Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamine tööks - valitsemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riigieelarve, opositsioon, bürokraatia, kõrgharidus, kohtusüsteem, ülemnõukogu, ametinimi, ergma, isikunimi, saadetakse, parlament, seadustest, erakonnad, tervikuna, ausa, ühtsed, konkursil, avalikes, maakohtud, halduskohtud, ringkonnakohtud, riigikohus, kohtunikel, riigivõim, arstiabi, seadusandlus, võimuorganid, komisjon, ivari, padar, tarand*rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse parlamendi valimiste tulemusena *riigipea- erapooletu võimuorgan, nim.ametisse kõrgemad riigiametnikud *parlament- valitsus vastutab parlamendi ees, võtab vastu seaduseid, saab umbusaldust SEADUSANDLIK VÕIM: (Toompea loss- RK) *parlament võib olla ühekojaline(balti riigid) või kahekojaline (SB, Sks) ning seisulik (pere kaudu), regionaalne(valitud esindaja) *RK ül: võtab vastu seadusi ja otsuseid, võtab vastu riigieelarve, valib presidendi, kontrollib valitsuse tegutsemist, kuulutab sõjaseisukorra *RK töö-iga saadik annab ametivande lubades tegutseda lähtudes E põhisds-st. *RK tegevus-täiskogu istungid, komisjonide istungid, töö valijatega (täiskogu võtab vastu sds-d, otsused) *RK juhatus: esimees E.Ergma, 1. aseesimees L.Randjärv, 2.aseesimees J.Ratas *sdseelnõu teke: 1) valitsusest eelnõu 2) juhtivkomisjon 3) RK
esindusorgan(valimisi ei korraldata, eluaegne, päritav/omandatav) VÕI regionaalsete huvide esindamiseks( delegeeritakse esindajad või valitakse rahva poolt). 3.Parlamendi formaalõiguslik(fikseeritud seadusega) ja poliitiline struktuur(oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust): · Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esiasemees, aseesimehed) ja komisjonid. · Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon 4. Parlamendi ülesanded: · Algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi · Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. · Kuluaarpoliitika roll: ???????????????????????????? · Parlament kontrollib valitsust: Kaudselt ja otseselt. Kaudne mõjutab parlamendi ja valitsuse suhteid varjatult. 1.Otsese kontrolli vormid: · Õigus avaldada umbusaldust ministritele (peaministrile), seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust.
Skandinaavia maad, Baltimaad Komisjonid · Kahekojaline parlament: Suurbritannia, USA, Venemaa · Poliitilise struktuuri osad: Fraktsioonid Ülem- ja alamkoda · Vajalik mõlema koja heakskiit Koalitsioon Opositsioon Kahekojaline parlament Riigikogu alatised komisjonid · Milles seisnevad nende erinvused? · Keskkonna (M. Jüssi, rohelised) Komplekteerimine Töövaldkonnad · Kultuuri (P. Kreitzberg, SDE) · Komplekteerimine · Maaelu (K. Kotkas, SDE) Alamkoda · Majandus (U. Klaas, Reform)
SB ülemkoda erandlik, sest seal on ajalooline tööjaotus. Ülemkoda regionaalsete huvide esindamiseks- USA 2 senaatorit igast osariigist, kes esindavad. SB kujutab ülemkoda seisuslikku esindusorganit. Valimised puuduvad. Sinna pääseb omandatud tiitliga- Lordid. Seadusandlikvõim (parlament) Eesti parlament- Riigikogu, valitakse iga 4 aasta järel. Struktuur- (formaalõiguslik) tuleneb seadustest · Parlamenti juhib juhatus- esimees Ene Ergma, I aseesimees- Kristiina Ojuland, II aseesimees- Jüri Ratas. · Komisjonid(tööorganid)- esimehed nim. parlamendi juhatuse esimees · Alatised komisjonid (kattuvad ministeeriumide tegevusvaldkondadega) · Ajutised komisjonid 2. Poliitiline struktuur- · Fraktsioonid e saadikute rühmad, aluseks ideoloogiline ühtekuuluvus. Eesti Keskerakonna fraktsioon- esimees Vilja Savisaar, Reformierakonna frak
seadusloomesse. Üks päev on saadikutel istungivaba, et kohtuda oma valijatega, et esindada nende huve. • 3. PARLAMENDI ÜLESANNE ON järelevalve valitsuse üle. Otsese kontrolli vormid: • Õigus avaldada umbusaldust ministrile • Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel • Õigus vastu võtta seadusi, kuigi need erinevad valitsuse seisukohtadest • Ainuõigus vastu võtta riigieelarve ( raha valitsuse tegevuseks) • Õigus esitada ministritele arupärimisi Kaudse kontrolli vormid: • Valitsusparteid nõuavad parteilisele distsipliinile allumist oma partei ministritelt • Endiste parlamendisaadikutest ministrite kaudu tuleb valitsusse parlamendi tööstiil • Valijaskonna hääl kõlab parlamendis tugevamini kui valitsuses, valitsust või tagandada parlamendi poolt, kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine.
tasakaalustatud viimine seadusloomesse. Üks päev on saadikutel istungivaba, et kohtuda oma valijatega, et esindada nende huve. • 3. PARLAMENDI ÜLESANNE ON järelevalve valitsuse üle. Otsese kontrolli vormid: • Õigus avaldada umbusaldust ministrile • Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel • Õigus vastu võtta seadusi, kuigi need erinevad valitsuse seisukohtadest • Ainuõigus vastu võtta riigieelarve ( raha valitsuse tegevuseks) • Õigus esitada ministritele arupärimisi Kaudse kontrolli vormid: • Valitsusparteid nõuavad parteilisele distsipliinile allumist oma partei ministritelt • Endiste parlamendisaadikutest ministrite kaudu tuleb valitsusse parlamendi tööstiil • Valijaskonna hääl kõlab parlamendis tugevamini kui valitsuses, valitsust või tagandada parlamendi poolt, kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine.
kõrgharidust nõutav haridus kõrghariduse nõue, kuid valdav osa kohtunikke on juriidilise kõrgharidusega ja praktiliselt kõik kohtunikud on kõrgharidusega Sarnasused: Ameti kestus reeglina eluaegne Kohtunik jälgib kohtuprotsessi läbimise õiguspärasust ja määrab karistuse Erinevused: Kohtunike ametisse saamine Haridus aste pole kõigil sama USAs on kohtusüsteem ühtne, Euroopas on palju erinevaid osasid Regionaalne kohalik valitsemine 1)Miks on regionaalne valitsemine tähtis? Põhjendage 3 argumendiga mida suurem on ühtekuuluvustunne, seda tugevam on riik et vähendada majanduslikku erinevust regioonide vahel haridust, sotsiaalküsimusi ja trantsporti korraldab omavalitsus 2)Võrdle erinevaid kohaliku omavalitsuse haldussüsteeme. Tsentraliseeritud vs detsentraliseeritud Tunnused mis riikides
Riik ja valitsemine. RIIK on kindlate piiridega, oma elanikkonna ja riigivõimu e. avaliku võimuga territoorium. Riigi tunnused ongi territoorium, elenikkond ja avalik võim. Eesti on parlamentaarne demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandjaks on RAHVAS. Parlamentaarne riigikord parlamendi suur osakaal riigis kuna ta: 1) töötab ja annab välja seadusi 2) valib presidendi 3) nimetab ametisse peaministri ja seejärel kogu valitsuse 4) kinnitab riigieelarve jpm. Presidentaalne riigikord on selline, kus presidendil on riigis tähtis roll kuna ta on nii riigipea kui peaminister, sest tema moodustab valitsuse. ( näit. USA ) Demokraatia selline valitsemisvorm, kus rahvas valib oma esindajad ja selle kaudu võtab riigi valitsemisest osa. Esindusdemokraatia rahvas valib oma esindajad võimu teostama. Kodanik on mingi riigi alam. Kodakondsus inimese õiguslik seos riigiga, selle kaudu määratakse kindlaks mõlema poole
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk
korraldab parlament umbusaldushääletuse. Eestis peab umbusaldushääletuse õnnestumiseks ministri või valitsuse tagandamist pooldama vähemalt 51 Riigikogu liiget. Parlamendil on ka teisi mooduseid valitsuse töö kontrollimiseks. Näiteks kutsuvad saadikud ministreid Riigikogu istungile arupärimistele vastama, loovad komisjone valitsuse tegevuse uurimiseks ning reguleerivad raha eraldamist valitsusele. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Parlamendil on aastas tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungjärku. Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Eestis moodustavad juhatuse Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogus on kümme alalist komisjoni. Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid.
...................................................................15 4.Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis............................................17 4.1Valitsuse suhted riigipea, parlamendi ja erakondadega...............................17 4.2Kuidas valitsust moodustatakse?.................................................................18 4.3Valitsuste elueast......................................................................................... 19 5.Avalik haldus ja bürokraatia.............................................................................. 21 5.1Bürokraatia mõiste ja tegevuse põhjused....................................................21 5.2Bürokraatia funktsioonid.............................................................................. 22 5.3Avalike teenistujate värbamine ja karjäär....................................................22 5.4Järelvalve ametnike tegevuse üle..............................................................
areng(satelliit- ja kaabeltelevisioon, moobiiltelefonid, Internet). Ettevõtete tegelemine innovatsiooniga. 5. Teadmusühiskond - Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine ning on kaasatud tootmisportsessi. Paindlikum, vabam ja loovam töökorraldus. Uute ohtude tekkimine. Hea haridus ja info efektiivne kasutamine. Teadusepõhine teenuse- ja tootearendus. Väikepere. Demokraatlik. 3.1 Heaoluriik - kasutab riigieelarve vahendeid sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Ressursside ümberjagamine.(LK14 skeem) Võimalik mõõta kahel moel. 1. Keskmiselt pool eelarvest. (Palju kulub SKPst sotsiaalpoliitikale). Heaks näitajaks umbes kolmandik. 2. SKP - Riigis teatud perioodi jooksul toodetud kõik kaubad. Tunnused(LK 14) a. Riik sekkub majandusse b. Sotsiaalne õiglus c. Ühishüvis - teenus, mida pakub riik ja on tasuta kasutamiseks. Kohustuslik pühiharidus,
vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. Iga RK liige kuulub ühte alatisse komisjoni, millisesse, otsustab RK liikme fraktsioon. Samal ajav võib ta veel kuuluda mitme eri-, uurimis ja EL asjade komisjoni. 10. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine). Juhatuses esimees ja aseesimees valimised üheaegsed (koalitsioon vs opositsioon või kaks kõige tugevamat fraktsiooni) Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Kui ükski komisjoni istungil osalev komisjoniliige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks konsensusega. 11. Miks on Riigikogus fraktsioone vaja, millised funktsioone nad täidavad? Fraktsiooni moodustamise põhimõtted ja fraktsioonide õigused eelnõude menetlemise protsessis. Fraktsioonis sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid
4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel. Enamasti viitab preambul
4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus; 9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel
üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. EV põhiseaduse XIV peatükk KOV korralduse aktid: Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (Eesti ühines 1994) ühtsed aluspõhimõtted; Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993) ülesanded, vastutus, korraldus; Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (1995); Riigieelarve seadus (1999) sihtotstarbelised ja tasandusfondide toetused KOV-dele; Valla- ja linnaeelarve seadus (1993) eelarve koostamine, vastuvõtmine, täitmine; Kohalike maksude seadus (1994); Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (2002); Avaliku teenistuse seadus (1995).
otsuse tegemine lükkub edasi . Parlament on ajalooliselt kujunenud esindusorgan,mille ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teiseks ülesandeks on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid . kolmandaks ül. On seaduste vastuvõtmine . neljandaks ül. Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle . Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Parlamendil on aastas tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungjärku. Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, ( riigikogu esimees,kaks ase esimeest) ülejäänud kuuluvad kümnesse alalisse komisjoni. Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme. Fraktsioonerakondade parlamendiesindused
registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigikogu ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid; valib Presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; nimetab Presidendi ettepanekul riigiametisse; otsustab Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; otsustab umbusalduse avaldamise Valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; lahendab muid riigielu küsimusi. RIIGIKOGU LIIGE RIIGIKOGU FRAKTSIOON RIIGIKOGU KOMISJON VABARIIGI VALITSUS RIIGIKOGU JUHATUS
1) Seaduseid (eelnõusid) võivad algatada Riigikogu fraktsioonid, komisjonid, kõik Riigikogu liikmed või Vabariigi Valitsus. Presidendil on ainult õigus algatada põhiseaduse muutmiseks. 2) Riigikogu juhatus määrab igale esitatud seaduseelnõule juhtivkomisjoni, mille valdkonda seaduseelnõu kuulub ja mis korraldab eelnõu arutamist. 3) Riigikogu täiskogus toimub kuni kolm (nt riigieelarve puhul) seaduseelnõu lugemist ehk esitlust, mille käigus toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. 4) Pärast arutelu pannakse eelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduste vastuvõtmiseks peab olema istungist osavõtvate saadikute enamus. Teatud seaduste puhul (nt valimisseadus, kodakondsusseadus jt) peab seaduseelnõu poolt olema
vastuvõtmine. 1) Seaduseid (eelnõusid) võivad algatada Riigikogu fraktsioonid, komisjonid, kõik Riigikogu liikmed või Vabariigi Valitsus. Presidendil on ainult õigus algatada põhiseaduse muutmiseks. 2) Riigikogu juhatus määrab igale esitatud seaduseelnõule juhtivkomisjoni, mille valdkonda seaduseelnõu kuulub ja mis korraldab eelnõu arutamist. 3) Riigikogu täiskogus toimub kuni kolm (nt riigieelarve puhul) seaduseelnõu lugemist ehk esitlust, mille käigus toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. 4) Pärast arutelu pannakse eelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduste vastuvõtmiseks peab olema istungist osavõtvate saadikute enamus. Teatud seaduste puhul (nt valimisseadus, kodakondsusseadus jt) peab seaduseelnõu poolt olema Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 poolthäält.
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Ühiskonnateadus vaatleb riiki
seadused. Õigusaktid peavad moodustama kooskõlastatud hierarhia ehk astmestiku, allpool olevad õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvatega, vastuolude puhul muudetakse alamaid. Õigusaktide hierarhia : · Eestis kehtivad rahvusvahelised õigusaktid, mis on ratifitseeritud Riigikogus · EV Põhiseadus · Riigikogu seadused · Presidendi seadlused · Valitsuse määrused · Linna/vallavalitsuse määrused, korraldused, otsused Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonikohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonikohtuks ning ühtlasi põhiseaduslikkuse järelvalve kohtuks. Peamised õigussüsteemid: · mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. · angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus · sariaadiseadus Peamised õigusharud:
· Inimese heaolu kasv · Sotsiaalselt sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal 9 ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
tegema, tagatud on tema privaatsus. · Valimised on vabad -> kandideerimisõigus on kõigil legaalselt tegutsevatel parteidel ja üksikkanditaatidel. · Valimised on otsesed -> valija annab oma hääle otse kandidaadile, parteile. Koalitsioon Koalitsioon Erakondade rühmitus parlamendis, kes on seotud valitsuse tegemisega ja kuulub sinna. Toetab valitsuse ideid ja ettepanekuid. Opositsioon Opositsioon erakondade rühmitus parlamendid, kes ei ole seotud valitsuse tegevusega. Kritiseerib valitsuse ettepanekuid, ideid, muudatusi. Esitab teistsuguseid lahendusi, alternatiivseid ettepanekuid, seaduseelnõusid. Seadusandlik võim Seadusandlik võim ehk PARLAMENT, mille tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Peamised ülesanded: 1) Seaduste vastuvõtmine 2) Võtab vastu riigieelarve 3) Valib presidendi
Sellist vormi nimetatakse konkreetseks kontrolliks (vastandiks on abstraktne kontroll, mida teostatakse ilma et konkreetset kohtuasja üldse oleks). kuna tegemist on konkreetse kohtuasjaga, siis teostatakse kontrolli ainult jõustunud seaduste osas. Jõustumata seaduste osas see süsteem kontrolli ei võimalda. Mingit muust kohtusüsteemist eraldi seisvat konstitutsioonikohut pole loodud. Konstitutsioonilist kontrolli teostab tavaline kohtusüsteem, nn instantsi kohtud, mis tähendab, et kohtusüsteemi mistahes lüli saab vaidluse lahendamisel leida, et seadus pole kooskõlas põhiseadusega. Euroopas kasutatakse Anglo-Ameerika süsteemi Rootsis, Norras ja Soomes. 17. Kirjeldage põhiseaduslikkuse järelevalve Austria-Kelseni ehk Euroopa mudelit. Euroopas on valdavalt kasutusel põhiseaduslikkuse järelvalve Austria-Kelseni süsteem. Selle
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste
kontrolöri, kaitseväe juhataja jne) ametissenimetamiseks (nimetatud isikud kinnitab ametisse küll Riigikogu, kuid kandidaadi valik sõltub lõppkokkuvõttes ikkagi presidendist), Veel on meie president riigikaitse kõrgeim juht, ta võib süüdimõistetuile armu anda, algatab näitks õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmist jne. Võtab vastu seadusi Kohtuvõim Kohtuvõim eraldatud, kuna teostab 2 teise võimu suhtes järelvalvet. Eesti kohtusüsteem Et õiguse mõistmisel võimalikult vähe vigu oleks, on kohtusüsteem 3 astmeline: I ASTE: a) Maakohtud (Harju, Tartu, Pärnu, Viru)- arutavad tsiviilprobleeme, kriminaalasju, süütegusid: 1) kuritegu 2) väärtegu b) Halduskohtud (Tallinn, Tartu) tegelevad inimeste ja riigi vaheliste probleemidega II ASTE- Ringkonnakohus Apellatsioonikaebus- I astme kohtuotsuse edasikaebus II astme kohtusse, vaatab
valitsuskriise. 4 Parlamentaarsed riigid on nt Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada: 1. enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia 2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid.
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastu
üle. Käsud ja otsused tehakse sõjaväe ametnike poolt ja viiakse ellu läbi militaarse käsuliini. Armeest saab valitsus ehk kollegiaalne kogu, kes koosneb kõrgematest sõjaväe juhtidest (junta) ning teeb kõik poliitilised otsused. 3.2. Kaudne sõjaväeline võim – tsiviilsed poliitilised institutsioonid töötavad, aga seda sõjaväe kontrolli all. Tsiviilvalitsus peab arvestama sõjaväe vetoga. 3.3 Autoritaarne bürokraatia – eriline sõjaväeline režiim, kus valitsev koalitsioon koosneb sõjaväelastest, kes on enamuses, kuid kaasatud on ka tsiviilametnikud. Koalitsioon otsustab millised grupid võivad üldse poliitikas osaleda. 4) ainupartei autoritaarsed režiimid – eksisteerib koos sõjaväe, kiriku, majanduslike gruppide ja ühendustega jne. Siiani on need režiimid ebaõnnestunud iseenda kehtestamine ning nad on pidanud kaasama eelpool nimetatud organisatsioonid
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
annaabi.ee 
