririigi koosseisu (juriidiliselt) maakondadeks 1 Vene aeg Eestimaa ja Liivimaa Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal toimunud 18. saj
Rahvusvahelised suhted XX sajandil Rahvusvahelised suhted Keskriigid Antant 1879 Saksamaa + 1893 Venemaa + Austria-Ungari Prantsusmaa 1904 Inglismaa + 1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs Bulgaaria Sõja algus 28. juuni 1914 atentaat Sarajevos 23. juuli Austria-Ungari ultimaatum Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale
Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (e pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. 1.3. Külma sõja osapooled: Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne (e kahepooluseline) maailm: NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Samas polnud Idabloki riigid alati
9) Vene ja A-U konkurents Balkanil 10) soovitakse leevendada läbi kiire ja võiduka sõja siseriiklikke probleeme Sõja ajend ja puhkemine: antentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Sarajevos 28.juuni 1914, sõja lõpetas Compiegne'i vaherahu 11.11.1918 Esimese maailmasõja tagajärjed: 1) inimkaotused, sõjasandid, kadunud põlvkonna kujunemine 2) impeeriumide lagunemine (Vene, Türgi, A-U) 3) Vene revolutsioonid 4) uute rahvusriikide sünd (ka. Eesti) 5) revanslike meeleolude levik Saksamaal 6) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le 7) et vältida edaspidi taoliste sõdade vallandumine, luuakse rahvusvaheline organisatsioon, mis peaks toimima pingete maandajana 8) purustati vanad moraalinormid, tavad 9) suurriikide majandus välja kurnatud
Albaania sai jälle iseseisvaks. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Nähti ette sõjaväelised piirangud. Nürnbergi protsess eesmärk oli mõista kohut natsikurjategijate üle kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa) 24 inimest saadeti kohtu alla. ,,Võitjate üle kohut ei mõisteta" Potsdami konverents Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945 Arutati: Saksamaa tulevikku Osalejad: J. Stalin ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär H- Truman USA president W. Churchill / C. Attlee GB peaminister Otsused: GER 4ks okupatsioonitsooniks Berliin okupatsioonisektoriteks Võim kuulus GER-l Liitlasriikide kontrollnõukogule, mis asus Berliinis GER piirid Poola ja Saksa piir Odr-Neimi jõgepidi Ida-Preisimaa jagati:
Catreen Lepik 12.klass 2017 XX saj II poole kronoloogia AEG SÜNDMUS 1939- II maailmasõda 1945 1941 Atlandi harta (SRB, USA, hiljem ka teised) - Need riigid ei taotle sõjas territooriumide ega mõjuvõimu laiendamist, - rahvastele tagatakse suveräänsus ja enesemääramise õigus. 1943 Teherani konverents (SRB, USA, NL) - Lääneriigid tunnustavad NL 1941. a piire. 1945 Jalta konverents (SRB, USA, NL) 4.11. Saksamaa jagamine veebruar okupatsioonitsoonideks, liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, otsustatakse luua ÜRO. 1945 Potsdami konverents (SRB, USA, NL) 17. juuli2. - Saksamaa jagamine ja denatsifitseerimine,
LÄHIAJALUGU II 1. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel Saksamaa sammud teel uuele sõjale, lepituspoliitika, ansluss, Müncheni konverents, Saksamaa sõjakad sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks
Eesti 1941-1945 · Millised olid Eesti meeste valikud II maailmasõjas? 1939 eesti meestel vabatahtlik minek Soome vägedesse; sundmobilisatsioon; osa mehed Saksa vägede poolele, osa Punaarmee poolele; metsavendlus; Nõukogude ja saksa okupatsioon Eestis (õpik lk30) Esimene nõukogude aasta · Ümberkorraldused majanduses: o Natsionaliseerimine kogu maa riigi oma o Talude max suuruseks 30 ha, äralõiked uusmaasaajatele. o Natsinaliseeriti pangad, tööstus- ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jms. o Rahareform 1kroon=1,25 rubla · Ümberkorraldused kultuuri alal: o Ülirange tsensuur o Koolidesse marksismi-leninismi ja NSVLiidu konstitusiooni õpetus, vene keel o Kinodes ja teatrites nõukogude autorite looming o Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakatid o Kultuuriväärtuste hävistamine : purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamus aja
valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950- 1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52): · See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. · See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise)
viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Suurim probleem oli sobilike koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks asutati tartu lähedale piiskopimõisasse õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas forselius. PILET 5 Vene riigi kujunemine mongoli-tatari ikkest vabanemine, Novgorod, Ivan Julm, Peeter I, Põhjasõda. Õpik: Inimene, ühiskond, kultuur II ptk 11-12, õp 62-72, 24, 141-146, ptk 37-38, lk 229-238, III osa ptk 11-12 lk 63-76 Mongoli-tatari ikkest vabanemine- 1480. aastal saabus suur tatarlaste vägi Venemaale, kuid Okaa lisajõe Ugra ääres sesid vene väeosad teisel kaldal vastas. Kumbki pool ei jugenud alustada otsustavat rünnakut, nii seisti mitu kuud, aga kui tatarlasi hakkasid kimbutama haigused ja nälg tõmbusid nad tagasi. Suurt seismist
Nõukogude Venemaa jätkas aga maailmarevolutioonii idee kultiveerimist ja riigipöörete ettevalmistamist teistes riikides (näiteks Eestis 1924.a.1.detsembri kommunistide mässukatse). 1* I maailmasõja tulemusena: 1* said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. 2* lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). 3* muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. 4* kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. 5* Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. 6* Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. 7* Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda:
aastatel ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelõdvendusega ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Alguseks võib pidada Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. Külma sõja käigus prooviti vastast edestada uute võimsate relvade tootmises e. võidurelvastumises, teiseks soovisid USA ja NSVL saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati oma mõjuvõimu laiendada Kolmandas Maailmas e. riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega ka kommunistlikku idablokki. 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti?
vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides. Siiski kõik riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950-1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt. II maailmasõja aegsed konverentsid ja Potsdami konverentsi otsused Saksamaa suhtes. 2.2. Trumani doktriin: (1947) (Vt. ka õpik lk.52): See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise)
viis riigi lõhenemiseni(mandriosas jäid võimutsema kommunistid, kuulutasid välja Hiina Rahvavabariigi ja Guomindangi vägede riismed põgenesid USA mereväe kaitse alla Taiwani saarele, seal jäi püsima Hiina Vabariik), selline lõhestus püsib seal tänaseni. -SB: Näis olevat oma võimsuse tipul, tegelikult polnud jõudu impeeriumi kooshoidmiseks ; SB rahvusvaheline tähtsus vähenes ; säilis kaheparteisüsteem(kord võimul leiboristid, kord konservatiivid) ; impeeriumi lagunemine kulges valutult, säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju ; tugevad küljed: tänu kolooniatest kodumaale elama asumisele säilis Briti eluviis, majandus ja heaolu liikusid paremuse poole ; nõrgad küljed: rassiprobleemid kolooniatest emamaale elama asumisel, majanduse ja heaolu kasv ei olnud nii suur kui Sks ja Pr, ülemereturg ei stimuleerinud efektiivsust, kästi tegutseda kahjumiga töötavatel ettevõtetel, kardeti tööpuudust.
● Hispaania kodusõda on peetud ● II maailmasõja proloogiks Sõjakuse kasv 1936.a. okt. Berliin- Rooma telg – Saksamaa ja Itaalia koostöö leping 1936.a. nov. Saksamaa ja Jaapani vahel Antikominterni pakt 1937.a. liitus sellega Itaalia, kujunes B erliin - Rooma -Tokio telg 1937.a. Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hiina vastu 13.märts 1938.a. – anšluss – Austria ühendamine Saksamaaga - Ostmark Müncheni konverents ● 29.sept. 1938.a. vt.õpik lk.120 ● Osalejad: A.Hitler, B.Mussolini, N.Chamberlain, E.Daladier ● Otsus: Tšehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad 10päeva jooksul ● Miks? Suurbritannia ja Prantsusmaa lootus Hitler “ maha rahustada” Seda lepingut on hakatud nimetama “Müncheni sobinguks” t ähistamaks poliitilise nõrkuse, lühinägelikkuse ja reetlikkuse sümbolit Müncheni konverents Sõjakuse kasv:
eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" ESIMENE MAAILMASÕDA (1914-1918) Põhjused: - Suurriikide vastuolud: võitlused mõjupiirkondade ja asumaade pärast - Sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju - Puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt - Võitlus ülevõimu pärast Euroopas Tagajärjed: - Majanduskriis - Impeeriumite lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi - Uute riikide sünd: Soome, Eesti, Poola, Läti, Leedu Eesti iseseisvumine Eeldused: - Kirjakeele ühtlustamine - Eesti keelsete raamatute levik - Tööstuse areng - Rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidu, rahvaluule, vanavara) levik Etapid: - Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus - Enamlased võimul Eestit nähti Venemaa osana - Iseseisvuse välja kuulutamine 24.02.1918
riikidevahelist tasakaalu tagava süsteemi sisseseadmise üle (Viini kongress 1815). Napoleoni sõdade peamised tagajärjed: · Kujunesid välja püsivamat liitlassuhted Euroopa riikide vahel. · Tõi kaasa vajaduse teatud tüüpi julgeolekukorralduse ("uue poliitilise korralduse") järele. · Keskseks saab just jõudude tasakaalu põhimõte Viini kongress: · Alustas tööd septembris 1814 · Esimene rahvusvaheline konverents pärast Westfaali rahu · Põhiprintsiipideks: legitiimsus (õiguslik järjepidevus), julgeolek ja tasakaal. · Igale ähvardusele peab leiduma potentsiaalne vastujõud Territoriaalsed muudatused: · Prantsusmaa pidi taanduma oma revolutsioonieelsetesse piiridesse · Holland sai endised Austria Madalmaad · Kesk-Poola läks Venemaale · Vähendati Saksamaa killustatust Viini kongressi tulemused: · Prantsusmaad ei koheldud liiga karmilt
b) MRP sõlmimine, c) nii Saksamaa kui NSVL relvastusid, d) Stalin tahtis kommunismi eksportida, Hitler aaria rassile eluruumi Teine maailmasõda puhkes 1. sept. 1939. kui Saksamaa tungis kallale Poolale. 6. Kultuuri ja elu-olu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Ajalooõpik I osa, lk. 76-69, vaata ka vihikut. B) MAAILMA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA 1945.-1991. 1. Millised muutused toimusid poliitilisel kaardil pärast I ja II maailmasõda! Millised on muudatused kaasaja poliitilisel kaardil? KÕIKI MUUTUSI PEAD OSKAMA KAARDILE KANDA! Muudatused pärast I maailmasõda 1) Austria-Ungari lakkas olemast, tema asemele tekkis 3 riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia, 2) endisest Serbiast, Montenegrost ja Austria-Ungari koosseisust eraldunud slaavi ala- dest tekkis Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik, mis 1929. sai nimeks Jugoslaavia,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut KÜLM SÕDA Essee Õppeaine: Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu Juhendaja: Enn Liimets Tallinn 2015 Sisukord. Sissejuhatus…………………………………………………………………………3 Külma sõja tekkepõhjused……………………………………………………….…4 Külm sõda…………………………………………………………………………..4 Kokkuvõte………………………………………………………………………….. Kasutatud allikad…………………………………………………………………… Sissejuhatus 2 Teises maailmasõjas võitlesid Ameerika Ühendriigid, Ingli
terav oli vastasseis Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias) 4) Majanduslik võitlus. Kõrgem elatustase lääneriikides oli tugevaks argumendiks võitluses kommunismiga. Samas lootis Lääs majanduslikult kurnata NSV Liitu ja selle liitlasi. Selleks kasutati majandussanktsioone, võidurelvastumist jms 5) Diplomaatiline võitlus. Selleks kasutati ka rahvusvahelisi organisatsioone (ÜRO, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverents jne) 6) Salateenistuste tegevus. NSV Liidul Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB), USA-s Luure Keskagentuur (CIA) Külma sõja kujunemine · Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks.
b. Rahvusteadustes Eesti Õigekeelsussõnastiku väljaandmine c. Kirjanduses teose ,,Eesti Ajalugu" koostamine d. Muusikas esimese ooperi ,,Vikerlased" lavastamine e. Spordis 6 medalit esimestelt olümpiamängudelt Probleem Milles seisnes Lahendamine Nõukogude Venemaa kõrvale jätmine rahvasteliidu poliitikast Rahulolematus 1. Saksamaa liigne Locarno konverents kutsuti Versailles'i rahuga nõrgestamine ja alandamine kokku riigipiiride 2. 2. Saksamaa territoriaalsed kindlustamiseks. Sõlmiti Reini loovutused tagatispakt ja selle alusel: a) 3. Saksamaal ei tohtinud olla Saksa-Belgia ja Saksa- üldist sõjaväekohustust, suuri Prantsusmaa piirid jäid
Rahvakomissaride Nõukogu esimees(peamin). Rajab komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, ühendas kommunistlikke parteisid üle maailma). Kodusõja ajal suudab võimule jääda. Vangilaagrite süsteem. Vangid pidid tööd tegema, nt. metsatööd. NEP (uus majanduspoliitika) - eesmärk tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. 6 liiduvabariiki. Lenin tahtis, et riigid oleksid iseseisvad, aga moodustaksid liidu. 2. NSV Liidu lagunemine 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades.Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis
(demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!) + lääneriigid + sotsialistlikud riigid NB! Külm sõda on vastasseis, pingeseisund riikide vahel, mis ähvardab üle kasvada tegelikuks sõjaks. Külmal sõjal on mitmesuguseid vorme: · ideoloogiline võitlus/vastasseis · kultuuriline võitlus/vastasseis · majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946, kus vastuoludest räägiti) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB
● Prantsusmaa Ruhri okupeeris tööstuspiirkonna Komitern ● 1919 loodi Moskvas komitern-maailma kommunistlike parteide liit. ● Selle eesmärk oli maailmarevolutsioon. ● Keeruline olukord Euroopas aitas sellele kaasa. Komiterni riigipöördekatsed 1923 tehti riigipöördekatsed: Poolas, Bulgaarias, Saksamaal Dawesi plaan ● Sm raske olukord mõjus halvasti kogu Eu majandusele. ● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika
Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral. 2 ETK - tarbijate keskühistu EV esimene põhiseadus - asutav kogu, 21dets 20', demokraatliku põhikorra akt, liiga palju võimu EV iseseisvumise eeldused - haritlaskond, ühtne kirjakeel, suurüritused, tööstuslik areng, partei Fašism, natsism, kommunism - Peamised ideoloogiad 20ndal sajandil. Genova konverents - 1922: NSVL, DE+lääne dem riigid;Majandus ja rahandusprobleemid;Lõpuks jõuavad DE ja NSV kokkuleppele, Rappallos sõlmiti DE-NSV leping GULAG - vangilaagrid nsv Hiroshima ja Nagasaki - aatompommid 1945, >150tuh surnut, USA->JPN Holokaust - Genotsiid juutidele, gaasitamine, põletamine, näljutamine, inimkatsed. II rinne - Saksamaa väed Normandias / Saksa väed Venemaaga võitlemas Imperialism - enesekeskne poliitika võimu ja mõjupiirkonna laiendamiseks
ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. KONVERENTS AASTA OTSUSED ATLANDI HARTA- 1941 Sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus. USA ja Suurbritannia, (hiljem)NSVL
liitlased. 14.august.1941 allkirjastati Atlandi harta Roosevelti ja Churchilli poolt, millega algas Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine. Sellega liitus ka NSVL. Atlandi Harta Eeldati loobumist territoriaalvallutustest ja jõu kasutamisest riikidevaheliste vastuolude lahendamisel ning rahvaste austamist. Lend-lease'i seadus tööstustoodete ja relvade tasuta või võlgu tarnimist. USA laiendas selle NSVLe. 01.JAANUAR.1942 Washingtoni konverents 3suurriiki+23 valitsused teatasid oma otsusest sõdida Saksamaa, Jaapani ning nende liitlaste vastu võiduka lõpuni. 1942.a. kirjutati Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustuti kasutama võitluseks vaenlasriikidega kogu oma jõudu ja keelduti vaherahu sõlmimisest. Deklaratsioonile allakirjutatud riike hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks ning seega pandi alus ÜRO kujunemisele. 7. Kuidas toimus Saksamaa ja tema liitlaste sõjaline purustamine 1944-45?
annaabi.ee 
