Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kreeta-Mükeenest hellenismini". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ateena, mükeene, filosoof, kreeta, pärsia, matemaatik, orjad, atika, aasia, hellenism, idamaade, platon, zeus, teadused, linnriigis, ahhailaste, hiilgeaeg, akropol, linnriigid, sparta, poliste, rikaste, lihtrahvas, deemos, aristokraatia, türann, aristokraadid, riigimees, kuulsad, kultuuriga, sõjad, kreeklased, pärslased, maakonda, teadlaneI. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel.
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel.
c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) · 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) · 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. b. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) · Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati. · Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi.
KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100) Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli
*gerontograafia valitsemisviis kus võim on vanurite käes *efoor riigiametnik Spartas kes kontrollis võimuorganite tegevust *krüpteia- igaastane vormiline sõda orjade vastu, spartiaatide sõjaline väljaõpe *spartiaadid täieõigulised kodanikud, kes tegelesid sõjaliste harjutuste ja füüsise arendamisega *perioigid kodanikuõiguseta inimesed, kes elasid äärealadel, tegelesid käsitööga ja põlluharimisega, maksid makse *heloodid orjad, kes harisid spartiaatide maad, riigi omad *lakooniline väljenduslaad lõhidalt ja täpselt kõnelemine *Ateena mereliit Ateena ja Joonia poliste liit, jõud põhines laevastikul *Peloponnesose liit Sparta ja Lõ-Kreeka Dooria poliste liit, liikmed toetasid spartat sõjaliselt *filipikad kõned kunigas Philippos II vastu, millega kutsuti kõiki kreeklasi üles võitlema makedoonlastega Akropol kaljunukile rajatud kindlus, mille jalamil paiknes linn
Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Kreeka kultuur Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur. Kronoloogiline ülevaade u 2000-1100 eKr Kreeta-Mükeene periood u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg) Edasi: Varane Rooma keisririik, Hiline Rooma keisririik jne) Minoiline tsivilisatsioon
Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9. Lääne-Kreeka 10. Lääne-Makedoonia 11. Peloponnesos 12. Põhja-Egeus 13. Tessaalia Ametlikuks keeleks on kreeka keel. Valitsevaks usuks on õigeusk.
rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad. Elamine Linn oli enamasti sirgete, üksteisega ristuvate tänavatega jaotatud täisnurkseteks kvartaliteks. Majad ehitati savitellistest, kivist vundamendile. Väiksed aknad paiknesid põrandast kõrgel, et vargad ja palavus majja ei pääseks. Siseõues seisis altar, kus pere jumalaid austas, ning kaev. Majapidamistöid tegid naised ja orjad. Eraldi ruum oli ka kangakudumiseks. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Suved olid Kreekas kuivad ja kuumad ning talved niisked ja tuulised. Kangatükke kinnitati spetsiaalsete õlanõeltega, mis olid 45 cm pikkused. Suvised rõivad kaeti talvel soojade mantlitega. Jalas kanti sandaale, kingi või saapaid või käidi hoopis paljajalu. Orjad, kes töötasid kaevandustes või kivimurdudes ning kuulusid ühiskonna
Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (linn oli ümber). Nii lossid kui ka linnad olid kindlustamata. Oli suhteliselt rahumeelne kultuur
läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda Kreeta kuninga Minosega. Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal.
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4
Jaota alljärgnevate märksõnade numbrid Vana-Kreeka ajaloos sobivaima etapi juurde. Sündmused, mis jäävad kahe ajalooperioodi piirile, paiguta selle etapi alla, kuhu ta Sinu arvates (sümboolselt) paremini sobib. a) kreeka kultuuri õitseaeg (kunsti, kirjanduse, filosoofia areng) b) üle kogu Makedoonia riigi levis kreeka keel ja kultuur c) toimusid Kreeka-Pärsia sõjad d) tsivilisatsioonile iseloomulike tunnuste teke Kreeta saarel e) kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega, kreeka kultuur oli domineeriv f) looduskatastroofist (vulkaanijärgsed hiidlained) tingitud purustused hävitasid senised kultuurisaavutused g) kreeka kultuur mõjutas kogu Idamaade kultuuri, oli eeskujuks h) kaubanduse areng i) lossikultuur: lossid kui majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused j) toimusid esimesed teadaolevad olümpiamängud
13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischylos, Sophokles, Thales, Demokritos, Pythagoras, Herodotos, Aleksander Suur, Sokrates, Platon, Aristoteles, Archimedes, Epikuros, Eukleides. 18.Mille järgi on olümpiamängud saanud oma nime? 19.Kellel oli võimalik olümpiamängudel osaleda? 20.Dateeri sündmused. a) esimesed olümpiamängud b) Soloni reformid Ateenas 21.Millega tegelesid filosoofid Vana-Kreekas? 22. Nimeta Vana-Kreeka kuulsaimad filosoofid. 23.Kirjelda võistlusi olümpiamängudel. Millised aladel võisteldi? 24.Joonista mustafiguuriline ja punasefiguuriline vaas. 25
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare.
Kiilkirja kasutasid: sumerid, babüloonlased, assüürlased, hetiidid, urartulased. MESOPOTAAMIA RIIKLUS & ÜHISKOND Sumeri linnriigid Poliitiliselt killustatud, eraldi linnad.Tuntumad linnad: UR, URUK, LAGAS, KIS. Linnad olid pidevalt sõjas. Linnad müüridega kaitstud, keskmes asus tsikuraat. Algul valitsesid preestrid, hiljem kuningad. Meestekeskne ühiskond. Jõukam elanikkond moodustas kodanikkonna. KUNINGAD PREESTERKOND KODANIKKOND ORJAD. Ühiskond vähem reguleeritud kui mujal, rahvas ei sõltunud väga palju riigist, maksud olid üpris tagasihoidlikud. Suurriike juhtisid despoodid, piiramatu võimuga valitsejad, kes pidid eliiti kuulama ja vastutasuks toetas eliit kuningat. Kuningas oli ka ülempreester. HAMMURAPI SEADUSED Hammurapi oli Babüloni kuningas, kes ühendas kogu Mesopotaamia enda võimu alla ja rajas Vana-Babüloonia riigi. Kehtestas seadused.
rikkam ülemkiht, mis juhtis ja kontrollis enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil; Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri; Vaimne tegevus- kirjaga tähendati üles pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid e. primaarsed tsivilisatsioonid: umb. 3000 eKr Mesopotaamia-Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuse tsiv. Niiluse kallastel; 2400 ekr India-Induse jõe ääres; 2000eKr Kreeta saarel, 1700 Hiina Huanghe jõe orus. Hiljem jõudsid tsiv. tasemele ka Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad. Ülejäänud kõrgkultuurid olid sekundaarsed tsiv. Tsivilisatsiooni tekke probl- kuna esimeste tsivi. ajal kiri veel puudus, siis saab uurida ainult arheoloogiliste leidude põhjal. Arengu üldsuund-varanduslikult kihistunud ühiskond, elati rahvarohkemates ja jõukamates asulates kitsa ülemkihi juhtimise all. Ülemkihi moodustasid rikkamad perek.,ja pealik, kes korraldasid ühiskonna elu
Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel.
Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas. · komöödia ehk pilke-või naljamäng; lõbusa lõpplahendusega näidend · dionüüsiad pidustused Dionysose auks Vana-Kreekas 2. Kreeka ajaloo perioodid: Kreeta-Mükeene, Tume ajajärk, Arhailine periood, Klassikaline periood, Hellenismiperiood. Iga perioodi lühiiseloomustus, tähtsamad sündmused. Kreeta-Mükeene period u 2000-1100 aastat eKr: o 2000 aastat eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad o kujunes kiri o alguse sai omanäoline minoiline tsivilisatsioon,mille tähtsamaiks keskuseks kujunes Knossos o 1600 a eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri- Kreekas.Siinseks tähtsamaiks keskuseks tõusis Mükeene o u 1500 eKr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema Tume ajajärk u 1100 - 800 aastat ekr
sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreek- laste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr. Umbes samal ajal kandsid kreeklased kreetalaste kõrg- kultuuri ka Kreeka maismaale, kus see omandas uusi jooni. Nii jaguneb Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kul- tuur omavahel tihedalt seotud, kuid siiski teatud mõttes ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose
§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri
o Tekkimise põhused-rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid, rahvaarvu kasv, rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis nad enda tarvis tööle ja makse maksma o Viljakas poolkuu Mesopotaamia- Tigrise ja Eufrati vahel, 7000 e.Kr-539 e.Kr Egiptus-Niiluse ümber, 3000 e.Kr-525 e.Kr o India-Induse kallastel, 2500 e.Kr o Kreeta saar- 2000 e.Kr o Hiina-Huang He jõe orus, 1600 e.Kr o Peruu-1200 e.Kr Vana-Egiptus · Looduslikud olud-Alam- ja Ülem-Egiptus, umbes 20 km laiune Niiluse org, kõrb, vihma puudumine · Põhiperioodid o Varadünastiline periood-u 3000-2700 e.Kr, Alam-ja Ülem-Egiptus liideti kokku ühtseks riigiks, hieroglüüfkiri, vase ulatuslik kasutuselevõtt aga ka endiselt kivist tööriistad
Laagri Kool Vana-Kreeka Uurimustöö Koostas:Henri Bibikov 6.s klass Õpetaja:Aivi Pärisalu Juhendaja:Merle Kuuse 2010 1. Sisukord Sissejuhatus 2. Vana-Kreeka müüt 3. Vana-Kreeka 4. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus 5. Sparta ja Ateena 6. Vana-Kreeka teadlased 7. Vana-Kreeka teater 8. Vana-Kreeka teatri põhiplaan 9. Vana-Kreeka jumalad 10. Antiikolümpiamängud 11. Kreeka kunst 12. Kreeka Skulptuur 13. Kokkuvõte 14.
500-338 Klassikaline periood: Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid
hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabeedi loomine(foiniikia tähestiku põhjal) 800eKr.*alguse sai kr kolonisatsioon, mis hõlmas vahemerd ja musta merd3)tuli kasutusele mõiste hellenid e kreeklased,ülejäänud olid barbarid, kes rääkisid arusaamatut keelt.Klassikaline ajajärk(5-4saj II pool eKr)1)domineerib sparta range sõjaline korraldus,tugevaim jalavägi kr-s*peleponnesose liit*ateena-demokraatia*tugevaim merevägi, ateena mereliit2)peleponnesose sõda(431-404eKr) *338 a Chaironeia lahing3)ateena akropoli väljaehitamine Hellenismiperiood (338-30ekr)1)piiramatu võimuga monarh*valitseja jumalikustamine*talupoja allutatud seisund*linnad nagu kohalikud omavalitsused *palgasõduritest sõjavägi *keskuseks aleksandria,antioopia,pergamon,attena2)336-323-Aleksander Suure valitsus*146-kr alistus rooma ülemvõimule,roomlased vallutasid hellenistliku egiptuse riigi 30eKr3)3saj
o varanduslik korraldus o kiri o riiklik korraldus o vaimne tegevus · loodusolude mõju: o Egiptus - põlluharimine võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele; maa geograafiline eraldatus ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. o Mesopotaamia põhjapoolsetel aladel sadas rohkem vihma, seega seal sai põldu harida; Pärsia lahe soisel rannikul tuli maad kuivendada; loodusvaradest savi, pilliroog. o Kreeka mägine (killustatus; põlluharimine raskendatud), peamine ühendustee meri (saadi naabritega suhelda) o Rooma tasane maa (hea põlluharimiseks), Apenniini poolsaar merega ümbritsetud (parem võimalus iseseisvaks/ühtseks riigiks) · Spengler tsivilisatsiooni areng on nagu aastaring; igal tsivilisatsioonil on oma
1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses
Kreeka Paulina Pähn Loodus: mägine, raskestiläbitav maa; liigendatud rannajoon (sadamakohad); peamine ühendustee meri; poliitiline killustatus; vähe maad põlluharimiseks varajane kaubandus I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr · Keskus Knossos · Oma kiri lineaarkiri A (desifreerimata) majapidamisaruanded · Lossid keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos · Europe röövimine, Minotaurus · Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega
kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt tsivilisatsiooni-eelsele arengutasemele. Mükeene tsivilisatsiooni segastel langusaegadel rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Algas rauaaeg. See ei toonud aga esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Kreeka oli tol perioodil nii idamaade kui ka eelneva Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes vaene ja mahajäänud maa. Ka suhted naabermaadega olid nõrgenenud. ARHAILINE PERIOOD u 800 500 eKr
kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt tsivilisatsiooni-eelsele arengutasemele. Mükeene tsivilisatsiooni segastel langusaegadel rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Algas rauaaeg. See ei toonud aga esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Kreeka oli tol perioodil nii idamaade kui ka eelneva Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes vaene ja mahajäänud maa. Ka suhted naabermaadega olid nõrgenenud. ARHAILINE PERIOOD u 800 500 eKr
väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas.
kuid edaspidi algas juba vaaraode võimu nõrgenemine. Sagenesid välisvaenlaste rünnakud nii lõunast kui läänest ning palju oli ka sisemist võimuvõitlust. · Hiline periood (XXI-XXVI dünastia, 1075-525 eKr). Egiptus jagatakse jällegi kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod, Ülem-Egiptuses ülempreestrid. 8.saj eKr langes Ülem-Egiptus Nuubia valitsuse alla, Alam-Egiptuse vallutasid assüürlased. · 6.saj eKr algas Pärsia ülemvõimu periood · 332.a. vallutas Egiptuse Makedoonia kuningas Aleksander Suur · 30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla. RIIGI JA ÜHISKONNAKORRALDUS. ELU-OLU. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas, kui kogu riigi, ühiskonna ja isegi looduse toimimise tagatis. Oli kõrgema jumaluse, päikesejumala Ra poeg, ühtlasi ka ülempreester
annaabi.ee 
