Keset sünget ja pimedat metsa elas tütarlaps nimega Elisabeth. Tal oli suur suur loss , tal oli kõik mida ta vajas , aga ta oli üksildane. Ta lootis et keegi tuleb tema juurde , aga ei. Ta soovis endale kratti , ta arvas et kratt ei peaks talle tooma raha ja varandust , vaid lihtsalt seltsiks olema . Elisabeth läks linna ning linnas ükskõik kelle käest ta ka ei küsinud et kus kohast saaks kratti endale . Kõik vaatasid teda imelikult ja üllatnult ja pomisesid vastusteks , et ta on imelik tüdruk , kus sellised noored küll tulevad , kasvatamatu laps, ja palju muud. Tütarlaps ei saanud aru miks ta inimestelt sellist pahameelt vastutasuks sai. Järsku nägi tütarlaps ühte lõbusat poissi , ning ta arvas
KRATT Retsensioon Käisime terve kooliga vaatamas balletti ``KRATT`` , 8.märtsil 2017, Estonia teatris. Ballett oli lavastatud Eduard Tubina teose järgi. Balleti lavastas Marina Kesler, lisaks kasutati ka orkestrit- Rahvusooper Estonia orkester ja naistekoor. Dirigendiks oli Vello Pähn. Ballett on kirjutatud Eesti muinasaja mütoloogiale põhinedes. See räägib loo ühest peremehest, kelle ettevõttel ei olnud just kõige paremad ajad. Ühel hetkel kohtub peremees
Kratt Kratt (ka pisuhänd, puuk, tulihänd) on eesti folklooris nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) oma peremehele kokku veab. Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees. Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.Tal on imepärane töövõime: ühe ööga ehitab ta maja või lauda, künnab, külvab ja koristab põllu, valmistab sadu toite. Kui peremees unustas kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta. Tüütust abilisest vabanemiseks andis peremees kratile võimatuid ülesandeid: liivast nööri punumine, soo veest tühjendamine jne.
meisterdamiseks. Jõudiski kätte suvevaheaeg ning vanaisa Ülo sõitis Tallinna, et Jaanus suveks Tõrvasse võtta. Nii, kui Jaanus vanavanemate juurde jõudis, pakkis ta oma asjad lahti, viis meisterdamise tarbed garaazi ja hakkas kratist jooniseid tegema. Ta muudkui joonistas ja joonistas, ning hetkeks tekkis tal kahtlus, kas ta ikka jõuab suvega oma meisterdamistega valmis. Ta ei teadnud, mis oleks parim ja kuidas täpselt see Kratt võika välja näha. Tal oli palju erinevaid ideid ning ta otsustas, et teeb roboti. Joonised said valmis ning ta asus meisterdama. Ta võis garaazis varahommikust hilisõhtuni istuda ja muudkui meisterdada. Nii möödus meisterdades poolteist kuud ning Kratt oligi valmis. Jaanus proovis, kas Kratt ka liigub, ja siis oli jäänud veel pihustiga üle värvida. Jaanus tahtis kindel olla, et Kratt puldi teel juhtides ka liibub ja ta läks tänavale kõnniteele proovima
Kratt Referaat KOOSTAJA: ... Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 Eduard Tubin................................................................................................................... 4 Tubin heliloojana........................
The Goblin Last month, I attended an Eduard Tubin's modern ballet performance ,,The Goblin" in two acts at the Estonian National opera. The choreographer and stage director was Marina Kesler. The conductors were Vello Pähn, Kaspar Mänd and Lauri Sirp. "The Goblin" is the first Estonian ballet, which premiered in 1943 at the Vanemuine Theatre. ,,The Goblin" is based on a mythical character from Estonian folclore. His master, the Farmer, was very greedy and he dreamed of being wealthy. To create the Goblin, the Farmer had to give him 3 drops of his blood and to sell him his soul. The Goblin's purpose was to serve his master in obtaining riches. The Farmer also had a Daughter, who was in love with a Peasant. The Peasant was quite poor and because of that the Farmer disliked him. The Farmer had never enough of money and he made everything to develop his bussiness. He had so much money that he deci...
Kratt Hiljuti käisime klassiga Estonia teatris vaatama Eduard Tubina balletti "Kratt". „Kratt“ on esimene Eesti ballett ja helilooja Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Loo tegevus on ainet saanud eesti folkloorist. Kratt oli vanarahvale nõiduslik olend, kes tulejoana ringi lennates varandust oma peremehele kokku ajas. Etendus „Kratt“ räägib ahnest taluperemehest, kes endale krati teeb. Kõrvalteemaks oli ka armastus peremehe tütre ja sulase vahel. Etenduse sisu oli huvitav. Mulle meeldis see, et kogu aeg oli midagi toimumas. Kordagi ei läinud mul mõte etendusest eemale. Näiteks „Pähklipurejaga“ võrreldes oli „Krati“ sisu väga huvitav, sest see oli enamjaolt arusaadav ja lihtne, teema oli huvitekitav. Tegelaste kostüümid olid väga toredad. Inimeste kostüümid meenutasid Eesti rahvariideid,
Kontserdi retsensioon „Kratt” 24. oktoobril käisin Estonia kontserdimajas vaatamas balletti „Kratt”. See on Eduard Tubina ballett kahes vaatuses, mille maailmaesietendus toimus 31.märtsil 1943 Vanemuise teatris. Lugu räägib peremehest, kes teeb endale krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis peretütre ja sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene. Eduard Tubin oli Eesti helilooja, kes elas 20. sajandil. Tema esimene töö muusikateatrile oli „Kratt”. Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse. „Krati” kirjutamist alustas Tubin 1938 aastal. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele.
koolkonna üks silmapaistvam esindaja ja pea suurim eesti sümfonist. Tubina looming on väga mitmekülgne: 1. Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. 2. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). 3. Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" koorile, solistidele ja orkestrile. 4. Ooperid: "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". 5. Ballett "Kratt". Tubina muusikas on traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega keerulised harmooniad, rütmid on kõrvuti rahvaviisi elementidega. Pidas oluliseks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Selleks arendas sageli teose peateemast välja kõik järgnevad teemad. Tubina muusika on laetud suure sisemise pingega, millele aitab kaasa intensiivne rütm. Kõige olulisem joon Tubina loomingus on rahvuslikkus. Meie rahvaviiside
kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga
Eestiga. Tubin ei pidanud kannatama ainelise viletsuse käes. 1961. a. tegi külaskäigu Eestisse. 1970. a. haigestus vähki. Helilooja suri 1982. a. Stockholmis. Looming On kirjutanud kümme sümfooniat ja ühe üheosalise lõpetamata sümfoonia. Samuti on kirjutanud sümfoonilisi lühiteoseid, viiuli- ja klaverimuusikat, koorimuusikat, kaks ooperit: 1. 1968. a. ,,Barbara von Tiesenhusen" 2. 1971. a. ,,Reigi õpetaja" Tubinalt pärineb Eesti esimene ballett- ,,Kratt", mis esietendus 1943. a. Vanemuises. Koorilauludest tuntuim on ,,Õhtulaul". Loominguperioode on heliloojal kaks: eesti ja rootsi. I periood: tuntuim teos ,,Sümfoonia nr. 2" (1937. a.) ehk ,,Legendaarne". Selle muusikaga pöördub helilooja eesti rahva mineviku poole, Muistse Vabadusvõitluse perioodi. Patriootiline, 4- osaline. Klaverilooming: 2.klaverisonaat (1949. a.). Inspiratsioon tuli loodusest, virmaliste vaatamisest. Sonaadi põhiideeks on võitlus elu ja surma peale
Andrus Kivirähk Rehepapp Tegelased: · Rehepapp Sander ravitseja, tark ja kaval . · Koera Kaarel talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja.
A.Kivirähk „Rehepapp“ 1. Millega teos algab? Teos algab sellega, kuidas sulane Jaan sõi mõisa sahvris seepi ja jäi sellest haigeks ning kuidas rehepapp ta sellsest välja aitas. 2. Miks arvasid külainimesed, et sulane Jaan on lollakas (too mitu näidet)? Sest ta sõi seepi, 3. Mille poolest erines kupja-Hansu kratt teistest krattidest? Tema kratt oli tehtu lumest, ning ta kratt teadis palju rohkem kui teised kratid. 4. Kuidas sai Rehepapp jagu katkust? Nimodi, et kui ta palus katkul piibli peal vanduda, et ta jätaks ühe poisi ja tüdruku ellu, et inimkond väja ei sureks lõi ta noaga katku sõrast läbi ja viskas ta ahju ning sulges selle luugi. 5. Räägu-Rein tahtis oma tütrele meheks Õunapuu Endlit. Miks ta hiljem ringi mõtles? Sest Õuna Endel sai mõisa kupjaks peale seda kui Hans ära suri ning Rein ei sallinud
Tubina looming on väga mitmekülgne: 1. Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. 2. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). 3. Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks” koorile, solistidele ja orkestrile. 4. Ooperid: “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi õpetaja”. 5. Ballett “Kratt”. Tubina muusikas on traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega – keerulised harmooniad, rütmid on kõrvuti rahvaviisi elementidega. Pidas oluliseks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Selleks arendas sageli teose peateemast välja kõik järgnevad teemad. Tubina muusika on laetud suure sisemise pingega, millele aitab kaasa intensiivne rütm. Kõige olulisem joon Tubina loomingus on rahvuslikkus. Meie rahvaviiside
Juhatas Nõo segakoori, oli kiriku organist Jätkas õpinguid Elleri juures 1928 kutsuti Eduard Tubin Tartu Meeslaulu Seltsi dirigendiks. (Juhatas kuni Eestist põgenemiseni 1944.aastal.) 1930 lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli ja asus elama Tartusse. Enne Teist maailmasõda Tartu Meestelaulu Seltsi dirigent Mõnda aega juhatas Miina Hermanni Lauluseltsi, ,,Vanemuise" ja ,,Estonia" segakoori 1930-1938 juhatas Vanemuise orkestrit Ballett ,,Kratt" 1938.a täiendas end heliloojana Budapestis Elu Rootsis 20. septembril 1944 põgenes Tubin koos perekonnaga purjelaeval "Triina" Rootsi. Pea aasta Stockholmi põgenikelaagris 1945-1972 suviti Drottingholmi teatris tööl Juhatas Stockholmi Eesti Meeskoori Tööstipendiumid, preemiad 1982.aastast Rootsi Kuningliku Akadeemia liige Suhe Eesti ja NSV Liiduga Pärast lahkumist Rootsi külastas Eestit kaheksa korda (esimest korda 1961.a),
REHEPAPP 1. Mütoloogilised tegelased: Kratt- Kratt täitis enda peremehe käske ja nõudis endale tööd. Sellepärast pidi talle alati uus töö varuks olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas, tuli ta raske tööga hukata. Selleks anti talle midagi, mida oli võimatu teostada. Kratt oli aga vaja aga ise teha, selleks valmistati erinevatest materjalidest krati kuju, tuli minna ristteele ja oodata vanapaganat. Kui ta välja ilmus, tuli tilgutada raamatusse verd. Pärast neid protseduure oligi kratt elus ja kasutusvalmis. Vanapagan- vanapagan tahtis krati tegemise eest verd. Inimesed olid aga kavalad ja tilgutasid raamatusse vere asemel hoopis sõstramahla. Kupjal Hansul petmine aga ei õnnestunud, sest
Õppis pikoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Lapsepõlv polnud kerge: 10aastaselt pidi ta üle elama Esimese maailmasõja ja seejärel ka Vabadussõja. Kui ta oli 6aastane, suri tema vanem vend. Varsti pärast seda suri ka ta isa. Enne Teist maailmasõda Pärast õpinguid oli Tartu Meestelaulu Seltsi dirigent. Juhatas mõnda aega Miina Hermanni Lauluseltsi ning "Vanemuise" ja "Estonia" segakoore. Eesti aja teostest on kindlasti kuulsaim ballett "Kratt". Oli Tartu maleseltsi liige. Teine maailmasõda ja elu Rootsis Sõja ajal kirjutas Tubin oma Kolmanda ja Neljanda sümfoonia. 20. septembril 1944 põgenes Rootsi. Pea aasta elas Stockholmi põgenikelaagris. Aastatel 19451959 ja 19751982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. Seal kirjutas oma kuulsad ooperid "Reigi õpetaja" ja "Barbara von Tisenhusen" 1982. aastal valiti ta Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks. Looming Tubina looming on väga mitmekülgne:
Tema teoste rahvusvaheline läbimurre algas 1980.a tänu Neeme Järvi dirigenditegevusele 1982.a valiti Tubin Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks Pärast surma alustas Skandinaavia plaadifirma BIS tema kogutud teoste väljaandmist Tubina sümfooniline looming on seetõttu tõusnud 20. saj. maailmaklassika hulka Järjest enam kõlab Tubina muusika ka kodumaal. LOOMING 10 sümfooniat ja Eesti esimene ballett "Kratt“ Sümfoonilised süidid ja lühipalad Koori-ja soololaulud Instrumentaalkontserdid Ooperid “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi õpetaja” Koorimuusikas on tema tähtsaim töö "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" KRATT On Tubina esimene töö muusikateatrile Ühtlasi eesti esimene ballett "Krati" kirjutamist alustas Tubin 1938.a. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele "Kratt" esietendus 1943
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1. Tegelased · Rehepapp Sander: Ta oli raamatu peategelane, kes oli umbes 70-aastane, pisut küürakas ja väga tark. Ta ei olnud selline nagu ülejäänud külaelanikud ehk tema ei varastanud eriti tihti. Rehepapp oli lesk ja tema ainus kaaslane oli vana kratt Joosep, kes oli talle väga ustav. · Vana kratt Joosep: Rehepapi ustav teener ja kaaslane, kelle mees oli leidnud kraavist mädanemas. Sander ravis Joosepi terveks ja sellest päevast peale on kratt olnud Sandrile nii ustav, et ei plaani isegi mehe tapmist. · Koera Kaarel: Mees, kes sai võitu halltõvest, kuid selleks pidi ta hakkama joodikuks. Iga jumala päeva veetis Kaarel kõrtsis viina kõrist alla libistades. · Koera Kaarli sulane Jaan: Tema rumalast eksimusest saab raamat alguse ning
Jaan Kaarli sulane, haub kättemaksu Kaarlile Endel Ropu suuga mees, pidi Lindale kosijaks minema ---------------------------------------------------------------------------------- Koera Kaarli sulane Jaan käis mõisas sahvris söömas, valus oli kõhus, arvas et sureb, arvati et mõisas tapeti ta ära, jutustas Jaan, et sõi valget roosi lõhnaga pehmet Idamaa maiusrooga. Tegelikult oli see seep. Kubjas Hans olevat parunile pakkunud osta kassi, vilja söövate hiirte vastu. Kollane kratt olevat vana Räägu prossi ära varastanud, hiljem korraldas peo hingedega hingedepäeva puhul, Imbi ja Ärni üritasid Räägu hõbedat endale saada. Rehepapp solvas oma kratti. Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud ning karjus: "ANNA TÖÖD, MUIDU KEERAN KAELA KAHEKORRA!!!" Oskar teadis, et kratt on katki ning tahtis ta hävitada andes talle võimatu töö, teha leivast redel. Oleks andnud sõelaga vee tassimise, aga kratil
’’Kratt’’ 8.märtsil 2017.aastal ma käisin koos klassiga Estonia Rahvusooperis, kus esitati Eduard Tubina balletti kahes vaatuses. Kontserd räägib olendist, keda nimetatakse kratiks. Tema tõi tule ja sädemetega oma peremehele raha. Kuid mingil hetkel pöördus kratt oma peremehe vastu. Kratt oli kui mingi kehastus, mis väljendas ahnust ja kadedust. Ning see olend tõi alati ebameeldivaid tagajärgi. Teisest küljest lugu pani omavahel võrdlema raha ja armastust. See pani mõtlema, et meil kõigil on omad unistused nii rahast kui ka armastusest. Tihtipeale pole võimalik mõlemat saada. Rahaga saab minna ja teha ükskõik mida. Aga armastus on side, mis on tugev ja ilus. Siit tuleb ka küsimus, mida valiksid inimesed tänapäeval, kas maailma kõige ilusam inimene enda vastas
ümberkirjutamisel õigekirjavigu. 6 punkti 1.1. Loe tekst läbi ja lahenda selle põhjal ülesanded. 18 punkti Talumees ja kratt Wimberg 1. Paljud (abituriendid) _____________________________________ on noorematele eeskujuks. 0,5 p 55 Mul toredat on rääkida nüüd sellest muinasjuttu, Kõik see, mis muidu oleks tulnud aasta raske tööga, et ihkas keegi talumees kord rikkaks saada ruttu
teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige. Kaanekujundaja: Mari Kaljuste Sisukokkuvõte ,,Rehepapp" räägib saksa aegsest eestlaste elust. Sellest, kuidas inimesed käisid vargil mõisa ja ka teiste külaelanike sahvrites ning eestlaste uskumustest ning tõekspidamistest. Vargil käidi tavaliselt krati ehk pisuhänna või puugiga. Kratt ehitati kättesaadavatest tarvetest nagu vanad luuad ja kopsikud ning peale ehitamist tuli minna keskööl ristteele vanapaganaga kohtuma. Vanapagan andis kratile elu ning vastutasuks tuli anda oma hing. Selle kinnituseks tuli tilgutada vanapagana hingederaamatusse kolm tilka verd. Kuid ka vanapagan ei jäänud tüssamisest ilma. Kratt vedas kokku kõike seda kraami mida palusid, kuid mitte midagi rohkemat. Puukidest oli raamatus märksa vähem juttu, kuid tean seda, et nad vedasid kohale piima
Sisu Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1) Mütoloogilised tegelased on: Koll/Tont- sõõb, tapab ja hirmutab inimesi, koduloomi. Neid nähes tuleb lugeda jumalasõna või nende poole ristimärki teha. Näide raamatust: ,,Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllias sealt, silmad punnis. rehepapp tegi tema poole ristimärgi." Kratt- Kratt täitis oma peremehe käske ja nõudsid tööd. Kratile pidi alati uus töö valmis olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas tuli ta hukata, talle pidi andma võimatu töö millega ta hakkama ei saa, nt: ehitada leivast redel, siis läks kratt äravusest ja pingelisest tööst põlema. Krati tegemiseks oli vaja valmistada krati kuju erinevatest materjalidest, siis tuli minna ristteele ja ootata kuni ilmub Vanapagan, kui
MUUSIKAST Esimesed kokkupuuted muusikaga olid tal juba karjapoisi põlves. Venna surma järel päris ta pikoloflöödi ja viiuli ning hakkas iseseisvalt flöödimängu õppima. Esimese sümfoonia kirjutas Tubin 1934ndal aastal. Esimesed neli sümfooniat on loodud kodumaal, ülejäänud kuus Rootsis, Tubin alustas ka 11nendat sümfooniat kuid see jäi poolikuks. Tubin kirjutas ka klaverikontserte, süite, erinevaid laule (meeskooridele eriti). Balletti ,,Kratt" kirjutas ta 1938aastal Estonia teatri poolt välja kuulutatud võistluse raames, kuid Kratt oli vaid algselt ühe vaatuseline ning oma lühiduse tõttu ei läinud see arvesse, hiljem kirjutas Tubin muusikat juurde ning uus Täispikk Kratt valmis 1941.aastal . Tubin kirjutas ka kaks ooperit ,, Reigi õpetaja" ja ,,Barbara von Tisenhusen"
-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. Miljöö on peamiselt Eesti külas umbes 19. sajandil. Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep naersid selle üle. Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga. Oskar petab Vanapaganalt välja uue krati endale, kinnitades lepingu vere asemel sõstramahlaga. Muna Ott läheb peale 10 aastat Vanapagana juurest töötamist kirikuõpetaja Mooseli juurde tööle.
Rehepapp Andres Kivirähk 1) Koera Kaarel küsis rehepappilt aka Sandrilt nõu, et mida teha oma seepi söönud sulase Jaaniga. 2) Räägu Reinu tütar Liina vahetas oma hõbeprossi Luisega parunessi tagant varastaud surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla. 4) Kui kilter oli oma perega kirikus, kasutas Räägu Rein juhust ja võlus end võlupudru abil mehe sahvrisse, sest Liina väidetel võis pross just sinna sattuda. 5) Muna Ott, kes oli 10 aastat Vanapagana juures sulasena töötanud, tuli nüüd tagasi ja
ettevalmistamine ettekanneteks Palju aega jäi muusika kirjutamiseks Teda tunnustati heliloojana Käis mitmed korrad Eestis, kandis ette suuremaid teoseid Elulugu Tema teoste rahvuslik läbimurre algas 1980.aastail Neeme Järve hakkas Tubina loomingut kogu maailmas tutvustama Eduard Tubin suri 17. novembril 1982. aastal Stockholmis Looming 10 sümfooniat Instrumentaalkontserdid Sümfoonilised süidid ja lühivormid Eesti esimene ballett „Kratt“ Ooperid „Barbara von Tisenhusen“ „Reigi õpetaja“ Koorimuusika- „Reekviem langenud sõdurite mälestuseks“ Looming Toetus traditsioonidele Traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega Teos terviklik ning temaatiliselt ühtne Tema muusikat tajutakse rahvuslikuna "Minu muusika rajaneb klassikalistel traditsioonidel ja sisaldab sageli eesti rahvamuusika Krati tants balletist „Kratt“
juhatas Tubin korduvalt ka mitmesuguseid laulupäevi, kus oli tihti kavas ka tema enda laule. Neil aastail sooritas Tubin mitmel korral õppe- ja tutvumisreise välismaale. Käis. Viini ja Budapesti. Budapestis tutvus Tubin Zoltan Kodály'ga, ning kohtus ka Béla Bartókiga. Kodály soovitusel hakkas Tubin rohkem tähelepanu pöörama Eesti rahvaviiside kasutamisele ning käis 1938.a. suvel Hiiumaal rahvaviise korjamas. Seoses huviga rahvaloomingu vastu alustas Tubin 1938.a. tööd balletiga "Kratt". Kui "Estonia" teater kuulutas 1938.a. juunis välja lavateoste võistluse, siis esitas Tubin 1940.a. võistlusele oma ühevaatuselise balleti "Kratt". Tartus alustas Tubin oma mitmekülgset muusikapublitsistlikku tegevust, kirjutades artikleid ajalehte Eesti muusikast ja muusikaelu päevaprobleemidest, mida jätkas hiljem paguluses. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Vene vägede poolt 1940.a. juunis likvideeriti kõik senised
Kokkuvõte Koostaja: Siim Pening Koera Kaarel Rehepapp Sander Kratt Joosep Nõid Minna Sulane Jaan Kõrtsmik Mõisaparun Imbi ja Ärni Soldat Timofei Ints Paruness Aida Oskar ja Kilter Lembit ja Luise Paruni tütar tema pere tema perekond
IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama.
Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordselt palju piima andva merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida-Oskar ning võtab lehma endale. Vahepeal hirmutab külaelanikke katk, kellest tänu rehepapi kavalusele siiski jagu saadakse. Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt-lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. Meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Rehepapp kavaldab üle Vanapagana, kelle hundid lõhki kisuvad. Loll sulane Jaan aga tulistab andresepäeval armulaualeivaga kiriku ust ning saab selle tembu läbi üheks päevaks võimu osaliseks
Ükssarv Ükssarvikud esinevad muinas-Mesopotaamia,- Hiina ja -India kunstis ja müütides Olend, kes sarnaneb keha poolest hobusega. Greif Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias Greif on kasutusel ka heraldikas vapiloomana Näkk Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada Kratt Kodukaitsja ja varavedaja oli vaid osades majapidamistes Kratt varastab peremehe jaoks naabritelt vilja, raha... Uskumusjutud räägivad võõra krati varastamisest spetsiaalsete nõiasõnadega
Tulemusi 29 4. Avage TTÜ Raamatukogu Digikogu (http://digi.lib.ttu.ee/) ja leidke seal keemiaalane e-õpik. Kirjeldage otsingu käiku ja esitage materjali kirje. Liitotsing, ,,õpikud ja õppevahendid", märksõna ,,keemia" Kallast, V & Vilbok, H (1993). Harjutusi anorgaanilises keemias. Tallinn : Tallinna Tehnikaülikool. http://digi.lib.ttu.ee/i/?841 5. Avage Digiteeritud Eesti ajalehtede kogu (http://dea.nlib.ee/) ja leidke väljaanne Kratt. Millise ajalehe kaasandega on tegemist? Milliseid teemasid käsitleti kaasandes? Kuidas otsingu läbi viite? Otsing, väljaanne ,,Kratt", teema jaoks Tallinna Ester. Eesti Päevalehe kaasanne, teema satiir ja huumor. Praktiline töö nr 2 Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal ja
antiikmütoloogias Greife kujutati skulptuuridena assüüria- babüloonia kultuuris. 8. sajandil Greif on kasutusel ka heraldikas vapiloomana. Näkk Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada Kratt Kodukaitsja, varavedaja Ta teeb oma peremehe Kratt varastab peremehe rikkaks, suurendab karja jaoks naabritelt vilja, raha ja hoolitseb selle eest jmt Ühe ööga ehitab ta maja Seetõttu suhtuti kratti või lauda, künnab, külvab pidavasse perekonda ja koristab põllu, vaenulikult valmistab sadu toite Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga
Esietendus 1928.a. · Tegemist on heroilis- romantilise ooperiga. · Tegevus toimub 12.saj. muistsete eestlaste röövretkest Rootsi ning nende hästikindlustatud kaubalinna Sigtuna hävitamine. · Ajaloolise tausta kõrval ka armastusdraama. · Tegelased: Vaho Saaremaa vanem; Ülo noor juht, Juta armastatu; Juta Vaho tütar; Olav Sigtuna vürst. 18. E.Tubin ja "Kratt" (1905-1982) esimese eesti balleti looja! · 1930.a. lõpetas õpingud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis H. Elleri kompositsiooniklassis. · Tööle dirigendina " Vanemuise" teatrisse. · 1944.a. elama Rootsi. Suri seal. Looming: · 6 sümfooniat ( ta oli tugev sümfonist! Rahvusvahelist kõlapinda on leidnud tema 5. sümf.) · Ooperid: Barbara von Tisenhusen" ( 1969), Reigi õpetaja ( 1979) Ballett "Kratt": · Loodud aastatel 1937- 1940.
Eestiga. Tubin ei pidanud kannatama ainelise viletsuse käes. 1961. a. tegi külaskäigu Eestisse. 1970. a. haigestus vähki. Helilooja suri 1982. a. Stockholmis. Looming On kirjutanud kümme sümfooniat ja ühe üheosalise lõpetamata sümfoonia. Samuti on kirjutanud sümfoonilisi lühiteoseid, viiuli- ja klaverimuusikat, koorimuusikat, kaks ooperit: 1. 1968. a. ,,Barbara von Tiesenhusen" 2. 1971. a. ,,Reigi õpetaja" Tubinalt pärineb Eesti esimene ballett- ,,Kratt", mis esietendus 1943. a. Vanemuises. Koorilauludest tuntuim on ,,Õhtulaul". Loominguperioode on heliloojal kaks: eesti ja rootsi. I periood: tuntuim teos ,,Sümfoonia nr. 2" (1937. a.) ehk ,,Legendaarne". Selle muusikaga pöördub helilooja eesti rahva mineviku poole, Muistse Vabadusvõitluse perioodi. Patriootiline, 4- osaline. Klaverilooming: 2.klaverisonaat (1949. a.). Inspiratsioon tuli loodusest, virmaliste vaatamisest. Sonaadi põhiideeks on võitlus elu ja surma peale
on Kesk- ja Põhja-Euroopa rahvaste näkikujutelmadel. · Näkiga sarnane tegelane on Lääne-Euroopa mütoloogias tuntud (kuid väga ammuse algupäraga) veeolend inimese pea ja keha ning kala sabaga · Rootsi rahvapärimuses on näkk alasti inimese kujul esinev üleloomulik olend, kes mängib viiulit. · Nende iseloomulikuks väliseks tunnuseks olid pikad lahtised juuksed, samas kui naised ja tüdrukud üldiselt pidid oma juukseid katma või palmitsema. Kratt · On kodukaitsja ja varavedaja. · Oli vaid osades majapidamistes. · Kratt varastab peremehe jaoks naabritelt vilja, raha jmt. · Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. · Uskumusjutud räägivad võõra krati varastamisest spetsiaalsete nõiasõnadega. · Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees. · Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. · Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.
Pärines Peipsi mailt, Kallaste lähedalt. Omandas hariduse Tartu Õpetajate Seminaris. Hiljem töötas veidi aega Nõos õpetajana. Teda ahvatles ka muusika. Valdas hästi klaverit ja proovis ka komponeerida. Mängis ka flööti. Läks õppima Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Lõpetanud selle, asus ta tööle dirigendina ,,Vanemuises", juhatas ka tartu Meestelaulu Seltsi koori. Tegeles ka loominguga. Elas Rootsis. Seal elades lõi ta esimese eesti balleti ,,Kratt". See on igakülgselt rahvuslik helitöö. Ballett oli meisterliku muusikaga ja pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust. Mõjutajateks on folkloor, polüfooniavõtted. Balleti muusika jaguneb kahte plaani. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud ja teine osa on seotud fantastiliste stseenidega. Valmisid ka teised muusikazanrid. Eriti oli ta tuntud, kui tugev sümfonist. ,,Kratti" sisu Varaahne peremees, kes on müünud oma hinge kuradile, meisterdab endale külatarga abiga krati
Töötas Nõos õpetajana. Tartu muusikakooli tuntuks. Töötas Nõos õpetajana. Tartu muusikakooli Elleri õpilane kompositsiooni klassis. Tema loodud kalendrilaulud, Naistelaulud. Unustatud rahvad- Elleri õpilane kompositsiooni klassis. Tema loodud Elleri õpilane kompositsiooni klassis. Tema loodud 1. eesti ballett "Kratt". Kirjutab palju ja kiiresti. "Liivlaste pärandus", "Vadja pulmalaulud", "Karjala 1. eesti ballett "Kratt". Kirjutab palju ja kiiresti. 1. eesti ballett "Kratt". Kirjutab palju ja kiiresti. 1944 põgeneb Rootsi. Vanemuise dirigent. Rootsi saatus." 2) Segu folkloorsest ja mittefolkloorsest- "Raua 1944 põgeneb Rootsi. Vanemuise dirigent
loodusmotiividel. Kreek kasutas ka mitmeid polüfoonilisi võtteid. Saar üritas edasi anda rahvuslikku hingelaadi. Mõlemal oli omamoodi muusikakäsitlus. 9. Heino Eller oli kindlasti Eesti muusikas väga tähtis kuju. Tema roll oli teedrajav nii helilooja kui ka pedagoogina. Heino Eller oli filigraanne muusikateoste meister. Tema koha üle Eesti muusikas ei saa vaielda, sest ta oli vaieldamatult Eesti muusikaloo jaoks väga tähtis. 10. Esimene rahvuslik ballett oli Eduard Tubina ,,Kratt" ja esimene rahvuslik ooper oli Evald Aava ajalooaineline ooper ,,Vikerlased". 11. Eduard Tubina tähtsamad teosed olid: esimene rahvuslik ballett ,,Kratt", ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat (Keelpillikvartett, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile ja altsaksofonile, soololaulud jne). Koorimuusikas on tema tähtsaim töö ,,Reekviem langenud sõdurite mälestuseks". Eesti muusikaloos on ta tähtis selle
esemeteks. Gorge oli vanakreeka mütoloogias Aitoolia pealinna Kalydoni printsess, Oineuse ja Althaia tütar. Tal oli 4 venda, kellest tuntuim on Meleagros, ja 3 õde, kellest tuntuim on Deianeira. Ta abiellus Andraimoniga, kes asutas naaberriigis Lääne-Lokrises asuva Amphissa linna. Kõik Gorge vennad surid poegadeta (ja peale Meleagrose üldse lasteta). Seega päris Aitoolia trooni Gorge ja Andraimoni poeg Thoas. Kratt - kodukaitsja, varavedaja Kratt varastab peremehe jaoks naabritelt vilja, raha jmt. Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees.Krratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.Kui peremees unustab kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta või muutuda mingiks loomakeseks. Fööniks-ta on väga ustav ja tark lind
lib.ttu.ee/) ja leidke seal keemiaalane e-õpik. Kirjeldage otsingu käiku ja esitage materjali kirje. Avan TTÜ Raamatukogu Digikogu otsingu, lisan märksõna ,,keemia" ja valin rubriigi ,,Õpikud ja õppevahendid". Saan õpiku: Palm, Uno ; Past, Vello; Füüsikaline keemia, Valgus, Tallinn, 1974 http://digi.lib.ttu.ee/i/?442 19.09.2012 5. Avage Digiteeritud Eesti ajalehtede kogu (http://dea.nlib.ee/) ja leidke väljaanne Kratt. Millise ajalehe kaasandega on tegemist? Milliseid teemasid käsitleti kaasandes? Kuidas otsingu läbi viite? Avan otsingu, valin väljaande ,,Kratt" Tegemist on ajalehe ,,Päevaleht" lisaväljaandega. Väljaanne oli pühendatud satiirile. 6. Avage TÜ Digikogu (http://dspace.utlib.ee/dspace/) ja uurige, millised Irene Tiiveli raamatud on digikogu kaudu leitavad? Esitage 1 raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite?
Rehepapp Raamat räägib 19. Sajandi Eesti külast, millele lisavad pilkavat ja humoorikat pilti paljud müütilistele olendid nagu kratid, libahundid, Nõid ,Vanapagan, haldjad , külmkingad merilehmad ja Katk. Kratt oli olend, kes pidi olema igal jõukamal peremehel majas . Krati hankimiseks pidi kõigepealt Krati valmis meisterdama , minema ristteele, kolm korda vilistama ning ootama Vanapagana tulekut. Vanapagan märkis kirja krati saaja nime ning küsinud vastu teise verd , et pärast surma peremehe hing endale saada . Kuna Vanapagan oli hajameelne ning kergesti petetav, kasutasid seda paljud ära tilgutades vere asemel raamatusse sõstramahla. Nii jäigi Vanapaganal hing saamata
Kivirähk „Rehepapp“ Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega – rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt, toatüdruk Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees
Kuna töötav teater töötas enamjaolt ainult suviti, jäi Eduardil töö kõrvalt palju vaba aega üle ja Ta sai ka muusikat kirjutada, sest neid telliti isegi väljaspool tööd. Aastatel 1945- 1959 ja 1975- 1982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. 1953. aastal hakkas olukord muutuma, sest pärast Stalini surma hakati Tubina viiendat sümfooniat meeletult mängima. 1961. aastal etendus Vanemuises ballett ’’Kratt’’, 1968. aastal Estonias ja 1971. aastal Vanemuises ooper ’’Barbara von Tishenhusen’’. Väga suureks raskuseks osutus Tubina ooper ’’Reigi õpetaja’’, sest sellele ei saadud Estonias kuidagi esitusluba, sest Kaarel Ird kes oli näitleja, lavastaja ja teatrijuht muretses läbi tutvuste esitlusloa Vanemuisele. Ideoloogilistele põhjustele ei saanud esitusluba ka ’’Reekviem langenud sõdurite mälestuseks’’. Eduard Tubin sai Rootsis rohkem
näeb Kubja-Hansu, kes pettis mõisnikult peotäis hõbedat. Kuna oli hingedepäev , siis Liina küttis sauna esivanemate auks. Peale kütmist läks ja tegi Liina Luisega kaupa ja vahetas höbe prossi ilusa kleidi vastu. Seda aga märkab kohe Liina esivanem, kes uurib kuhu hõbe pross kadus ja Liina valetab talle, et keegi varastas. Joosep räägib Rehepapile, et kratid tapavad oma peremehe kui neil enam tööd pakkuda pole, aga Rehepapp ei taha tappa. Samas aga Aidamees Oskari kratt tahab oma peremeest tappa kuna temal ei ole tööd. Oskar aga laenab Rehepapi käest punaseid sõstraid ja ja sõidab Vanapagana juurde ja lepivad krati asjad kokku, aga pigistab vere asemel näpust punasesõstra mahla ja nii oligi tegelt leping kehtetu. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse ning Luise ja Liina on seal oma uute asjadega ja näevad ilusad välja, aga Liina esivanem Rein otsib kratti kes varastas tema pere höbe prossi. Rein läheb läbi
Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal ja virtuaalraamatukogudest Kirje: Palm, U.& Past, V. (1974). Füüsikaline keemia. Tallinn: Valgus (Kirjas oli seal vaid Valgus, seega Googlest otsisin eraldi, et kirjastus Valgus asub Tallinnas) 5. Avage Digiteeritud Eesti ajalehtede kogu (http://dea.nlib.ee/) ja leidke väljaanne Kratt. Millise ajalehe kaasandega on tegemist? Milliseid teemasid käsitleti kaasandes? Kuidas otsingu läbi viite? Läksin lehele, valisin ,,otsing". Rippmenüüst valisin ,,Kratt (Tallinn : 1925 1940) ,, ning sain teada, et tegu on ajalehe Päevaleht kaasandega. Selleks, et saada teada, mis teemasid seal käsitleti, avasin vaste all olevale lingile ,,Vaata ka elektronkataloogi ESTER Tallinn", kus avasin selle täiskirje ning
annaabi.ee 
