Küsimused 1. Milline kohutav sündmus on tabanud Teeba linna näidendi alguses? 2. Millised kaks pattu olid Teiresiase sõnul Oidipuse hingel? 3. Milles süüdistas Oidipus Kreoni? 4. Millise ende oli Iokaste sõnul saanud Laios enne lapse sündi? Mida ta oli teinud, et ennet vältida? 5. Mida oli saanud Oidipus teada Delfi oraaklilt? 6. Miks lõi Oidipus maha manatee ristil vastu tulnud rauga? 7. Missugused kaks teadet tõi Teebasse Korinthose saadik? 8. Mis juhtus Iokaste ja Oidipusega kui selgus lõplikult tõde? 9. Millise palve esitas Oidipus Kreonile, seoses oma lastega? Vastused 1. Teeba linna oli tabanud katk. 2
Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Ta armastab oma rahvast ning on nende päästmise nimel kõigeks valmis. Lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide)
Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Ta armastab oma rahvast ning on nende päästmise nimel kõigeks valmis. Lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide)
Mees Mõrvar Kuningas KUNINGAS Verepilastaja Poeg OIDIPUS Abikaasa Isa Silmadeta Tegelastevahelised suhted: Kreon Oidipuse nõunik Iokaste Oidipuse naine ja ema Laios Oidipuse isa Treiseias Kreoni saatja Polypos idipuse nn isa, kes tema eest hoolitses 2. Analüüsi Oidipust kui 1) polise liiget ja valitsejat; 2) abikaasat ja isa. Mis juhivad tema tegevust kahes erinevas rollis. Teeba kuningas, ta kaitses oma rahvast ning oli oma rahva eest alati väljas . Ta oli armastav isa ja väga hea abikaasa. Kuid talle oli rahvas siiski kõige tähtsam, sest katku põhjustaja, Laiose tapja, pidi saadetama linnast teiste heaolu pärast välja või ära likvideerima.. 3
saatus ongi kätte jõudnud - mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati.
Teeba linnas oli katk ja Oidipus otsis võimalusi ,kuidas linna päästa,ta saatsis Kreoni Phoibose juurde(või delfi oraaklile,pole täpselt aru saand),et mida teha,ja siis tuli Kreon tagasi teatega ,et linna saab katkust vabaks siis,kui laiose tapja kas mõrvatakse või maalt välja saadetakse,siis püüdis Oidipus leida Laiose mõrvarit siis pakkus Kreon välja,et paluda abi selgeltnägija Teiresiaselt ,et teda tasub uskuda ,tema ended alati tõesed olnud vms,siis toodi Teiresias lossi,ja Oidipus
Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud juba Kreoni, oma hõimlase Delfi oraakli juurde, et teada saada, mil moel oleks võimalik linna päästa. Saabubki Kreon, kel on häid uudiseid: endise kuninga Laiose tapja tuleb linnast välja ajada või tappa. Oidipus hakkab Laiose tapja jälgi ajama. Endistel aegadel ei olnud sellega tegeldud, sest suurimaks probleemiks oli siis linnale Sfinks. Rahvas kutsutakse kuningalossi ette. Parodos avalaul (esitab koor) Palved jumalate poole, et need hukkuvat linna päästma tuleksid.
Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud juba Kreoni, oma hõimlase Delfi oraakli juurde, et teada saada, mil moel oleks võimalik linna päästa. Saabubki Kreon, kel on häid uudiseid: endise kuninga Laiose tapja tuleb linnast välja ajada või tappa. Oidipus hakkab Laiose tapja jälgi ajama. Endistel aegadel ei olnud sellega tegeldud, sest suurimaks probleemiks oli siis linnale Sfinks. Rahvas kutsutakse kuningalossi ette. Parodos avalaul (esitab koor) Palved jumalate poole, et need hukkuvat linna päästma tuleksid.
ei osanud leida vastust tema mõistatusele. Mina aga olin just see, kes vastuse leidis ja sellepärast pidi Sfinks end hukkama. Seda ta ka tegi. Kui rahvale see uudis kohale jõudis, tõstsid nad mu Teeba linna kuningaks ning andsid mulle naiseks kuninganna Iokaste. Pean ütlema, et minu valitsusaeg oli rahva jaoks hea. Kõik olid õnnelikud ja polnud probleeme. Hiljuti aga oli põud ning hakkas levima katk. Taimed ei kasvanud, loomad surid... Niisiis ma saatsin oma abikaasa Iokaste venna Kreoni Delfi oraakli juurde, et Apollonilt tema ennustustarga suu läbi teada saada, miks oli jälle õnnetus linna peale langenud. Kreon läks. Kreoni oodati. Kreon tuli. Mees teatas, et Phoibose sõnade järgi pidi needusest vabanemiseks linnast välja saatma endise kuningas Laiose tapja või tapjad. Polnud veel selge, oli neid üks või mitu. Hakkasin siis kohe pärima, et mida Kreon sellest teab ja mida Phoibos veel rääkis. Oraakel olevad veel öelnud, et Laios oli teel tema
oli otsustanud mitte kunagi abielluda, kuid loonud suurepärase elevandiluust naisekuju, armus sellesse ja oli äärmiselt õnnetu. Pygmalioni palvel elustas Aphrodite kuju, kelle Pygmalion nimetas Galateaks, ja austas nende pulmi oma osavõtuga. 8. Antigone legend. Kreeka mütoloogias Teeba kuninga Oidipuse ja Iokaste tütar. Antigone saati koos Ismenega oma pimedat isa Kolonosess pagendusse ja tuli pärast Oidipuse surma tagasi Teebasse. Seal mattis ta kuningas Kreoni käsu vastaselt oma venna Polyneikese, kes oli langenus seitsme kangelase sõjakäigul Teeba vastu. Karistuseks müüriti Antigone elusana hauakambrisse, kus poos enda. Sellest teada saanud, hukkas enda meeleheites ka Antigone pigmees, Kreoni poeg Haimon. 9. Orpheus oli vanakreeka mütoloogias kuulus laulik. 10. Madeia - Euripidese võimsaim tragöödia on "Medeia", milles ta meisterlikult kujutab võimsast kirest haaratud naise hingelisi võitlusi
1)missugused kohutavad sündmused Teeba linnas olid toonud preestri ja noorukesed poisid palvetama kuninganna lossi ette?- linna laastab katk, inimesed surevad, vili jääb hooleta, terve linn on vaevalt elus, 2)millised kaks pattu olid Teiresiase sõnul Oidipuse hingel?- Oidipus tappis enda isa, teine on see et ta on paaris naisega kes on ühtlasi ka tema ema 3)milles süüdistas Oidipus Kreoni, kui arvas, et Teiresias teda toetas?- oidipus arvas et kreon oli saatnud teiresiase. Oidipus arvas et kreon tahab ta hukka saata ja siis tema koha endale võtta. 4)millise ende oli Lokaste sõnul saanud Laios ning mida teinud, et selle täitumist vältida? - Ta sai teada et tema ja Iokaste laps lõpetab Laiose elutee. Et seda ei juhtuks kõitis ta lapselt jalge liikmekohtadest ja lasi heita laane põhja mäestiku. 5)miks ei olnud Teebas enam teenrit, ainsat pääsenut, kes
ägedushoos tappis -- see vanamees oligi Laios. Seejärel vabastas Oidipus Teeba tiivulisest koletist Sfinxist ja saj tasuks selle eest Teeba kuningaks, abiellus Laiose lese Iokastega, oma emaga, kellega tal sündisid lapsed, ja valitses mitu aastat rahulikult Teebas. Tragöödia algab rituaalse rongkäiguga. Teeba noormehed ja raugad paluvad Oidipust päästa linn seal levivast katkust. Selgub, et tark kuningas on juba ise saatnud oma naisevenna Kreoni Delfisse oraakli juurde ja tagasijõudnud Kreon toob oraakli vastuse: katku põhjuseks on "roojus", Laiose mõrvari viibimine Teebas. Oidipus asub energiliselt tundmatu mõrvari otsinguile. Selgub, et tapmise ainsaks pealtnägejaks oli ori, kes nüüd hoiab mägedes kuninga karja. Oidipus käsib ta kohale tuua. Vahepeal pöördub Oidipus ennustaja Teiresiase poole palvega avaldada mõrvari nimi. Teiresias tahab esiti kuningat säästa, ent Oidipus etteheidetest ärritatuna heidab talle näkku
Seejärel veetis Odysseus 7 aastast nümf Kalypso saarel vangistuses peale mida tal lõpuks õnnestus koju jõuda. 4. Draamakirjandus: tragöödia, komöödia ja draama 5. Tuntuimad ja tunnustatuimad tragöödiakirjanikud: Aischylos- ,,Oresteia" Sophokles- ,,Kuningas Oidipus" Euripides 6. Sophoklese tragöödiad: ,,Antigone"- Antigone tapab end, kuna pidi oma venna matma seetõttu, et venda peeti reeturiks, naist armastanud Kreoni peod tapab end samuti, seejärel meeleheitel Kreoni ema. Kreon jääb üksi leinama ja kahetsema. ,,Kuningas Oidipus"- Oidipus on abielus oma emaga ,,Oidipus Kolonoses"-pime Oidipus lõpetab oma elupäevad rahus ja õnnes ,,Elektra"-Elektra, uskudes oma venna Orestese surma, on valmis kättemaksu enda peale võtma ,,Aias"-Trooja sõda, Aias tahab ahhailastele kätte mäksta, kuna need langenud Achilleuse relvad Odüsseusele määrasid
ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes
Tänane päev algas üpris huvitavalt, mulle tulid külla mitu väga ootamatut külalist. Nendeks olid preester ning hulk noori poisse. Preester tuli alandlikult minu käest abi paluma, soovides katku kohta nõu. See hirmus needus lasus minu kalli rahva peal, mis loomulikult muserdas mu hinge ning sellepärast olin suurima heameelega nõus teda aitama. Selleks tuli mul pinksalt mõelda, kuidas lahendada see keeruline probleem katkuga. Otsustasin enda juurde kutsuda Kreoni, kellelt lootsin saada uudiseid Apollonilt, seoses katku hävitamisega. Olin pikka aega oodanud Kreoni, kuid ta polnud ikka veel saabunud ning see muutis mu natuke närviliseks. Ja lõpuks ta tuligi ning ma südamest lootsin, et ikka heade uudistega. Kui Kreon kohale jõudis, hakkas ta väga imelikku juttu rääkima. Kreon ütles, et kui ma tahan oma rahvast katkust päästa, tuleb mul üles leida, see inimene, kes tappis eelmise valitseja Laiose.
roimas kes saatis surma Laiose ja kukutas riigile needuse . Nende vahel tekkis tüli .Ta ütles veel et surma saab Oidipus ise kuna teireisas arvas et oidipus oli ise mõrvar ja ennusts et oidipus saab ise surma oma vandenõu järgi. II Ilmub Kreon ja küsib selle järele et ta kuulis kuidas käskija teda laimanud oli. Talle panid pahaks et Teireisias oli tema nimel valetanud, kuidKreon ei teadnud sellest midagi.Kreoni ja Oidipuse vahel tekkis tüli ja süüdistati keroni alusestult tapatöös. Kuid samas oli ka Oidipuse pihta mitu tarva öelnud et tema olnud tapnud Laiose. Koor imestas et Oidipusele tuli Kreoni sõnadega ründe peale kohwe kiiresti vastulöök nagu iseenesest.Siis tuleb Iokaste ja tunneb et ta on sattunud suurede tülli. Iokaste ütles et laiosele oli ennustatud et kunagi tapab ta enese laps ta ja ta oli sidunud lapse enda külge ja kaljult siis alla kukkunud
Oidipuse pojad Eteokles ja Polyneikes on langenud teineteise käe läbi: esimene Teeba linna kaitstes, teine seda rünnates. Kuningas Kreon korraldab Eteoklesele matused, kuid keelab surmanuhtluse ähvardusel Polyneikese matmise. Hukkunute õde Antigone ei suuda leppida venna teotusega. Keelust hoolimata matab ta Polyneikese. Kreon laseb teolt tabatu elavalt maa-alusesse koopasse sulgeda, kus Antigone endalt elu võtab. Saatus karistab ka Kreoni: tema poeg Haimon, kes armastab Antigonet, tapab end, murest murtud Kreoni naine teeb sama. Kreon kahetseb, kuid on juba hilja. Tragöödia konflikt seisab Antigone õekohuse ja Kreoni valitsejakohuse vahel. Moraalselt jääb võitjaks Antigone, kes kaitseb kindlameelselt õigust armastada oma venda. Antigone surm muutub võiduks Kreoni üle. Antigone: täitsin õekohuse, kirjutamata seaduse, mis elab inimeste südames. EURIPIDES (u. 480-406 eKr)
rohkem). Aristophanes 448-380 eKr. Säilinud 11 näidendit 40-st, komöödiakirjanik, ,,linnud", ,,konnad", ,,ratsanikud", herilased" ,,Kuningas Oidipus" saatusetragöödia ,,Antigone" Sophoklese tragöödia, räägib Oidipuse lastest, Oidipuse pojad vastasleerides, tapsid teineteise, Kreon lubab matta ainult selle, kes oli tema poolt, teine lahinguväljale, Antigone hiilib ja korrald matused, Kreon saatis Antigone maa-alusesse vanglasse- tapab enda. Kreoni poeg armastas Antigonet ja tappis enda. Kreoni naine tappis enda. Antiiklüürika. Kreeka folklooris kõige paremini esindatud laul. Tegemisi saatis koor rituaalsed laulud: pilkavad, pulmalaulud, nutulaulud, meeste koosviibimiste laulud ja muud. Jumalate poole hümnide e. kultuslauludega. Esitasid aoidid- kutselised laulikud. Laulsid jumaliku sisenduse sunnil, olid laulude loojad. Said ainet müütidest, rahvajuttudest. Rapsoodid- rändlaulikud, ei olnud ise laulude autorid
Oidipus otsustas abi paluda oraaklilt. Ja lasi enda juurde toimetada Teiresiase. Oraakel tuli vastu tahtmist lossi. Oidipus uuris ja puuris, mis tol korral juhtus, kui kuningas Laios oma elu kaotas. Tereisias esialgu keeldus vastamast, kuid hiljem pärast Oidipuse suurt pärimist tõdes oraakel, et tal ei jää muud üle, kui vastata. Ja Teresias ütles:"Siis tea: sa enda leiad tapjat otsides.". Oidipus sai maruvihaseks ja kahtlustas, et see on oraakli ja Kreoni ühine sepitsus ning et naisevend tahab talt trooni käest võtta. Oidipus neas ära isiku, kes võttis Laioselt elu. Kõike teadmata, et süüdi on ta ise.Vahepeal manitseb isegi koor Oidipust, et oraakli sõnades võis tõde peituda. Kreon räägib Oidipusele, et Laiose elu võtis mõrvarite jõuk. See viib Oidipusel kahtluse enesesüüdistuse suhtes eneselt. Koor manitseb taas Oidipust Kreoni süüdistuse pärast. Ütleb, et kui sõber ausa
Kuningas Oidipus Variant B Küsimused: A) Mis sai pärast Oidipuse sünniloo teadasaamist? B) Mida palus Oidipus Kreonilt? 1. Iseloomusta ja põhjenda peategelase käitumist ja elust arusaamist. Kuidas muutub teose käigus (näited, tsitaat) 2. Võrdle Oidipuse ja Kreoni too välja erinevused ja sarnasused 3. Kumb meeldib rohkem?Miks? 4. Missuguseid tõekspidamisi rõhutab koor? 5. Kas Oidipus on kangelane või kurjategija? Vastused: A) Kui lõpuks selgus Oidipuse sünnilugu, siis Iokaste lukustas ennast oma tuppa, nuttis ning hljem poos end ülesse. Oidipus torkas endal silmad peast välja ja lasi ennast saata Maapakku. B) Oidipus palus Kreonil oma tütreid kaitsta ja nad viimast korda lossi tuua, et neid katsuda. 1
meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuningas Priamos, lunastab poja surnukeha välja. Hektori matused. SOPHOKLES ,, KUNINGAS OIDIPUS" (teos) Teeba linna tabas katk, Oidipus saatis oma nõuniku Kreoni linna küsima, kuidas linn needusest päästa. Sai vastuseks, et kuninga mõrvar tuleb tappa või linnast välja saata. Oidipus asub otsima tapjat- iseennast. Ennustaja Teiresias teatab, et mees ise on mõrvar. Iokaste- Kreoni õde, Oidipuse ema/naine, tapab end. Oidipus torkab endal silma peast, et kogu seda õnnetust mitte näha. Kreon lubab tal enne linnast lahkumist oma lastega hüvasti jätta. Idee- saatus on ette määratud ning seda ei ole võimalik muuta. 4 keskaja kangelaseepost: 1
HEEROS – kangelane THEATRON - kreeka keelest "vaatemängupaik - teater SAATÜR – soku pea ja sabaga inimesekujuline metsvaim (kehastavad mehed), laulsid jumalale ülistuslaule - ditürambe PROLOOG – kreeka keeles eeskõne, sissejuhatus EPISOOD – farslik stseen PARODOS – avalaul EKSOOD – viimane episood OIDIPUS – Teeba kuninga Laiose poeg IOKASTE - Teeba üliku Menoikeus vanema tütar ja Kreoni õde KOTURN – kõrged jalatsid näitlejate rüü juurde STASIMONE – koorilaul tragöödias LAIOS – Teeba kuningas
välja, et kuningas kelle kohale ta oli asunud ja kelle ta oli tapnud oligi tema päris isa ning naine kellega ta oli abiellunud oli tema tegelik ema. Ta mõistis, et ettekuulutus oli täide läinud. Kui Oidipuse ema sellest kuulis, siis poos ta end ülesse. Seda näinud Oidipus torkas ennast pimedaks ja lasi end maapakku saata. Oma iseloomult on kuningas Oidipus tegelikult heasoovlik ja abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise tappiski Laiose. Teose stiil on poeetiline. Raamat on kirjutatud luule vormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Teose traagilise lõpu kujundavadki just koori hädakaebed ja meeleheide.
mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati.
Eurylochos Odysseuse tüürimees Eurystheus Heraklese sugulasest kuningas, kes talle 10 ülesannet andis faiaagid hiiglased, kes võõrustasid Odysseustop Gaia emake maa Geryon hiiglane 6 jala ja 6 käega, kelle Herakles tappis gorgod kolm õde, koletised, üks neist on surelik graiad kolm vanaeite, kelle käest Perseus sai teada, kus elavad nümfid Gyges karjane, kes leidis võlusõrmuse, mida kasutas väärikalt Hades allilma valitseja, Zeusi vend Haimon Kreoni poeg harpüiad vastikud linnud vanaeide peaga ja raisakulli kehaga, kiusasid Phineust Hekabe Trooja kuninganna Hektor kuingas Priamose vanem poeg, Trooja kaitsja Helena Zeuzi tütar, Sparta kuninga Menelaose naine Helios päikesejumal Hephaistos tule- ja sepatööjumal, Zeusi poeg Hera Zeusi abikaasa, kõige vägevam jumalanna Herakes Zeusi ja sureliku naise Alkmene poeg, Kreeka suurim kangelane Hermes jumalate käskjalg hesperiidid nende aias kasvasid kuldõunad
Tänulikud linlased kuulutasid Oidipuse oma kuningaks ja ta abiellus kadunud kuninga lese Iokastega. Palju aastaid elasid nad õnnelikult. Kui aga Oidipuse ja Iokaste kaks poega olid meheikka jõudnud, tabas Teebat hirmus nuhtlus. Kogu maal suri ohtralt inimesi, lõppesid karjad ja metsloomad ning ikaldusid viljapõllud. Kõik need, kes polnud veel hinge heitnud, seisid näljasurmaga silm silma vastu. Kuningas Oidipus saatis nüüd Iokaste venna Kreoni Delfisse jumalalt abi paluma. Kreon pöördus tagasi Apolloni kuulutusega, et katk lõpeb ühel tingimusel: tuleb karistada seda, kes tappis kuningas Laiose. Oidipus tundis kergendust, sest oli kindel, et leiab üles mõrvari(d). Kuningas laskis kohale kutsuda ka Teiresiase, vana pimeda ennustustarga, keda Teebas kõige enam austati, ja küsis tollelt, kas too võiks nõu anda, kuidas süüdlast leida. Üllataval kombel ei tahtnud
kätte jõudnud - mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati.
Tegelased : Oidipus, Teiresia pime ennustaja, Kreon, Iokaste Oidipuse abikaasa. Menoikeuse poeg oli Kreon. Menoikeus Kreoni ja Iokaste isa. Proloogis näeme Oidipust kui tarka, abivalmist, kohusetundlikku ja oma rahva eest hoolitsevat valitsejat. Ta on valmis tegema kõik, mida taevajõud käsivad. Tema demokraatliku valitsemisviisi iseloomustavad soov asju avalikult arutada. Oidipusest räägitakse kui võimu ja kuulsuse tipul olevast mehest, vihates siiski ka võimalikule langusele. Et laval on ka lapsed ja vana preester, siis on Oidipus abipalujate ees nii isalikkuse kui ka võimu esindaja
kolmel jalal? Oidipus andis vastuseks: inimene. Õiget vastust kuuldes tuli koletisel kuristikupõhja viskuda. Tänutäheks linna vabastamise eest nimetati Oidipus Teeba uueks kuningaks ning kuninganna Iokatesest sai tema kaasa. Nende abielust sündisid ka lapsed. Kuid õnn ei kestnud Teebas pikalt. Peagi laskus linnale uus häda – katk. Saamaks teada, miks on linnale uus needus peale laskunud, saatis kuningas Oidipus tarkadelt aru pärima kuninganna venna Kreoni, kellega koos linna valitseti. Delfi oraakel saatis Oidipusele tagasi järgmise sõnumi : teebalaste seas jalutab kuningas Laiose mõrvar. Alles siis kui mõrvar välja selgitatakse ja linnas pagendatakse , lõpeb katk. Oidipus andis käsu kõigil, kes teavad midagi Laiose mõrvarist oma teadmisi jagada. Ta needis inimest, kelle pärast oli linnale selline häda osaks saanud. Oidipus kutsus oraakli enda juurde, kuid oraakel hoiatas Oidipust, et parem
oluline olnud ,,Iliasest" inimese võitlus iseenesega armastuse eest, pereliikmete pärast, võitlus viha, armastus ja andeksandmine, ning ,,Odüsseiast" inimese (kangelase) teekond koju, oma kuningriiki, oma pere juurde ja tema pere (naise ja poja) 20-aastane ootamine. James Joyce ,,Ylysses" Teeba küklos algab Kadmose kuriteoga külalislahkuse reegli vastu, jätkub Agaue pojatapmise looga ning Oidipuse heitlusega tõe ja saatuse vahel, lõpeb aga tema ja Kreoni laste hukuga. Lugesime Sophokese ,,Kuningas Oidipust", mida tänapäevaltõlgendatakse kas saatusetragöödiana, kus süütu inimene on saatuse mängukann või loomusunniliselt ihkab tõde, kui see ta ka hukutab. Austria psühhoanalüütik Freud on laenanud Oidipuse nime oidipuse kompleksi seletamiseks, kui poeg eelistab emaarmastust tahes millise naise armastusele. Rooma kirjanduses on tähtsim teos ,,Aeneas", kus kreeklastele tuntud Aineias Trooja langemise järel
oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid,
tütar. Sisust: Oidipuse pojad Eteokles ja Polyneikes on langenud teineteise käe läbi: esimene Teeba linna kaitstes, teine seda rünnates. Kuningas Kreon korraldab Eteoklesele matused, kuid keelab surmanuhtluse ähvardusel Polyneikese matmise. Hukkunute õde Antigone ei suuda leppida venna teotusega. Keelust hoolimata matab ta Polyneikese. Kreon laseb teolt tabatu elavalt maa-alusesse koopasse sulgeda, kus Antigone endalt elu võtab. Saatus karistab ka Kreoni: tema poeg Haimon, kes armastab Antigonet, tapab end, murest murtud Kreoni naine teeb sama. Kreon kahetseb, kuid on juba hilja. Tragöödia konflikt seisab Antigone õekohuse ja Kreoni valitsejakohuse vahel, moraalselt jääb võitjaks Antigone, kes kaitseb kindlameelselt õigust armastada oma venda. Antigone surm muutub võiduks Kreoni üle. Antigone: täitsin õekohuse, kirjutamata seaduse, mis elab inimeste südames.
Tänulikud linlased kuulutasid Oidipuse oma kuningaks ja ta abiellus kadunud kuninga lese Iokastega. Palju aastaid elasid nad õnnelikult. (Hamilton, 1975) Kui aga Oidipuse ja Iokaste kaks poega olid meheikka jõudnud, tabas Teebat hirmus nuhtlus. Kogu maal suri ohtralt inimesi, lõppesid karjad ja metsloomad ning ikaldusid viljapõllud. Kõik need, kes polnud veel hinge heitnud, seisid näljasurmaga silm silma vastu. Kuningas Oidipus saatis nüüd Iokaste venna Kreoni Delfisse jumalalt abi paluma. Kreon pöördus tagasi Apolloni kuulutusega, et katk lõpeb ühel tingimusel: tuleb karistada seda, kes tappis kuningas Laiose. Oidipus tundis kergendust, sest oli kindel, et leiab üles mõrvari(d). (Hamilton, 1975) Kuningas laskis kohale kutsuda ka Teiresiase, vana pimeda ennustustarga, keda Teebas kõige enam austati, ja küsis tollelt, kas too võiks nõu anda, kuidas süüdlast leida
oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid,
saatus ongi kätte jõudnud - mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati.
mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega
tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati.
heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati.
jõudnud - mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati.
mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega
osa olid menukad.24 korral päris ta võidupärja, jäämata kordagi viimaseks. Aga meile on säilinud ainult seitse tragöödiat. Ta loomingus kujuneb tragöödia lõplikult lüürilisest kantaadist draamaks. Ta kõige suuremaks saavutuseks draama teemal oli kolmanda näitleja juurdetoomine, mis võimaldas tegevust mitmekesistada. Ainestik pärineb temalgi enamjaolt kangelaskujudest ja müütidest. Sophoklese meisterlikumad teosed on `'Antigone''. Tragöödia konflikt seisab Antigone ja Kreoni valitseja kohustuse vahel. Kirjutamata ja kirjutatud seaduste vahel, kus Antigone maksab oma 7 eluga selle eest, et ta oma venna mattis, kuna vend oli reetur. Teater keskajal Keskajal tekkis teater uuesti kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole
Pärast Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia edukaid sooritusi põgenesid argonaudid ja Medeia edukalt Kolchisest Iolkosesse kuna Medeia ohverdas oma väikevenna Apsyrtose Hekatele ja heitis tükid merre, mille Aietes kokku korjas. Iolkosest pidi aga Iason peatselt põgenema,sest Medeia kõrvaldas salakavalalt vana Peliase. Iason elas seejärel pikka aega Medeia ja tema kahe lapsega Korintosel, kuni ta barbaritarist tüdis ning tahtis abielluda kuningas Kreoni tütre Glaukega. Selleeest maksis Medeia julmalt kätte: kõigepealt põletas ta kuninga ja tema tütre nõiutud pruutkleidi abil, tappis omaenda lapsed ja põgenes lohevankril läbi õhu. Iason jäi purustatult maha. Iason on väga omanäoline kangelane, kes saavutab oma kangelasstaatuse ainult tänu Medeiale, kes hiljem kui Iason ta hülgab, ka kõik temalt võtab. Medeia oli Kolchise kuninga Aietese tütar, kes aitas Iasonil ja argonautidel võtta kuldvillakut
venna linnast välja. O ja Antigone jõudsid Kolonosesse. Seal suri Oidipus. Oma elu lõpul oli ta õnnelik, Theseus, Ateena kuningas, võttis ta lahkelt vastu ning inimesed olid ta vastu head. Ismene ja Antigone viibisid isa juures, kui ta suri ja pärast läksid Teebasse just siis kui Polyneikes tuli linna vallutama. Õed ei astunud kummalegi poole. Antigone ja Ismene olid Teeba palees, ootasid, mis saab. Ennustaja Teiresias ütles, et Teeba pääseb, kui ohverdada Kreoni noorim poeg Menoikeus. Isa oli vastu, palus poega põgeneda. Poeg tormas lahingusse ja kogenematuna sai kohe seal ka surma. Kuna kumbki pool ei saavutanud edu, lepiti kokku, et võitlevad vennad. Eteoklese võidu puhul lahkuvad argoslased, Polyneikes saab kuningaks siis, kui tema võidab. Kumbki aga ei võitnud, mõlemad tapsid üksteise. Taas puhkes lahing, kuid teebalased võitsid, argoslaste 7, peale Adrastose, tapeti. Teebas taas võimul Kreon, kes ei lubanud kedagi vaenlastest matta
kedagi, siis armastagu ta iseennast. N kummardus allika kohale jooma ning nähes oma peegelpilti armus ta sellesse. Sinna allikasse ta ka uppus. Nümfid otsisid N surnukeha, et seda matta, kuid ei leidnud ning leidsid hoopis uue lille, mille nimetasid Nartsissiks. 22.pilet SEITSE TEEBA VASTU Polyneikese, Oidipuse poja hing võis minna Hadese riiki, kuna ta oli maha maetud. 5 teist sõjapealikku, kes temaga koos Teeba vastu sõdisid, olid matmata. Kreoni käsul nii jääma pidigi. Adrastos ning surnute emad ja pojad ei olnud sellega rahul ning läksid Ateenasse Theseuselt abi paluma. Theseus tegi rahvakoosoleku, kus leiti, et Ateena peaks neid aitama. Theseus peab minema ning laibad koju tooma. Kreon ei võtnud Theseust kuuldagi ja ateenlased vallutasid linna. Teebalased kartsid, et ateenlased hävitavad linna, kuid Theseus ei lasknud, sest nad läksid ainult laipade järgi. Teebalased lasid laibad maha matta. Sõjalaste
siis armastagu ta iseennast. N kummardus allika kohale jooma ning nähes oma peegelpilti armus ta sellesse. Sinna allikasse ta ka uppus. Nümfid otsisid N surnukeha, et seda matta, kuid ei leidnud ning leidsid hoopis uue lille, mille nimetasid Nartsissiks. SEITSE TEEBA VASTU Polyneikese, Oidipuse poja hing võis minna Hadese riiki, kuna ta oli maha maetud. 5 teist sõjapealikku, kes temaga koos Teeba vastu sõdisid, olid matmata. Kreoni käsul nii jääma pidigi. Adrastos ning surnute emad ja pojad ei olnud sellega rahul ning läksid Ateenasse Theseuselt abi paluma. Theseus tegi rahvakoosoleku, kus leiti, et Ateena peaks neid aitama. Theseus peab minema ning laibad koju tooma. Kreon ei võtnud Theseust kuuldagi ja ateenlased vallutasid linna. Teebalased kartsid, et ateenlased hävitavad linna, kuid Theseus ei lasknud, sest nad läksid ainult laipade järgi. Teebalased lasid laibad maha matta
kutsub ka oma õde kaasa venda matma, kuid too kuuletub siiski valitsejale. Antigone katab Polyneikese laiba kividega ja Kreon saab sellest teada ning laseb 9 neiu vahistada, kui too leinama läheb. Kuigi Antigonel on jumalik kohustus oma langenud venna eest hoolitseda, lähtub Kreon ilmalikest seadustest ja mõistab preili hukka. Kreoni poeg Haimon on Antigone peigmees ja üritab oma isa keelitada ümber otsustama. Kui Antigone elusalt koopasse müüritakse, saabub Teiresias, kes manitseb valitsejat, et sellise käitumisega on ta jumalaid pahandanud, ja selle peale matabki Kreon Polyneikese ja suundub seejärel müüritut vabastama, kes on end selleks ajaks juba üles poonud. Kui Haimon seda näeb, torkab ta ennast mõõgaga läbi ja Kreoni koju jõudes on ka tema abikaasa end poja surma tõttu hukanud.
Polyneikes pidi aga jääma metsloomade närida ja lindude nokkida. Niisugune kättemaks tähendas jumalate korraldustest üleastumist, õigusnormide rikkumist karistati ju surnut. Matmata jäetud inimeste hinged ei pääsenud üle jõest, mis piiras surnuteriiki, vaid pidid hulkuma mahajäetuina, ilma peavarjuta ja puhkuseta. Surnute matmine oli kõige püham kohus, mis kehtis niihästi omaste kui ka ettejuhtuvate võõraste suhtes ja see püha kohus kuulutati nüüd Kreoni poolt Polyneikese suhtes kuriteoks, sest Kreon laskis kõigile teatada, et see, kes Polyneikese maha matab, peab surema. Kuigi Ismene oli vapustatud, oli ta siiski arvamusel, et midagi pole parata ja sellega tuleb leppida. Antigone aga otsustas matta oma venna, keda ta armastas. Mõni tund hiljem kuulis Kreon, et tema käsu vastaselt on Kreon maetud. Kui kuningas välja tormas, nägi ta enda ees Polyneikese laiba valvureid koos Antigonega. Valvurid
saatuseks on tappa oma isa ja abielluda oma emaga. O lahkub seetõttu ja suunudb Teebasse. Teeristil kohtub ühe seltskonnaga. Tekib tüli ja ta hukkab teadmatult isa ja teised peale ühe. Teeba linna lähedal on tiivuline koletis Sfinks, kes hävitab teekäijaid küsib mõistatust. O vastab õigesti ja päästab linna. Jokaste oli Teebas jäänud leseks ning tänulikult elanikus laulatasid nad. Neil oli 4 last. Teebas on katk. Rahvas palub Ot päästa linn. O on oma naise venna Kreoni läkitanud oraakli juurde, kes vastab, et linna on tabanud needus, kuna Laiose mõrvas on linnas. O kavatseb tolle tabada ja laseb oraakli enda juurde tuua oraakel ei taha tapja nime öelda, kuid lõpuks vastab. Algul peab O seda Kreoni vandenõuks. Jokaste rahustab teda öeldes, et neil oli ka needus... aga see ei läinud täide ning ütleb, et laiose tapjaid oli ka mitu. Ole meenub see seik. Saabub saadik Korintosest, kes teatab, et Korintose kunn on surnud
Mehe pärisisa Laios sai samuti surma. Teel Teebasse sai noormees jagu sfinksist, kes hoidis linna hirmu all. Selle teo eest sai ta kuningakrooni ja naiseks Laiose lese, kes oli noormehe pärisema. Viisteist aastat hiljem tabas Teebat katk. Raamatu tegevus läheb müüdi lõpust edasi. Proloogis näeme Oidipust kui tarka, abivalmist, kohusetundlikku ja oma rahva eest hoolitsevat valitsejat. Ta on valmis tegema kõik, mida taevajõud käsivad. Oidipus saadab nõunik Kreoni Delfisse küsima, kuidas linna päästa ja saab vastuseks, et tuleb Laiose tapja tuleb maalt välja saata. Maalt väljasaatmine või surmanuhtlus on mitu korda mainitud. Sõprussidemete, sugulaste ja ühiskonna väljatõukamist peetakse kõige suuremaks karistuseks. Sõprus ja sõbrad on tähtsad. Oidipuse pöördumisega rahva poole, kus ta lubab endise kuninga mõrvarile kättemaksta., millele järgneb sõnavahetus ennustaja Teiresiasega
annaabi.ee 
