Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kraniomeetria enne Darwinit ja Broca ajal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gould, rass, rassid, morton, broca, ajud, rasside, mustade, kolju, mõhnkeha, bean, ajude, bioloog, intelligentsus, kranioloogia, samuel, uurijate, mustadel, inimrassid, pooles, bennett, stephen, inimrasside, teadlane, lühiülevaade, 1851, õitseaeg, olulisematest, intelligentsed, füüsilisele, poliitikud, thomas, jefferson, humboldt, loodusteadlaneJ. Lowe raamatut ,, Sissejuhatus Vaimufilosoofiasse", kuid selle raamatuga jõudsin ma 56. leheni, sest see ei olnud oma keeruliste lausete ja minule tundmatute väljenditega eriti huvi pakkuv teos. Teiseks lugesin Stephen Jay Gould´i teost ,, Vääriti mõõdetud inimene", kuigi jõudsin ette nähtud ajaks lugeda ainult kolm esimest peatükki(esimene siis sissejuhatus, kokku 152 lk.) , loen ma seda huvi pärast kindlasti lõpuni. Raamatus `Vääriti mõõdetud inimene` analüüsib dr. Gould väiteid, nagu oleksid inimese füüsilised ja vaimsed võimed määratud tema rassilise kuuluvuse ja bioloogilise päritoluga. Stephen Jay Gould on Harvardi Ülikooli geoloogia, bioloogia ja teaduse ajaloo õppejõud ning kindlasti üks laiemalt tuntud teadlasi tänapäeval. Tema eri teadusharusid, teaduse arengut ja sellega seonduvat käsitlevad raamatud on teinud ta kuulsaks terves maailmas ning käesoleva teosega pälvis ta Ameerika Teadusraamatu Auhinna ning Rahvusliku Raamatukriitikute
Vääriti mõõdetud inimene Stephen Jay Gould Humanitaarainete keskus Õpperühm: Õppejõud: 2012 SISSEJUHATUS Kes oli see mees kes kirjutas raamatu `'Vääriti mõõdetud inimene'' ? Mehe nimeks oli Stephen Jay Gould. Kui nüüd natuke rääkida Gouldist , siis Gouldi oli juut , tema vanemad tulid Ameerikasse immigrantidena Ida-Euroopast , kokkuvõttes oli Stephen Jay pärit kusagilt Ungari kandist. Kahtlen arvama ,et tol ajal ei olnud tavaline ,et inimesed oskasid mitmeid keeli , siis Gouldi perekond oskas vabalt nelja erinevat keelt millest ka Stephen omale ühe keele ammutas, milleks oli inglise keel. Veel päris Stephen oma perekonnalt väikse kiiksu või omaduse , osaleda kampaaniates sotsiaalse
"Vääriti mõõdetud inimene" Stephen Jay Gould Ameerika polügenism ja kraniomeetria enne Darwinit *Alamasse klassi kuuluvad inimesed on "tehtud" viletsamatest materjalidest(neil on kehvad ajud, halvad geenid). *Juhid ja intellektuaalid ütlesid, et iniaanlased on madalam klass ja neegrid veel madalam (piltidel kujutati neegri lõuga etteulatuvana, et jääks mulje, et neegrid võivad olla veel madalam "tõug" ahvidest). *Lincoln jäi rahule sellega, et mustad sõdisid Ameerika koosseisus, kuid ei taandunud kunagi oma seisukohast, et ülema rassi positsioon kuulub valgetele. *Igal inimrassil on oma koht, nagu ka madalamatel loomadel (Wilson, 1970). *Samuel S
tema tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesis. Lääne tsivilisatsioon sai alguse siiski Euroopast ning selle mitmesaja aastase kogemusega ollakse kultuuriliselt ja majanduslikult vägagi tugevad. Ilmneb pigem, et islamimaade negatiivne hoiak hõlmab ainult Ameerika Ühendriikide vastasust. Huntington väidab, et ilma Ameerika Ühendriikideta saab Läänest tilluke ja kahanev osa maailma elanikkonnast väiksele ja tähtsusetul poolsaarel Euraasia 3 Claude Levi-Strauss. Rass ja ajalugu, lk. 17. 4 Edward Said. Orientalistika kriis, lk 58-59. 5 Elizabeth Hallam and Brian V. Street. Cultural encounters: representing „otherness“. London; New York: Routledge, 2000, lk. 12. 6 Huntington, lk 122. 2 maismaa-massiivi kaugeimal äärel.7 On selge, et Ühendriigid ja islamimaad on mõlemad väga usklikud ning seetõttu on ka mõlemapoolne retoorika väga jumalakeskne, mida rõhutatakse
Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laseri põhimõtte avastas Charles Townes USA-s 1954. aastal, viimistledes seda koos Schawlow´ga. Ardo Laur Laseri leiutamine Olgugi, et sissejuhatuses sai nimetatud laseri leiutajaks Charles Townes´i ja Schawlow ´i, ei saa laseri leiutajaks ainult ühte nime ja neid nimetada. Nimest Gordon Gould vaevalt keegi kuulnud on. Gordon Gould sündis 17. juulil 1920 New Yorgis. Ta huvitus juba poisipõlves leiundusest ja eluunistuseks oli saada leiduriks. Gould tudeeris füüsikat Schenectady University College'is. Huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941. aastal astus ta Yale'i ülikooli doktorantuuri, mille katkestas sõda. Hiljem tegutses ta ka New Yorgi City kolledzis ja Columbia ülikoolis. Ülikoolis puutus ta kokku Charles Townesiga, kes kümnendi alul oli koos oma
3.1. Näidiste analüüsimine 1836. aasta detsembri keskel kolis Darwin Cambridge’sse, kus ta hakkas oma kollektsiooni süstematiseerima ja oma reisist reisipäevikut kirjutama. Siin kirjutas ta oma esimese teadusliku artikli, Lõuna-Ameerika maapinna aeglasest tõusmisest. (Charles...) 4. jaanuaril 1837 esitles ta oma imetajate ja linnukollektsioone Londoni Zooloogia Seltsile. Darwini Galápagose saartelt kogutud linnunäidised uurinud ornitoloog John Gould teatas 1837. aasta märtsis oma tähelepanekutest, et Darwini poolt musträstasteks, käbilindudeks ja vintideks arvatud linnud olid Darwini vintide 12 eri liiki. Gould märkas, et suurim liikidevahelise erinevus on noka kujus. Darwin oli linnud puudulikult kirja pannud; ta ei osanud arvatagi, et vintide liikide pesitsemispaikadel oleks mingit tähtsust. (Charles...) Londonis hakkas Darwin kahtlema selleaegses arusaamises elu loomisprotsessist.
SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi uurimisobjektiks valida vaarao Tutanhamoni. Minu tööst võib leida palju uut ja huvitavat, eriti nende jaoks, kes teavad Tutanhamonist vaid niipalju, et ta olevat surnud väga noorelt ja et tema haud oli selle sajandi üks rikkalikemaid leide. Need on teemad, mida on käsitletud igapäevases kirjanduses ja dokumentaalfilmides, mis teatavasti satuvad tavainimese kätte kergemini kui vastava ala teaduslikud teosed. Seda referaati oli väga huvitav teha, kuid minu pettumuseks ei leidunud vaarao isikliku elu kohta just eriti palju informatsiooni. Põhjuseks oli kindlasti see, et vaarao suri väga noorelt ja ei jõudnud suuri tegusi teha. Kogu kahesaja aasta jooksul, mille vältel on olnud olemas arheoloogia, ei saanud ükski arheoloogiline avastus nii laialdaselt tuntuks kui Tutanhamoni hauakambri leidmine, see kujutas endast kõigi saavutuste kõrgpunkti. Samaaegselt on ta aga, kui püüda leida teaduse arengus dramaatilist tõusujoont, selles ük
kultuuri , tsivilisatsioonina või veel mõnedes teistes nimetamata vormides. Inimene just nagu ei saaks leppida teistsugustega enda kõrval, neid alavääristamata. Erilise vormi on maailmas ajalooliselt saavutanud rassiline halvustamine. See tähendab veendumust, et teatud rassi kuuluvad inimesed on mõnda teise rassi kuuluvate inimestega võrreldes paremad ja peaksid asuma kõrgemal ühiskondlikul positsioonil. Rassism on olnud paljudele inimestele vabanduseks teiste rasside hävitamisele või nende eluviisi muutmisele. Enamikke ühiskondi maailmas iseloomustab või on iseloomustanud sallimatus võõraste suhtes. Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................lk 1 Rassid.......................................................................................................lk 2 Rassistliku alatooniga liikumised.............................................................lk 3 Ku Klux Klan.........
lahkamisprotokollis: Mis selle vigastuse phjustas, pole kahjuks vimalik kindlaks teha. 8. Kuidas Tutanhamon suri? Tutanhamoni peahaava mistatus seletati alles enam kui nelikmmend aastat hiljem, kui Liverpooli anatoomiaprofessor dr. Ronald Harrison uuris Tutanhamoni muumiat portatiivse rntgeniaparaadiga. See polnud kll vaarao esimene rntgenoloogiline uuring, kindlasti aga phjalikem. Viiskmmend rntgenifilmi andsid jrgmise diagnoosi: kuningas Tutanhamon suri vgivaldsesse surma. Kolju vasakul poolel haigutava haava oli tekitanud kas mingi relv vi kuskilt kukkumine. Surma tegelik phjus oli ajukoorealune verevalum. Seega oli igasugune mistatamine vaarao varajase surma mber learune. Seni oli surma phjusena oletatud arteriaaltuumorit, ajukasvajat vi tuberkuloosi. Professor Harrisoni assistent, seroloog dr. R. C. Conolly tegi samas npnelapea suuruse koetki abil kindlaks Tutanhamoni veregrupi: A 2, alagrupp MN. Niisiis oli Tutanhamon erakordselt harva esinevat verd ja prines
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade osakond Autoremont AL-21 RASSISM Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2004 Sisukord Rasside liigitamine .............................................................................................................................................................
See ühendas endasse koomilise sisuga sõnalist ja muusikalist ajaviidet. Nende nimetus on pärit inglise keskaegsetelt rändmuusikutelt. Nende prantsuse ametivennad olid tuntud menestrel'idena. Minstrelid olid valged artistid, kuid nende kunsti peamiseks jooneks kujunes neegrite imiteerimine ja parodeerimine. Alati ei olnud see naeruvääristav vaid pigem ajaloolise toega. Kuna mustada olid siiski nõ alamrass, siis huumor ja naeruvääristamine ei kadunud kuskile. Valged tõid välja mustade olemuse vägagi detailselt, võib õelda, et tänu sellele me mäletame ning saame sellest hetkel nii täpselt rääkida. Seega, kui afroameerika muusika puhul sobitasid mustanahalised end valgete muusikakultuuri, siis siin üritasid valged ameeriklased pakkuda mustade muusikat. Miks valiti just neegrid nendeks, keda jäljendada. Põhjus ei olnud ainult nende nõrkuses. Selle aja ühiskond hoolis väga rõhututest ning selle all kannatasid enamus afro-
mateeria, ning seadis ürgelemendid järjekorda maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel. 2. Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel? Ahel on eluslooduse hierarhiline struktuur: võiks ette kujutada püramiidi, mille tipuks valge mees, soovitavalt pikapealine põhjaeurooplane, sümboliseerides tsivilisatsiooni loomise või arengu ülimat eesmärki. Allpool tulnuksid naised, lapsed, alamad rahvad ja rassid. Mõne rassi juures võis juba diskuteerida nende kuulumisest loomariiki. 3. Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned Kreeklased võtsid omaks vaid neile vajalikud asjad, jättes kõrvale ideoloogia, religiooni jms. Põhjuseks oli see, et pinnas oli (Kreekas) vaene, põllumajandus oli vähetootlik, palju sõltus kaubandusest ning arengu keskusteks said linnad. Sellistes tingimustes vähenes religioossete
teavad, et kunagi on inimesi kategoriseeritud taoliste tunnuste järgi. Küsige, kas õpilased oskavad selle harjutuse alusel pakkuda, mis on tunni teemaks? Rassi mõiste ja ajalugu “Rass” on keeruline mõiste, mille tähendus on ajas muutunud. Uusaja alguses (17. saj.) hakkasid mõned teadlased jagama inimesi „rassideks“, väites, et rassidel on erinevad bioloogilised omadused ja tunnused. Tänapäeval leitakse, et rass on sisutu mõiste, millega ei saa kirjeldada bioloogilisi või psühholoogilisi erinevusi inimeste vahel. „Rass“ ei ole bioloogiline tunnus. Mõte, et inimesed on “rasside” kaupa bioloogiliselt erinevad, hakkas koost lagunema juba 1960ndatel (nt. ameerika antropoloog Frank Livingstone´i tööd) ning inimgenoomi uurimused1 on näidanud, et inimestevahelised geneetilised erinevused on väikesed ning need ei anna alust inimeste kategoriseerimiseks rassideks.
hing südames, mõistus neerudes ning õrnad tunded põites. Eesti keeles: „hea/kuldse südamega“, „avatud südamega“, „kätt südamele panna“, „südametunnistus“, „südant ja neerusid läbi katsuma“. I Teaduseelsed vaated Hilispaleoliitikum/Neoliitikum: Kraniotoomia (trepanatsioon): millegipärast tehti pähe auke. Paljud jäid ka ellu. Luu paraneb, tekib samuti armkude. Milleks augud pähe? Koljusisese rõhu alandamiseks. Silma põhja vaadates saab teada, kas kolju sisene rõhk on tõusnud. Kolju põhimiku auk (ühendus seljaajuga). Rõhu suurenedes surutakse aju nendesse aukudesse. Ensisheimi kolju; vanim teadaolev (korduv ja õnnestunud) trepanatsioon, ~5100-4900 EJv. Bölkendorfi kolju; trepanatsioon, ~1940 EJv. Edwin Smithi kirurgiline papüürus, ~1500 EJv, koopia ~3000-2500 EJv. Esimene teadaolev aju kirjeldus. Juhtum 6 (48st), avatud koljumur. Euroopa kultuuris eri arvamused hinge asukohast ~2500 aastat tagasi:
Aju funksioneerimise varased uurimused • Frenoloogia • Franz Joseph Gall (1758-1828) • Pooldas arusaama, et teadvuses eksisteerivad võimed transformeerivad sensoorset informatsiooni. Pakkus sellele kolm lisaväidet: - vaimseid võimeid ei ole inimestel ühepalju - võimed lokaliseeruvad spetsiifilistes aju osades - kui võime on hästi arenenud, on inimesel vastaval kolju osal muhk või esileulatuv osa. Kui võime on alaarenenud, on koljul vastavas kohas nõgus koht või lohk – Frenoloogia. • Oli esimesi, kes püüdis seostada kindlaid isiksuseomadusi ja nähtavaid käitumismustreid spetsiifiliste ajufunktsioonidega ja aju osadega. • Esimene, kes eristas hallaine ja valgeaine erinevad funktsioonid ajus. • Oletas seost ajukoore arengu ning mentaalse funktsioneerimise vahel.
arengu tendentsi: areng toimib lihtsamalt keerulisemale ja lihtsamalt spetsiifilisemale. H. Haeckel ütles et ontogenees on fülogeneesi lühikordus! biogeneetiline seadus, rekapitulatsiooni seadus, mida tänapäeval ei usuta. Loote areng kordab esivanemate arengut. Rõhutas seda, kui sarnased on eri liikide embrüod teatud etappidel. Tema seisukiha,e hakati otsima vastuväiteid ja tänu sellele toimus bioloogias diferenrseerumine. S. J. Gould ütles, et Haeckeli joonis peegeldab vaid bioloogilisi sarnasusi, kuid G.S. Hall leidis, et see peegeldab ka psühholoogilisi ning, et lapsed kordavad esivatenate arengut. Otsiti vastuseid sellele, kuidas siis toimib ontogeneesi ja fülogeneesi suhe. 1882 sai arengupsühholoogiast iseseisev distsipliin. W. Preyer kirjutas raamatu laste psüühikast, teda huvitav, kuidas töötab uudishimu ning nägi, et uudishimu periood on võrdlemisi pikk. Rõhutas, et uuringud peavad olema läbimõeldud. A
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
olema ebaproportsionaalselt palju valgeid esivanemaid – ei olnud - Scarr – euroopa päritolu % korreleerub 0,1 raveni skooriga. - Eyferth - Ameerika sõduritest Saksamaale näänud laste puhul ei olnud isa nahavärv oluline - Järeldusi rassierinevuste kohta - Rushton, Lynn jt usuvad et kaudsed tõendid viitavad rassierinevuste geneetilisele päritolule - Otseseid tõendeid on vähe kuid need ei toeta geneetilise erinevuse ideed - Valgete ja mustade IQ erinevus väheneb, muuhulgas setõttu et Flynni efekt on arengumaades praegu suurem kuid euroopas ja USAs järjest vähem - Keskkonnategurite mõju - Intelligentsuse päritavus sõltub sotsiaalmajanduslikust keskkonnast - IQ suurendamine? - Koolihariduse mõju. Võimekuse vähenemine koolivaheajal - Keskkonna rikastamine ja parema koolihariduse võimaldamine võivad olla märkimisväärse mõjuga eelkõige madalama SESga lastele - Toitumise ja farmakonide mõju
Dorsaalne tegeleb alt-üles süsteemiga, avastab probleemi. Ventraalne e kõhtmine on detailsem, üles-alla süsteem. Aju olulisemad struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Amügdala (mandelkeha) – hirm - Prefrontaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Suuraju poolkerade koor ehk korteks: - Otsmiku e frontaalsagar – tahtealased liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon ja lõhnad - Kiiru e parietaalsagar – sensoorse ifno vastuvõtt ja töötlemine v.a lõhn, kuulmine j anägemine - Kukla e oktsipitalsagar – visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab hinnangute andmisest ho
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
NÕO REAALGÜMNAASIUM Rauno Veberson Ameerika Ühendriigid viimasel kahel aastakümnel Referaat Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 2...............................................................................................................................Sissejuhatus 3...........................................................................................................................Clintoni ajajärk 7...........................................................................................................11. septembri katastroof 10.....................................................
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................
Isiksusekäsitlused õpikutraditsioonis "....eripalgelised jutustused inimese olemusest, mida hakatigi nimetama isiksuseteooriateks" (Allik, 2003). 1. Psühhoanalüüs; psühhodünaamiline käsitlus 2. Humanistlik ja eksistentsiaalne psühholoogia 3. Biheiviorism ja kognitiivne lähenemine, mille sulandumisel arenes sotsiaal-kognitiivne lähenemine 4. Dispositsionaalne lähenemine ("joonepsühholoogia" trait psychology) Psühhodünaamiline käsitlus · Charcot' uuringud hüsteeriast; Morton Prince (1906) "lõhestunud isiksus" · Sigmund Freud: psühhoanalüüs · Carl Gustav Jung: analüütiline psühholoogia · Alfred Adler: individuaalpsühholoogia · Erik Erikson: egopsühholoogia; ka evolutsiooniline psühholoogia 1) Sigmund Freud · Teadvustamatus · Lapsepõlvekogemuste tähtsustamine · Seksuaalsuse keskne tähendus · Psüühika struktuur: id-ego-superego (miskiminaülimina) · Psühhoseksuaalne areng (oraalne, anaalne, falliline, latentsiperiood, genitaalne staadium)
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud.
Mõisted Aafrika jaguneb vähemalt kaheks väga erinevaks regiooniks. Põhja-Aafrika – Egiptus ja Magrib – mis kuulub islami kultuuriruumi. Magrib on araabia lääs, mis vastandub araablaste asualadele idas, mida nimetatakse Mashrik. Päris-Magrib hõlmab sealjuures ainult Marokot, Alžeeriat ja Tuneesiat, aga Suur-Magrib ka Liibüat, Mauritaaniat ja Lääne-Saharat. Troopiline ja Lõuna-Aafrika või Sub-Sahara Aafrika hõlmab endast Musta Aafrikat. Sudaan (ar. Bilad as-Sudan – mustade maa) oli laiem mõiste, mis oli ala Sahara kõrbe ja ekvatoriaadlsete vihmametsade vahel. See sai alguse Mauritaaniast ning kulges kuni Punase mereni. Sudaani on jagatud ka Lääne- ja Ida-Sudaaniks Tšaadi järve juures piiri tõmmates. Koloniaalperioodil on olemas Lääne-Sudaan, mis on Prantsuse Sudaan, kuhu alla läheb ka nt Mali, ning Ida-Sudaan, mis on Inglise Sudaan. Sahel on maastikuline piirkond Sahara ja sellest lõunas asuvate savannide vahel – poolkõrb. 2
Polnud innovaatilised, ei uurinud oluliselt ümbrust. H.erectus: - püstine inimene, pea eesosa laienes, nägu lamedam, naised olid suurema kasvuga - tööriistad olid arenenumad, pihukirved (Acheul stiil) - märgid tule kasutamisest, kuid pole teada, et valmistasid selle peal toitu. Migreerusid Aafrikast välja H.neanderthalensis: H. sapiens’iga väga lähedane liik, DNA kattub 99,5%. Teatud aja eksisteerisid koos. Olid H. sapiens’iga võrreldes suurema kolju ja peaga, kuid ka keha oli suurem. Võrreldes H. sapiens’iga – arenguliselt aju kasv lõppes rutem. Samuti oli nende aju sümmeetrilisem. Libajas laup, suurem nina, kitsam lõug. - kasutasid keerukaid tööriistu, kombineerisid kuni 3 eri materjali(Moustier’ kultuur) - preverbaalsed, kuid suutsid tööriistade loomise oskust edasi anda - nende tööriistadel on ka mittefunktsionaalseid osasid, kasutasid värve – märgid kultuurist - matsid oma surnud grupi liikmeid
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond ISELOOMU KASVATAMINE- MIS SEE ON? Referaat Õppejõud: Marika Veisson Tallinn 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Maailmas on miljoneid erineva iseloomuga inimesi, kuid ometigi on neist nii mõnedki kasvanud sarnastel elutingimustel. Seega võiks arvata, et karakterit ehk iseloomu ei määra niivõrd keskkond vaid selle interpreteerimine. Antropoloogid eesotsas Franz Boasi (18581942) ja Cora du Bois'ga (19031991) olid aga veendunud, et ka inimese iseloom sõltub peamiselt kultuurist, milles ta üles kasvab: inimene on seda nägu, milline on teda ümbritsev kultuur. Valitseva arvamuse kohaselt jätab kasvatus ja kodune miljöö peale harjumuste ja komme
Domineerivad grupid ja vähemusgrupp. Domineerivaks grupiks nim elanikkonna gruppi, kes omab kontrolli ühiskondlike ressursside üle, omab kontrolli sotsiaalse elu tähtsamate sektorite üle. Vähemusgrupp- määratlemiseks lähtutakse 1) nähtav eristatavus 2) erinevustel baseeruv diferentseeriv suhtumine 3)identiteedi ümber kujundatud omanäolisus 4) teadlikkus teiste vähemuse liikmetega jagatavast identiteedist. Rassi, seos sotsiaalse situatsiooni määratlemisega- Rass rasside hulgas palju sarnase fenotüübi või genitüübiga inimesi, raske määratleda, sest puhtaid rasse tänapäeval ei ole. Sotsiaalse situatsiooni määratlemine rassi defineerimisel tähtsaim, inimesed tegutsevad usus, et rahvused erinevad üksteisest fenotüübi, genotüübi ja kultuurilise tagapõhja poolest ning moodustavad eri rassilised kategooriad. Vähemuste ühiskonda integreerimise mudel : sulatusahju mudel rajaneb
Hipokampus mängib võtmerolli õppimises ja uue mälu tekkes ning seostab kogemusi eelnevate kogemustega. Ajukoor – evolutsiooni mõttes kõige uuem süsteem, kolmas aju kiht ehk primaatide aju; mõtlev aju ehk enesejuhtimise allikas (aju töö teadvustamine – suunata mõtteid); spetsialiseerunud piirkonnad: ● Otsmikusagar (frontal lobe) – enesejuhtimise keskus, kõne motoorika keskus (vasak ajupoolkera, Broca kõnekeskus), peegelneuronid (empaatia, imiteerimisoskus); areneb kõige pikemalt ● Kiirusagar – tajude ja aistingute keskus, ruumiline taju, liikumiste koordineerimine ● Kuklasagar – nägemisinfo töötlemine (värvid, kujud, liikumine) ● Oimusagar – kuulmise keskus, vasak pool on kõnest aru saamise keskus (Wernicke keskus) ● Väikeaju – lihaste ja tasakaalu reguleerimine
Lisa 1 Eesti psühholooge Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 EESTI PSÜHHOLOOGE Eestikeelset psühholoogiaraamatut on mõtet kirjutada vaid siis, kui on selle lugejaid. Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin tutvustatud. Siin on need doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähelepanu äratanud tööde mitmekes
ja imikutel (Wyllie 2008), näiteks kirjutab Tunell (1998), et vastsündinuid eelistatakse intubeerida nasotrahheaalselt, sest sel puhul on intubatsioonitoru parem fikseerida ning Battersby jt (2007) uurimistööst selgus, et suurematel, üle kaheksa aastastel lastel kasutatakse sagedamini orotrahheaalset intubatsiooni, sest intubeerimise protseduur on kergemini teostatav ja lühem intubatsioonitoru jätab väiksema surnud füsioloogilise ruumi. Rogers (1987) ja Morton jt (2005) uurimistööde tulemustest selgus, et nasotrahheaalne intubatsioon on võrreldes orotrahheaalse intubatsiooniga patsiendile mugavam. Samuti esineb nasotrahheaalse intubatsiooni puhul väiksem risk autoekstubatsiooniks kuna puudub keelega intubatsioonitoru manipuleerimise võimalus. Intubatsioonitoru on tugevamini kinnitatud kuna suu kaudu intubeerimisel kasutatakse paelaga sidumise tehnikat, kuid nina kaudu intubeerimisel
annaabi.ee 
