.7. Molekuli ehitus: hargnemata süsiniku skelett, kus üks süsiniku aatom kuulub karbonüülrühma koostisesse (kaksiksidemega hapnikuga seotud), kõigi teiste juures on hüdroksüülrühmad. Vii ja enamat süsiniku aatomit sisaldvad monosahhariidid esinevad vesilahustes 5- ja 6-liikmeliste heterotsüklitena. Esinevad stereoisomeerid. a.ii. Oligosahhariidid  liitsuhkrud, mis koosnevad 2...10 kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks  vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvaks  puudub vaba hemiatsetaalrühm. a.iii. Polüsahhariidid ehk polüoosid  liitsuhkrud, lihtsuhkrute polümeerid, mis koosnevad sadadest, tuhandetest kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jääkidest
1. Süsiniku levik looduses. · Süsiniku esinemisvormid (3), mis koosnevad (peaaegu) puhtast süsinikust ja süsiniku ühenditest (4) · Süsinikurikkad looduslikud kütused (3) · Looduslikud süsihappesoolad (3) 2. Allotroopia mõiste. 3. Teemandi ja grafiidi kui süsiniku allotroopsete teisendite struktuuri erinevus. Vastus: Teemantil on ruumiline struktuur, grafiidil tasapinnaline. 4. Mitme naabersüsinikuga on iga süsiniku aatom kovalentselt seotud? · Teemantis V: 4 · Grafiidis V: 3 5. Teemandi tähtsamad füüsikalised omadused. 6. Grafiidi tähtsamad füüsikalised omadused. 7. Teemandi ja grafiidi kasutamine. 8. CO ja CO2 süstemaatiline ja rahvapärane nimetus. 9. CO ohtlikkus ja esmaabi CO mürgituse korral. Õ lk 39 (vt pealuu kõrval olev lõik) 11. CO ja CO2 kasutamine. Miks CO2ei põle ega toeta põlemist? 12. CO ja CO2 füüsikaliste omaduste võrdlev iseloomustus. Sarnasused ja erinevused
Mittekonkurentne inhibiitor – seondub niin ensüüm-substraat kompleksiga, kui ka vaba ensüümiga, mõjutades nii Km-i kui ka Vmax-i. Esialgu ei konkureerib ensüümi külge ja kui substraat saab ensüümi külge, siis takistab ikka katalüüsi. Ebakonkurentne inhibiitor – seondub ainult ensüüm-substraat (ES) kompleksiga. Vabale ensüümile ei seondu. Ei takista substraadi sidumist. Kuid pidurdab katalüüsi kiirust. Pöördumatu inhibiitor – seondub ensüümiga pöördumatult (kovalentselt). Ei ole võimalik välja konkureerida substraadi kontsentratsiooni tõstes. Isosüümid – sama reaktsiooni katalüüsivad, kuid erineva struktuuriga (erinevate geenide poolt kodeeritud) ensüümid. Valgu fosforüleerimine – fosfaatiooni liitmine valgule; see võib näiteks valku aktiveerida või inaktiveerida. Tsümogeen – proteolüütiliste valkude suurem inaktiivne eellasvalk; kui temast teatud jupp ära hüdrolüüsida, tekib proteolüütiline e. valkelagundav valk. Nt
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga OH, nimetatakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüülühendid. Alkoholis on hüdroksüülrühm tetraeedrilise süsiniku küljes. Kõige tuntum alkohol on etanool ehk etüülalkohol , CH3CH2OH. Hüdroksüülrühm on seotud tetraeedrilise süsinikuga kovalentselt. See side on väga tugev. Mitme alkoholi molekulis oleva hüdroksüülrühmaga alkohole nimetatakse mitmehürdroksüülseteks. Alkoholi molekul koosneb süsivesinikrühmast ja hüdroksüülrühmast: alküülrühm R- OH hüdroksüülrühm. Kuna hüdroksüülrühm võib osaleda paljudes reaktsioonides, on ta alkoholi molekuli kõige kergemini muunduv osa. Seda nim. Funktsionaalseteks rühmadeks. Halogeeniühendite funktsionaalne rühm koosneb ainult ühest halogeeni aatomist
· kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa · organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja · Peamised elusorganismidega seotud süsinikuringe protsessid on: · Süsiniku sidumine (foto- või kemosüntees) · Aeroobne hingamine · Anaeroobne hingamine CO2 · Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. · Süsihappegaas tekib süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. · Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja valgust fotosünteesi käigus, et toota süsivesikutest energiat. Selle protsessi kõrvalsaadusena eraldub hapnik. Pimedas fotosünteesi ei toimu, sellepärast kasutavad taimed pimedas vähe süsihappegaasi.
Transport- Hemoglobiin Struktuurne- Kollageen, alfa-keratiin Reserv- Ovalbumiin, Kaseiin Kontraktsioon- Aktiin, Müosiin Kaitse- Immunoglobuliinid Adaptor e. Toes- AKAP-valgud Eksootilised funktsioonid- antifriisvalgud kalades 6. Valkude analüüsi meetodid. Valkude aminohappelise järjestuse määramiseks kasutatava sekveneerimise strateegia ja etapid. Slaidid 22-31. 7. Peptiidide laboratoorne süntees tahkel kandjal  põhimõte. Sünteesitava polüpeptiidi C-terminus on kovalentselt seaotud lahustumatule vaigule. Liidetava aminohappe aminorühm kaitstakse blokeeriva rühmaga, mis pärast aminohappejäägi liitmist kasvavale peptiidahelale eemaldatakse. Liidetava aminohappe karboksüülrühm aktiveeritakse karbodiimiidiga. Iga aminohappejäägi lisamise järel tahke faas filtritakse välja. Arvuti abil juhitavad automaatsed süntesaatorid võimaldavad kiiresti sünteesida pikki polüpeptiide.
Sünteesi katalüüsib ensüüm atsetüül-KoA karboksülaas. · Seostumine rasvhapete süntaasiga -SH rühmade kaudu · Ahela kasv kahe süsiniku aatomi lisandumise teel neljaetapilise sünteesi käigus; süsiniku doonoriks on malonaat, CO2 vabaneb. LIPGENEESI JA -OKSÜDATSlOONl ERINEVUSI NB! Uute rasvhapete süntees (lipogenees) ei ole rasvhapete lagundamise (-oksüdatsiooni) pöördprotsess · Süntees toimub tsütoplasmas, lagunemine - mitokondri maatriksis. · Sünteesi vaheproduktid on kovalentselt seotud atsüülikandva valguga (ACP, ACP-SH ehk P-SH), lagunemise vaheproduktid - KoensüümA-ga (KoASH). · Süneesi katalüüsivad ensüümid on koondatud multiensüümkompleksiks (nn.rasvhapete süntaas), lagunemist katalüüsivad ensüümid pole assotsieerunud. · Kahesüsinikuliste ühikute aktiveeritud doonoriks sünteesil on malonüül-ACP. Kuna CO 2 vabaneb, siis ahel pikeneb CH3 CO SKoA-lt pärinevate C aatomite arvel.
1. DNA/RNA (sh. mRNA, tRNA, rRNA) DNA  Struktuuri alusühik on nukleotiid  Nukleotiid koosneb: 5-C suhkur (desoksüriboos), fosfaatrühm, lämmastikalus (adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin)  Nukleotiidid seonduvad kovalentselt, moodustades suhkur-fosfaat ühenduse. Iga suhkur liitub kahe fosfaadiga – 5’ süsinik ja 3’ süsiniku kaudu – antud muster määrab ahela suuna.  Lämmastikalused seonduvad kovalentselt iga suhkru 1’ süsinikuga ja seonduvad teise ahela komplementaarsete lämmastikualustega.  Antiparalleelsed ahelad 5’ -> 3’ ja 3’ -> 5’  Iga ahela pealt kopeeritakse uus DNA ahel  Lämmastikualuste järjestus määrab ära DNA koodi RNA  Üksikahelaline nukleotiididest koosnev molekul: 5-C suhkur on riboos; 4 lämmastikalust – adeniin, uratsiil, guaniin, tsütosiin; fosfaat.  Informatsiooni e. Messenger RNA (mRNA) – kannab DNA infot
Loomorg säil glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeeni(koosneb sammuti glükoosi jääkidest) kujul. Lülijalgsete välisskeletis ja ka seente rakukestas esineb kitiin Selle monomeerideks on lämmastikku sisaldav suhkur. Sahhariididel on org põh 2 ül: energeetiline ja ehituslik. 1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud  monosahhariidid. Liitsuhkrud  *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu järgi (trioos, tetroos); *funk.ühma järgi (aldoosid, ketoonid); *tsüklilise struktuuri alusel (püranoosid, furanoosid). Polüsahhariidid: *homopolüsahhariidid (ühe monosahhariidi jäägid); *heteropolüsahhariidid (mitme monosahhariidi jäägid);
jõudnud aatomi positiivselt laetud tuumade ja negatiivselt laetud tuumade ja negatiivselt laetud elektronpilvede vahel. Need on üksikult väga nõrgad vastastikmõjud, mis toimuvad naaberaatomite vahel, seega peaksid aatomid olema suhteliselt üksteise lähedal. 2) vesiniksidemed  10  30 kJ/mol 0,3 nm Vesinikside tekib elektronegatiivse aatomiga (tavaliselt O või N) kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi (H-aktseptor) vahel, kas samas või mõnes naabermolekulis. Side on tugevam, kui aatomid asuvad ühel joonel. 3) ioonsed sidemed  20 kJ/mol 0,25 nm Ioonsed sidemed on vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. (ehk erinevate laengutega osakeste vaheline side :) ) 4) hüdrofoobsed interaktsioonid - <40 kJ/mol
spinnidega, elektroni Hundi reegel – kui asmas alakihis on rohkem kui üks orbitaal, siis paigutuvad elektronid eelistatult ühekaupa, paralleelsete spinnidega, erinevate alakihi orbitaalidele Põhiolek – aatomi kõige madalama energiaga seisund Ergastatud olek – kõrgema energiaga seisund Osaliselt täidetud välist elektronkihti nimetatakse valentskihiks ja selllel olevaid elektrone valentselektronideks Aatomiraadius – pool naaberaatomite vahekaugusest; kovalentne raadius (aatomid kovalentselt seotud); van der Waalsi raadius (kui aatomid asuvad eri molekulides, mis puutuvad kokku) Ioonraadius – elemendi ioonraadius on tema osa naaberioonide vahelisest kaugusest ioonilises tahkises Anioonid on suuremad, kui vastavad aatomid; katioonid on väiksemad kui vastavad aatomid; isoelektroonsed ioonid on seda väiksemad, mida suurem on tuumalaeng Ionisatsioonienergia – gaasifaasis olevalt aatomilt elektroni eemaldamiseks
spinnidega, elektroni Hundi reegel  kui asmas alakihis on rohkem kui üks orbitaal, siis paigutuvad elektronid eelistatult ühekaupa, paralleelsete spinnidega, erinevate alakihi orbitaalidele Põhiolek  aatomi kõige madalama energiaga seisund Ergastatud olek  kõrgema energiaga seisund Osaliselt täidetud välist elektronkihti nimetatakse valentskihiks ja selllel olevaid elektrone valentselektronideks Aatomiraadius  pool naaberaatomite vahekaugusest; kovalentne raadius (aatomid kovalentselt seotud); van der Waalsi raadius (kui aatomid asuvad eri molekulides, mis puutuvad kokku) Ioonraadius  elemendi ioonraadius on tema osa naaberioonide vahelisest kaugusest ioonilises tahkises Anioonid on suuremad, kui vastavad aatomid; katioonid on väiksemad kui vastavad aatomid; isoelektroonsed ioonid on seda väiksemad, mida suurem on tuumalaeng Ionisatsioonienergia  gaasifaasis olevalt aatomilt elektroni eemaldamiseks
struktuurilt või päritolult Kofaktorid Tihti ei piisa katalüüsi vahendamiseks valgu aminohappejääkide funktsionaalrühmadest  ensüümid kasutavad kofaktorite abi Kofaktorid võivad olla · Orgaanilised molekulid · Organometallilised molekulid Koensüümid · Metalliioonid Prosteetiline rühm kovalentselt seotud koensüüm Holoensüüm täielik katalüütiliselt aktiivne valk (koosneb valgulisest osast ehk apoensüümist ja kofaktoritest) Vitamiinid  koensüümide metaboolsed eelkäijad · Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid · Imetajad ei ole võimelised ise sünteesima  peavad saama toiduga · Iga koensüüm tuleneb mingist vitamiinist Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ja rasvlahustuvateks
polaarsed (vesilahustuvad)? Apolaarne  koensüüm Q (CoQ); polaarne  tsütokroom c (Cytc). PS! Enamus komponente on rasvlahustuvad. 3. Kirjeldage, millise ehitusega molekulid on tsütokroomid ja mis on nende ülesandeks hingamisahelas. Tsütokroomid on valgud, mis on ühe-elektroni ülekande agendid. Struktuur: Heemi porfüriin on seotud valguga kovalentselt kahe S kaudu. Heemi Fe on kordineeritud nii His lämmastuki kui Met väävliga. Selline Fe sidumine eristab tsütokroomi hemoglobiinist. Fe kordineerimine heemi tasapinna mõlemalt küljelt väldib võimaluse hapnikku või muud ligandite sidumiseks heemile. Erinevad tsütokroomid kannavad elektrone läbi erinevate ,,ainete"(tsütokroom c:lahustub vees, UQH 2: lahustub rasvas). Ülesandeks on tekitada elektronide voog. 4
katalüüsi. Samuti on tähelepanuväärne, kui suures ulatuses võivad muutuda teatud rühmade pKa väärtused sõltuvalt spetsiifilisest keskkonnast. Vitamiin B2 (riboflaviin) Riboflaviin on prekursoriks flaviinkoensüümidele FMN ja FAD. Flaviinid on kollase värvusega, valguse toimel kiiresti lagunevad ühendid. Riboflaviini defitsiiti meie organismis praktiliselt ei esine. FMN ja FAD ei ole tavaliselt ensüümidega kovalentselt seotud, ent moodustavad stabiilse, mittedissotseeruva kompleksi. Seega funktsioneerivad vastavad ühendid kui prosteetilised rühmad. Nende funktsioon on vastavate ensüümide varustamine redoksreaktsioonides osalevate tsentritega, mis liidavad või loovutavad elektrone. FAD ja FMN koosseisu kuuluv isoalloksasiini tsükkel võib liita-loovutada elektrone ühekaupa, ehkki mobiilsete elektronide koguarv vastavates reaktsioonides on kaks.
soojuse vahel. Ta uuris esimesena ainete erisoojust ning sulamissoojust ja aurustumissoojust (latentne soojus). Need uurimused omandasid tähtsuse muu hulgas James Watti jaoks aurumasina arendamisel. Blacky katseriistad ning mõistus ületas mitmeti teiste tol ajal elanuid keemikuid.2 3. Süsihappegaas Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid ehk CO2 on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. Süsihappegaas eraldub süsiniku ja selle mitmesuguste keemiliste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. 2 http://www.chem.gla.ac.uk/~alanc/dept/black.htm (03.02.16) 5 Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja valgust fotosünteesi käigus, et toota süsivesikutest energiat. Selle protsessi kõrvalsaadusena eraldub hapnik. Pimedas
esimesest ringist. Enamasti läbivad valgud chaperonini tsüklit mitu korda enne kui nad korralikul ta pakkinud on. 14 Valkude keemiline vananemine  Gln ja Asn deaminatsioon  Met ja Cys oksüdeerumine  ratsemisatsioon (L- ja D-aminohapete segu teke) 15 Lüsosomaalne ja ubikvitiin-sõltuv valkude degradatsioon  Ubikvitiin sõltuv degradatsioon toimub proteasoomides. Lagundatakse neid valke, millele on kovalentselt külge seotud väike valk ubikvitiin . Toimub proteasoomides- ATPsõltuv proteaas- 1% koguvalgust, 20S-4 heptameerset domääni, 19S- cap-piirkond- ATPaasne aktiivsus.Hästi konserveerunud valgud- pärmides vaid 3 AH erinevus  Ubikvitiin seotakse degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, seda toimetab spetsiaalne ensüüm, mis paneb ubikvitiini sellele valgule lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära
Ekstratsellulaarses osas eriti sidekudedes viskoossuse tagamine Lineaarsed polümeerid, vahelduvad uroonhape ja Natsetüülheksoosamiin Hüaaluroonhape (liigesed, silmad), tugevalt hüdrateeruv molekul. Vahelduvad N atsetüülglükoosamiin ja Dglükuroonhape. Sulfateeritud derivaadid: hepariin, kondroitiinsulfaat, dermataansulfaat, kerataansulfaat Bakteri rakukesta polüsahhariidid peptidoglükaan ehk mureiin Bakteri rakukest kovalentselt seotud polüsahhariid ja polüpeptiidahelad NAM, NAG seotud tetrapeptiidi ja pentaglütsiiniga 3D kesta moodustavad ca 20 kihti D aminohapped resistentsus proteaaside suhtes Lüsotsüüm atakeerib glükos. sidet
1. Plasmamembraani valgud – ehitus ja talitlus. Mis on GPI-ankur? ! 1. Transmembranaalsetel valkudel on hüdrofoobsetest aminohapetest koosnev ala, mis võimaldab seostuda lipiidse kaksikkihi hüdrofoobse sisemusega. Membraani läbiv valgu osa moodustab alfa-heeliksi. 2. Mõned valgud kinnituvad membraani välispinnale kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil mis toimib kui ankur: valgul on küljes fosfolipiid (fosfatidüülinositool), mis seotakse valgule oligosahhariidi vahendusel. Seda struktuuri nimetatakse kokku glükosüül-fosfatidüül-inositool ankruks ehk GPI- ankruks. Sellised valgud paiknevad alati membraani välises ehk eksoplasmaatilises pooles. 3. Perifeersed valgud on seotud mittekovalentselt teiste membraanivalkudega. Neid saab
gaasifaasis. Uuritav proov (gaasiline, vedel või tahke) ioniseeritakse nt elektronidega pommitades, mistõttu lagunevad proovi molekulid laenguga fragmentideks. Fragmendid aga lahutatakse vastavalt massi/laengu suhtele, neid kiirendades ja viies elektri- või magnetvälja. Fragmente detekteerib nt elektronkordisti vastavalt fragmendirohkusele. Keemiliselt seotud statsionaarsete faaside süntees. C18 või C8 on kovalentselt seotud silikageelile; kovalentne side räniga. Ioonkromatograafia olemus Laengutevaheline vastasmõju analüüdi ja stats.faasile immobiliseeritud ioonide vahel. Anioonkromatograafia - kvaternaarsed aminorühmad, DEAE (dietüülaminoetaan); positiivse laenguga ioonid seovad anioone. Katioonkromatograafia - sulfoonhappe rühmad, karboksüülrühmad; negatiivse laenguga ioonid seovad katioone. pH muutmisega: nõrkade hapete lahutamine tugeval anioonvahetajal
regulatsioonil DNA molekulide topoloogilisi üleminekuid katalüüsivad topoisomeraasid RNA struktuuri elemendid RNA funktsionaalne ja struktuurne erinevus DNAga võrreldes baseerub kahel olulisel detailil: 1. RNA struktuuri kuulub riboos ja mitte desoksüriboos 2. RNA struktuuri kuulub lämmastikalus uratsiil ja mitte tümiin Lisa OH rühm suhkru koosseisus muudab RNA hüdrolüüsi suhtes tunduvalt labiilsemaks RNA molekul koosneb alati ühest kovalentselt seotud ahelast RNA ei moodusta pikka lineaarset kaksikheeliksi struktuuri RNA molekulid moodustavad sekundaarstruktuure voltudes iseendaga Kirjeldatud on mitmesugused sekundaarstruktuuri elemendid Juuksenõela (hairpin) struktuur Parempoolne kaksikheeliks Sisemised aasad ja paunad katkestavad sageli pideva kaksikheeliksi tRNA struktuur tRNA molekulid on 7493 nukleotiidi pikkused tRNAd funktsioneerivad kui aktiveeritud aminohapete kandjad valgu
Uuritavad segud Koosnes 3-st erineva molekulmassiga komponendist. Segus olid kõik ained värvilised, et komponentide lahutumine oleks kolonnis ka visuaalselt jälgitav ja geelkromatograafia põhimõte arusaadavam. Ühe komponendina sisaldas praktikas uuritav segu dekstraansinist (3mg/ml), mis elueerus minimaalse väljumismahuga ja mille järgi sain teada kasutatava kolonni vaba mahu (Vxmin = Vv). Dekstraansinine on kõrgmolekulaarne dekstraan (Mr = 2*106), mille külge on kovalentselt seotud sinine värvaine, mistõttu ta omab neeldumismaksimumi max lainepikkusel 625 nm. Lisaks sisaldas uuritav segu Müoglobiini (6mg/ml), mille molekulmass on 16800 Da ja DNP- aspartaati (0,3 mg/ml). Kolonni voolutamine Enne kõige kiiremini liikuvat komponenti (dekstraansinist) kolonnis väljuva puhta vooluti kogun ühendatud fraktsioonina, milleks asetan enne voolutamise algust kolonni väljalaskeava alla 100 ml kuiva kolvi.
Põhilised reaktsioonid: Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Mitte vastupidi. 1. Liitumisreaktsioonid 2. Elimineerimisreaktsioonid 3. Asendusreaktsioonid 4. Ümberasetusreaktsioonid Vabad radikaalid on osakesed, mille mõnel aatomil on osaliselt täidetud orbitaal. Neil on omadus moodustada kovalentne side selle orbitaali täitmisega teiste osakeste arvel. · Dissotsiatsioon-rekombinatsioon -kovalentselt sidestatud molekuli lõhustumine vabadeks radikaalideks ja radikaalide ühinemine kovalentselt sidestatud molekuliks · Liitumis-eraldumisreaktsioon  võimalik ainult kordse sidemega substraadi osavõtul · Vabaradikaalne asendusreaktisoon -protsess, kus vaba radikaal sidestub substraadiga kus on ka teine radikaal, tõrjudes välja mõne teise radikaali. Elektrofiilid ja nukleofiilid (happelisus ja aluselisus).
Meie praktikumis uuritavates segudes on kas kõik ained värvilised, et segu komponentide lahutumine kolonnis oleks ka visuaalselt jälgitav ja geelkromatograafia põhimõte arusaadavam. Ãœhe komponendina sisaldavad praktikumis uuritavad segud dekstraansinist(6mg/ml), mis elueerub minimaalse väljumismahuga ja mille järgi saame teada kasutatava kolonni vaba mahu (Vxmin = Vv ). Dekstraansinine on kõrgmolekulaarne dekstraan (Mr = 2·106), mille külge on kovalentselt seotud sinine värvaine, mistõttu ta omab neeldumismaksimumi max lainepikkusel 625 nm. Teine komponent oli valk müoglobiin(6 mg/ml), mille neeldusmaksimum on lainepikkusel 410 nm. Müoglobiinil on helekollane värv. Tema molekulmass on 16 800 g/mol.Müoglobiin on väga tähtis inimese kehas, kuna ta on skellet- ja südamelihase hapnik-siduv valk. Kolmas komponent, millel on kõige väiksem molekulmass oli DNP Âaspartaat, so asparagiinhappe dinitrofenüülderivaat (0,6 mg/ml)
Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, jagatakse: - RNA (ribonukleiinhape) leidub peamiselt tuuma tuumakeses ja üksikute molekulidena tsütoplasmas - DNA (desoksüribonukleiinhape) paikneb tuumas, mitokondrites, kloroplastides - DNA ja RNA on negatiivse laenguga tänu fosfaatrühma laengule nukleotiidides 4. Kuidas toimub fosfodiester sideme moodustumine nukleotiidide vahele? Nukleotiidid polünukleotiidahelas on kovalentselt seotud fosfodiestersidemete kaudu. 2 polünukleotiidahelat on omavahel seotud vesiniksidemete kaudu, mis tekivad lämmastikaluste vahel. Alustevaheline paardumine on spetsiifiline: A paardub T-ga ja G paardub C-ga. Seega koosnevad kõik aluspaarid ühest puriinist ja pürimidiinist. Lämmastikaluste spetsiifilise paardumise määrab ära see, et vesiniksidemed saavad moodustuda ainult kindlate paaride korral. A ja T vahel moodustub 2 vesiniksidet, C ja G vahel 3. 5
Eelisteks on:  Igas pesas tekib individuaalne aine, mille aktiivsuse saab otse määrata  Iga sünteesitud aine struktuuri saab otse määrata  Sünteesi saab läbi viia homogeenses lahuses  Protsessi saab kergesti automatiseerida Karuselltüüpi reaktor 12 pesaga, temperatuurivahemikus 20°C kuni 160°C või 20°C kuni -70°C. Fotolitograafia (Light-Directed Spatially Addressable Chemical Synthesis):  klaasile (kandja) seotakse kovalentselt fotolabiilse kaitserühmaga amiin 12  kandjat kiiritatakse läbi spets. fotolitograafilise ekraani, toimub teatud prk aktiveerimine kaitsva rühma eemaldamise kaudu  kogu kandja pinnale kantakse fotolabiilse kaitsva rühmaga reagent, reaktsioon saab toimuda vaid I etapis deblokeeritud piirkonnas  aktiveeritakse teine piirkond  sünteesi kordamine uue reagendiga
koosneb spetsiifilisest äratundmisheeliksist ja stabiliseerivast heeliksist, mis on teineteisest eraldatud lühikese lingjärjestusega. Zn-finger motiiv. Leutsiini tõmbluku (Leu Zipper) motiiv. 4. mRNA transkriptsioonijärgen modifitseerimine. Prokarüootides mRNAd ei modifitseerita. Eukarüootides mRNA primaarne transkript modifitseeritakse küpseks mRNA-ks tuumas enne suunamist tsütoplasmasse. Sünteesi käigus modifitseeritakse mRNA primaarseid transkripte kovalentselt nii 5'- kui 3'-otsast, muutes nad erinevateks teiste polümeraaside poolt toodetud RNA-dest. Kapseldamine ja metüleerimine. Primaarsed transkriptid varustatakse kõigepealt 5'-otsast 7-metüülguanosiin- rühmaga, mis seotud ebatavalise 5',5'-trifosfaatsidemega. G-jääk seejärel metüleeritakse 7-asendis. Järgnevalt metüleeritakse 2'-O asendid järgmisel kahel jäägil ning esimese adeniini 6-aminorühm. 3'-polüadenüleerimine. Primaarne transkript 3'-ots
Membraanivalgud jaotauvad välimisteks (perifeerseteks) valkudeks, sisemisteks (integraalseteks) valkudeks ning ankurdatud valkudeks. Perifeersed valgud on harilikult globulaarsed ning nad kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude (elektrostaatilised interaktsioonid, vesiniksidemed) abil. Integraalsed valgud on tugevasti kinnitunud raku membraankikihti, nad võivad kaksikkihti tervenisti läbida, kuid ei pruugi. Lipiid- ankurdatud valgud on membraaniga seotud kovalentselt seotud lipiidide abil. Lipiid-ankurdatud valgutüübid: amiid seotud müristüülankrud, tioester seotud (rasvhappe-) atsüülankrud, tioeeter seotud prenüülankrud ja glükosüül-fosfatidüülinositoolankrud. Lipiidankrute roll seisneb selles, et nad kontrollivad signaaliülekandeid, mis tekivad membraanile ankurdudes ja sealt vabanedes. Kuna iga elusrakk peab hankima ümbritsevast keskkonnast aineid, et saada energiat ja toota endale
Lantaanoksiidi kasutatakse optilise klaasi komponendina. La oksosulfiid ja aluminaat on luminofooride koostisosad. LaF3 monokristalle kasutatakse fluoriidselektiivsetes elektroodides. LaCrO3 kasutatakse elektrit juhtiva keraamika valmistamiseks. 5. elavhõbe: peamised o.-a ja mis nähtus toimub nendes vee lahutumisel Ühendites on Hg oksüdatsiooniaste I või II. Erinevalt teistest tsingirühma metallidest moodustab elavhõbe iooni Hg22+, milles Hg aatomid on seotud kovalentselt. Ühendid kergesti redutseeruvad, sageli valgustundlikud, lenduvad kuumutamisel. Elavhõbe on raskeim vedelik toatemperatuuril. Vees väga vähe lahustuv. Vees lahustumisel hüdrolüüsuvad (lisades hapet lahuste valmistamisel). 6. raua hüdroksiidid ja valemid. Raudhüdroksiidid: Fe(OH)2, FeOOH, ehk FeO(OH) Fe(OH)2 raud(II)hüdroksiid tekib raud(II)soolade reageerimisel leeliselahusega. Valge värvusega vees praktiliselt lahustumatu tahkis
ketoonile, karboksüülhappele, amiinile, estrile ja amiidile nimetus, kui struktuurivalem on antud. 25. Kirjutage süsivesiniku halogeenderivaadi, alkoholi, fenooli, eetri, aldehüüdi, ketooni, karboksüülhappe, amiini, estri ja amiidi struktuurivalem nimetuse järgi. Süsivesinike halogeenderivaadid on ühendid, kus üks või enam süsivesiniku H aatomit on asendatud halogeeniga. Alkoholid on ühendid, kus -OH rühm on kovalentselt seotud süsinikuga, mis ei kuulu benseenituumale (fenoolid) ega ole karbonüülrühma osa (karboksüülhapped). Alkoholide jaoks on liide Âool, mis ühendatakse vastava süsivesiniku nimetusega. -OH rühma asend molekulis (v.a metanooli ja etanooli korral) märgitakse temaga seotud süsiniku järjekorranumbri kaudu (propaan-1-ool ja propaan-2-ool). Kasutatakse ka vanemat nomenklatuuri, kus asendajaks on süsivesinikahel (etüülalkohol, propüülalkohol).
· molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) Sidemed biomolekulides · kovalentsed sidemed  tugevus pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite massidega, N-O 436 kJ/mol, C-H 414, C-C 343, C-O 351, võivad olla lineaarsed, tsüklilised, hargnenud, planaarsed · van der Waalsi jõud  0,4  4 kJ/mol, 0,1-0,2 nm, tekivad lähestikku jõudnud positiivse tuuma ja negatiivse elektronpilve vahel · vesiniksidemed  10  30 kJ/mol, 0,3 nm, tekib kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi vahel (O ja N), suur tähtsus makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustamisel · ioonsed sidemed - 20kJ/mol, 0,25nm, vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vahel elektrostaatiline tõmbejõud · hüdrofoobsed vastasmõjud - < 40kJ/mol, sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas (MITSELLIDE TEKE) Nõrkade jõudude roll biomolekulides
taandumist patsiendi jälgimiseks. 63. Mis on ELISA – meetodi põhimõte ja milleks seda kasutatakse (2 näidet)? Immunoensüümmeetod, mida kasutatakse selektiivsete valkude tuvastamiseks ja kvanitatiivseks iseloomustamiseks määramispiiriga alla 1 nanogrammi. On mugav ja kiire, kasutab sihtmärkide tuvastamiseks antikehi ja värvimuutust. ELISA toimib spektrofotomeetrilise meetodina tänu ensüümidele, mis katalüüsivad substraadist värvilise produkti teket. Ensüüm on kovalentselt seotud antikehaga, mis tuvastab spetsiifiliselt huvipakkuva antigeeni. Antigeeni olemasolu korral seostub sellega antikeha-ensüüm kompleks. Signaal tekib, kui uuritav lahus sisaldab antigeeni. Tavaliselt on signaaliks värvimuutus. Juhul, kui lahus ei sisalda antigeeni, ensüümi- antikeha kompleks pinnale ei seondu ning substraadi lisamisega signaali ei kaasne. ELISA katse läbi viimiseks peab vähemalt üks antikeha olema spetsiifiline konkreetse antigeeni suhtes
hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist (CH2O)n b) Oligosahhariid - liitsuhkrud, mis koosnevad 2-10 glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks - vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvateks - puudub vaba hemiatsetaalrühm. c) Polüsahhariid - liitsuhkrud. Lihtsuhkrute polümeerid, mis koosnevad sadadest kuni tuhandetest kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jääkidest. Jaotatakse kaheks: homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest; heteropolüsahhariidid - koosnevad erinevate monosahhariidide või nende derivaatide molekulide jääkidest. d) Furanoos; püranoos - heterotsükkel, millena esinevad viit ja enamat süsiniku aatomit sisaldavad monosahhariidid vesilahustes. püranoos furanoos
Meie praktikumis uuritavates segudes on kas kõik ained värvilised, et segu komponentide lahutumine kolonnis oleks ka visuaalselt jälgitav ja geelkromatograafia põhimõte arusaadavam. Ühe komponendina sisaldavad praktikumis uuritavad segud dekstraansinist(6mg/ml), mis elueerub minimaalse väljumismahuga ja mille järgi saame teada kasutatava kolonni vaba mahu (Vxmin = Vv ). Dekstraansinine on kõrgmolekulaarne dekstraan (Mr = 2·106), mille külge on kovalentselt seotud sinine värvaine, mistõttu ta omab neeldumismaksimumi max lainepikkusel 625 nm. Teine komponent oli valk müoglobiin(6 mg/ml), mille neeldusmaksimum on lainepikkusel 410 nm. Müoglobiinil on helekollane värv. Tema molekulmass on 16 800 g/mol.Müoglobiin on väga tähtis inimese kehas, kuna ta on skellet- ja südamelihase hapnik-siduv valk. Kolmas komponent, millel on kõige väiksem
struktuuride vahel) asukoht Valkude erinevaid jaotusi: (lihtvalgud, liitvalgud (mis on prosteetiline rühm); täisväärtuslikud valk, väheväärtuslikud valgud) o Lihtvalgud- proteiinid o Liitvalgud- proteiidid, sisaldavad mitevalgulisi e. prosteetilist rühma Prosteetiline rühm- koensüüm, mis on kogu reaktsiooni vältel tugevalt ensüümi külge seotud, kas kovalentselt või paljude nõrkade interaktsioonidega. Valkude struktuuritasemed  osata selgitada. Millisel tasemel avaldub biotoime (aktiivtsenter) o Primaarstruktuur - mida näitab, milleks võimalik kasutada. Valgu kindel aminohappeline järjestus ja disulfiidsidemete asukoht o Sekundaarstruktuur - -heeliks ja -struktuur - kuidas moodustuvad (millised sidemed).
aminoatsüül-tRNA süntetaaside ehk aminoatsüül-tRNA ligaaside (ARS e. ARL) vahendusel. Aminoatsüül- tRNA (aa-tRNA) süntees on valgu biosünteesi esimene, preribosomaalne etapp. Ribosoomides, kus toimub valgusünteesi teine ehk ribosomaalne etapp, seatakse vastavusse mRNA's paiknev kolmest järjestikusest nukleotiidist koosnev koodon tRNA's sisalduva antikoodoniga. Ribosoom sünteesib tRNA küljes olevate aminohapete vahele peptiidsideme. Kasvav peptiidahel on sünteesi käigus tRNA'ga kovalentselt seotud. Valgu biosünteesil osalevad veel paljud valgulised faktorid, ATP ja GTP ning veel mitmed molekulid, mida käsitleme valgusünteesi peatükis. Valkude ruumilise struktuuri moodustumine toimub nii translatsiooni käigus kui peale seda. Valgud viiakse organismis vajalikesse kohtadesse valkude transpordi teel. 12. Mida tähendab, et rakk on mullreaktor? Kuidas Te kirjeldate raku ainevahetuse kahetasemelisust ja rakutsüklit.
süsivesik Süsivesikud - organismi põhiline energiaallikas. Peamine süsivesikute ehituslik osa on suhkrumolekul  lihtne ühend süsinikust, vesinikust ja hapnikust. o Monosahhariidid e. lihtsuhkrud üks tsükkel, kus C arv on 3-6, sisaldavad aldehüüd või ketoonrühma o Liitsüsivesikud - süsivesikud, milles 2 või enam monosahhariidi on seotud kovalentselt glükosiidse sidemega Oligosahhariidid - sahharoos, laktoos, maltoos Polüsahhariidid - glükogeen, tärklis 2. Rakumembraani ehitus ja ülesanded - Kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel. Moodustab sopistisi ehk mesosoome (sisemembraanistik puudub). Annab rakule kuju, kaitseb rakku. Rakumembraani moodustavad fosfolipiidid ja valgud. Difusioon - molekulide liikumine kõrgema kontsentratsiooniga lahusest madalama
puudub). DNA ahelad on neil tavaliselt omavahel ühendatud algusest ja lõpust nii, et nad moodustavad rõnga. Selline rõngas on tavaliselt spiraliseerunud negatiivselt. Volditud kromosoom, 50-100 lingu e. domääni, negatiivselt superspiraliseerunud volditud kromosoom; Rnaas ja Dnaas - põhjustavad osalise lahtivoltimise; üksikahelalisi katkemisi. 83. ocDNA, cccDNA, lineaarne DNA. Konkatemeerid. cccDNA (kovalentselt suletud tsirkulaarne DNA); ocDNA (avatud ringkujuline DNA) lineaarne DNA (12 aluselised üksikahelalised "kleepuvad" otsad). Interkonversioon - ringikujuliseks kleepuvad otste abil. Lineaarne DNA on see, kus ahelad on üksteise peegelpildid (ühe ahela 5' on teise ahela 3' otsaga kohakuti ja vastupidi). Konkatemeerid - DNA ahelat läbivad ringid (Heinaru) / sama genoomi lineaarsed kordused. Konkatemeerid on rõngaskromosoomid, mis on üksteisega läbipõimunud ja moodustavad kette: oooo. 84
interaktsiooni endoteeli ligandiga. Vähemalt kolm endoteeli rakuligandit saavad seostuda L- selektiiniga. Integriinid on ekspresseeritud paljudel raku tüüpidel ja seostub ligandiga endoteeli rakul ja ka teistel leukotsüütidel. Integriinid promoteerivad raku ja raku vahelist interaktsiooni ning raku ja maatriksid vahelist interaktsiooni. Kõik integriinid on heterodimeersed rakupinna valgud mis koosnevad kahest mitte kovalentselt ühendatud polüpeptiidi ahelast. Integriinide perekonna hulka kuuluvad ka CD11bCD18 (Mac-1) ja CD11cCD18, mis vahendavad leukotsüütide ühendust endoteeli rakudega. CD11bCD18 samuti funktsiooneerib kui fibrinogeeni retseptor ja kui komplemendi retseptor fagotsüüdi rakudel, seostudes produktidega mis on oposatsioneeritud. Erinevad tsütokiinid põhjustavad suurenenud endoteeli adhesiooni molekulide ekspressiooni
1) Aminoatsüül-tRNA seondub ribosoomi A-saiti, paardudes antikoodonjärjestuse kaudu parasjagu A-saidis asuva koodonjärjestusega mRNA, olles assotsieerunud elongatsioonifaktoriga EF-Tu, mis on seotud GTP-ga (2) Peptiidsideme moodustumine ribosoomi A-saidis asuva aminoatsüül-tRNA aminorühma ja ribosoomi P-saidis asuva tRNA-ga seotud kasvava polüpeptiidahela viimase aminohappe karboksüülrühma vahel Selle tulemusena vabaneb kasvav polüpeptiidahel tRNA-st P-saidis ja seotakse kovalentselt tRNA-ga, mis asub A-saidis. Reaktsiooni katalüüsib peptidüültransferaas mille aktiivsus on tagatud ribosoomi 50S subühikus asuva 23S rRNA molekuli poolt. Peptiidsideme moodustumiseks on vaja EF-Tu koostises oleva GTP hüdrolüüsi, vabaneb EF-Tu~GDP. Tagasi aktiivsesse vormi viib EF-Tu~GDP elongatsioonifaktor EF-Ts: protsessi käigus hüdrolüüsitakse jällegi üks GTP molekul ja tekib EF-Tu~GTP
· metalli-ioonid (Na ja K NA /K pumba puhul; Ca lipaasi, Cl amülaasi puhul). Aktiveeriv toime võib avalduda allosteeriliselt, koensüümi ja ensüümi valkosa sidujatena, substraadi ja ensüümi seostajatena. · Anorgaanilised ja orgaanilised ühendid: Hcl pepsinogeeni, cAMP proteiini kinaaside, sapphapped lipaaside puhul. Nad toimivad allosteerilise regulaatoritena. 2. Ensüümide inhibitsioon · Pöördumatu  kovalentselt interakteeruvad ensüümidega. Inhibiitorit ei ole võimalik molekulist eemaldada. Molekul sureb koos inhibiitoriga. Kasutatakse sõjaväes, fosfororgaanilised ühendid. Meditsiinis vähe kasutusel. Nt. angiotensiini inhibiitor. ·Pöörduv  ensüümi inhibiitor mingil viisil vabaneb,
bioloogiliste molekulide lahutamisel, molekulkaalu määramisel. Kolonni täidise poorsus varieerub ja väga suured molekulid ei mahu pooridesse, seetõttu elueeritakse ruttu välja,väikesed molekulid difundeeruvad pooridesse ja nad elueeruvad välja analüüsi lõpus, vahepealse suurusega molekulid sisenevad suurtesse pooridesse ja väikestesse pooridesse nad ei mahu ning nende retsensiooniaeg on suurte ja väikeste molekulide vahepealne. 33. Afiinsuskromatograafia Tahke kandjaga on seotud kovalentselt ligand, mis selektiivselt seob teatud proovi komponente. Ülejäänud proov elueerub kolonnis sorbeerumata. Seotud ühendid elueeritakse puhvriga, millel on suur soola konts. või kõrge pH väärtus. Kasutatakse ensüümide, valkude ja peptiidide puhastamisel, viiruste ja rakkude isolatsioonil. 34. Detektorid VK-s (koos lühikirjeldusega) - Murdumisnäitaja detektor - madal selektiivsus - madal tundlikkus - kui analüüdi
Glükoproteiinid = süsivesik (oligosahhariid) + valk Proteoglükaanid = heteropolüsahhariid (glükoosaminoaglükaan) + valk. Komponendid kovalentselt seotud Polüsahhariidne komponent reguleerib rakk-rakk äratundmist ja regulatsiooni Nende struktuuride "informatsiooni" unikaalsus on tagatud ensüümidega, mis katalüüsivad nende polüsahhariidide sünteesi. Glükoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad mitte- aminohappelise osana süsivesikuid. Oligosahhariidid on
Gram-negatiivsete bakterite rakuseina ehituses. Gram-Positiivne bakter: üks lipiidne kaksikkiht, mille peal paks peptidoglükaani kiht. Gram-Negatiivne bakter: kaks lipiididest kaksikkihti, mille vahel õhuke peptidoglükaani kiht. 7. Rakupinna süsivesikute bioloogiline roll ja tähtsamad esindajad: glükoproteiinid (O- või Nglükosüleeritud valgud) ja proteoglükaanid, nende põhimõttelised struktuurid. ' Glükoproteiin  süsivesikud on seotud kovalentselt valgule. Glükoproteiinid  valk moodustab suurema massiosa, rakumembraanide koostises, vereseerumi algud, jm. Proteoglükaanid  valk on liidetud glükoosaminoglükaanile, süsivesikute osakaal on suurem kui glükoproteiinides; struktuurikomponendid või määredained. Mutsiinid ehk mukoproteiinid  koosnevad peamiselt süsivesikutest, valgule on seotud harilikult N-atsetüülglaktoosamiin; limaskesta komponent; määrdeaine. IX. LIPIIDID. (Õpik lk 153-164) 1
o selle kontsentratsioon on puhverdatud Ensüümi juuresolekul muutub sõltuvus reaktsioonikiiruse ja substraadi kontsentratsiooni vahel hüperboolseks. Ensüümi poolt katalüüsitaval reaktsioonil: Madalatel [S] väärtustel, vcat = f([S]) Kõrgetel [S] väärtustel, vcat --> constant. Kofaktorid ja koensüümid. Koensüümid on orgaanilised või metallo-orgaanised, mis on ensüümiga tihedalt seotud ja vajalikud katalüüsi toimumiseks. Ensüümiga kovalentselt seotud kofaktorit nimetatakse prosteetiliseks rühmaks Kofaktorid osalevad sageli otseselt katalüütilises protsessis kandes üle elektrone või funktsionaalseid rühmi substraadilt produktile. Ensüümkatalüüsi spetsiifilisus. Homogeenses katalüüsis on reageerivad ained ja katalüsaator samas faasis. Heterogeenses katalüüsis moodustab katalüsaator eri faasi, katalüüs toimub katalüsaatori pinnal (katalüüs metallide ja mitmete oksiidide pinnal).
tsütoplasmas. Iga proteasoom koosneb tsentraalsest silindrist, mis moodustub paljudest eri proteaasidest, mille aktiivtsentrid on suunatud silindri sisemuse poole. Silindri kumbaski otsas paiknevad valgulised kompleksid. Nende proteasoomi otstes paiknevate valkude ülesanne on arvatavasti selekteerida lagundamisele määratud valke ja sööta neid silindri sisemusse. Proteasoomides lagundatakse neid valke, millele on kovalentselt külge seotud ubikvitiin. Ubikvitiin seotakse aga degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära proteasoomide poolt. Mehhanismid, mille abil proteasoomides tekkinud peptiidsed fragmendid satuvad rakuvälispinnale kompleksis koesobivusantigeenidega. Selle protsessi tähtsus organismi rakulise immuunsuse seisukohalt (näit. kuidas T-lümfotsüüdid suudavad ära tunda viiruse poolt nakatatud rakke). Kui mingi rakk on
metüülguanosiinmüts ja 3´-otsa polü-A järjestus. 17. Intronid ja geeni splaissing intronid (ingl. Introns)- Eukarüootsete geenide DNA-aluste vahejärjestused, mida ei esine töödeldud RNA-transkriptis, kuivõrd nad lõigatakse splaissingul primaarsest RNA-transkriptist välja. splaissing e. kokkupõime (ingl. Splicing)- Protsess, mille käigus RNA-st elimineeritakse eksonite vahele jäävad intronite järjestused ja eksonite järjestused seotakse kovalentselt. 18. Valgusüntees rakkudes, tuum ja tsütoplasma Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsessrakkudes, milles osalevad RNAd ja ribosoomid. tuum (ingl. Nucleus)- Kromosoome, teatud valke (nt. transkriptsioonifaktorid) ja RNA-d sisaldav eukarüootse raku osa, mis on eraldatud tsütoplasmast kaksikmembraaniga. tsütoplasma (ingl. Cytoplasm)- Rakutuuma ja rakumembraani vahele jääv nn. protoplasma, kus asuvad kõik raku organellid
tsütoplasmas. Iga proteasoom koosneb tsentraalsest silindrist, mis moodustub paljudest eri proteaasidest, mille aktiivtsentrid on suunatud silindri sisemuse poole. Silindri kumbaski otsas paiknevad valgulised kompleksid. Nende proteasoomi otstes paiknevate valkude ülesanne on arvatavasti selekteerida lagundamisele määratud valke ja sööta neid silindri sisemusse. Proteasoomides lagundatakse neid valke, millele on kovalentselt külge seotud ubikvitiin. Ubikvitiin seotakse aga degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära proteasoomide poolt. Mehhanismid, mille abil proteasoomides tekkinud peptiidsed fragmendid satuvad rakuvälispinnale kompleksis koesobivusantigeenidega. Selle protsessi tähtsus organismi rakulise immuunsuse seisukohalt (näit. kuidas T-lümfotsüüdid suudavad ära tunda viiruse poolt nakatatud rakke). Kui
Iga proteasoom koosneb tsentraalsest silindrist, mis moodustub paljudest eri proteaasidest. Silindri kumbaski otsas paiknevad valgulised kompleksid, kus osalevad vähemalt 10 erinevat valku. Osa neist valkudest omavad ATP-aasset aktiivsust. Nende valkude ülesanne on a) ära tunda ja elimineerida kokkupakkimata valgud b) kõrvaldada kahjustatud või valesti pakitud valgud c) lagundada lühikese poolestusajaga valgud (näit. tsükliinid) Proteasoomides lagundatakse neid valke, millele on kovalentselt külge seotud ubikvitiin, valk. Ubikvitiin seotakse degradeerimisele määratud valgu külge ensümaatiliselt, seda toimetab spetsiaalne ensüüm, mis paneb ubikvitiini sellele valgule lüsiini jäägi külge. Ubikvineeritud valgud tuntaksegi ära proteasoomide poolt. Ubikvitiini külgepanev ensüüm on see, mis peab spetsiifiliselt ära tundma lagundamist vajavad valgud. Denatureeritud või valesti kokku pakitud valgud, samuti valgud, mis sisaldavad
vahel, mis hoiavad molekule koos : O-O ( nõrgimad), C-C ( keskmised) ja C=O, kaksik-ja kolmiksidemed ( tugevad). 2. sekundaarsed ( nõrgad) sidemed molekulide vahel, mis mõjutavad polümeeri kui materjali kohesioonitugevust, lahustuvust, viskoossust, pindpinevust, segunevust, sulamistemp, jäikust jt. omadusi - need on näiteks H-sidemed, van der Waalsi e dispersioonijõud ( jms), mis lagunevad kergesti polümeeride töötlemistemperatuuridel ja võimaldavad neid sisaldavate ( kovalentselt ristsildamata) materjalide korduvat sulatöötlemist. Intermolekulaarsete sidemete ( siduvad jõud polümeeris) tähtsus ruumiliste polümeeride puhul on väike ( ahel on sisemiselt tugev). Lineaarse- ja hargnenud ahelaga polümeeride puhul on sidemed olulise tähtsusega ja muudavad oluliselt polümeeri omadusi. Konserveerimises kasutatavate polümeeride vananemise juures on oluline , et intermolekulaarsete sidemete tugevusega kasvab polümeeri mehh
annaabi.ee 
