Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamine: Vana-Kreeka". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ateena, haridusparta, hellen, polis, periklesofistid, tragöödiaokrates, orjad, komöödia, olümpiamängud, maadlus, jooks, kadus, linnriik, keskne, türannia, kodanikkond, mittekodanik, endised, hellenite, aristokraadid, liikuda, valdkond, homeros, hilisemad, kreeklased, iliase, achilleuse, odysseus, herodotos, pärsia, dionüüsiad, aischylos1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis Vana-Kreeka linnriik, mille juurde kuulus linn ja selle ümber olev maapiirkond. Polis võis valitsemisvormilt olla: * aristokraatlik võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast, neile kuulub ka keskne roll valitsemises. (nt. Sparta) * demokraatlik rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal) * türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta, rahulolematute suhtes rakendatakse terrorit. (nt. Ateena Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes kodanikest (kodanik oli meessoost vaba põliselanik) ja mittekodanikest: naised, orjad, välismaalased, mõnel pool käsitöölised, rentnikud. Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.) neil puudus maaomand 2
Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud
Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Kreeka kultuur Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur. Kronoloogiline ülevaade u 2000-1100 eKr Kreeta-Mükeene periood u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg)
· Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). · 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. d. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): · Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. · Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. · Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. · Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. e. Hellenismi periood (338-30 eKr) · Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla.
Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast. Arhailine periood Kujunesid linnad ja ülemkiht. 800-500 a eKr Sidemed Idamaadega, ida kultuuri mõju. Foiniiklaste vahendusel loodi alfabeet. 776 eKr olümpiamängud. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Raha müntimine hõberaha. Linnriiklik korraldus (Sparta, Korintos ja Ateena(Balkani ps), Mileetos(Väike- Aasia), Sürakuusa(Itaalia) ). Seadused. Sparta karm sisekord. Võimsaim linnriik
Kreeka linnriigid · Polis linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine:
Riigimehed ja vaimuinimesed olid aristokraadid. Kõige vaesemad ja sõjavangid muudeti orjadeks. Riikluse arenemine Kujunesid linnriigid ehk polised nii emamaal kui kolooniates. Tähtsamad neist olid: Sparta, Ateena, Mileetos, Kirintos, Siirakuusa. Kirja olemasolu Foiniikia tähestiku alusel kujunes Kreeka alfabeet. Loodi eepos ,,Ilias" ,,Odüsseia". Vaimne tegevus 776 a eKr hakati pidama olümpiamänge. Hakati etendama näitemänge. Väga kõrgel tasemel oli
hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabeedi loomine(foiniikia tähestiku põhjal) 800eKr.*alguse sai kr kolonisatsioon, mis hõlmas vahemerd ja musta merd3)tuli kasutusele mõiste hellenid e kreeklased,ülejäänud olid barbarid, kes rääkisid arusaamatut keelt.Klassikaline ajajärk(5-4saj II pool eKr)1)domineerib sparta range sõjaline korraldus,tugevaim jalavägi kr-s*peleponnesose liit*ateena-demokraatia*tugevaim merevägi, ateena mereliit2)peleponnesose sõda(431-404eKr) *338 a Chaironeia lahing3)ateena akropoli väljaehitamine Hellenismiperiood (338-30ekr)1)piiramatu võimuga monarh*valitseja jumalikustamine*talupoja allutatud seisund*linnad nagu kohalikud omavalitsused *palgasõduritest sõjavägi *keskuseks aleksandria,antioopia,pergamon,attena2)336-323-Aleksander Suure valitsus*146-kr alistus rooma ülemvõimule,roomlased vallutasid hellenistliku egiptuse riigi 30eKr3)3saj
Neis kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha. Nii kolooniates kui Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid ehk polised, mille seas olid tähtsamad Ateena, Sparta ja Korintos Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia rannikul ja Sürakuusa Sitsii- lias. Polised olid sageli omavahel vaenujalal ja ka sisemiselt enamasti ebastabiilsed. Rohketest vastuoludest hoolimata liitsid kreeklasi ehk helleneid ühine keel, kombed ja usund. Kõigi mitte- hellenite kohta kasutati nimetust barbarid. Hellenite ühtsust rõhutasid ka ülekreekalised religioossed kesku- sed ning alates 8. sajandist eKr iga 4 aasta tagant korraldatud olümpiamängud
lineaarkiri kreeklaste välja arendatud kiri, hellen kreeklaste nimetus, barbar teised rahvad peale kreeklaste, polis tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet kreeka tähestik, akropol linnriigi keskus, agoraa koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta
PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr:
valitakse kodanike seast Ateena Demokraatia näide Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja, lühiajaline valitseja, kelle võim kestab vähest aega. Metoigid võõramaaalased Perikles rahva seas populaarne poliitik, riigi eesotsas (Ateena) Ateena Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus Perioigid põliselanikud, kohalikud, isiklikult vaba rahvas Spartalik kasvatus kasinates tingimustes vähimaga hakkama saamise kord, kus elati nagu rott Heloodid orjad, põlised Efoorid kontrollijad ( 5 efoori riigiametnikud) Geruusia Solon seaduseandja Ateenas, kes keelas võlaorjuse Bulee e. Nõukogu Keliaia kohus Kleisthenes Rahvakoosolek 500liikmeline nõukogu Lykurgos seaduseandja, andis karme seadusi (Sparta) Homeros kreeklaste parim ja kuulsaim poeet, pime laulik, `Iliase' ja `Odüsseia' autor ( 8. 7.saj eKr) [arhailine periood]
Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid. Kreeka polis ja valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.
väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas.
n�rgenenud suhted naabermaadega ********************************************************************'' ARHAILINE PERIOOD 800-500 a. eKr kujunesid linnad suursugune �lemkiht tihenesid sidemed v�lismaailmaga foiniiklaste vahendusel v�eti taas kasutusele kiri hakati korraldama ol�mpiam�nge, mis omandasid �lekreekalise t�htsuse kolonisatsioon V�ike-Aasia rahvaste eeskujul hakati raha m�ntima linnriiklik korraldus t�htsamad linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena (Balkanil); Mileetos (V�ike-Aasia l��nerannikul); S�rakuusa (Itaalias) seadused, mis andsid linnriigi koosp�simisele piirjooned tuli ette riigip��rdeid ja v�imuhaaramisi Sparta t�usis v�imsamaks linnriigiks L�una-Kreekas Ateenas l�petas Solon aristokraatia ja kehtestati demokraatlik riigikord *********************************************************************************** ******* ARHAILISE & KLASSIKALISE PERIOODI ELUOLU
Õ lk 86-89 Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? Talupojad, käsitöölised, orjad, aristokraadid, karjused. Õigused puudusid naistel ja orjadel Miks enamus Kreeka kirjasõnast on aristokraatide kirjutatud? Sellepärast, et nad olid haritud ja neil oli vaba aega. Mil viisil saadi orje ja kes kasutasid orjatööd? Orjasid ostesi välismaalt sisse. Orjadeks jäid ka need kellel olid suured võlad, orjadeks võeti sõjavange. Orjasid kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades( talupojad, käsitöölised, aristokraadid.) Mis oli abielu eesmärk
4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischylos, Sophokles, Thales, Demokritos, Pythagoras, Herodotos, Aleksander Suur, Sokrates, Platon, Aristoteles,
tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
Arhailine ajajärk (800-600 eKr). 8. saj eKr hakkasid Kreekas taas kujunema köik pöhilised tsivilisatsiooni tunnused: · Varasnduslik kihistumine: esile kerkis aristokraatia (rikas ja möjukas ülemkiht); · Riikluse arenemine: linnade teke, kolooniad (vähe metalli, pölluharimiseks maad edenes kaubavahetus), seaduste üleskirjutamine, tihedad välissidemed (idamaad), rahaks höbemündid, üksteisest söltumatud linnriigid (Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa) · Kirja olemasolu: kreeka alfabeedi loomine · Vaimne tegevus: Homerose eeposed (Ilias, Odysseia), religioonikeskused (Delfi, Olümpia), olümpiamöngud (776, usu- ja spordiüritus). barbar mittehellen, kes räägib arusaamatut keelt Kreeka uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene ajajärgu poolest: · ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud, st
keskväljakul. 1.3. Millised olid kodanikuks olemise kriteeriumid Kreeka polises (4) ? Kuid osas polistes ei kuulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanikkonda: et kodanikud pidid suutma linnriiki kaitsta, siis nõuti kodakondsuse eeltingimusena piisavat jõukust raskerelvastuses jalaväelase täisvarustuse hankimiseks.Mõnes polises kehtis otsene varanduslik tsensus kodanikuõigused olid seal vaid jõukamatel inimestel. 1.4. Mille poolest erinesid teineteisest Ateena ja Sparta riigikorraldus? Selgita pikemalt. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud
Ajaloo kontrolltöö Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas.
talupojad (enamus); 2. käsitöölised; 3. aristokraadid olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt esile ainuvalitseja türann, kes võis küll rahvale meelepäraseid otsuseid teha, kuid kukutati tavaliselt rahulolematute poliitiliste rivaalide poolt. Lõpuks muutus kõigile vastumeelseks karmide meetodite tõttu. Türannia vältimiseks hakatakse paika panema riigielu reegleid; 4. orjad (olid väljastpoolt kreeka ühiskonda). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Kreeklased kasutasid lahingurivi, mida nimetati faalanksiks. (((Ateena. Asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Riiki valitseti demokraatlikult. Kõik otsused langetati rahvakoosolekutel. Nende vaheaegadel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi. Elanikkonnas kodanikud, naised ja orjad
poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, kus valitses demokraatia,
Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomulik kiri unustati, rahvaarv vähenes, välissuhted katkesid, losse ei taastatud, rajati kolooniaid. Tsivilisatsiooni uus tõus ehk arhailine ajajärk Aeg 8-6.saj. e.m.a. Tegevusalaks karjakasvatus, põlluharimine. Iseloomulik - Seaduste üleskirjutamine, ühiskonna kihistumine, välissidemete taastumine. Linnriigid: Sparta, Korintos, Ateena. Kreeka-Pärsia sõjad 5. Saj e.m.a. Tegevusala Pärslased alistasid Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad. Iseloomulikud tunnused - Klassikaline ajajärk 5.-4. Sajandi I pool e.m.a. Rahva eneseusk tõusis. Iseloomulikud tunnused 2. Minose ja Mükeene kultuur Minose kultuur u. 2000 eKr Mükeene kultuur Kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose Kultuur sai nime tuntuma lossi Mükeene järgi. järgi.
· Vana-Kreeka ajaloo periood algas 8.saj.eKr 6 saj.eKr. · Arhailine ajajärk võetakse kasutusele kiri ning hakatakse üles kirjutama eeposeid. Toimuvad ka esimesed Olümpimängud. · 5.saj. - 338 eKr Klassikaline ajajärk. Sparta ja Ateena polised domineerivad. Otsene demokraatia õitseng. · 338 30 eKr Hellenism. Kreeka keele ja kultuuri õitseng Kreekast väljaspool. Ateena · Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost põliselanikud (olenemata varalisest olukorrast) · Atika elanike orjastamine oli keelatud · Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul · Rahvakoosolek · kogunes iga 10 päeva tagant · Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , sh 10 strateeegi
Kreeka erinevad osad omavahel halvasti ühendatud. Kesk- ja Põhja-Kreekat ühendas Termopüülide kitsastee. Kesk- ja Lõuna-Kreekat omakorda aga kitsas Isthmose maakitsus. Hellenid ehk kreeklased elasid Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel, lisaks Väike-Aasia läänerannikul. Kokku nimetati neid alasid Hellaseks. Tsivilisatsiooni uus tõus (8.-6. saj eKr) ehk arhailine ajajärk. Tekivad linnriigid ehk polised. Neis oli tavaliselt mõni tuhat elanikku (erandid Ateena ja Sparta). Tekkisid vastuolud aristokraatide ja lihtrahva vahel. Polised seetõttu tihti sisemiselt ebastabiilsed. Selle vältimiseks hakati seaduseid kirja panema. 8. saj eKr algab kolooniate rajamine Lõuna-Itaaliasse, Sitsiilia saarele, Musta mere ja Egiptuse rannikule. Koloonia metropolist ehk emamaast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli viljeleva maa nappus. See maa oli pea
Tülide käigus õnnestus mõnek aristrokaadil vastane alistada ja ise ainuvalitsejaks saada. Neid inimesi nimetati türannideks ja nende valitsemist türanniaks. Mõned türannid olid head valitsejad ja valitsesid edukalt polist. Kuid mõned olid väga julmad kuna kahtlustasid kõiki kuna teised aristrokaadid olid türannidele eriti vaenulikud. Türannid kartsid et neid võidakse üritada tappa. Türannide tapmisi tuli ka tõesti ette. Solon Üks tähtsaimaid linnriike Kreekas oli Ateena. Alguses oli ka ateena Aristrokaatlik. Aristrokaadid omavalitsesid linnas tihti ja seega oli teiste inimeste elu polises karm. Tänu sellele olid inimesed vihased ja hakkasid valitsejatele vastu. Ateenas olid pikka aega sisetülid kuni rahvas valis kohtunikuks Soloni. Aastal 594 eKr tegi Solon ateenas Reformid millega tühistas ta talupoegade võlad ja keelas võlgade pärast inimesi orjaks müümise. Solon jagas kodanikkud nelja varanduslikku klassi. Kõige
Kui räägitakse klassikalisest kreeka tsivilisatsioonist, peetakse silmas just seda ajajärku. Valdav osa kreeka klassikalisest kultuurist seostub Ateenaga ja koondub Periklese valitsusaega. Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Kujunes kaks võimukeskust: Lõuna- Kreeka linnriike koondav Peloponnesose Liit, mille juhtivaks jõuks oli Sparta. Egeuse mere äärseid linnriike koondav Ateena Mereliit ehk Deelose Liit, mida juhtis Ateena. Esialgu oli tugevam Periklese juhitud Ateena. Ülesanne: Miks oli Periklese valitsusaeg nii oluline? Loe õpikust lk. 104, 111,150. Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda 431. 404 ja algas Sparta ülemvõimu aeg. (Sparta liidus Pärsiaga). 4. saj I poolel tõusis valitsevaks Teeba (pärast Leuktra lahingut Spartaga 371 eKr). 4. saj keskel algas Makedoonia tõus. 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Makedoonia kuningas
olmpiamngud, kolonisatsioon, linnriiklik korraldus (nt Sparta, Ateena) d) Klassikaline periood (500-338 eKr) - Kreeka-Prsia sjad, Kreeka hiilgeaeg (Ateenas demokraatlik riigikorraldus), Sparta lemvim, tihti sjad. e) Hellenismi periood (338-30 eKr) - Aleksander Suur, Makedoonia kuningas, vallutas Prsia, Ees-Aasia, Egiptuse ja Iraani. Egiptuse pealinn Aleksandria, prast tema surma lagunes Aleksandri suurriik, kujunesid mitu hellenistliku kuningriiki. 3.Vrdle Ateena ja Sparta riigikorraldust. Esita kolm sarnasust ja kolm Ateena ning Sparta riigikorralduse eripra. v: Sarnasused: Mlemas polises olid orjad, suudeti silitada leldine kord, kik kodanikud olid maksudest vabad. Erinevused: Sparta - riiki valitsesid kaks kuningat, kes said riigivimu primise teel. Kodanikkonna moodustasid spartiaadid, kelle vimu all olid lejnud elanikkond. Spartiaatitel tekkisid suured varanduslikud erinevused. Ateena - puudus valitseja, otsused tehti lbi rahvakoosolekute
1.Võrdle Ateena ja Sparta riigi korraldust too välja sarnasused ja eripärad ? V: Ateena eripära- Ateenas oli linnaks Ateena, Ateenas saadi kodanikuks 20a., demok valitsemine, kõik kodanikud võisid kandideerida riigi ametisse. Sparta eripära- Aristokraatlik valitseja, 2 kuningat valitsesid päritava võimuga, Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt?
Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5. Sparta ja Ateena valitsemise erinevused. Sparta- riik põhines vallutusel, spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik, riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat, eluvaldkondade range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust, paljud kreeklased pidasis Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks, riigi eesotsas kaks päritava võimuga valitsejat
panatenaia - jumalanna athena auks peetav tähtsaim pidustus ateenas dionüüsia - pidustus dionysuse auks vana-kreekas tragöödia - traagilise/kurva lõpuga näidend komöödia - lõbusa/naljaka lõpuga näidend filosoofia - tarkusearmastus hellenismiperiood - aeg alates aleksander suure vallutustest, mis pani aluse kreeka kultuuri levikule Isikud Achilleus - vapraim kreeklane Trooja sõjas Homeros - pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose "Iliase" ja "Odysseia" autoriks Perikles - Ateena riigimees. peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks Polykleitos - skulptor Pindaros - suurim lüürik ja aristokraat Solon - Atika poeet ja kreeka seadusandja Sophokles - üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke Aischylos - tragöödiakirjanik, tõi esimesena lavale ühe näitleja asemel kaks Demokritos - mõtleja ja aatomiõpetuse rajaja Thales - mõtleja ja üks seitsmest targast Pythagoras - filosoof ja matemaatik Hippokrates - vana - kreeka arst. arstiteaduse looja
annaabi.ee 
