Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

C lihtainena, lihtsamad C ühendid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitme naabersüsinikuga on iga süsiniku aatom kovalentselt seotud?
  • Miks CO2ei põle ega toeta põlemist?
  • Kuidas tõestada et teemant ja grafiit koosnevad sama elemendi aatomitest?
Kordamine arvestustööks
(vih, Õ lk 32-41, TV lk 15-18)

C LIHTAINENA, LIHTSAMAD C ÜHENDID


1. Süsiniku levik looduses.
  • Süsiniku esinemisvormid (3), mis koosnevad (peaaegu) puhtast süsinikust ja süsiniku ühenditest (4)
  • Süsinikurikkad looduslikud kütused (3)
  • Looduslikud süsihappesoolad (3)

2. Allotroopia mõiste.
3. Teemandi ja grafiidi kui süsiniku allotroopsete teisendite struktuuri erinevus.
Vastus: Teemantil on ruumiline struktuur, grafiidil tasapinnaline.
4. Mitme naabersüsinikuga on iga süsiniku aatom kovalentselt seotud?
  • Teemantis V: 4
  • Grafiidis V: 3

5. Teemandi tähtsamad füüsikalised omadused.
6. Grafiidi tähtsamad füüsikalised omadused.
7. Teemandi ja grafiidi kasutamine.
8. CO ja CO2 süstemaatiline ja rahvapärane nimetus.
9. CO ohtlikkus ja esmaabi CO mürgituse korral. Õ lk 39 (vt pealuu kõrval olev lõik)
11. CO ja CO2 kasutamine. Miks CO2ei põle ega toeta põlemist?
12. CO ja CO2 füüsikaliste omaduste võrdlev iseloomustus.
Sarnasused ja erinevused. (TV lk 18 /A)
13. C, CO, CO2 ja CH4 keemilised omadused.
  • Süsinik + hapnik (2 võimalust)
  • Süsinikoksiid + hapnik
  • Süsinikdioksiid + vesi
  • Süsinikdioksiid + lubjavesi (süsinikdioksiidi tõestamine)
  • Metaani põlemine

14. Metaani füüsikalised omadused ja kasutamine.
15. Osata määrata elementide oksüdatsiooniastmeid ja leida oksüdeerija ja redutseerija ! (TV lk 16/D ja 18/C)
16. Arvutusülesandeid (TV lk 17/1,2 ja 19/1,3)
17. Kuidas tõestada, et teemant ja grafiit koosnevad sama elemendi aatomitest?
C lihtainena-lihtsamad C ühendid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cowknowsbest Õppematerjali autor
Kordamisküimused teemal \"C LIHTAINENA, LIHTSAMAD C ÜHENDID\".Keemia 9\'ndale klassile.

Sarnased õppematerjalid

Keemia 9-kl-02 osa lk 31-37
7
pdf

Keemia 9. kl. 02 osa lk 31-37

V Eluslooduse ilu aluseks on süsinikuühendid SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 32 V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 14. SÜSINIK LIHTAINENA 14.1. Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma +3 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis ­ boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) ­ on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatom-

Keemia
MITTEMETALLID
16
doc

MITTEMETALLID

(halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetallide reageerimisel metallidega moodustavad ioonilise sidemega ühendid, mis toatemperatuuril ei esine molekulide, vaid ioonikristallidena(NaCl, CaF2, CaO, K2S). Teatud tingimustel reageerivad mittemetallid omavahel, moodustades kovalentse sidemega ühendid (H2O, HCl, NH3, CO2, CH4, C6H6). Mittemetallide ühendid vesinikuga on kas madala keemistemperatuuriga vedelikud (H2O, HF) või gaasid (H2S, NH3, CH4). Mittemetallide ühendid hapnikuga on happelised või neutraalsed oksiidid (SO2, SO3, NO, NO2, CO, CO2, P4O10). VESINIK--HYDROGENIUM--H. 1s 1.Leidumine

Keemia
Metallid ja mittemetallid
11
pdf

Metallid ja mittemetallid

www.npl.co.uk/lmm/schools/slides/03_corrosion Korrosiooni all mõistetakse metallide hävinemist ümbritseva väliskeskkonna toimel. Korrosioon on alumiiniumi tuhmumine, raua roostetamine, hõbeda kattumine tumeda kihiga, vase muutumine rohekaks jne. Miks metallid korrodeeruvad? Metallid esinevad looduses peamiselt ühenditena, sest need on püsivamad kui puhtad metallid. Metallid on keemilistelt omadustelt redutseerijad ja nende oksüdeerumisel eraldub energijat. Korrosioonil tekkivad ühendid on energiavaesemad ja seetõttu püsivamad. Metallide tootmisel ühenditest kulutatakse energiat ning seepärast võib korrosiooni vaadelda kui tootmise vastandprotsessi. Korrosiooniprotsessi tunnused: 1. korrosioon on oksüdatsioonireaktsioon- metalli aatom muutub iooniks (vt. Ioonid). 2. korrosioon on peamiselt metalli pinnal toimuv protsess 3. korrosiooni lõpptulemus sõltub sellest, milliste omadustega ühendikiht tekib protsessi käigus metalli pinnale 4

Keemia
Sissejuhatus keskkonnakeemiasse-keemia
13
docx

Sissejuhatus keskkonnakeemiasse, keemia.

Süsinikdioksiid tekib orgaaniliste ainete ja kütuse mittetäielikult põlemisel. Rahvapäraselt tuntakse teda vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on värvuseta ja lõhnata väga mürgine gaas. Süsinikringe Süsinikku on looduses lihtaine(peamiselt grafiit, tühisel määral teemante), ohtralt kaevandavate sütena (kivisüsi, antratsiit), õhus CO2-na, maapõues kaltsiumkarbonaadina(lubjakivi, kriit, marmor) ning orgaaniliste ühendite taim- ja loomorganismides. Süsinik ja tema ühendid on looduses pidevas ringes. Fotosünteesil seovad taimed õhust CO2 ja muudavad selle orgaanilisteks ühenditeks, millest ehitavad üles oma organismi. Fotosünteesil vabanev hapnik rikastab õhku. Taimse päritoluga aine on looduses miljonite aastate vältel muundunud aeglaselt turbaks ja lõpuks kivisöeks. Seejuures süsinikusisaldus kütuses kogu aeg suureneb. Taimede muundumist iseloomustab skeem: taimedturvaspruunsüsikivisüsiantratsiit

Keemia
Tina-fosfori-väävli ja hapniku erinevad tüübid
12
doc

Tina, fosfori, väävli ja hapniku erinevad tüübid

1. Allotroopia- üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. Enamasti on tingitud kahest asjaolust: 1) aatomite arv molekulis võib olla erinev. Hapnik O2 dihapnik ( harilik Värvitu gaas ( vedelana ja tahkena rõhu all kahvatusinine) molekulaarne hapnik O=O ) Lõhnatu, vees suhteliselt vähelahustuv , läbipaistev, õhust veidi raskem gaas. St0C ­ 219 , Kt0C ­183

Keemia
Keemia
18
doc

Keemia

Need on Li, Na, K, Rb, Cs ja Fr. 2) Leelismetalli leegis kuumutades muudab leek värvi vastavalt leelismetallile. 3) Leelismetallid on kerged, pehmed ja suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. 4) Neid säilitatakse suletud anumas kas petrooleumi või õlikihi all, kuna need reageerivad aktiivselt nii hapnikuga kui ka veega. 5) Leelismetallid on keemiliselt väga aktiivsed ning nad kõik reageerivad veega. Leelismetallide ühendid Keedusool (NaCl), seebikivi (NaOH; KOH), kaaliumpermanganaat (KmnO 4), salpeeter (KNO3), pesu- ja söögisooda (NaHCO3), potas (KCl; K2CO3). Leelismuldmetallid 1) Leelismuldmetallide asukoht Mendelejevi tabelis ja loetelu. 2) Milliste ühenditena leidub neid looduses? 3) Iseloomustada Ca ja Mg. 4) Leelismuldmetallide keemilised omadused. 1) Need on 2 A rühma elemendid. Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra. 2) Karbonaatide, sulfaatide ja silikaatide koostises.

rekursiooni- ja keerukusteooria
Keemia alused KT3
14
doc

Keemia alused KT3

Tööstuses ­ CH4(g) + H2O(g) =Ni CO(g) + 3H2(g) CO(g) + H2O(g) =Fe / Cu CO2(g) + H2(g) · Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. · Vesinik on väga väikese tihedusega ­ 0,089 g/l · Kondenseerub alles 20 K juures. · Kasutamine ­ aastas toodetakse 3·108 kg. ­ Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks. ­ Kolmandik metallide hüdrometallurgiliseks ekstraktsiooniks: Cu2+ (aq) + H2(g) Cu(s) + 2H+ (aq) ­ Margariini tootmine jms. 8. Vesiniku olulisemad ühendid (hüdriidid ja oksiidid): kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Vesinik annab nii katiooni (H+) kui aniooni (hüdriidioon H-). ­ Hüdriidioon on suure raadiusega ja väga polariseeritav, olles väga tugev redutseerija. NaH(s) + H2O(l) NaOH(aq) + H2(g) · Vesinikside. 9. Leelismetallid (Li, Na, K): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. · Perioodilisussüsteemi 1. rühma liikmed leelismetallid (liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium) on

Keemia
Orgaaniline keemia
25
doc

Orgaaniline keemia

1. Igal ühendil on kindel koostis, st aatomid on molekulis kindlas järjestuses. 2. Ühendi omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis ning molekuli koostisest. Ühesuguse koostisega, kuid erineva struktuuriga ühendite omadused on erinevad. 3. Molekuli koostisse kuuluvad aatomid mõjutavad teiste aatomite kaudu üksteist. Orgaaniliste ühendite klassifikatsioon Sõltuvalt süsiniku aatomitest moodustunud ahela kujust jaotatakse orgaanilised ühendid kolme suurde rühma. 1. ATSÜKLILISED ... (mittetsüklilised) ühendid, mille molekulides esineb süsiniku aatomitest lahtine ahel, mis võib olla ka hargnenud: CCCCCCC CCC C C

Analüütiline keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun