Narkootikumid (0)

NARKOOTIKUMID
Referaat
SISUKORD
SISSEJUHATUS......................................................................................... 3
1. NARKOOTIKUMIDE AJALUGU......................................................... 4
1.1 Kanepi ajalugu................................................................. 4
1.2 Spiidi ajalugu................................................................... 4
1.3 Oopiumi ajalugu................................................................ 5
2. NARKOOTIKUMIDE SORDID............................................................... 6
2.1 Kanep .............................................................................. 6
2.2 Kokaiin............................................................................ 6
2.3 Heroiin ............................................................................. 7
2.4 LSD.................................................................................. 7
2.5 Hallutsinogeensed seened................................................ 8
3. NARKOOTIKUMIDE VEDAMINE ........................................................ 9
3.1 Igasugused viisid........................................................... 9
3.2 Sissetoppimine ja allaneelamine................................... 9
3.3 Loomad uimastikandjana.............................................. 10
4. NARKOOTIKUMIDE VASTASED SEADUSED EESTIS.................... 11
KOKKUVÕTE.............................................................................................. 12
Sissejuhatus
Tänapäeval kuuleme me narkootikumidest peaaegu igapäev. Tihti liigub ringi uudiseid mis puudutavad narkootikume. Inimesed surevad üledooside kätte. Narkouimas pannakse toime kuritegusi ja liiklusavariisi. Tundub nagu keerleks terve elu uimastite ümber.
Töö eesmärgiks on saada teada rohkem erinevatest narkootikumidest ja nande ajaloost. Samuti on üheks eesmärgiks tutvuda rohkem narkootikumide vastastest seadustest Eestis.
Selles referaadis räägime natuke narkootikumide ajaloost. Me saame teada, et inimesed on kasutanud narkootikume niikaua kui me suudame üldse ajalukku tagasi vaadata. Ja et ka neandertallased kasutasid uimasteid. Me õpime tundma kanepit , kokaiini, heroiini , LSD-d ja hallutsinogeenseid seeni. Me imestame, kui me loeme uskumatuid jutte kuidas inimesed on proovinud vedada narkootikumi teistesse riikidesse. Kuidas ühe Inglise lambakoerale topiti sisse 2,5 kilogrammi uimasteid ja kuidas vaene koer pidi elama 4 nädalat uimastid kõhus. Kuidas üks smuugeldaja lasi endale tuharatesse salataskud opereerida et uimasteid üle piiri vedada. Ja lõpuks tutvume natuke narkootikumide vastast7401est seadustest Eestis.

1. Narkootikumide ajalugu
1.1 Kanepi ajalgu
Uimasteid on inimesed kasutanud nii kaua, kui me suudame ajalukku tagasi vaadata. Ameerika teadlane Carl Sagan uuris Kesk-Aafrika pügmeesid, kes elavad ikka veel ürgsete inimeste kombel . Nad pole kunagi külvanud ega kasvatanud mingeid toiduvilju, kuid nad pidasid oluliseks üht taime. Nad külvasid seda ja harisid põllulappe. See taim oli Kanep, mida nad kasutasid usulistel tseremooniatel. Sagan oletab, et kiviajal talitasid inimesed samamoodi. Kanep võis olla esimene kultuur, mida peeti nii tähtsaks, et seda hakati sihiteadlikult kasvatama. Muistsed hiinlased olid kanepikasvatuse teemal asjatundjad. Nende säilinud kirjapanekud räägivad kuidas nad külvasid kanepiseemned tihedalt, et saada väga kõrget ja tugevat saaki. Hiina keisri Shen Nungi käsiraamat „Ben Jao Jing “, mis oli koostatud aastal 2727 eKr on esimene teos, mis räägib kanepi kasvatamisest. Teoses seletatakse, et kanepitaimes on midagi tervele hiina perekonnale . Legendi järgi oli selles kirjas tuhat ja üks kanepi kasutamise võimalust. Vana-Kreekas kasutati kanepiseemnetest saadud mahla seedimise hõlbustamiseks ja söögijärgsete gaaside vähendamiseks.
1.2 Spiidi ajalugu
Arheoloogid on väitnud ka, et neandertallased kasutasid uimastit nimega spiid. See mõte tekkis Iraagis 60 000 aasta vanust matmispaiga väljakaevamisel. Ühe täiskasvanud meessoost neandertallase maetud luukere ümbert leiti vähemalt seitset erinevat liiki lilli. Alguses arvati, et need on pandud sinna lihtsalt ilu pärast. Ent kui hauast leitud lillede liigid tehti kindlaks, hakkas tunduma, et need ei olnud sinna pandud ilu pärast vaid need olid ravimtaimed . Üks neist taimedest oli efedra. Sellel taimel on amfetamiini ergutavaid omadusi.
1.3 Oopiumi ajalugu
Tundub, et oopiumi tunti juba 6000 aastat eKr. Tänapäeval kasvatatakse oopiumimooni peamiselt Lähis-Ida maades, nagu näiteks Türgis ja Afganistanis . Aga uusimate uurimuste järgi pärineb oopiumimoonid Lõuna-Prantsusmaalt ja Hispaanias. Oopiumimooni seemneid avastati Hispaaniast leitud 7000 aasta vanuses riietusesemes, aga 2500 aastat eKr Šveitsis elanud inimesed on esimesed teadaolevad inimesed kes oopiumi lille sõid. Rauaajal kasutati oopiumit isegi Inglismaal ja Poolas.
2. Narkootikumide sordid
2.1 Kanep
Kanepit saadakse cannabis sativa nimelisest taimest. Taimel on iseloomulikud sakiliste servadega liitelehed. See esineb erineval kujul ja olekustes. Esiteks on hašiš mustade või pruunide tükkide kujul. Siis on kuivatatud lehed, varred ja seemned. Kõige tugevama toimega on kanepiõli. See on kleepuv siirupilaadne vedelik. Kanep segatakse harilikult tavalise tubakaga ning sellest keeratakse suitsud. Selle suits on väga kuum ja et mitte kurku ära kõrvetada pannakse suitsu otsa papist filter . Kanep hakkab mõjuma 10 minutit pärast sisse suitsetamist või poolteist tundi pärast sisse söömist. Kanepi mõju oleneb sellest kui palju sa seda tarvitad ja kuidas sa ennast antud hetkel tunned . Väike kogus kanepit võib muuta inimest lõdvestunuks ja rahulolevaks. Inimene võib tunda kontrollimatut lõbusust või nälga. Tarvitades kanepit koos alkoholiga võib esineda paranoiat või võib süda pahaks minna ja inimene võib teadvuse kaotada. Kanepi tarvitamisel võib haigestuda bronhiiti, kopsuvähki või teistesse tõsistesse hingamisteede haigustesse. Kanepist ei tohiks füüsiliselt sõltuvaks jääda, küll aga võib juhtuda, et inimene ei suuda sellest loobuda .
2.2 Kokaiin
Kokaaini valmistatakse Lõuna-Ameerika mägedes kasvava kokapõõsa lehtedest. See on sätendav, imetillukestest kristallidest koosnev valge pulber . Tavaliselt hingatakse seda sisse, kuid mõnikord harva seda süstitakse, suitsetatakse või hõõrutakse igemetesse. Väike kogus pulbrit pannakse peeglile ning žiletitera või pangakaardiga moodustatakse sellest triip. Siis tõmmatakse see läbi joogikõrre või paberirulli ninna. Läbi nina limaskesta imendub aine verre. Kokaiin ergutab tugevalt närvisüsteemi. Kasutaja tunneb end edukana, erksana ja tugevana. Selle mõju kestab ainult pool tundi, ning varsti ongi väsimuse ja masenduse ärahoidmiseks vaja uut doosi. Kokaiinist võib kiiresti vaimselt sõltuvusse jääda. Inimesed, kes seda palju kasutavad, võivad aga kannatada ka ülima rahutuse, unetuse, jälitusmaania, iivelduse ja kurnatuse all. Need kaovad kui kokaiini tarbimine lõpetada.
2.3 Heroiin
Heroiini saadakse morfiumist, millest see on kaks korda kugevam. Puhas heroiin on valge pulber, aga tänavatel müüdav ei ole seda. Tegelikult tapaks puhas heroiin inimese paari minutiga. Seda segatakse muude pulbrite nagu kofeiini, kriidi , glükoosi, jahu ja talgiga ning tulemuseks on helepruunikas värv. Heroiini müüakse väikestes paberpakkides. Seda tavaliselt kuumutatakse hõbepaberitükil küünla või välgumihkli kohal ja aure hingatakse sisse läbi kõrre või rulli keeratud hõbepaberi. Kuid kõige ohtlikum manustamise viis on selle süstimine. Pulber segatakse teelusikatäie veega ja kuumutatakse, siis täidetakse sellega süstal. Heroiini võib süstida naha alla või lihastesse, aga kiireim mõju saavutatakse otse veeni süstimisel. Heroiini tarvitanud inimene tunneb end vabalt igasugustest muredest ja probleemidest. Esmakordsetel kasutajatel võib süda pahaks minna. Heroiin tekitab kergesti sõltuvust. Regulaarsed kasutajad peavad iga korraga rohkem heroiini tarbima, et ennast lihtsalt normaalsena tunda. Ükskõik kui pikaks ajaks heroiinita jäänud, kannatavad nad eriti ebameeldivate võõrutusnähtude käes. Nagu näiteks krampide, lõdisemise, külmahoogude, higistamise ja aevastamise käes. Isegi kui need lõppevad, säilib vajadus heroiini järele.
2.4 LSD
LSD-d müüakse tablettidena või väikeste kuulidena. Need pannakse kleeplinditükile, kust siis vajaduse korral välja lõigatakse. LSD-d manustatakse suu kaudu. Tavaliselt pannakse see keele alla, et seda mitte alla neelata. LSD on kõige tugevam hallutsinogeenne narkoo - tikum mis üldse olemas on. Selle mõju sõltub sellest, kuidas tarvitaja end tunneb, kus ta on ja kellega ta on. Näiteks kui sa oled tüdinenud või veidi närvis ja ei tunne end ümbrus- konnas ega seltskonns mugavalt , on tõenäoline, et sul tuleb halb „trip“, millega kaasnevad masendus, paanika segadus ja peapööritus.
2.5 Hallutsinogeensed seened
Kõige sagedamini kasutatav seen on Psilocybe semilanceata, mis kasvab metsikult põldudel ja mida saab korjata septembrist novembrini. Seeni võib korjata ja süüa toorelt või küpsetada, teeks keeta või hilisemaks kasutuseks kuivatada. Hallutsinogeensed seened sisaldavad kemikaale psilotsiini või psülotsübiini, mis mõlemad sisaldavad hallutsinat-sioone. Nad mõjuvad nagu väike toos LSD-d. Südamerütm kiireneb ja vererõhk tõuseb. Väike doos muudab inimese õnnelikuks ja endassetõmbunuks. Suur doos põhjustab kirevaid hallutsinatsioone. Süda võib pahaks minna ja kõht valutama hakata.
3. Narkootikumide vedamine
3.1 Igasugused viisid
Uimastite ühest riigist teise toimetamise viisid näitavad välja lõputut kujutlusvõimet. Tolliametnikud on korjanud ära lugematult palju kummalisi asju, mille seest on leitud peitetud uimasteid. Nagu näiteks lillevarred, autorehvid, veiniklaasid, õõnestatud katuse-kivid, tsemendipostid, hapnikuballoonid, puuviljad , seebid, riidepuud, nukud, mänguasjad kõikvõimalikest esemestest mida oskate vaid nimetada. 1969. aastal arreteeriti üks New Jersey juuksur kes püüdis tuua Ameerikasse mitusada suusakeppi. Selgus, et iga suusakepi sisse oli peidetud 160 grammi heroiini. Heroiini on ka edasi toimetatud postiga. On leitud kirju mida on enne posti panemist uimastitega immutatud. Postkaarte on poolitatud, uimatitega ära täidetud ja hiljem uuesti kokku kleebitud, et neid postiga saata. 1970. aastate Vietnami sõja ajal toodi heroiini tagasi laibakottides. Mõndade surnute haavadesse topiti heroiini. 2000. aasta juunis pidas politsei Bogota lennujaamas kinni kaubasaadetise, milles oli 215 võltsitud lastele mõeldud pulgakommi. Iga kommi kaskele oli pandud nätsu asemel pandud 321 grammi kokaiini.
3.2 Sissetoppimine ja allaneelamine
Üks populaarsemaid uimastite salavedamiseviise on toppida uimastid rõivaste alla või keha sisemusse . Selleks on mitmesuguseid viise. Näiteks tabati ükskord ühejalgne salakauba-vedaja, kes oli peitnud uimastid oma puujala sisse. 1990. aastate algul võeti kinni üks smugeldaja kes ei tahtnud taluda ebamugavusi mis kaasnevad uimastite allaneelamisel ja pärast kättesaamisel. Seepärast lasi ta endale teha operatsiooni, kus tehti talle mõlemasse tuharasse salatasku. Ühe Lõuna-Ameerika poksija reied lõigati vägisi lahti, topiti sinna kokaiini sisse ja õmmeldi oskamatult kinni. USA-sse lennukiga sõites tekkis mehel veremürgitus, ta kukkus ennem kokku kui ta jõudis saadetise üle anda ja ta võeti kinni. Poksija jäi ilma oma jalast ja kui kaubitsejate jõuk vahistatti selgus, et kui nad oleksid kauba kätte saanud oleksid nad kohe poksija ära tapnud .
3.3 Loomad uimastikandjana
1993. aastal pidasid USA ametivõimud kinni 300st boamaost koosneva partii. Kõigi madude sisse oli topitud kokaiiniga täidetud kondoomid. Kõigi madude pärakuaugud olid kinni õmmeldud, et uimastid reisi lõpuni kehade sisemuses püsiksid. Mõna aasta pärast kordas keegi seda sama trikki iguaanidega. Ühe vana Inglise lambakoera sisse oli topitud 2,5 kilo uimasteid. Uuringud näitasid et see oli looma sisemuses olnud kuni neli nädalat. Loom ei saanud sellel ajal peaaegu üldse süüa ja tal oli kehas suur põletik, sest uimastid olid sinna topitud ilma steriliseerimatta. Koeral , kelle nimeks pandi Coke, elas selle kutsumuse üle. Ühe hiinlannast salakaubavedaja peeti kinni koos kassi ja kassipoegadega. Kassil polnud viga midagi aga kassipojad olid ära uputatud , seest tühjaks kraabitud, uimasteid täis topitud ja tagasi ema juurde pandud. Carlos Lehder püüdis smugeldada uimasteid Ühendriikidesse kasutades pakendina oma ema. Teisest küljest, pole andmeid, et ta oleks oma ema päraku reisi ajaks kinni õmmelnud. (Haskins 2003:156)
4. Narkootikumide Vastased Seadused Eestis
Eestis kehtivad 1992. aastal välja antud kriminaalkoodeksi kohaselt järgmised seadused:
Alaealiste kallutamine narkootilistele ainete tarvitamisele – vabadusekaotos kuni 8 aastat
Narkootiliste ainete väikeses koguses omamine ja nende tarbimine ilma arsti ettekirjutuseta – rahatrahv või arrest
Narkootiliste ainete tootmine, hoidmine, väljastamine, veo või edasisaatmise eeskirjade rikkumine – rahatrahv või kuni kaks aastat vabaduse kaotost
Narkootiliste ainete valmistamine, omamine ja hoidmine eesmärgita edasi müüa – raha- trahv või vabadusekaotus kuni kaks aastat
Narkootiliste ainete valmistamine, omamine ja hoidmine eesmärgiga edasi müüa – raha-trahv või vabadusekaotus kuni kolm aastat
Narkootiliste ainete varastamine – vabadusekaotus kuni 5 aastat
Kokkuvõte
Selles referaadis me saime teada rohkem kanepi, spiidi ja oopium ajaloost. Me uurisime lähemalt kanepit, kokaiini, heroiini, LSD-d ja hallutsinogeenseid seeni. Me kuulsime uskumatuid lugusi , kuidas inimesed on proovinud tegeleda salakauba vedamisega.
Ma sain teada seda referaati tehes palju narkootikumide ajaloost ja mind pani tõsiselt üllatuma kui jubedaid asju on inimesed võimelised tegema, et narkootikume üle piiri vedada. Ja ma olen kindel, et ma poleks selleks kunagi suuteline.
Kasutatud Kirjandus
Ganeri Anita „Uimastid“ 1996
Haskins Mike „Meele Mürgid“ 2003
Otter Margareete „Narkootikumid“ 1997
Rom Maris „Narkootikumid“ http://www.kadrina.edu.ee/kuukaja/2001_09/narkootikumid.ht m