Kuningas Oidipus (7)

„Kuningas Oidipus “ Sophokles
1977
Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk.
Alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Ta armastab oma rahvast ning on nende päästmise nimel kõigeks valmis. Lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma , kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja.
Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti.
Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam . Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati.
Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Teose stiil on poeetiline , kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge , sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor.
Oidipuse isa oli saanud ettekuulutuse, et Oidipus tapab täiskasvanuks saades oma isa ja abiellub oma emaga. Selle vältimiseks andis ta Oidipuse karjasele, et too Oidipuse tapaks. Karjane aga halastas lapsele ja jättis Oidipuse ellu.
Täiskasvanuks saades sai Oidipusest Teeba kuningas, tema riigis levis aga katk. Kuna keegi ei osanud katku ravida, saatis Oidipus oma nõuniku Kreoni Delfi linna küsima , kuidas oma riiki päästa. Proiboselt vastas, et Teebas elab Laiose tapja . Katku peatamiseks tuleb mõrvar maalt välja saata. Kreon röökis seda edasi ka Oidipusele. Seda kuuldes hakkas riigi valitseja kiiresti tapjat otsima . Varsti ütles Treiseias Oidipusele, et Oidipus ongi Laiose mõrvar ning ta saadeti karistuseks linnast välja. Oidipus saatis minema ka Kreoni, kes olevat nimetanud Oidipust mõrvariks.
Mõni aeg hiljem rääkis Oidipuse abikaasa Iokaste Oidipusele, et Oidipus ikkagi oli Laiose tapnud , teadmate kellega on tegu. See oli juhtunud ühel maanteel toimunud kokkupõrkes. Kuna Oidipus ei teadnud kust ta pärit on, lasi ta linna kutsuda karjase, kes ta saadikule andis.
Too rääkis Oidipusile, et Laios oli tema isa ja Iokaste oli tema ema. Seega oli ettekuulutus läinud täide.
Uudisest mõistuse kaotanud Oidipus torkas endal silmad peast välja ja lasi end maalt välja saata. Enne seda palus ta Kreonil oma tütarde eest hooltseda, keda enam keegi ei sallinud. Meeleheites Iokaste poos end üles.
Autor tahab oma teoses öelda lugejale, et igale inimesele on kindel saatus ette määratud ja seda ei saa muuta. Mina sellega päris ei nõustu, sest ma arvan, et igal inimesel on ise võimalik mingil määral oma saatust mõjutada.
Mulle isiklikult "Kuningas Oidipus" meeldis, see on keskpäraselt hea raamat. Kohati oli veidi raskusi sündmustest arusaamisega, sest raamat nõudis täielikku süvenemist. Muljet avaldas äkiline lõpplahendus.
See teos õpetas mulle, et alati ei tuleks süüdlast otsida teiste inimeste hulgast, vaid vahel ka oma tegusid vaadata.