Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Korvpalli harjutusvara "100 harjutust" Iseseisev töö Eero Maling Tallinn 2019 Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le.
Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.) 4 võtab laua ja põrgatab söötjate kolonni. 1 läheb korvi alla. Nurgast 6 liigub keskele. (Joonis3.) Harjutus 3. Joonis4. Joonis5. 3 palli, 6 ja rohkem mängijat. 3-s kolonnis, 1
põrgatab palli ja annab söödu põranda kaudu teisele ja liigub teise kolonni lõppu. Teine saab palli kätte, põrgatab palli, annab söödu põranda kaudu teisele ja liigub kolonni lõppu. 2 1 2 1 - Kolmeliikmeline harjutus - Üks pall Esimene ja teine mängija liiguvad otse, söödavad 3 korda omavahel, kolmanda 2 söötu pärast mängija söödab kolmandale mängijale ja liigub 3 esimesena risti ette ja saab palli kolmandalt mängijalt ja viskab 1 korvi. Esimene mängija lihtsalt liigub risti ette. - Kolmeliikmeline harjutus - Üks pall Teine mängija liigub palli poole, saab palli kätte esimeselt mängijalt ja annab 1 söödu edasi kolmandale. Peale söödu andmist esimene mängija hakkab koonuste ringi liikuda korvi poole ja saab söödu kolmandalt mängijalt ja viskab 32 korvi. - Paarisharjutus - Üks pall 2 Mängijad liiguvad üksteise vastas, annavad sööte üks
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
Harjutus 2 palliga, löögi vastuvõtt- 2 mängijat on võrgu all, mõlemal 1 pall. Võrgualuste mängijate vahel on 2 või 3m. Võrgu alused mängijad hakkavad korda mööda lööma, põhiline on pall üleval hoida. 2. Keskmine mängija peab nüüd liikuma, peatuma ja siis söötma. Vahemaa mängijate vahel on suurem kui 9 m. Kasutades igas suunas 4. Kolmik seisab ühel joonel. Äärmine söödab keskmisele, kes söödab selja taha, pöörab ümber, saab uue söödu jne. söötusid (ette ja külgedel) 5. Mängijad on jaotatud kaheks võrdseks võistkonnaks. Mängijad seisavad otsajoone
Visata erinevalt, teha püüdmine raskemaks. NB rõhutada stardiasendit! 4 VÕISTLUS PAARIS Paarilised seisavad teine teisepool pinki 3-4 m kaugusel. Ülesanne ; A põrkevise üle pingi ( varieerivalt) , paariline peab püüdma õhust; B vise üle pingi , paariline püüab põrke pealt 5 PAARID- OSAVUS Paari peale 2 palli Ülesanne- viskad üles oma palli , püüad partneri palli ja viskad tagasi, püüad oma palli; Sama , kui partner asub selja taga ja viskab oma palli üle sinu pea. 6 ABIPALL · Üks pall liigub üle võrgu , teist puuduta võrgu alt · Üks pall liigub üle võrgu , teist puudutad külje suunas 3 m kaugusel · Üks pall liigub ülevalt , teine põrkega alt A- kui juhtmängija viskab palli enne üles, teeb teine sama viske kui juhtmängija.B- kui juhtmängija teeb enne põrke, teeb teine vastupidise viske . · Üks pall liigub ülevalt , teine veeretatakse alt.
Võistlejal on käes väike kummipall, ta jookseb sellega ümber 12m kaugusel oleva tähise ja asetab palli stardist mõne meetri kaugusel asuvasse ämbrisse jookseb siis võrkpalli otsajoonel asuva tähise taha, kus asub hüpits, teeb hüpitsaga 10 sulghüpet, jookseb ämbri juurde, võtab palli, jookseb veelkord ümber esimese tähise ja viib palli järgmisele võistlejale. II TEATEVÕISTLUS Vahendid: võrkpall, ämber, 2 võimlemisrõngast, riidest tunnel, tähis Võistlejad kolonnis stardijoone taga, pall kolonni esimese käes. Stardikäsklusel annab esimene võistleja palli üle pea kolonnis teisele võistlejale, see omakorda jalgevahelt kolmandale, kolmas üle pea neljandale jne. kuni viimane saab palli, roomab kaaslaste jalgevahelt koos palliga ette, asetab palli stardist 3m kaugusel olevasse ämbrisse, jookseb rõngani, poeb sellest läbi, poeb läbi keskjoonel asuva tunneli, jookseb enne võrkpalli otsajoont asuva rõngani, teeb sellega viis
4) vindiga või planeerivalt. Algajatel on servi eesmärgiks pall määrustepäraselt mängu panna. Edasijõudnutel on palling esimeseks rünnakuks. Algajad õpivad tavaliselt servima kõigepealt alt, ülevalt, eest või küljelt. Kui on piisavalt jõudu, et pall ülalt üle võrgu lüüa, võib alt pallingu õppimise vahele jätta. Pallingu õppimine: 1) Pallingu õppimist alustatakse ülesviskest. Tuleb omandada täpne ja stabiilne ülesvise, mida oleks mugav lüüa. Viske täpsust saab kontrollida palli maandumiskoha järgi põrandale. Viset sooritada korduvalt ja ilma löögita. 2) Pallingut on soovitav lüüa algul väiksemalt distantsilt, mitte kasutada liialt jõudu. Eesmärgiks on õige tehnika. Lööke võib sooritada vastu seina, paarilisele, üle võrgu. Järk-järgult liikuda võrgust kaugemale. 3) Kui üle võrgu löömine ei valmista enam raskusi, saab õpilastele anda uusi ülesandeid. Palli lend
tegemist on turniiriga, kus peetakse vähemalt kolm mängu, siis 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest · vahetusest kohtunikule teatamise eest Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast.Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas.Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks. Mäng jaguneb kaheks 20-minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile
korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest · vahetusest kohtunikule teatamise eest Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast. Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas. Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks. Mäng jaguneb kaheks 20- minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile
Võistkonna palli valdamine kestab, kui selle võistkonna mängija valdab "elus" palli või kuni palli söödetakse võistkonnakaaslaste vahel. Võistkonna palli valdamine lõpeb, kui vastane saab palli oma valdusse, pall on muutunud "surnud" palliks või kui pall on lahkunud pealeviset mängust või vabaviset sooritava mängija käest (kätest). Pealevise või vabavise on siis, kui palli käes (kätes) hoidev mängija viskab selle läbi õhu vastasvõistkonna korvi suunas. Hüpitamine on palli ühe või kahe käe puudutusega vastaste korvile suunamine. Palli pealtpanemine on palli ülalt vastaste korvi surumine ühe või kahe käega. Nii hüpitamine kui palli pealtpanemine on pealevisked. Pealevise algab siis, kui mängija kohtuniku arvates on alustanud pealeviskele eelnevat harjumuspärast liigutust palli vastaste korvi viskamiseks, hüpitamiseks või pealtpanekuks või kui pealevise lõpeb siis, kui
kuidagi edasi mängida. Ta peab üles tõusma ja eemalduma. Mahatõmbamine (tackle) Kaitsetaktika, kus palli kandev vastane blokeeritakse ja tema edasiliikumist tõkestatakse. Kaitsjal on lubatud haarata vastasest kinnipõlvede ja ülakeha vahelt. Kinni võib hoida üksnes seda mängijat, kelle käes on pall. Pildil: Pildil on toodud näide mahatõmbamisest Kuhi (ruck) Kui ründaja on maha kukutatud, peab ta palli käest laskma ja see on hetkeks vaba. Lähim mängija võib selle haarata ja rünnakut jätkata. Kui see ei õnnestu moodustavad kahe meeskonna mängijad kuhja, lootes nii palli oma valdusesse saada. Kuhjas olles on keelatud palli kätega mööda maad edasi lükata. Mängija ei tohi seda oma alale viia teisiti kui kannalöögiga, see tähendab nügida palli jalaga tahapoole, rüselusest välja. Kuhjategemises osalevad mängijad
Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. Näiteks võib mängija hoida palli väljaspool väljaku välispiiri mõttelist kõrgendust, kuid seistes ise määrustepäraselt väljakul ei ole see määruste rikkumine. Erandiks palli asukoha määramisel on palli väljaku piiridest väljumine. Eeldusel, et pall puudutab põrandat või muud objekti väljaspool väljakut loetakse pall audis olevaks. Pallita mängija võib liikuda piiranguteta igas suunas
- Mängust 3-punkti alast visatud korvi eest tuleb anda kolm (3) punkti; - Kui viimane või ainus vabavise on puudutanud rõngast ja seda reeglitepäraselt puudutab ründe- või kaitsemängija enne, kui pall langeb korvi, siis selle korvi eest tuleb anda kaks (2) punkti. - Kui mängija kogemata saadab mängust palli oma korvi, siis selline korv loeb ja saavutatud kaks (2) punkti tuleb kanda vastaste väljakul oleva kapteni arvele. - Kui mängija meelega viskab mängust palli oma korvi, siis on see rikkumine ja korvi ei loeta. - Kui mängija saadab palli korvi altpoolt, siis on see rikkumine. LOOBUMISKAOTUS Võistkond kaotab mängu loobumiskaotusega, kui: - Viisteist (15) minutit peale mängu ametlikku algust pole võistkonda kohal või ta pole suuteline viit 12 (5) mängijat väljakule saatma; - Oma tegevusega takistab mängu läbiviimist;
reeglitevastane; · visata ja punkte koguda ükskõik millisest väljaku punktist; · liikuda palliga põrgatades, veeretades ja visates. Pall peab enne puudutama põrandat kui mängija selle uuesti kätte võtab. Mängija, kes saab palli, peab seda põrgatama. Põrgatamine lõpeb, kui mängija on palli kahe käega puudutanud või tahtlikult selle kätte võtnud. Alles siis, kui mängija on sooritanud viske või palli on puutunud mõni teine mängija, võib ta seda uuesti põrgatama hakata; · kui pall saadi paigal seistes, siis võib astuda vaid ühe sammu, seejuures peab tugijalg toetuma maha. Kui pall saadi liikumisel, tohib mängija seda kanda, sooritades enne söötmist või viskamist sammu ühe jalaga ja siis teise jalaga; · palliga pöörata. See tähendab, et mängija võib astuda ühe jalaga igas suunas, kui teine, tugijalg on maas.
Kui ruumi on palju, saab palli lükata kaugele ette see võimaldab joosta pika maa ilma pallita. Ilma pallita liikumine on kindlasti kiirem kui koos palliga. SÖÖTMINE Söödu andmisel tuleb jälgida kindlasti palli ja seda, et tabatakse palli õige jalaosaga. Jalg peab söödule järgi liikuma. See on oluline just algaja puhul. Maailmaklassi mängijad võivad endale lubada, et palli ei vaadatagi alati sööduhetkel. Söödu eesmärk on see, et sööt jõuaks selle saajale võimalikult mugavalt. Söödu kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on söödu saajal võimalik pall omaks võtta. 5 Kõige lihtsam sööt on siseküljesööt ja see tuleb omandada esimesena. Veereva palli söötmisel siseküljega tuleb jalg pallile panema sobiva nurga alt. Kui pall liigub mängijani otse eest ja
FIVB kongress otsustas 1974. aastal viia sisse muudatuse kolme puute lubamise kohta peale blokeeringut. (FIVB, 2013). 4 2. BLOKEERIMISE ISELOOMUSTUS Blokeerimiseks nimetatakse käte asetamist võrgu kohale palli lennu tõkestamiseks pärast ründelööki. See on kaitsemängu tehniline element, mis võib eduka sulustamine korral olla ka rünnaku vahendiks. Blokeerija ülesandeks on ründaja poolt löödud palli tee sulgemine ja palli suunamine vastasväljakule või palli hoo pidurdamine ja suunamine nii, et kaitsemängijatel oleks kergem mängida. Sulustamine on valdavalt mängija individuaalne töö, peaaegu kõik sõltub sulustaja meisterlikkusest, hüppevõimest ja taktikalisest taibust. Sulustamine tekkis teistest võrkpalli tehnikaelementidest mõned aastad hiljem, võrkpallimängu
Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Mängijate positsioonid Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: peab olema osav lähivisete sooritaja. peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. peab resultatiivselt lauapalle võtma. Võistlusriietus Mängijate võistlusriietuses tuleb jälgida, et:
LIIKUMISMÄNGUD Nurkade täitmine Mänguks vajalikud vahendid: 5 koonust - 4 nurkades ja 1 keskel. Mängu kirjeldus: Mängijad seisavad koonuste juures. Vile peale hakkavad nurkades olevad mängijad päripäeva järgmise koonuse poole jooksma. Keskel olev mängija püüab jõuda väljaku ühte nurka enne nurgast jooksvat mängijat. EPS Osalejate arv: vähemalt 3 Mängu kirjeldus: Valitakse osalejate seast üks isik, kes peab silmad kinni teised osalejad poolelt korvpalliväljakult ülesse leidma. Kõigepealt seisab ta väljaku keskel ja keerutab ennast silmad juba kinni ning loeb mõttes järjest tähti E,P,S,E,P,S jne. Lepitakse kokku, kes
küünarliigesed kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. I ettevlamistav faas. Käte liikumine pallile vasti: jalad kere ja käes sirutavad lihaspinge suureneb, II tööfaas: palli ja sõrmede kokkupuude, palli liikumishoo pidurdamine ning pallile uue liikumishoo ja suuna andmine. Ranne ja sõrmed annavad pallile algkiiruse, palli saatmine kätega. Pall jääks täpselt otsmiku kohale, palli lähenedes viiakse keharaskus madalamale, küünarliigesest kõverdatud käed moodustavad kolmnurga, sööt otsmiku ees, söödu sooritamisel sirutab jalad, kere ja käed, randmed amortiseeritud. Ülaltsööt enda kohale on kerekalle natuke taha, käes kõrgemal, randmetest taha suunatud sõrmed, ülaltsööt enda taha- käed pea kohal, söötmise ajal sirutuvad põlvist kõverdatud jalad ja samal ajal kallkutab ülakeha rindkerest taha, käed sirutavad taha. Hüppelt sööt, palli tuleb sööta hüppe kõrgpunktis, oluline õige rütm- hüpe ja sööt.
Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest. 8 BLOKEERIMINE ISELOOMUSTUS Blokeerimiseks nimetatakse käte asetamist võrgu kohale palli lennu tõkestamiseks pärast ründelööki. See on kaitsemängu tehniline element, mis võib eduka sulustamine korral olla ka rünnaku vahendiks. Blokeerija ülesandeks on ründaja poolt löödud palli tee sulgemine ja palli suunamine vastasväljakule või palli hoo pidurdamine ja suunamine nii, et kaitsemängijatel oleks kergem mängida. Sulustamine on valdavalt mängija individuaalne töö, peaaegu kõik sõltub sulustaja meisterlikkusest, hüppevõimest ja taktikalisest taibust. Sulustamine tekkis teistest võrkpalli tehnikaelementidest mõned aastad hiljem, võrkpallimängu algusaastail oli kasutusel üksiksulustamine, peatselt rakendati mängus juba paaris- ja isegi
6 Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see, kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi, kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis, kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. Näiteks võib mängija hoida palli väljaspool väljaku välispiiri mõttelist kõrgendust, kuid seistes ise määrustepäraselt väljakul ei ole see määruste rikkumine. Erandiks palli asukoha määramisel on palli väljaku piiridest väljumine. Eeldusel, et pall puudutab põrandat või muud objekti väljaspool väljakut loetakse pall audis olevaks.
100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles. Jooks algab, kui stardikohtunik vajutab stardipüstoli päästikule. 6.Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Sinu vastus oli: Üks. 7.Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Sinu vastus oli: Ei või. 8.Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Sinu vastus oli: Oma rajal jookstakse esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. 9.Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse? Sinu vastus oli: Ei, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. 10
kõrgema koha saanud meeskonnaga toimunud mängude tulemusi. Sel moel määratakse kaks paremat meeskonda, kelle vahelise paremuse otsustab seejärel omavahelise mängu tulemus. Play-off’i puhul ei saa kohtumine jääda viiki, seetõttu järgneb normaalajale 10-minutiline lisaaeg, kus mängitakse esimese väravani, mis selgitabki edasipääseja. Erandiks on finaalmäng, kus lisaaeg kestab 20 minutit. Kui ka selle aja jooksul võitja ei selgu, järgnevad karistusvisked. Ründaja võtab karistusviset sooritades hoogu keskväljakult ning üritab üks ühe vastu väravavahti üle mängida. Mõlemast võistkonnast antakse üles viis mängijat, kes sooritavad karistusviskeid ükshaaval. Kui seis peaks ka seejärel olema viigis, asuvad viskama järgmised mängijad, kuni selgub võitja. Võistkonnad Meeskonna koosseisus on 20 väljakumängijat ning 3 väravavahti, kokku seega 23 mängijat.
audist). Mäng algab mõlema meeskonna üheaegse pallide viskamisega. Enda käesoleva palliga tohib vastase visatud palli tõrjuda ning viskaja selle eest punkti ei saa. Vastast ei tohi visata vastu pead, kuna palle on palju ja neid kõiki ei jõua jälgida. 1.4.1. Mängud kolmikutes Kui lapsi on vähem, saab rahvastepalliga sarnaseid mänge mängida kolmikutes. 1. Kolmiku rahvastepall - Kolm mängijat seisavad ühel joonel ( kaugus omavahel kokkuleppeliselt kuni üheksa meetrit) ning keskmisel mängijal on üks (kaks) elu. Äärmised mängijad viskavad omavahel palli ning üritavad keskmisele pihta saada. Keskmine mängija üritab kas palli kinni püüda, millega teenib ta ühe lisa elu või põikleb palli eest ära. Võitja selgitamiseks on kaks võimalust: 1) Võidab see, kes suudab koguda teatud aja jooksul kõige rohkem elusid.
Rünnaku aeg on 24 sekundit. *8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel. *5 sekundi reegel. Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele. *3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas. *1 punkti vise- vabaviske joone tagant sisse saades *2 punktivise-mänguolukorras sisse saades *3 punktivise-kolme punkti joone tagant sisse saades *Tagasimäng- *Mäng kestab 40 minutit, 4veerandit iga neist 10 minutit. Kaitsetaktika: *mees mehe kaitse- igale mängijaile jagatakse üks vastane *maa-ala kaitse- mängijal on vastav territoorium mida kaitsta teiste mängijate eest. Tehnilised eksimused:
on linnud, siis linnu häält, jne). Kui tunneb lapse ära, siis vahetatakse osad ja pimesikuks saab uus laps. NAER Eesmärk: arendada tähelepanu Vanus: 3-7 a Osavõtjad: 10-15 mängijat Vahendid: taskurätik Reegel: Kui taskurätt õhus hõljub, peavad kõik naerma, kui maha kukub, tuleb naer lõpetada. Mängu käik: Mängijad istuvad või seisavad ringis. Mängu juht seisab ringi keskel ja viskab taskurätiku üles. Sel ajal, kui taskurätt õhus hõljub, peavad kõik mängijad naerma. Niipea kui taskurätt on langenud põrandale, peavad kõik naermise lõpetama. Kes naerab edasi, annab pandi. UNERIIDED Eesmärgid: arendada tähelepanu, õppida järeldusi tegema Vanus: 3-7 a Osavõtjad: 5-10 mängjat Mängu käik: Mängujuht ütleb lastele kolm tegevust, kus lapsed peavad mõtlema, milline väide
Ründav poolkaitsja Ründav poolkaitsja on ette nähtud väljaku keskelt algavate rünnakute jaoks ning ta täidab sageli rünnaku algataja rolli. Üks tema põhiülesandeid on väravate ettevalmistamine ning ka väravate löömine. Tähtis on ka tema koostöö kaitsva poolkaitsjaga. Ilma koostööta äärtel tekivad lüngad, mida vastane saab hõlpsasti ettelöökideks ära kasutada. Ta mängib sageli vastase karistusalal ja selle lähedal. Enamasti on ta väga hea söötja ning omab väga head väljakutunnetust; need omadused tulenevad sageli väga heast perifeersest nägemisest. Ründav poolkaitsja kannab sageli särginumbrit 10. Äärepoolkaitsja Ääremängija Ründaja on jalgpallis mängija, kelle ülesanne on pall väravasse toimetada. Väravavaht on jalgpallis mängija, kelle ülesanne on oma väravat kaitsta, niiet sinna ei löödaks ühtegi väravat. Väravavahialas võivad nad kasutada käsi. Oma töö lihtsamaks tegemiseks kannavad nad kindaid
karistuspunkt. Kes viie minutiga saab kõige rohkem karistuspunkte, peab minema trahviks läbi kadalipu. 5.1.4 Eesel Laste vanusekategooriad: kuue- kuni kaheksa- aastased mängijad; üheksa- kuni üheteistaastased mängijad. Sobiv nii poistele kui tüdrukutele. Mängijaid neli. Vahendid: võrkpall. Inglismaal mängivad seda mängu meeleldi väikesed lapsed. Neli mängijat seisavad kujutletava ruudu nurkades ning viskavad üksteisele järgemööda palli. Kes kätte ei saa või halvasti viskab, ütleb valjusti E, teise vea korral jälle E, siis S, E ja L. Kellel sõna kõige ennem valmis saab, on kaotanud ja teiste naerualune. Seejärel algab mäng uuesti. 9 5.1.5 Postkaardi kokkupanemine Laste vanusekategooriad: üheksa- kuni üheteistaastased mängijad; kaheteist- kuni üheteistaastased mängijad. Sobiv nii poistele kui tüdrukutele. Mängijaid 5-10. Mänguga
Algab kõige vanemast mängijast, kes võtab mündi ning lõõb selle vastu lauda ja peab saama selle topsi. Kui sai mündi topsi peab temast järgmine inimene jooma, kui münt ei tabanud topsi põhja saab temast järgmine mängija münti laua põrkega topsi visata. Vöistkonnamäng, kus pooled kummagi võistkonna liikmed seisavad ühes ruumi otsas ning ülejäänud liikmed nende vastas. Iga vöistkonna esimene liige saab kaks kaaneta kingakarpi ning mäng vöib alata. Mängija viskab ühe karbi mitte kaugele enda ette. Astudes vasaku jalaga karpi, töstab ta parema jala üles ja, hoides vasakul jalal tasakaalu, asetab teise karbi pisut kaugemale ettepoole pörandale. Nüüd astub ta parema jalaga teise karpi ning hoiab paremal jalal tasakaalu, keerates samal ajal ringi ning vöttes esimese karbi üles ja visates seda rajal pisut ettepoole. Ja nii edasi, kuni ta jöuab toa teise otsa ja annab mängu üle teisele vöistkonnaliikmele
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
183. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 5. Varblane teeb kalja, August Jakobson, lk. 227. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 6. Vahvad varblased, Silvia Truu, lk. 226. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 7. Varblased, G. Boiko, lk. 40. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 8. Varblaste pidu, Ernst Enno. Üks rohutirts läks kõndima. Tallinn: Tänapäev 2001 9. Sulipoiss, Juta Kaidla. Valgete liblikate aegu. Tallinn: Eesti Raamat 1968 10. Värvukese kaebus, Karl Eduard Sööt. Äiu, lahke lapsukene. Tallinn: Eesti Raamat 1969 9 VARESED HALLVARES. Vareslaste seas on hallvares üldtuntud oraakellind, olles teistega võrreldes mitmetähenduslikum. Tema kohta tarvitatud peitenimed on suures osas humoristlikud ega väljenda sellist respekti nagu ronga puhul. Halvaendelisuse poolest jääb ta samuti rongale alla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
