Maalingud varakristlikes katakombides Kokku korjanud: Egle Vändre 2007 Hea karjane St. Callisto katakomb Taaniel lõukoerte augus, Via Latina katakomb Kolm meest ulises ahjus Priscilla katakomb Jeesus Alfa ja oomega Commodilla katakomb St. Sebastiani katakomb Hea karjane Domitilla katakomb Hea karjane, palvetavad figuurid, Joona lugu Priscilla katakomb Herakles Hesperidese aias Via Latina katakomb
Mina olen käinud kõige sagedamini salumetsas. Olen näinud seal erinevaid puid, seeni, loomi, linde ja taimi. Puud, mis kasvavad minu lemmikus salumetsas: haab, kuusk, kask, tamm, vaher ja lepp. Seentest olen metsas näinud : kärbseseent, kivipuravike, kukkeseent, kuuse-ja kaseriisikat. Loomadest olen salumetsas kohanud: oravat, jänest, rebast ja metskitsi. Salumetsas on ka väga palju erinevaid linde: sookurgi,vareseid,kuldnokki,kägusid,toonekurgesid ja rähni. Taimedest olen näinud ja korjanud: sinililli, ülaseid, kuldtähti ja võililli. Lemmik metsatukk asub minu kodu lähedal ja isa on selle metsa omanik. Seal metsas olen näinud omapärase kujuga puid. Metsa ääres kasvavast kasest paneb vanaisa kevadeti kasemahla jooksma. See on värskendav ja väga kasulik juua. See mets meeldis mulle väga.
Minu kokkupuude loodusega on kooli tunnis või maal talus. Minu suurimad teadmised looduse osast on metsaga seotud. Tean metsa raieringi, metsakooslust ja loomastiku. Loodusesse tuleb suhtuda lugupidavalt ja säästlikult. Minu osas loodusesse säästlikult suhtuda on väike kuna ma tarbin lõpp produkti. Säästlikult saan toimida ainult maal talus kus ma kütan ahju puudega, see hõlmab ühekorraga soojuse kui ka toidu valmistamise. Metsast olen korjanud ka seeni, marju ja ravimtaimi. Korjates seeni pead teama millised on söödava ja millised mitte. Mina kül ise seeni ei söö ja tunnen neid vähe. Minu teadmised loodusest täienevad iga aastaga koolis õpitust kui ka loodus filmide vaatamisega televiisorist. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on nii ahneks läinud, et seavad ohtu juba iseendi eksistentsi
saada. Hommikul teed juues ei mõtle arvatavasti keegi sellele kui palju aega on kulutatud ja kui palju on selle nimel pingutatud, et need teelehed lõpuks ostjateni jõuaks. Me ei tea, millistes tingimustes neid korjatud on ning see ei puuduta meid väga. Teelehtede korjajale on oma töökoht aga väga tähtis ning ta on väga tänulik selle üle. Ostjaid puudutab vaid see, kuidas nad tee kätte saavad ja kuidas see maitseb. Kakaoube ostes ei pruugi me teada, et neid on korjanud noor laps, kelle unistus on koolis käia. Meid mõjutab selline olukord vaid nii, et meil on see teadmine kuidas lapsi ära kasutatakse. Eestis elades ei puutu me kokku suurte tornaadode ja tsunamidega. Meie kliima ei võimalda lihtsalt seda. Küll aga näiteks Indoneesias peavad inimesed oma elustiili muutma ning arvestama sellega, et neid võib tabada järgmine loodusõnnetus. Meid küll puudutab see, kui maailmas mõni suur õnnetus aset leiab, kuid mitte otseselt
Targad tegid laeva külge peibutise. Vaal tuligi ja võttis sellest kinni ning vedas laeva neelust välja. Laev oli veel mitu ööd ja päeva sõitnud, kui jõudsid Sädemete saareni, Sulevipoeg tahtis ise ees minna maad avastama. Sulevipoeg sattus leekide keskele, sai kõrvetada lõpuks taganes tagasi laeva, aga kannupoiss oli näkineitsi meelitusel ära eksinud. Kalevipoeg ja teised heitsid siis põõsa varju puhkama, neid äratas tugev tütarlaps, kes oli nad oma põlle sisse korjanud ning taadi tarre viinud. Taat küsis neilt mõistatusi. Kui tark sai aru, et need olid pealtamaa naiste pojad, kes käivad tarkusi kogumas käskis ta tütrel mehed tagasi sinna viia, kus too oli nad korjanud. Keeletark sai sellest aru ja palus piigal viia neid merekaldale, piiga viis nad sinna. Hiigla tütar puhus nende laevale hoo sisse ja ,,Lennuk" sõitis edasi põhja poole. Varsti nägid nad virmalisi. Päike oli peitu läinud, Uku oli
See voolib inimesest selle, kes ta on: ainulaadse ja kordumatu. Keskkond, kus kasvatakse ja arenetakse, jätab tahtmatult oma tunnuspitsati. See võib väljendada keelekasutuses, nt murded, riietusstiilis, nt põhja pool on riietus soojem kui ekvatoriaalsetel aladel, välimuses, nt pruunlase nahk on mõnevõrra tumedam kui põliseurooplasel. Kõige suurem erinevus esineb mentaliteedis ja kasvatuses. Ei saa nõuda aborigeenilt lauakombeid, kui too on päevad läbi banaane korjanud, kiviga hirve järel keksinud ja alasti koduküla tänavail jalutanud. See oleks absurd. Ühiskond peab alati arvestama, et maailm varieerub vaataja silmades. Ja see pole mitte paha, sest nii tekivad põnevad arvamused, mida on huvitav jagada-kuulata, nt ilukirjanduse kaudu. See avardab vaateringi ja ühendab inimsugu. Maailma lahtiseletamine pole nii kerge, kuis alguses tunduda võiks. Liiga palju on elanikke, et saada üksmeelset vastust
jäme ja meenutab saba, mistõttu on talle rahva seas ka mitmeid sabadega seotud nimesid antud. Kuid erinevalt paljude teelehtede tagasihoidlikest rohelistest kroonlehtedest on keskmise teelehe kroonlehed kaunilt heleroosad. Ilu lisavad veel pikad harali asetsevad lillad tolmukaniidid, mille otsas on nagu nööpnõelapead valged või lillad tolmukapead. Sellised pika varre otsas kasvavad iludused ei ole märkamatuks jäänud ka lastele. Nad on neist valmistanud huvitavaid mängukanne ja korjanud niisamagi ilu pärast. Kogu Eestis on aga tuntud neist punutavad saani meenutavad mänguasjad ja sealt ka saksasaan ning teised saaniga seotud rahvapärased nimed. Vähem märgatavad on keskmise teelehe lehed, mis kasvavad harilikult mitmete kõrreliste ja jumikate varjus. Kuid ka nende järgi on taime hea ära
emal väga raske. Hiljem selgus, et Aabeli isa oli hoopis vahistatud ja ta pidi töötama saeveskis, ta kannatas seal nälga, hiljem haigestus kõhutõppe ja suri haiglas. Aabel ja ta ema ei teadnud isa saatusest aastaid mitte midagi, lootsid ainult,et kunagi tuleb isa tagasi. See oli aeg kui Eestist küüditati inimesi Venemaale. Hiljem teatas neile isa saatusest kolonel Leets, kes oli Aabeli isaga Venemaal kohtunud. Aabeli isa oli andnud Leetsile killustiku kivi, mille ta oli Eestist lahkudes korjanud Lehtse rongijaamast, samasugune kivi oli ka Aabelil ja ta emal. Aabeli ja ema elu oli raske, nad varjusid küüditajate eest koolimajas ja see õnnestus neil.
Ühes kastis on välismaal toodud suured ja tulipunased õunad. Teises kastis, aga keskmise suurusega, kergelt roheka-kollaka värvusega eestimaised puuviljad. Sageli lasevad inimesed ennast välisest kuvandist petta lasta. Välismaised õunad võivad näida isuäratavad, aga maitselt on nad keemiat täis. Eestimaised õunad, on aga kasvatud naabertalu memme poolt, kes ise on viljapuid kastnud ja oma kätega õunad korjanud. Mistõttu on tegu värskete ja armastusega kasvatud viljadega. Niisamuti on inimesetga. Sageli laseme ennast inimese välimusest petta. Ta võib olla kõige siiramate silmade, kõige lahkema naeratusega neiu, aga sisimas võib olla tütarlaps hoopis midagi muud kui hea ja tore. Uus klassikaalane on tulnud pisikest maakoolist ja hoiab pigem omaette, automaatselt tekib arvamus, et küllap on tegu vaikse ja tagasihoidliku inimesega
usurituaalidel. Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud kui ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm- liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. Liivatee on rikas eeterlike õlide poolest. Ta sisaldab tugevat antiseptilist, omapärase lõhnaga tümooli, karvalooli, borneooli ja pineeni. Eraldatud on saponiine, mõru- ja parkaineid, mineraalsoolasid, rasv- ja orgaanilisi happeid
Varajastel tsivilisatsioonide peamised 5 tunnust on: koriluselt ja küttimiselt üleminek viljelusele. Tsivilisatsioonide algus langeb ühtlasi ühte metalli kasutusele võtmisega ehk varajase pronksiajaga. Ühiskonna varanduslik kihistumine. Ühiskond on organiseeritud ja välja on kujunenud riikluse alged. Kirja kasutusele võtmine mängib väga suurt rolli riiklikus korralduses ning loob eeldused vaimsedeks tegevusteks. Algeline maaviljelus tekkis korilusest. Söödavaid taimi korjanud inimesed panid tähele, et metsikult kasvanud semmned ja viljad said küpseks ühel ja samal aastaajal. Inimesed puhastasid sobiva maalapi umbrohust ning kobestati muld, kuhu pandi seemned kasvama. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine. Maaviljeluse kasutamisele võtmisega ja koduloomade kodustamisega üheks oluliseks eeltingimuseks oli samuti inimese üleminek paiksele eluviisile. See tõi kaasa elanikkonna kasvu. Asulad rajati veekogude äärde,
jälIe kõik elusse ja sa võid nendega minna. Ma olen ilma südameta, ma ei sure [---] küll kunagi ära." Siis küsind tüdruk: "Kus su süda siis on?" "Kas ma seda pean siis sulle ütlema?" ütelnud vanamees. "Noh, ma ütlen," lisand vanamees, "mu süda on magamisepadja sees." Naisterahvas jäänud sellega seekord rahule. Ükskord läinud vanamees kodunt ära metsa. Taga korjanud see naisterahvas hulga ilusaid roosisi ja ehtinud sängi kõik roosidega ilusasti ära. Vanamees tulnud kodu, näinud roosidega ehitud sängi ja puhkenud naerma: "Mis sa nüüd oled teinud!" "Ma rõõmustasin vanakese südant," ütelnud naisterahvas vastu. "O rumal, kelle süda padja sees!" ütelnud jälle vanamees. Teine hommiku küsind jälle tüdruk vanamehe südame järele: "Ütle, kus su süda on?" "Ma pean nüüd seda sulle ütlema! No ma ütlen peale, et sa hea laps oled: minu süda on
eesmärki kui olümpiavõitjaks saamine. Kaido Höövelson, tuntud ka kui Baruto, väga edukas sumomaadleja. Kaido on võitnud mitmeid võistlusi Jaapanis ja Eestlased saavad ta üle uhked olla. Sportlasi, kelle nimesid tuntakse, on millegi väga erilisega silma jäänud, mistõttu võib neid edukaks nimetada. Enamik inimesi tahab saada rikkaks ja mõjuvõimsaks. On ütlus: "Raha paneb rattad käima". Mõni inimene leiab, et raha eest võib ka edukust osta. Suure varanduse kokku korjanud inimesed arvavad, et neile on kõik teed valla ja meri põlvini. A.H.Tammsaare romaanis "Tõde ja õigus" oli Pearu rahakas ning arvas, et tänu rahale on ta oma naabrist, Andresest, pea jagu üle. Noorteraamatus "Klatsimoorid" üritasid rikka neiu Blaire`i vanemad oma võsukest osta sisse Yale'i ülikooli, tehes erinevaid rahalisi annetusi koolile.Blaire ka sai sinna kooli sisse tänu vanemate mõjuvõimule. Raha mängib meie elus tähtsat rolli, kuid raha eest pole võimalik edu osta.
Igaüks määratleb rikkust omamoodi. Selle erinevuse loob väärtus. Mõne jaoks tähendab rikkus nii suure raha omamist, et selle eest võiks saada mida iganes. Teisele võimalust areneda ja edu saavutada. Kolmandale tähendab see õnnelik olemist. Kas rikkuseks saab lugeda pelgalt rahakonto peal olevaid mitmeid miljoneid? Vaevalt. See näitab vaid rahasummat, mille inimene on endale kokku korjanud või siis loteriivõidu saanud. Rikkus ilma inimlike väärtusteta ja millegi omamine ilma rõõmu tundmata, ei ole midagi väärt. Rahateema tekitab enamasti kahesuguseid tundeid. Ühest küljest tahame me kindlustatust ja mugavust. Nii kipuvadki paljud mõtlema, et nad oleksid rikkad ja õnnelikud, kui neil oleks palju raha. Aga ometi ei ole nii, et kõik rikkad inimesed on õnnelikud. Mõni inimene elab ilusate asjade keskel, kuid pole õnnelik. Teine on
Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maaalal. Ka palju arenenumad rahvad tegelesid korilusega.Irokeesi ja algonkini indiaanlased kogusid toiduks metsikult kasvavat riisi. Igale hõimule kuuluv põld oli sugukondade vahel ära jaotatud. Juba enne riisi valmimist valvasid sugukonna naised paatides sõudes oma põlde. Algeline maaviljelus tekkis korilusest. Söödavaid taimi korjanud naised panid tähele, et metsikult kasvavad viljad ja seemned muutusid küpseks ühel ja samal aastaajal. Viljade korjamisel varises osa marjadest maapinnale, millest pehmaes mullakihis sirgusid teatud aja möödudes uued taimed järjekordse saagiga. Naised püüdsid ise aidata toidutaimede paljunemisele. Viljakaid maalapid puhastasid umbrohust ja võsadest mehed kõpla taolise tööriistaga. Naised kobestati mulla ära ja panid seemned sihiteadlikult mulda
Hannes hakkas musträstastes aimama inimkuju. Mida enam inimkuju musträstaste all selgines, seda hajusamaks muutusid linnud. Nüüd seisis Hannese vastas inimene, ilma lindudeta. Hannes vaatas teda ja ennast ning avastas et tema täpne koopia seisab tema vastas. Hannes küsis lindpoisilt mis ta nimi on ning lindpoiss vastas, et tema nimi on Hannes. Hannes pani kori käst ning astus sinna kus oli ennem lindpoiss seisnud. Poisslind ronis puu otsa, kus Hannes oli ennem õunu korjanud, ning hakkas õunu korjama. Hannes tundis et keegi on tema vasakul õlal, ta pööras pea ning nägi seal musträstast. Siis pistis kampsuni kaelusest pea välja teine musträstas ja varrukaist komas ja neljas. Hannes kattus lindudesse. Lärmatsedes paiskus linnukuhi õhu laiali, koondudes jälle tihedaks pilveks. Hannes kes istus õunapuu otsas mõttes endamisi , et see oli imelik, et hetk tagasi oli ta justkui poissi näinud lindude asemel. U. Tegelased: jutustaja u. tema Tegevuspaik:
Doris Kareva Kõik on liiga laokil! Ja ei mahu ära kuidagi see valu sinu sees Mööda tube käid ja otsid rahu Tõelist rahu leiad üksnes eneses Kõik on liiga laokil! Kogu maja Pole jõudu otsast alata Vist on veidi liiga palju vaja seks et iseennast salata. ,,Armastus on nii võimas, et ta kujundab ümber isegi meid endid" Dostojevski HÜVASTI JÄTMATA Doris Kareva Sõnu polnud. Polnudki vaja. Ka pilkudes helises pilge. Lõime puruks koosoldud aja. Ja kumbki ei korjanud kilde. Sinkjas naeratus huulil, sa läksid. Jäi hingeaur rippuma õhku. Seda vaadates taipasin äkki, kui õudselt külm on see õhtu. VÕIBOLLA ARMASTUS ON OOKEAN Hando Runnel Võibolla armastus on ookean. Kus mina tean, kas mina mõõta saan. Ma seisan siinpool kaldal, sina seal. Ja armastus see mühab vahepeal. Oh häda, häda ees on ookean, kuid puudub aer, kuid puudub aeroplaan, ja pole silda, pole laeva vees, on üksi otsatus, on armastus me ees.
Eevile meeldis see väga. Nüüd tuli aga ilmsiks üks mure. Villu ei teadnud kuidas sellest oma isale rääkida, sest ta arvas, et isa ei luba Eevil nende juurde kolida. Lõpuks ta ikkagi julges rääkida. Tegelikult lubas isa Eevil küll nende juurde kolida. Kätte jõudsid pähklipühad. Järve ääres hakkas mängima pill ja rahvas kogunes kõik kokku. Ka Kõrboja perenaine ja Villu läksid sinna. Villu küll pähkleid ei korjanud, aga Annaga tantsis küll. Peagi viis Anna Villu jalutama. Nad läksid teisele poole järve. Seal avaldas Anna, et ta tahaks Villut Kõrbojale peremeheks. Villu punnis vastu, aga lõpuks lubas järele mõelda. Kõrboja perenaise süda muutus kohe kergemaks. Kahjuks ei jõudnutki Anna tema vastust ära oodata, sest Villu oli end öösel kahe haavlikuuliga maha lasknud. Katku peremees ütles
ja hakkasid perutama. Nad kõrvetasid maad ja taevast. Maa palus Zeusilt halastust. Zeus võttis maa palve vastu ning lõi Phantheoni välguga. Helios oli poja surma pärast kurb ja kattis näo kätega ning sellest tekkis öö. Midas Tegelased: Midas, Dionysos, Silenos, Paan, Apollon, Tmolos. Elas kord upsakas kuningas Midas, kes oli veinijumal Dionysose suur austaja. Talumehed tõid tema juurde purjus vanamehe, kes oli korjanud Midase viinamarjapõllult suurimaid kobaraid. Midas tundis mehes ära Dionysose kasvataja Silenose. Midas laskis korraldada suure kümnepäevase peo. Üheteistkümnendal päeval seadis kuningas külalised rongkäiku ja Silenosele kinkis eesli, sest ta teadis, et vanamehele meeldib üle kõige eesliga sõita. Kõik sõitsid lõbusas rongkäigus naabermaale, kus veinijumal isiklikult peatus. Dionysos lasi Midasel soovida ühe soovi. Midas soovis, et kõik mida ta puudutab, muutuks kullaks
farmid. Märtsis 2010 oli sõlmitud leping (BRIC) Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina ministeeriumite poolt, mis realiseerib omavahelise koostöö ning osa sellest on põllumajandus kaupade jagamine omavahel, luues ühise põllumajandus andmebaasi. 3.2 Taimekasvatus Venemaal paikneb 10% kogu maa haritavast maast. Peamised kultuurtaimed: teravili, suhkrupeet, päevalill, kartul ja lina. Uue Venemaa põllumajanduse strateegia tõttu on venelased korjanud rohkem nisu kui ameeriklased viimasel paaril aastal. Venemaa on kolmas nisu eksporti mahu järgi maailmas. Venemaa nisu tarbijate ring moodustub 84-st riigist. Iga aastaga korjatakse Venemaa põldudelt aina rohkem saaki. 3.3 Loomakasvatus Venemaal on arendatud liha-piima ja liha-villa loomakasvatus. 2000-2008 oli märgata pidevat aastase lihatoodangu kasvu. 2010 aasta andmete järgi paikne Venemaa seitsmendal kohal maailmas lihatööstuse mahu järgi
Vahendid: Paber Töö käik: Lehviku valmistamine on õhu ja tuule selgitamiseks hea töö, mida teha kõige pisematega. Näited · 5. Näide: Loovtöö "Erinevad loomad" Vahendid: looduslik materjal(tammetõrud, vahtraviljad, kastanimunad jne), tikud, naaskel, puust alus Eesmärgid: Laps teab erinevaid puid. Laps erinevatest loodusmaterjalidest loomakesi. Eeltöö: Õpetaja on lastega tammepuud vaatamas, tutvustamas käinud ja puu alt on iga laps korjanud omale tammetõrusid. Töö käik: Pane kastan puust alusele ja torka naaskliga vajalikud augud, ole ettevaatlik! Kastanite ja tõrude ühendamiseks murda tikkudel väävliotsad ära, tiku pikkus sõltub sellest, keda meisterdatakse. Jalgade jaoks torgata augud pisut viltu, et loom püsti seisaks. Sõralistel väävlid alles jätta need on justkui kabjad. Jänestele sobivad kõrvadeksvahtraviljad. Rebase sabaks on kohev kõrreline, käbist ja tammetõrulüdist saab pea
turvalisusega. Eestit ümbritsevad merealad on osa meie rahvuslikust rikkusest. Nii nagu mitmete muude hüvede puhul, oskame sageli nende tegelikku väärtust hinnata alles siis, kui hakkame neist ilma jääma, ja peale meie ei tule neid keegi kaitsma. Seetõttu mõjutab meie elu, olgu kalavarusid, mürkide sisaldust kalades, lindude ja hüljeste tervist, randade puhtust või madalmere elustikku tervikuna, iga suurem ettevõtmine selles lahes. Toruehitajad pole lõhkekehi kokku korjanud, vaid kavatsevad neid kohapeal lõhata. See võib kaasa tuua ahelreaktsiooni. Toru läbib just uputamiskohti ning nende kohta täpseid andmeid pole. Kui iga lõhkekeha plahvatab oma pooletonnise jõuga, pole sest suurt lugu. Põhiline mure on, et meres on 350 000 tonni kõige mürgisemaid kemikaale. Need hävitaks lahti pääsedes suure osa Läänemere elust. Aruandes arutatakse vähetähtsaid asju ja tähtsamaid ei puututagi
Al Jarreau Al Jarreau unikaalne vokaalne stiil on üks maailma kõige väärtuslikum aarded. Tema uuenduslikud muusikalised väljendeid on teinud temast ühe kõige põnevama ja kriitiliselt- tuntud esineja meie ajal, seitse Grammy ® Auhinda, korjanud rahvusvahelisi muusika auhindu ja on populaarne üle maailma. Jarreau esimesteks eeskujudeks olid Billie Holiday ja Nat King Cole, hiljem perfektse scat- tehnikaga Jon Hendricks ja Frank Sinatra oma väga selge emotsionaalse väljenduslaadiga. Aastaid on Jarreau ise paljudele lauljatele eeskujuks olnud. Al Jarreau on rahvusvaheline staar ja väga oodatud kõigis maailma kontserdisaalides ja festivalidel See ei ole üllatav, sest ta on valmistanud oma tehnikat nagu kunsti
1844 ilmub esimene uues kirjaviisis raamat, Gustav Heinrich Schüdlöffeli „Toomas Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal”. Tekstinäide G. H. Schüdlöffeli raamatust „Toomas Westen”: Kül tuleb öölda, pörgo wägi on sel ajal weel kord köik oma rammo kokokorjanud, ennego ta suutumaks pidi äralöppema, sest tema ots oli ligi jöudnud. ’Küll tuleb öelda: põrguvägi on sel ajal veel kord kogu oma rammu kokku korjanud, enne kui ta sootuks ära lõppes, sest tema ots oli ligi jõudnud.’ Kirjakeele ajaloo uurimine. Põhiline uurimiskeskus on alates 19. sajandi algusest olnud Tartu Ülikool. Vana kirjakeelt on uurinud professorid Jaan Jõgever, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Arnold Kask, Paul Ariste, Paul Alvre, Huno Rätsep. Praegu tegutseb TÜ-s vana kirjakeele uurimisrühm (Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, Pille Penjam, Külli Prillop, Kristel Ress)
Enne kui keegi linnad avastas, möödus tuhat seitsesada aastat. Algul ei teadnud keegi midagi muud peale selle, et kaks linna on mattunud tuha alla. Kuid aegamööda hakati mõistma katastroofi koledust, tema äkilisust. Laava, muda ning tuhk olid ideaalselt säilitanud kõik, mis seal kord kunagi oli. Leiti emasid, kes hoidsid oma lapsi kätel, et neid kaitsta. Kaevati välja mehi ja naisi, kes olid oma viimaseid aardeid kokku korjanud, kuid siiski põgenemisega hiljaks jäänud. Maria Amalia Christine Dresdeni abiellus Sitsiilia kuninga Karl Bourboniga. Ta oli vaimustuses kujudest ja maalidest, mis olid Vesuuvi viimase purske eel päevavalgele tulnud. Maria käis oma abikaasale peale, et viimane laseks talle otsida uusi eksemplare. Kuningas andis tema palvetele järele. Kaevamisi alustati 1. aprillil 1748. aastal. Juba viie päeva pärast leiti suur seinamaaling. 19
koht. Vahest metsa minnes sidusid inimesed puu ümber mõne erilist väge omava eseme, jättes selle anniks mõnele metsavaimule, kellega nii loodi käegakatsutav leping põhimõttel, millel rajanevad mitmed erinevad ohvritoimingud: ,,annan sulle, et annaksid vastutasuks mulle.'' Seda ei tehtud mitte ainult metsa astumisel, vaid ka lepituseks, näiteks looma tapmisel, kelle hinge taheti lepitada või tapmisel tekitatava kahju heaks tegemiseks. Inimesed ei korjanud metsast taimi, ei jahtinud loomi, mille puhul võis aimata, et need polnud tavalised, vaid mingisuguse salapärase olemusega, mis andis neile erilise kardetava väe. Mitmetel metsas elutsevatel loomadel olevat olnud eriline vägi. Usse kardeti nende mürgi tõttu ning tihti seostati neid surnutega. Arvati, et loomadel, lindudel sisaldavad ohtrasti elujõudu ning väge küüned, kihvad, nokad, sarved ja suled. Kes selliseid asju endale sai, sai endale ka vastava olendi jõu, võimu ning väe.
õli ja aroomi. Tüümian on põliselt tuntud Aasia ja Lõuna-Euroopa aladel, kuid seda kasvatatakse laialt ka Põhja- Ameerikas. (www.tarbija24.ee) Rooma leegionäridel oli kombeks enne lahingusse minekut võtta tüümianivanni, mis arvati lisavat vaprust ja jõudu ning pidi aitama võidu koju tuua. Vanad roomlased pühendasid taime armastuse- ja ilujumalannale Aphroditele ning arvasid, et ürt annab julgust ja jõudu. (www.tarbija24.ee) Eestlased on aedades kasvatanud aed-liivateed või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm-liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. (www.terviseleht.ee) 2.2 Tüümian sisaldab Aed-liivatee on rikas eeterlike õlide poolest (1-2%). Veel sisaldab naha seisukohast järgmisi olulisi komponenete (www.terviseleht.ee):
Isa tegi seda jälle väga raske südamega. Harry-Herden-Hans sai aru, et võõrasemal ja isal on taaskord kuri plaan käsil, ning loopis autoaknast enda metallraha välja. Kui lapsed hakkasid jäätistega maiustama, kadusid isa ja kasuema välkkiirelt. Vend ja õde olid taaskord üksinda jäetud. Kuid Gabriella-Gloria-Grete rõõmustas taas oma venna taibukuse üle, kuid seekord enneaegu. Inimesed olid suures rahapuuduses viimse kui sendi üles korjanud. Oligi juhtunud see, mida mõlemad väga kartsid. Öösel oli linn inimestest tühi ning pealegi olid vanemad neil rangelt keelanud võõrastega rääkida. Lapsed olid plindris. Ometigi otsustasid nad hakata liikuma taevas liikuva vilkuva lennukitulukese järgi. ''Näed! Seal lendab raudlind, kui me tema sihis edasi liigume võime ehk koju jõuda!'' Laste kodu asus nimelt lennujaama lähedal. Kuid seekord läks teisiti lennuk väljus, mitte ei lennanud koduterminali tagasi.
Kasvab veepiiri lähedal, nii et juured ulatuvad merevette 1m kõrgune põõsakujuline taim Lehtedes palju B-vitamiini Noori võsusid kasutatakse toiduks Merihumur Madal taim Paksude lehtedega Talub soolsust ja kuivsust Molluskid Balti lamekarp Söödav rannakarp Balti lamekarp Balti lamekarp on üsna väike mollusk. Enamik neist ei kasva läbimõõdult suuremaks kui 3,5 cm. Selle karbi koda on valge või roosakas. Kes on liivarannal karpe korjanud, on neid kindlasti hulgaliselt leidnud, sest Balti lamekarpi leidub meil väga arvukalt. Ta elab kalda lähedal merepõhja setetes, eelistades mudast ja liivast pinnast. Balti lamekarbid on toiduks sukelpartidele, nagu tõmmuvaeras, ja ka mõnele samas elupaigas elavale kalaliigile. Söödav rannakarp Söödav rannakarp on keskmise suurusega mollusk. Teda leidub polaaralade ja parasvöötme meredes, sh ka Läänemeres. Tema kojal on kaks poolt
Hispaanlased uskusid, et seened aitavad asteekidel kurditega suhelda, ja see keelati ära. Hoolimata sellest ajaloost, mõnes eraldatud kohas seente kasutamine säilis. 6 Hallutsinogeenseid seeni mainiti esimest korda meditsiini kirjanduses "Medical ja Physical" ajakirjas 1799.a: Mees serveeris Psilocybe semilanceata seeni, mis ta oli korjanud hommikusöögiks oma perele londonis 'Green' pargis Arst hiljem kirjeldas, et kõige noorem laps oli täielikus naeruhoos, ja isegi ema ja isa ähvardused ei suutnud teda vaigistada. 7 Keemia Esmane toimeainete Psilocybe cubensises on psilotsübiin ja psilotsiin, vähemal määral baeocystin ja norbaeocystin. Suhe psilotsübiini ja psilotsiini vahel varieerub liigiti. Peamine
Kui keegi juba haisu ninna sai, siis ta seda teistele jällegi öelda ei või ning aitab koos mängu juhiga teisi hämada nii kuis jaksab ja naerda ka nii kuis jaksab. Tikutoosimäng Mängu eesmärk on see toos suuga (huultega/hammastega) üles tõsta, kuid seista tohib ainult oma jalataldadel/nende külgedel. Kõige muu põlvede ja käte põrandalepanek toetuseks on keelatud. Võib end igatpidi väänata ja painutada. Kui kõik on topsi üles korjanud, lõikad topsi otsast 1cm maha ja algab uus ring. Karu Kõik laua ümber olevad isikud joovad pits viina ja lähevad peale seda laua alla ja tulevad välja. Sama tegevus kordub, kuni viimane mees suudab laua alt välja tulla. See on ühtlasi ka võitja. Kus on minu kingad? Külaliste kingad pannakse toa keskele ja aetakse need põhjalikult sassi. Siis tõmbuvad kõik seina äärde ja ootavad, millal tuled ära kustutatakse. Kui tuba on
märts 2008 Nii kujunesid aja jooksul välja kiviktaimlad, mis hiljem levisid Kiviktaimla ajaloost Euroopasse ja olid väga eelistatud aiamotiiviks. Eesti talupoeg on juba minevikust saati rassinud kividega, on korjanud neid põldudelt piirete rajamiseks ja Esimesed kividega aiad loodi kasutanud kive ehitusel ja teede katteks. Hiinas, kust nad levisid 20.-30.ndatel aastatel hoogustus ka Eestis kiviktaimlate Jaapanisse. rajamine. Esimesena istutas mägitaimi oma individuaalaeda Hiinas ja Jaapanis levis looduspärane fotograaf J. Riet Viljandis.
põhineb ikka veel jäätmete ladustamises prügilatesse, kuigi see ei ole jätkusuutlik. Jäätmete kontrollimatul ladustamisel võivad keskkonda sattuda ohtlikud kemikaalid ning see võib seada ohtu inimeste tervise, seepärast ei tohi kindlasti jäätmeid viia näiteks metsa alla ja üldse kuhugi peale prügile määratud kohtade (Euroopa Komisjon 2015). Antud töös on keskkonnaalaseks probleemiks jäätmed looduses. Viimaste aastate jooksul on metskond metsast prügi korjanud igal aastal mitmeid kümneid tonne. Tavaliselt on aastate jooksul jäätmeid visatud enam-vähem samadesse kohtadesse, kuid üha enam tekib ka uusi erinevaid piirkondi, kuhu prügi jäetakse. Kuigi on määratud suured trahvid, paigaldatud erinevaid teabetahvleid on prügistajate määr siiski suur. Arvatakse, et inimesed ei vii oma majapidamises tekkinud jäätmeid prügilasse või jäätmejaama, sest soovitakse raha selle arvelt kokku hoid. Tuleb ära märkida ka, et paljusid
Sel ööl aidati tühjendada väli hospidale. Tagasi kodulinna jõudes laadisid nad autole varustuse peale ja jäid sinna ööbima. Kõik mehed olid nii väsinud, et jäid märgade riietega magama. Järgmisel hommikul sõid nad hommikust ja pakkisid oma asjad kokku. XXVIII Linnast lahkudes sõitsid kõik üksteise järel. Lõpuks sattusid nad ühte suurde ummikusse, kus läks tükkaega seismisele. Minategelane vaatas kõik autod vihmasajus üle ja nägi, et üks auto oli peale korjanud paar kaasväelast, kes olid maha jäänud ja teine auto oli peale korjanud paar tütarlast. Minategelane pidi targemaks minna kõrvalteid pidi ja pöörasid ühte talu õue peale. Nad varustasid seal ennast söögiga XXIX Keskpäevaks olid nad liikunud umbes 10 kilomeetrit. Tagant oli kosta pommide kõma ja nad olid eksinud. Üks auto jäi ka kinni ja kaks Seersanti kes varasemalt peale oli võetud hakkasid sõna lausumata mööda teed edasi minema
sioone. Nad mõjuvad nagu väike toos LSD-d. Südamerütm kiireneb ja vererõhk tõuseb. Väike doos muudab inimese õnnelikuks ja endassetõmbunuks. Suur doos põhjustab kirevaid hallutsinatsioone. Süda võib pahaks minna ja kõht valutama hakata. 3. Narkootikumide vedamine 3.1 Igasugused viisid Uimastite ühest riigist teise toimetamise viisid näitavad välja lõputut kujutlusvõimet. Tolliametnikud on korjanud ära lugematult palju kummalisi asju, mille seest on leitud peitetud uimasteid. Nagu näiteks lillevarred, autorehvid, veiniklaasid, õõnestatud katuse- kivid, tsemendipostid, hapnikuballoonid, puuviljad, seebid, riidepuud, nukud, mänguasjad kõikvõimalikest esemestest mida oskate vaid nimetada. 1969. aastal arreteeriti üks New Jersey juuksur kes püüdis tuua Ameerikasse mitusada suusakeppi. Selgus, et iga suusakepi sisse oli peidetud 160 grammi heroiini
nii pole ju ka probleeme.Ta ei teadnud isegi täpselt,mida ta tunneb,aga teadis,et praeguse olukorraga pole ta rahul.Villemil tundus olevat õigus kõiges,mis ta Annile ütles,aga ometi see pahandas tüdrukut.Villem läks koju,jättes Anni otsustama,mida edasi teha.Ta lubas hommikul tagasi tulla ja tüdruku koju viia,kui see nii peaks otsustama. Hommikuks oli Annil otsus tehtud.Ta oli kogu maja veelkord üle koristanud,lukustanud kõik aknad ja uksed,oma asjad kokku korjanud ning ootas nüüd Villemit.Ta tõmbas ära viimase leitud suitsu ja teadis,et see jääbki tema viimaseks.Ta oli otsustanud minna koju.Villemil oli tema otsuse üle he meel.Nad istusid ratta selga,et enne linnasõitu veel Villemi juurest läbi minna,sest mees ütles,et tal on Annile üllatus.Kui nad Villemi juurde jõudsid,nägi Ann seal oma ema.Pärast pisaraid ja kallistamisi sai Ann teada,et ema on kogu aeg Võsul Villemi juures olnud.Kui ema Reena emalt kuulis,et neil seal
Ajalookirjutuses on sellele tihti rõhutatud tähelepanu pööratud, koguni väidetud, et see ordumeister Plettenbergi samm polnud sõjaliselt kuigi ettenägelik, sest sellest peale polnud Liivimaa talurahvas enam relvastatud rahvas. Tegelikkuses ei keelatud maapäeval siiski relvakandmist täielikult: talupoeg võis seda teha kuni kolmenädalase perioodi jooksul koos oma isandaga sõjakäigul olles. Samuti on enam kui tõenäoline, et tegelikkuses ordu talurahva käes olnud relvi ära ei korjanud, neid ei tohtinud lihtsalt enam igapäevaselt eksponeerida. Sõjakäikudele pidid talupojad ilmselt tulema ikkagi oma varustusega nagu varemgi, sest toonase haldussuutlikkuse juures tundub ebatõenäoline, et ordu suutnuks suurt talupoegade massi kiirelt omalt poolt relvadega varustada. Kindlasti märkis aga üldise relvakandmise keeld talupoegade sõjalise tähenduse vähenemist; tulirelvade ajastu alguses muutusid üha tähtsamaks palgasõdurid. Teatud seos võib sel olla ka
Tüümian on põliselt tuntud Aasia ja Lõuna-Euroopa aladel, kuid seda kasvatatakse laialt ka Põhja-Ameerikas. (www.tarbija24.ee) Rooma leegionäridel oli kombeks enne lahingusse minekut võtta tüümianivanni, mis arvati lisavat vaprust ja jõudu ning pidi aitama võidu koju tuua. Vanad roomlased pühendasid taime armastuse- ja ilujumalannale Aphroditele ning arvasid, et ürt annab julgust ja jõudu. (www.tarbija24.ee) Eestlased on aedades kasvatanud aed-liivateed või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm-liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. (www.terviseleht.ee) 2.2 Tüümian sisaldab Aed-liivatee on rikas eeterlike õlide poolest (1-2%). Veel sisaldab naha seisukohast järgmisi olulisi komponenete (www.terviseleht.ee): 9
Alenderiga pika intervjuu ja muusik nimetas mind seal üheks oma lemmik luuletajaks. Alender leidis minu luuletustest endale omased märksõnad, nagu näiteks kastehein. Ta ütles: "Minulgi on selline tunne, et kui inimene on üksinda hulpimas avamerel, siis peaks olema tal alati üks kastehein, millest kinni võtta." Mul oli luuletus "Kastehein", millele Urmas oli teinud väga palju erinevaid viise. Kui Urmas oli öösel baaris laulmas, oli Joko samal ajal käinud sõbrannadega ja korjanud suure kimbu kasteheinu, et isal ometi kord neid piisavalt oleks. Aga kui see 28. septembri öö kätte jõudis, ei olnud tal kahjuks ühtegi kasteheina võtta ... " Luuletaja vakatab hetkeks. Austuse, armastuse ja lootusega ... Pärast ennist nimetatud ajaleheartiklit kirjutas Virve Urmas Alenderile kirja ja sai ka vastuse. "Ta saatis mulle oma esime sest sooloalbumist ''Vana kloun" tehtud foto, mille alla oli kirjutatud "Austuse, armastuse ja lootusega teie Urmas Alender". Teisel pool oli kiri
4) rehvidele 1. jaanuarist 2005. Tootjavastutus on "saastaja maksab" põhimõtte laiendus ning seda nimetatakse sageli ka laiendatud tootjavastutuseks (ingl extended producer's responsibility). See tähendab seda, et tootja vastutab toote eest alates selle valmistamisest ja/või turule laskmisest kuni selle jäätmeteks muutumiseni ja kuni need jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Seega ei ole tootja vabanenud vastutusest, kui ta on enda turule lastud toodetest tekkinud jäätmed kokku korjanud ja need jäätmekäitlejale üle andnud. Tootja peab teadma, mis nendest jäätmetest edasi saab - ta peab teadma, mida see jäätmekäitleja, kellele ta need jäätmed üle annab, nende jäätmetega edasi teeb. Ta peab teadma jäätmekäitluse nn ahelat algusest lõpuni. Toote valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses: 1) piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustada
oli tänaste rõngaste omast umbes tuhat korda suurem. Järgneva 4,5 miljardi aasta jooksul toimus nende suurte kamakate vahel loendamatu hulk kokkupõrkeid, mille tulemusena moodustusid palju väiksemad rõnga osakesed, mis tänasel päeval Saturni orbiidil tiirlevad. Canupi sõnul on praegu rõngaste süsteemis esinev kivine aine tõenäoliselt rõngaste jäiste osakeste ning asteroidide ja komeetide vahel toimunud kokkupõrgetest tekkinud praht, mille on kokku korjanud planeedi tohutu gravitatsiooniväli (Sutt, 2010). 2. SATURNI VAATLEMINE JA UURIMINE 7 Tihtipeale on vastuseks Saturn, kui küsida inimestelt, kes läbi teleskoobi on saanud vaadata, mis on kõige ilusam asi taevas. Aga nagu teistegi planeetide puhul, nõuab Saturni vaatlemine kannatust, head teleskoopi ja stabiilset atmosfääri. Saturni ketta läbimõõt on ka parimal juhul
tagasi. Taim on tuntud Idamaades, vanas Egiptuses ja Kreekas. Eriti tervistava toimega on mesi, mis korjatud liivateega kaetud nõlvadelt. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid alati mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm-liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. Tüümian koduaias Aed-liivatee - Tüümian Tüümianikasvatus õnnestub ka koduaias. Seemned külvatakse varakevadel potti ja kui nad idanema hakkavad, ei või potti üle kasta
minna nind seal ringi vaadata. Isegi suvalised pildid võimaldavad õppijatel leida seoseid lugemise teema ning nähtava vahel. Selleks on tarvis igale paarile või rühmale anda suvalised pildid ning lugemisteksti teema. Õppijad peavad pakkuma võimalikult palju seoseid teema ning pildi vahel. Sissejuhatuse idee võib olla isegi mõneti kummaline, näiteks keskkonnakaitsealase teksti lugemise võib sisse juhatada kotitäis prügi, mis õpetaja on korjanud koolimaja põrandalt või teel kooli. (2 lk 29) Loetava jutu esimene ja viimane rida Edasijõudnud õppijatele võib pakkuda sissejuhatuseks ka märksa nõudlikumaid ülesandeid, näiteks loetava jutu esimest ja viimast rida, mis tuleks ette valmistatud lehele ka vastavalt paigutada (st algusesse ja lõppu). Õppijad jagatakse rühmadesse, iga rühm saab ühe lehe nind lisalehe, kuhu alguses ideed kokku koguda ning järjestada
Iisak ei tahtnud abilise peale mõeldagi. Brede Olsen uuris mägedes leiduvaid kive. Külla tuli Oliine. Ta teatas, et Oss- Andres enam Ingeri juurde tulla ei julge. Inger teadis, et mees oli paar päeva tagasi ära surnud. Inger muutus Iisaku suhtes aina üleolevamaks. Ta üritas isegi Eleseuse jaoks raha varastada.Ta jäi aga Iisakule vahele ning sellest tekkis suur tüli. Iisak ja Siivert käisid mägijärve juures ja ehitasid lootsiku. Tagasi tulnud märkasid nad, et Inger oli heinu kokku korjanud ja väga alandlikuks muutunud. Neil oli nüüd uus naaber Aksel Størm Helgelanist. Naabermaalapi nimi oli Kuumaa. XV Üle pika aja tuli külla Geissler. Ta märkas kuivanud heinamaad (oli taas põud) ning lasi Siivertil kraave kaevata. Iisak pidi samal ajal renne ehitama. Tema nõuandest oli mõne nädala pärast kasu. Kui Geissler lahkus pandi talle kaasa korralik toidukott. Mees kinkis Leopoldiinele hõbedase tubakatoosi. Kraave tulid vaatama ka naabrid. Akselgi asus enda
Iisak ei tahtnud abilise peale mõeldagi. Brede Olsen uuris mägedes leiduvaid kive. Külla tuli Oliine. Ta teatas, et Oss- Andres enam Ingeri juurde tulla ei julge. Inger teadis, et mees oli paar päeva tagasi ära surnud. Inger muutus Iisaku suhtes aina üleolevamaks. Ta üritas isegi Eleseuse jaoks raha varastada.Ta jäi aga Iisakule vahele ning sellest tekkis suur tüli. Iisak ja Siivert käisid mägijärve juures ja ehitasid lootsiku. Tagasi tulnud märkasid nad, et Inger oli heinu kokku korjanud ja väga alandlikuks muutunud. Neil oli nüüd uus naaber Aksel Størm Helgelanist. Naabermaalapi nimi oli Kuumaa. XV Üle pika aja tuli külla Geissler. Ta märkas kuivanud heinamaad (oli taas põud) ning lasi Siivertil kraave kaevata. Iisak pidi samal ajal renne ehitama. Tema nõuandest oli mõne nädala pärast kasu. Kui Geissler lahkus pandi talle kaasa korralik toidukott. Mees kinkis Leopoldiinele hõbedase tubakatoosi. Kraave tulid vaatama ka naabrid. Akselgi asus enda
Lõika kapsalehel keskmist juurikat veidi õhemaks. Määri vorm võiga. Täida kapsalehed täidisega, voldi kokku ja aseta vormi. Puista rullid üle riivitud juustuga ja vala peale vahukoor. Küpseta 200 kraadises kuumuses ca 20-30 minutit KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks saime me teada, et Eesti toidulaud on tänapäeval üpriski küllusrikas. Meie omatoodang on üpris suur ja lai. Leidsime ka huvitavaid fakte meie ajaloost ja toidukommetest. Me nägime, mida on eestlased metsast korjanud ja mida teinud. Lisaks lõpetasin töö kokkuvõtva retseptide valikuga.
meistrivõistlustelt nii sees kui väljas. Olen andnud nii uriini-, kui veredopingu proove. Kõik on olnud puhas ja võin öelda, et midagi keelatut ei ole kunagi võtnud. Kuid käies tihti laagrites ja võistlustel ning suheldes paljude sportlastega ma tean, kui palju võetakse dopingut. Mõned jäävad vahele, paljud ei jää. Enamus asju mis dopinguna kasutatakse kaovad organismist teatud ajaga (1 nädal kuni 1 kuu), sel ajal ei tohi lihtsalt kontrolli sattuda. Olen korjanud kõik oma võistlusnumbrid alates 1996. aastast kokku ja pannud kausta, kuhu lisan info selle võistluse kohta koos sellel võistlusel tehtud pildiga. Kokku on umbes 100 numbrit. Olen kogunud kokku kõik ajalehe ja ajakirjade artiklid, mis minust on kirjutatud või kus mind on mainitud alates 1996. aastast. Ei ole kunagi proovinud suitsu ja purjus olnud. Alkoholi tarbin vaid nii palju, et korra aastas võibolla joon klaasi veini, kuid viimased aastad ei ole ka seda ette tulnud.
kirjutada ning ühe õpilase sõnul saab ta enam-vähem hakkama ingliskeelsete sõnade ja väljendite kirjutamisega. Abiturientide hulgast teavad kuus inimest nende ingliskeelsete sõnade kirjapilti, mida nad kasutavad. Neli inimest ei tea kõikide ingliskeelsete sõnade kirjapilti ning kaks inimest vastasid, et nad saavad enamike ingliskeelsete sõnadega hakkama. 11 Küsimusele, kus ollakse ingliskeelseid sõnu/väljendeid nn ,,üles korjanud", oli mitu valikvastust ning sai ka lisada endapoolseid kommentaare (joonis 5). Kõige populaarsemaks vastuseks oli see, et õpilased õpivad uusi väljendeid ning sõnu enamjaolt siiski internetist. Kuigi palju uusi väljendeid tuleb internetist, siis õpitakse neid ka sõpradelt, mida vastati 60 korral 78st korrast. Umbes pooled vastajatest omandavad erinevaid sõnu ja väljendeid televiisorist või tunnist. Eraldi toodi ka välja erinevaid kohti,
üldisesse käibesse läinud fraas ,,Suur Vend jälgib sind". Kommunistide ja kommunistliku ideoloogia positsioon jäi Euroopas siiski tugevaks, erinevalt Ameerika Ühendriikidest, kus 1950. Aastail võttis maad äge antikommunismi maania senaator McCarthy juhtimisel. Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga on seotud ka film peakirjaga ,,Good bye, Lenin!". See film esilinastus 2003.aastal ja selle lavastaja on Wolfgang Becker. Saksamaal järjest publikurekordeid purustanud ning mainekaid auhindu korjanud ja kriitikute kiidusõnade osaliseks saanud linaloo näol on tegu lõbusa ja nostalgilise komöödiaga, mis toob muige näole nii neile, kes möödunud punareziimi aegu mäletavad ja neilegi, kes sellest vaid juttude põhjal kuulnud on. Kokkuvõte Kokkuvõtlikult oli kindlasti NSV Liidu okupatsioon Ida-Saksamaale väga raske. Neil, kes põgenesid Lääne-Saksmaale, oli kindlasti kergem elu. Karm kommunistlik kord jättis Ida-
ette ja kõneles talle nõnda: ,,Sina suur taevakeha! Mis oleks su õnn, kui sul poleks neid, kellele paista! Kümme aastat sa oled tõusnud üles mu koopani: sul oleks küllalt saanud oma valgusest ja sest teest ilma minuta, mu kotkata ja mu maota. Kuid me ootasime sind igal hommikul, võtsime sinult su külluse j;i õnnistasime sind selle eest. Vaata! Ma olen küllastunud oma tarkusest, nagu mesilane, kes korjanud liiga palju mett, ma tarvitsen sirutuvaid käsi. Ma tahaksin annetada ja välja jagada, kuni kord jälle rõõmsaks MI; ivad targad inimeste keskel oma rumalusest ja vaesed oma rikkusest. Seks pean astuma alla: nagu teed sinagi õhtul, kui lähed mere lalui ja viid allilmalegi valgust, sa ülirikas taevakeha! Ma pean nagu sinagi minema looja, nagu nimetavad seda inimesed, kelle juurde ma igatsen laskuda. Siis õnnista mind, sina rahulik silm, kes sa kadeduseta võid näha suurimatki õnne!
annaabi.ee 
