Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KOSTMINE KÜSIMUSELE: MIS ON VALGUSTUS?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kant, intelligentne, karda, valgustus, laisk, tõepoolest, suutma, suuteline, teistega, usaldusväärne, kostmine, sõltuvus, kasutamisel, rumaluse, kardab, meelsasti, valitseda, kalduvus, eeskoste, laskma, valede, teemadel, pädevad, reaalsuses, valdama, iseennast, alluma, intelligentsus, vabamad, julgema, arvab, laisad, öeldud, vaevalt, saataFilosoofia kodutöö nr.1 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 KOSTMINE KÜSIMUSELE: MIS ON VALGUSTUS? Immanuel Kant Teksti põhiidee: Paljud inimesed on oma mõtlemises alaealised e. nad ei suuda iseseisvalt mõtelda, kas siis ei viitsi või ei julge. Valgustatud inimesed mõtlevad iseseisvalt, on targemad ja tajuvad ümbritsevat paremini. Seega on valgustust oluline soodustada, sest seeläbi jõuavad inimesed parema eluni ning ka riigile on see kasulik. Sisukokkuvõte: Alaealised inimesed on need, kes ei suuda ise mõtelda, ehk neil puudub otsustusvõime.
seonduvat. Turueit ei leia enda munade solvajas mitte midagi head, tema jaoks on õige ainult tema arvamus. Teised näevad munade solvajat hoopis teises valguses, kuna neil pole munadega mingit pistmist. · Igaüks mõtleb abstraktselt. Sest isegi kui inimene püüab abstraktsusest eemale hoiduda ja omab mingeid eelarvamusi abstraktsest mõtlemisest on isegi see abstraktne mõtlemine. Immanuel Kant ,,Mis on valgustus" Immanuel Kant toob välja valgustuse kõige olulisema osana välja inimese isemõtlemise. See on aga tegevus, mida paljud inimesed ei ole võimelised ise tegema seda siis kartuse või viitsimatuse pärast. Kant peab aga valgustatust üheks suurimaks inimkonna edasiviivaks teguriks. · Ise mitte mõelda ning lasta teistel mõttetöö ära teha on palju mugavam. Inimene üritab oma elu võimalikult mugavalt elada. Inimesed on valmis laskma end valitseda ja
Kant ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Maria Kohtla 103548IAPB Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga oluline aga valgustust nii religioonis kui riigivõimu kaudu soodustada, kuna see aitab kaasa inimkonna arengul paremuse suunas. Valgustatud rahvas on arukam ja iseseisvam ning seega ka kasulikum riigile. Kant avaldab ka suurt austust neile juhtidele, kes võimaldavad oma alluvatel valgustatud
KANT-Kostmine küsimusele: mis on valgustus? KÜSIMUSTE VASTUSED 1) Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus. Kant väidab, et valgustus on iseseisvalt mõtlemiseks vajaliku julguse/mehisuse ja otsusekindluse saavutamine. Selleks on vaja väljuda omasüülisest alaealisusest. Inimene viibib alaealisuse seisundis laiskuse ja arguse tõttu. Laiskuse puhul eelistatakse olla juhitud teiste inimeste nö juhtide arvamuste poolt, sest nii lihtne on kui kõik otsustatakse sinu eest ära ja selle tüütu kohustuse pärast oma pea vaevamine jääks ära. Laiskus segab inimest väljuda
välimusega) peale oma arvamuse. Ilmselt näevad ohvitserid seda naist hoopis teises valguses, sest nendel pole munadega mingit seost. · Ma arvan, et ilmselt polegi inimesel võimalik abstraktsest mõtlemisest pääseda, sest igaühel meist on oma eelarvamused, kogemused ja seisukohad, mis takistavad konkreetselt mõtlemast. Abstraktsus ja konkreetsus on suhtelised. ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Valgustatus on isemõtlemisoskus, mida paljud püüavad kas oma laiskuse või arguse tõttu vältida. Inimesel, kes pole harjunud ise mõtlema, on raske ning mõnikord võimatu seda teha, kuid Kant väidab, et iga inimene peaks ise mõtlema ning ükski institutsioon ei tohiks seda inimestel keelata. Vastasel juhul ei toimiks ühiskonnas edasiminekut. Vastused küsimustele: 1) Kaks peamist tegurit, mille tõttu viibib inimene valgustamatuse seisundis, on laiskus ja argus
olevat "ilusat" ja "huvitavat" meest (kes kindlasti ei olnud sündinud ja elanud selleks, et ühel päeval tappa ja saada tapetud), võisid arvata, et üks halb omadus ei riku paljusid häid ning mees väärib elu, ent ometi pidid nad vaatemänguga leppima, et mitte sattuda konkreetselt mõtleva massiga vastuollu. 8) Uurides ostja väidet sügavuti, on tegelikult raske öelda, mida ta oma sõnadega mõtles. Kuigi ostetavad munad võisid tõepoolest olla mädad, võis algselt konkreetsena näiv fakt olla vihje müüja ebaausatele kauplemisvõtetele üldiselt. Ning kuidas võiski ostja pelgalt mõne ostetud muna alusel teha üldistusi kogu kauba kohta? Seega on võimalik väita, et tegemist oli peene solvanguga müüja aadressil ning temal oli õigus vastata samaga. Turueit ründab ostjat abstraktselt konstrueeritud sõimuga, mis võib põhineda konkreetsetel asjaoludel (varastatud
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt
Turueit mõtleb ostja- naisterahvast kui mädamunast, sest naisterahvas sõnas ka temale, et tema müüdavad munad on mädad. Seega ei näe turueit enam ostjas mitte midagi head, kuna tema kõrvus on ainult mädamuna. Ohvitserid on kogenud aga ostja-naisterahva meeldivate omadustega ning tema eeldatava meeldiva välimusega, sest naisterahvas pole ohvitseridele lausunud midagi kõrva riivavat või südant haavavat. KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1. Alaealisuse põhjusteks on laiskus, sest alaealistena mõtleb nende eest eestkostja ning sellega harjutakse ja ei leita põhjust, miks peaks saama täiskasvanuks. Samuti aitab laiskusele kaasa ka mugavus ning mugavustsoonis püsimine, sest sellest väljumine oleks inimeste jaoks ebamugav ja ebameeldiv. Üheks põhjustest on ka argus ehk ei ei juleta teha samme täiskasvanuks saamise poole, kuna kardetakse kukkuda ja haiget
Õpitakse oma kogemustest ja tihti õpetavad kogemused, et eelarvamused ei pruugi õiged olla ning võivad viia eksiteele. Lapsik uskumus: " Sa pead teiste inimeste vajadusi ette aimama ning vastavalt neile tegutsema, muidu ei tule lahkhelideta kooselust midagi välja. Sa peaksid taipama, milles need vajadused seisnevad, ilma, et tekitaksid probleeme juurde sellega, et sunnid teist oma vajadusi selgitama. Kui sa ei saa ilma pideva korrutamiseta, mida teised inimesed tahavad, siis ei suuda sa teistega üksmeelselt koos elada ning oled vastutustundetu või rumal." Õigus öelda, et ei saa aru, on tegelikult väga lihtne ettekääne muuta oma elu lihtsamaks. Ja selleks on kõigil täielik õigus. Tihti toob selle õiguse kasutamine rohkem kasu kui eelarvamused, mis võivad vahel teisi inimesi solvata. 9. Õigus öelda: "Mul on ükskõik." Nagu näha, on kõigis referaadis kirjeldatud enesekehtestamisõigustes palju kattuvat, sest
tegelikult teada inimeste huvisid? Loogika ja metafüüsika ei ütle, mida inimesed tahavad. Samuti ei tee seda eetika ega isegi poliitikafilosoofia. Filosoofiline teadmine ja faktiinformatsioon tunduvad olevat kaks täiesti eri asja. Ent kas peab paika, et poliitiline otsustamine peaks olema tundlik selle suhtes, mida inimesed tahavad? Võibolla peaks ta olema tundlik inimeste huvide suhtes selle suhtes, mis on neile parim. Ja kas saaks öelda, et inimeste huvide tundmine on tõepoolest just seda tüüpi teadmine, mida annab filosoofiline haridus? Võibolla on kõigil ühesugused huvid. Sellisel juhul annab filosoofide peen analüüsivõime neile parima võimaliku positsiooni inimeste huvide teadmiseks. Mida iganes Platon ka sellest arvas ja mis iganes oleks tõene sügavaimas metafüüsilises mõttes, praktilises plaanis on kahtlemata väär, et meil on kõigil samad huvid. Kujutlegem, et arutuse all on suure maantee ehitamine
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus (üldine mõte) + selgitage mille poolest on tegemist induktiivse meetodiga (vt lisamaterjal) 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma teda tsiteerimata) koos ühe näite
inimest õnnelikuks, vaid annab üksnes hetkelise rahulolu. Minu arvates on maakeral piisavalt palju ebaausaid inimesi, kes ennast õnnelikuks peavad ning seega autori väite ümber lükkavad. Töö lugemisel häiris ka loogiliste seoste puudumine ning autori iseendale vasturääkimine. Näiteks esitatakse essee esimeses pooles mõtte, et mida me ka ei teeks, tuleb püüda olla kõikides eluvaldkondades võrdselt hea. Vaidleksin sellele vastu, kuna arvan, et ükski inimene ei ole suuteline kõikidesse sfääridesse süvenema, sest siis jääks ta pinnapealseks. Kirjatöö lõpupoole muudab autor oma arvamust ning väidab sarnaselt minule, et indiviidil ei ole piisavalt aega kõigil aladel perfektsuse saavutamiseks selleks ongi vaja prioriteete. Ka väide, et kaotusi tuleb võtta kui õppetundi, on õige ja loogiline, kuid kokkuvõttes täiesti üleliigne. Nimelt pole sellel erilist loogilist seost sellele järgneva järeldusega, et eesmärkide saavutamine toob õnne
Ei tohiks olla liiga karm ega ka liiga leebe. Minu arvates ei ole kindlasti õige meetod vabakasvatus ehk lapsel ei tohiks lasta teha kõike, mida ta tahab. Kui inimene harjub lapsepõlves saama kõike, mida ta tahab, võib ta suurena elus läbi kukkuda. Täiskasvanu elu ei ole nii lihtne. Suurena ei saa enam vanemad meie eest seista öeldes, et ta on ju kõigest laps. Peab hakkama vastutama oma enda tegude eest. Inimene peab oskama langetada ratsionaalseid otsuseid ning suutma leppida ka vähemaga kui täiuslikkus. Lisaks vabakasvatusele ei ole minu arvates õige kohelda last väikesest saati liiga karmilt. Laps vajab armastust ja lõbusat lapsepõlve. Kui vanemad neid lapsele ei paku, ei oska laps ka suurena neid väärtustada ja ei lase ka oma lastel lapsepõlve nautida. Elu ei tohiks võtta liiga tõsiselt. Inimesed peaksid oma vigadest õppima ja seejärel nad unustama. Minu arvates vanemaks olemist riiklikul tasandil eriti ei väärtustata
väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee, inimpotentsiaali korrastamise ja kujundamise mehhanism, sotsialiseerumise süsteem. Väärtuslik on vaid kvaliteetne üldharidus. Maailm muutub ja muutuvad ka kriteeriumid inimeste hindamiseks
Samuti räägib artikkel saadiku kahest eesmärgist, eelnõude algatamisest, tööst komisjonis ja kuidas vähemuse arvamust lisada. Annab ka aimu, kui avatud või suletud on istungid. Saadikul on kaks eesmärki: poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Poliitika elluviimise tingimus on saada alati valituks või tagasivalituks. Saadik peab poliitikat elluviima nii, et see meeldib tema rahvale. Ta peab tegema õigeid otsuseid ja suutma võita rahva usalduse ja armastuse, vastasel juhul teda tagasi ei valita. Saadiku elu on tegelikult raske, selleks et valituks osutuda, tuleb tal esmalt rahvale anda valimislubadusi, valituks osutudes, jälgib rahvas, kas ta täidab oma lubadused. Samas peab ta pidevalt arvestama oma erakonna üldiste soovide ja strateegiaga, ehk siis saadik peab oskama osavalt rahuldada mõlema poole huve, sest ainult sellisel juhul valitakse ta tagasi.
inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Kes on üldse juht ? Minu jaoks on juht inimene, kes juhib inimeste gruppi. Juht on inimene, keda on usaldatud ennast juhtima. Lugedes artiklit "Kes on hea juht ?" on väidetud, et igaühest võib saada juht. Autor ise ei ole selle väitega nõus ning mina pean autoriga nõustuma. Hea juht asetab enda ego tahaplaanile ja arvestab teistega ning kohtleb kõiki võrdselt. Juhi jaoks peab olema esmane soov inimesi arendada ja suunata, mitte endaga võrrelda ja maha teha (Artikkel: Heli Lehtsaar, "Hea juht jääb alati ausaks" 24.11.2003 www.epl.ee) Hea juht oskab näha inimesi teise inimese silmaga ehk olla empaatiline. Samuti oskab näha inimestes potentsiaali. Kui inimestele öelda sõna juht siis enamus inimesi ütleb, et juht on inimene, kes ei teegi tööd. Ta lihtsalt jagab käske ning istub oma kontoris ning
Teised firmad on osutunud veelge edukamaks, kui alguses arvata osati, võib-olla just selletõttu, et neil on olemas juht, kellel on eeldused ettevõtjaks olemisega. Meie firma tegevust ma hindan edukaks, rääkides juba rentaablusest, mis on hiiglaslik. Ma järeldan, et minus on ettevõtja verd. Ettevõtjal peavad olema mõned iseloomuomadused nagu enesekindlus, saavutusvajadus ja inisatiiv. Õpilasfirmaga tegelemine on näidanud, et mul on need olemas. Ma olen ensekindel. Ma ei karda ,,põlemist" alustades millegi uuega. Näiteks toon õpilasfirma. Ma ei kartnud võtta endale juhiroll, ma ei mõelnud kordagi sellele, et mis siis saab, kui me kahjumisse jääme, mis juhtub kui me läbipõleme. Ma olin kindel, et kui koos on selline kirju meeskond siis peab olema ka tulemus hea. Praeguse hetkeni pole ma oma visioonis eksinud. Mul on saavutusvajadus. Öeldakse, et sihi tähte, mis tundub liiga kõrgel ja liiga kättesaaamatu
kuid keegi ei tea selle olemust, samuti ei saa ükski inimene intelligentsust endale näiteks juurde osta. See lihtsalt on sünnipäraselt olemas. Intelligentsed inimesed on olnud aastasadu inimkonna seas austatud ja väärikad inimesed. Võib-olla just nende kohanemisvõime, suhtlusoskuse ja targa mõistuse pärast. Kuid kõik inimesed ei kasuta oma intelligentsust hästi või hoopis lasevad sellel lihtsalt olla, jätta võimalused elus kasutamata. Mina nii ei käitu, ma tahan olla intelligentne inimene! Olla haritud ja paljude teadmistega; jääda igas olukorras iseendaks, mis ka ei juhtuks; võidelda ja küündida enda unistuste poole; austada oma sõpru ja aidata neid suuremaski hädas! Sest nii käitub intelligentne inimene. 3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID Kas intelligentsus on kaasa sündinud või õpitav? Kas seda saab mõõta, ja kui, siis mida konkreetselt mõõta tuleks
akadeemilises maailmas. Muidugi tekitab kahtlust see, mis võiks juhtuda siis, kui õpetatud filosoofid hülgaksid osa oma analüütilistest vahenditest ning hakkaksid oma argumentide selguse ja kindluse arvel järeleandmisi tegema, et saavutada sisuliselt rikkaid ja normatiivselt säravaid tulemusi. Ajalehed oma juhtkirjade ja lugejarubriikidega katavad suure osa arvamuse avaldamise vajadusest ning võidakse küsida, mida on anda filosoofidel. Minu arvates jätkub moraalifilosoofidel tõepoolest küllaga tööd, et anda selgitust selles arvamustekaoses, mis meid, Lääne inimesi, ähvardab ja mis koosneb esiteks infokanalite poolt pakutavast uudisteks ja informatsioonifooniks nimetatud materjalist ja teiseks mitmesuguste normatiivsel alusel toimivate mõjurühmade nõudmistest teatud piirangute kehtestamise või lõpetamise kohta. Mainigem näiteks vaid meie teadmisi abortidest, nende hulgast ja tagajärgedest, ning usuliste ja feministlike gruppide hinnangutest sellele teadmisele
täide viia ja perioodiliselt hinnata tegevuste efektiivsust. Oluliseks tuleb pidada koostööd spetsialistide ja vanematega (Häidkind & Kuusik, 2008.) ,,Õpetaja tähtsaima koostööpartnerina nähakse lapse peret kellel lasub vastutus ja otsustusõigus last puudutava osana". (Hujala, 2004). 3. LAPSE ENESETEADLIKKUS Vaimupuudega lastel on samad põhivajadused, mis teistel lastel. Iseendast arusaamist ja teistega suhestumine toimub samal viisil kui teistel lastel. Erinevuseks on see, et intellekti puudused mõjutavad identiteedi arengut, sest intellekt võimaldab inimesel iseennast mõista ja oma kogemustest õppida. Vaimupuudega inimestel on see aeganõudev ja pikemaajaline protsess. Igas arengufaasis vajab ta tunduvalt rohkem aega, et neid läbida. Neil inimestel ei arene välja kindlate piirjoontega intellekt ja mida suurem on puue, seda suuremad on piirangud
Kuid inimesetundja leiab, miks inimene on saanud mõrtsukana. Seega abstraaktsellt mõtlejad ei saa aru, miks ta tahab mõrtsukat õigustada. Minu meelest abstraktselt mõelda see ongi näha mõrvaris seda, et ta on mõrvar. Samasugune lugu on munadega, müüja mõtles abstraaktselt ja sellepärast võttas märkust mädade munade kohta isiklikult ning ta ühendas kõik munad ja kliendi välimust, perekonna ja tema keha osad. Mis on valgustus? Kant Valgustus see on periood inemese elus, kui ta väljub alaealisest seisundist. Siis ta teeb kõik oma otsused ise ja ei vaja teise juhendust.Alaeakus ei sõltu vanusest, see sõltub inimesest ja tema tahest kasutama oma aru. Miks inimene ei leia valgustust? On kaks põhjust: laiskus ja argus. Laiskus segab inimest väljuda alaealisust selle poolest, et on teised võimalused kasutama oma aru raamatud, arstid jne.
See selgub Jaan Tättegi eestpoolt tuttavast mõttest. Tegelikult leiab pikemaid ja lühemaid sõnumeid kõikjalt: klassitahvlilt, seintelt, reklaamplakatitelt, oma töölaualt, ajalehest, ajakirjast, raamatutest rääkimata. Inimesed mõtlevad, küllap on need mõtted erinevad, põnevad kindlasti. Huvitav on mõelda, kui palju teoseid saaks, kui panna kirja kõik inimeste mõtted. Päris salajasi mõtteid pole sobilik ehk küll raamatusse panna, aga need ilusamad, kirkamad. Kui hea on teistega oma mõtteid jagada. Ja samuti on hea lugeda teiste mõtteid. Samas saame mõtted tekstist, sest tekst on avatud ja pakub palju mänguruumi. Kindlasti on kirjandus loomult dialoog: olemasoluks on vaja lugeja ja teksti kahekõnet. Romantismikirjanik Victor Hugo on öelnud: ,,Targad inimesed ammutavad eluhädades lohutust raamatutest." 14 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika"
Intuitsioon ja emotsioon puutuvad kokku ja nende vahel on ebamäärasus. Intuitsioon ei aita selgitada, miks on miski õige või vale. Me küll tunneme kas asi on hea või halb, kuid mitte seda, miks. Vajadus moraalselt käituda on osa universumi korrast ja struktuurist. Mõnede arvates on intuitsioon vajadus või kohustus moraalselt käituda või teha head, et luua universumis korda. Kohuste-eetika Kohuste-eetika loojaks on Immanuel Kant. Tema sõnul piisas maailma tundmiseks teiste rändajate teoseid lugeda. Tema filosoofia on läänemõtlemist mõjutanud. Ta arvas, et inimese moraalne käitumine peaks olema tema kohus. Moraalselt käitumine on mõistusepärane. Moraalsus pole individuaalne. Õiget tuleb teha, sest see on õige ja hea. Eriti kuulsaks saab ta oma kategoorilise imeratiiviga. Alati tuleks toimida neist reeglitest kinni pidada, mida võib enesega vastuollu minekuta universaliseerida
On tekkinud ettekujutus, millised võisid olla teiste maailma inimeste esteetilised traditsioonid. Meile on partamatu tunda euroopalikku esteetilist traditsiooni. Euroopas jaguneb: · Esiaeg Kreeka-Rooma antiik (ka Egiptus, Mesopotaamia, Pärsia, India) · Keskaeg kristlus, kui euroopat valitsenud ideoloogia, mis mõjutas ka esteetilisi debatte. · Uusaeg al 14.-15. saj renessanss, 18. saj valgustus · Kaasaeg al 1860 modernistlikud ja seejärel al 20. Saj teisest poolest postmodernistlikud esteetika-käsitlused, k.a spetsiaalesteetikad, nt muusika-, kirjanduse-, filmi-, arhitetuuri- jt kunstialade esteetika Mitte-läänelikud esteetikatraditsioonid: Vana-Hiina Kong Fuzi 5.saj ema Konfutsius tegeles esteetikaga. Pani eriti rõhku luulekunstile ja muusikale. Need toetavad rituaalide läbiviimist, etiketti ja aitavad inimesele lähemale tuua
minna. Arvati, et töötajatele tuleb öelda mida, kuidas, millal ja kellega koos teha. Juhid uskusid, et range kontroll on organisatsiooni tõhusa eksisteerimise üks eeltingimusi. Hierarhiline ja paindumatu organisatsioon, töö struktureerimine ja üksikasjalised toimingud eeldasid võimu olemasolu organisatsiooni tipus. / 6, lk 14 / Infoajastu juhid peavad aksepteerima pidevaid muudatusi, oskama ja suutma muudatustega kaasa minna ja isegi vältima stabiilsust. Nad mõistavad, et muudatus kätkeb endas tohutut potentsiaalset energiat, mis võimaldab saavutada midagi uut ja paremat. Nüüdisajal eeldatakse võimu jagamist organisatsioonis. Ka töötajad ei 12 aksepteeri enam võimu kontsentreerumist üksikisiku kätte. Liider peab jagama võimu, mitte aga seda enda kätte koguma
turunduse, infotehnoloogia, tööjõu või muuga. Juhtimine on jagatud erinevatesse lahtritesse, hoolimata iseenesest mõistetavast asjaolust, et ükski selle elementidest ei saanud ilma teisteta funktsioneerida rahuldavalt, ammugi mitte hästi. Juhid, kes õpivad infovahetuse, analüüsimise, ja klienditeeninduse parandamiseks mõne klahvipuutega kasutama küberruumi lõputuid ressursse, on paratamatult eelisseisundis, võrreldes teistega, kes selle vajadust ei taju. Universaalses maailmas jõuavad tippu universaalsed juhid. Teadmisest üksi ei piisa. Juhtimise juures on tähtis tegutsemine. Iga juht peaks suutma hoida oma üksuse tulud ja kulud kontrolli all ilma selleks finantsspetsialistide abi vajamata. Neid spetsialiste vajatakase endiselt selliste oluliste ülesannete täitmiseks nagu kontroll, konsolideerimine ja analüüsimine. Juhtimise ja juhi töö põhilise osa moodustab tulemuslik infovahetus
Subjektiivne ilu- ilu on kui subjekti juurde kuuluv. Ilu on lõpmatuse lõplik vorm, ilu on väljendatud lõpmatuses, kuid ilu pannakse kokku inimhinge sees. Ilu pole objektide omadus vaid inimese hingeseisund. Me peame ilu otsima inimvaimu seest, tajume ilu seljuhul kui meile tundub mingil asjal eesmärk olemas, kuid me seda kontseptuaarida ei oska. Teooriad: David Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb." Immanuel Kant: esmärgipärasus ilma eesmärgita. 46. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Esimene vastusevariant tuleb Platonilt: kunstiteos on millegi objektiivse koopia, imitatsioon või jäljendamine. Ilus on teos juhul, kui ta on tehtud hästi. Platoni arvates on iga kunstiteos koopia koopia. Esteetikud: kunstiteos on millegi väljendamine. Subjektiivne väljendamine- kunst on millegi subjektiivse, nt autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis.
Põhjus võib olla selles, et nende venelastel pole tavaks rääkida sellest nii palju kui eestalased. Seega ei saa siin ju lapsi süüdistada selles, et nende vanemad neid ohtude eest ei teavita. Kuigi meie arvates võiks isegi eesti peredes sellest rohkem rääkida ja mitte ainult kodus vaid ka koolis. Põhimõte oleks selles, et noored kuuleksid seda erinevatelt isiksustelt, alustades vanematega ning lõpetades õpetajaga. Kuna lapsele räägivad sellest erinevad inimesed siis tõepoolest hakkab mõtlema rohkem sellele. Näiteks võib tuua väikse lapse kellele öelda, et üle tee minnes tuleb alati korralikult vaadata mõlemale poole, siis paljud poisikese jutsid ei pruugi aru saada selle ohtlikusest ning jooksevad ikka üle sõidutee. Kui kui seda on öelnud ka õpetaja ja vanavanemad siis ta hakkabh mõtlema, et võib-olla tõesti peab vaatama mõlemale poole ja see tagab turvalisuse.
enam ei tunne. Kerge on näha, et just inimeste kehaehituse järjestikustest muutustest tuleb otsida nonde eripärade esmapõhjust, mille tõttu indiviidid üksteisest eristuvad, kuigi nad kõik on üldtunnustatud arvamuse kohaselt loomult niisama võrdsed, nagu olid igast liigist loomad enne seda, kui mitmesugused füüsilised põhjused tekitasid mõnes isendis muutusi, mida me tänapäeval võime täheldada. Tõepoolest, ei ole ju mõeldav, et esimesed muutused, ükskõik mis asjaoludel need siis ka aset leidsid, oleksid toimunud kõigi sama liigi esindajate juures korraga ja ühtemoodi; ei, mõni täiustus või sai kahjustada, omandades mitmesuguseid häid või halbu omadusi, mis ei kuulunud algusest peale tema loomusesse, mõni aga jäi pikemaks ajaks algsesse seisundisse. Just selline oli ka inimeste ebavõrdsuse esmaallikas--ainult et seda 1 "Tunne iseennast." Tlk. 2
strateegia). See on see koht, kus lõppevad ajalugu, analüüs ja ratsionaalsus ja algab eetika ja irratsionaalsus. (ibid., 34) Ajaloolane Eric Hobsbawm omakorda, ei õigusta bandiitide tegevusi, lähtudes ainult nende heade tegudest. Oma raamatus ,,Bandits" ta põhjalikumalt käsitleb banditismi, süveneb järgmistesse aspektidesse: mis on banditism; kes saab bandiitiks; majanduslik ja poliitiline banditism; bandiit kui sümbol jne. Tõepoolest, Salvarote ise kujutas ennast bandiidiks, isegi oli bandiidi rühma liidriks. Nagu juba oli mainitud, tema tegudes võib märgata: röövimised, tapmised, pantvangistused ja tänavalahangud. Paljudele nendest ei saa me leida ratsionaalset vastust, miks ta käitus just niimoodi. Kõik need asjad viitavad kindla kurjategijaks. Seega mainin ka tema kõige tuntum teost, mis on kindel kurjategija tegu. Ja nimelt massimõrv, kus tapeti 17 süütu inimest
LEOPOLD 1. Millisest vajadusest saab Leopoldi arvates alguse eetika? Ökoloogiliselt on eetika tegevusvabaduse piiramine olelusvõitluses. Filosoofiliselt on see sotsiaalse käitumise eristamine mitte-sotsiaalsest. See saab alguse vastastikuses sõltuvuses olevate indiviidide või gruppide kalduvusest arendada koostööviise. Inimesele on kasulik käituda sotsiaalselt ning tähtis on koostöö, sest selleta ei eksisteeriks gruppi ega ühiskonda. Ökoloogid nimetavad seda sümbioosiks. 2. Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika? Traditsiooniline eetika reguleerib inimene-inimene ja inimene-ühiskond suhteid. Inimene-inimene suhted kehtivad juba vanast ajast (Moosese 10 käsku), kus suhteid püüti käskude abil reguleerida. Inimene-ühiskond suhetes on tähtsad valitsemisvormid, suhted perekonnas, suhted valitsuse ja riigiga, koostöövormid ühiskonnas jne. Eetika kuldreegel : ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse! See püüab ind
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 3 Idee üleüldisest ajaloost pidades silmas maailmakodanlikku kavatsust Põhiideed: Oma artiklis tutvustab Kant kontseptsiooni üleüldisest maailmaajaloost kui inimeste vabaduse realiseerimise protsessi. Seejuures on inimese areng täiusliku riikliku korralduse poole vältimatu, looduse poolt ette nähtud. Inimkonna ajalugu on seega samm-sammuline progress inimsoo looduslike eelduste väljaarendamise poole. Progressi liikumapanevaks jõuks on inimeste antagonism, vastuseis teiste ühiskonnaliikmetega. Just kadedus, edevus, auahnus ja muud sellised moraali seisukohalt ,,halvad", kuid
annaabi.ee 
