kujutas peategelase eeskujul,"Raevunud Orlando"- lõpetamata narr, tegelastüüp autobiograafiat poeem Rivaalitsevad rüütlid commedia dell`artes armuvad hiina keisri Auto(sakramentaal)- tütresse lühinäidend,sarnane miraaklitega,hispaania ,,Africa"- Petrarca keeles (püha toiming) heksameetris poeem Burlesk jantlik Boccacio-novelli algataja, Beatrice-Dante B jämedavõitu koomika allikaks rahvajutud,külastas armastus, Dante isa Napoli kuninga õukonda, sõbra tütar, abiellus
ARVESTUS 1. Seleta lahti renessansi mõiste: Renessanss (ehk taassünd) - keskajale järgnev, antiigist ja loodusest mõjutatud vaimuliikumine eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, Firenzet. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Tähtsal kohal oli humanism!!!!!!!!!!!!!!!!! inimene ei sõltunud enam nii palju kirikust, asju tehti enda, mitte jumala pärast individualism ja saamahimu. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest ja dogmadest. Sel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. AUTORLUS ! KIRJANDUS: (Dante Alighieri, Petrarca, Boccaccio)
· Vagantide ladinakeelne looming: rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning hakkasid seda siis pilama ja maiste rõõmude nautimisele üles kutsuma. Inglismaal ja prantsusmaal kutsuti neid veel goljaarideks. Kuulsaim kogu Lõuna-Saksamaalt pärit ,,Carmina Burana". · 13. sajandi prantsuse 2 suurteost: ,,Roosiromaan", ,,Rebaseromaan" (loomaeepos). Mõlemas sotsiaalne satiir, ühiskonnasuhete peegeldus, rahvatarkuste kogu, mõistuse propageerimine... Keskaegne draama · Võrreldes antiigiga teater ja draama algelisemad. Väikesed näidendid said alguse jumalateenistustest e liturgiast kirikus (seetõttu nimetatakse varast keskaegset draamat liturgiliseks). · 12. sajandil asi laienes kirikute ette või linnaplatsile, sest vaatajate huvi suurenes. · Rahvakeelsusele ladina keelest üleminek, vaimulike asemel hakkasid näitlema
1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallisuus- ja kulttuuritutkielmia; Helsinki · Teder,M."Shakespeare ja tema "Hamlet"" 1926 · A.Lipkov Shakespeare kinolinal Tallinn · Gutmann,R. "Dante Alighieri" Tartu 1979 ülikooli väljaanne 1921 Sissejuhatus Renessansiks (taassünd) nimetatakse keskajale järgnenud, antiigist ja loodusest tiivustust saanud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16.sajandil. Termini renessanss (it. rinascimento) võttis esimesena kasutusele itaalia kunstnik ning kunstiajaloolane Giorgio Vasari oma teoses "Parimate maalikunstnike, kujurite ja arhitektide elulood"(1550)
Renessanss. Renesanss tähendab tõlgituna taassündi ning ta kujutas enesest vaimuliikumist Lääne Euroopas. Keskseks mõisteks sai humanism, mis tähendab inimese ja inimlikkuse kaitset. Renesanss sai alguse XIV lõpul Lääne Euroopas, Itaalias. Sealses renessansis eristatakse 3 perioodi: 1. XIII lõpp XVI sajand, ettevalmistav periood. 2. XIV teine pool XV sajand. Kõrgaeg 3. XVI langusperiood klassitsismi teke. Varase perioodi esimeseks autoriks on Dante Alighieri(1265-1321), kelle peateoseks on allegooriline poeem ,,Jumalik komöödia". Poeem koosneb 100 laulust, mis jahunevad 3 osa: 1. ,,Põrgu" 2. ,,Puhastustuli" 3. ,,Paradiis" Kahes esimeses osas on autori saatjaks kuulus Vergilius. Viimases osas tema aemastatu Beatrice.Teine kuulus luuletaja on Francesco Petrarca, kes pühendas enamiku oma armastusluulest imekaunile daamile Laurale. Ta kasutas uut luulevormi, sonetti, mis koosneb stroofidest 4+4+3+3
Peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Teemaks sageli hispaanlaste ja mauride vahekord piirialadel. Arvukalt romansse Cidist ja teistest kangelastest. 8-silbilistest värssidest koosnev luuletus. Mingi dramaatiline olukord. Metafooririkkus, tegelaste tabav kõne. Kirjandus keskaegses linnas: Hakkas kujunema lihtsam, rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas keskklassi maailmavaadet. Tärkas protest seisusliku ebavõrdsuse vastu. Satiir. Pilgati kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Allegooria, et juhtida lugejaid õigele teele. Suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. Linnaluule ja romaan: Populaarseks tõusid Prantsusmaal fabliood e lühikesed värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Itaalias kutsuti neid novella’deks. Vagantide ladinakeelne luulelooming: kirikuga pahuksisse sattunud vaimulikkonna liikmed, pilkasid kirikut. Lõuna-Saksamaa laulude kuulsaim kogu: Carmina Burana. Ka rahvusvahelise
aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavara abil. Teadlik kunstiline taotlus. Hingelis-vaimne armastuse tundmus, mis on küll maine aga ulatub jumalikuni. Vaimne, hingeline, spirituaalne, jumalik. Armastus on kõige olulisem, se avaldab ja ülendab inimest, lubab tal mõista ehk osalt seda, mida jumal võib näha. Ka Prantsusmaa on oma peenusega tuntud, aga Itaalia oli tugevam. Dantet ei sa pidada otseselt humanistiks, küll aga oli ta väga haritud, ning see
Grotesk - on kummastav kirjutamisviis Minajutustus - minavormis esitatud jutustus Indulgents - katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine Ketser - kristluses hereesia pooldaja Rüütliromaan - on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr Pikareskne romaan - oli uusaegse realistliku romaani esimene aste 2. Seletada mõisted humanism, petrarkism, poeem, lindprii, pastoraalromaan, naturalism, itaalia sonett, tees, farss, šeikspiroloogia, realism. Humanism - on inimese ja inimlikkuse väärtustamine Petrarkism - on Petrarca luulekunst ja armastusfilosoofia Poeem - Poeem on pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus Lindprii - tähendab seaduse kaitse alt väljas olemist Pastoraalromaan - pastoraalromaan oli esimese masskirjanduse tekitaja Naturalism - on 19. sajandi lõpu kirjandus- ja kunstivool.
· Itaalia renessansi vanema põlvkonna suur · Eepose põhiteemaks oli roomlaste võit humanist ning luuletaja Kartaago üle · Renessansilüürika kui ka humanistliku Ka filosoofiliste teoste autor: filoloogiateaduse rajaja · "Üksildasest elust" ülistab · Kirjutas enamiku teoseid ladina keeles eemaletõmbumist elukärast raamatute · Itaalia sonett ehk Petrarca sonett maailma Euroopa luule levinuim kinnisvorm · "Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse · Sündis Arezzo linnas, Kesk-Itaalias puhuks" lohutusraamat · Õppis õigusteadust Montpellier's (1317) · "Maailmapõlgusest" autori pihtimus ja Bolognas (1323) maise armastuse teemal · Naasis 1326 Avignoni, astus vaimulikku · Ajaloolised teosed:
vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (13041374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass.
8. aprill 1341. a Rooma senaator andis Kapitooliumi mäel luuletaja Petrarcale loorberipärja. See autasustamise viis oli mitu sajandit unustusehõlmas olnud. Humansim ja humanistid. Itaalias iga renessansi sajand omaette ajajärk: trecento -14. saj (alates 1300. a) quattrocento -15. saj cinquecento -16. saj. · Humansimi ajalugu Itaalias renessansilku mõtte sünniga seotud parimate lootuste täitumine ja järgnenud pettumus. · Esimene renessansi uurija Sveitsi filosoof ja kunstiteadlane Jacob Burckhardt, raamatu ,,Itaalia renessansikultuur"(1860) autor. renessanss kui vabanemine kristlikust dogmatismist. ! Uus ajastu algas humanismist (renessansi filosoofia). · Esimesena kasutas sõna ,,humanism" Leonardo Bruni (1374-1444) ühendas ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega. · Humanistid pühendusid teadmisele maiste asjade ja inimese kohta, mida nimetati studia humanitatis
,, Jumalik komöödia" omamoodi kokkuvõte keskaja kultuurist. Seda teost peatakse vormiuudsuse kui ka filosoofilise isikupära tõttu itaalia kirjanduse tippsaavutuseks. Teos koosneb kolmest osast. On kirjutatud tertsiinides ehk kolmikvärssides. Igas osas on 33 laulu. Täiuslikkuseni jõudmine moodustab poeemi süzee. Teos jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus. Arvul ,,kolm" on sümboolne tähendus. 2. Petrarca (lüüriku temaatika, sonett) Oli Itaalia humanismi suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane.Tema kõige mahukam värssteos on ladinakeelne poeem ,,Africa", mis käsitleb Rooma ja Kartaago võitlust ning Rooma võitu. Tema luuletused on koondatud ,,Laulude raamatuss", mis sisaldab rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti jne. Petrarca armastusluules on täielik avatus. Hilisemat renessansilüürikat ei mõjutanud vaid luuletuste vormipeenusega vaid ka platoonilise arvamatuse ideega
Renessanss Dante Alighieri" Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse vaieldamatult kõige tuntum teos. Kitsamast vaatenurgast on ta ühtlasi itaalia kirjanduse (ja kirjakeele) vundament ning keskaegse teoloogia kõige eredam kirjanduslik illustratsioon. Giovanni Boccaccio Sündis Toscanas, kasvas üles Firenzes. Kolis Napolisse. Ta määrati panka õpipoisiks. Talle pangandus ei meeldinud ja läks õppima õigusteadust. Decameroni kirjutamist alustas 1349. aastal. Ta räägin oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja rõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Räägib armuihast,
Kirjanduse kordamine 1. HUMANISM - uus mõtteviis tähtsustas inimest kui loojat, rõhutas tema individuaalsust ja vabadust. HUMANIST - oli veendunud isiksuse piiramatus arenemisvõimes ja enesejaatamises 2. KIRJANIK ZANR PEATEOS Dante filosoofiline poeem ,,Jumalik komöödia" Petrarca sonett ,,Laulude raamat" Boccaccio novell ,,Dekameron" Luther (reformatsiooni piiblitõlge ,,Üks kindel linn ja algataja) varjupaik" Erasmus satiir ,,Narruse kiitus" T. More utopistlik romaan ,,Utoopia" Rabelais (grotesk) rahvaluule ,,Gargantua ja Pantagruel" Cervantes rüütliromaani paroodia ,,Don Quijote"
vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (1304–1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass.
Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat. Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseks fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused, kus tõsteti esile teravmeelsus ja taibukus, piitsutati saamatust ja ahnust. Fablioode keel on mahlakas, täis rahvalikke kõnekäände ja vanasõnu. Saksamaal levisid analoogse malliga svangid, mida hiljem kirjutati proosaski. Itaalias kutsuti taolisi jutustusi novelladeks sealt sai oma zanrinime novell. Tähelepanu väärib hiliskeskaegsete vagantide (alamamast vaimulikkonnast pärit rändlaulikud) ladinakeelne luulelooming, mis pilkas kiriku silmakirjalikkust, kutsus üles nautima maiseid rõõme. Vagantide luuletused olid riimis. Kuulsaim kogu ,,Carmina Burana". Francois Villon (15. saj keskpaik) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud, kuid looming oli renessansiideedest puutumata, sest Prantsumaale jõudsid 100-aastase sõja tõttu kultuuri uued suunad hiljem
Saabus humanismi kriis. Hilisrenessansi kirjanikud ei loobunud võitlusest keskaja ideoloogia vastu, kuid tähtsaima probleemina kerkis päevakorda inimese orjastamise küsimus uues, kapitalistlikus ühiskonnas. Kirjanduses asenduvad tegeleased traagiliste kangelastega. Sõnakunst suundus üldiselt pessimistlikult häälestatud barokki. Itaalia renessanss Itaalia renessanss ulatub läbi 14- 16. sajandi. Kirjanduses oli 14. sajandil juhtivaks keskuseks Firenze. Seda tänu suureandelise kolmiku Dante Alighieri (1265-1321), Francesco Petrarca ja Giovanni Boccaccio loomingule. Teistest vanem Dante on üleminekuaja kirjanik. Petrarca (1304-1347) Esimene humanist Petrarca kuulub oma loominguga uude aega. Ta oli vararenessansi vabade linnakommunide kultuuri esindaja, antiiksuse tundja, ladina keele austaja, Dante loodud rahvusliku kirjanduse traditsiooni jätkaja. Petrarca lembelaulu on võrsunud Dante' Uue elu' pinnasest. Oma
Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vararenessansi hisp luule", ,,Tormese Lazarillo", ,,Cervantes", ,,Cervantese romaaniteooria", ,,Baroki liikumatus ja dünaamika", ,,Quevedo", Baroki filosoof ja esteetik Gracian") Talvet, J. Tõrjumatu äär. Lugeda kümme tervikteost. Kindlasti kontrollib eksamil!!! Üks suur küsimus
Peategelane Siegfried oli kui ülim mees, kes on paljudele iidoliks, kuid ka tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus." Pilet nr 5 1. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule 2. "Romeo ja Julia" analüüs Tegevus vältab 5 päeva. Armastusest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa.
Renessanss 1. Üldine info ajajärk Lääne- ja Kesk-Euroopa maades, mil toimus kultuuriline murrang üleminek keskajast uusajale sai alguse 14. saj, oli Itaalias kõige ulatuslikum vahel loetakse algusajaks täpset kuupäeva - 8. aprill 1341 (lihavõttepühad) - Rooma senaator andis Kapitooliumil luuletaja Petrarcale loorberipärja (antiikaja komme, traditsiooni taassünd); Petrarca ütles: “tõe näitab kätte luuletaja, keda ajendab armastus” Renessanssi iseloomustavad - EELKÕIGE humanism & suur huvi antiikkultuuri vastu - maise ja rõõmsameelse elu ülistamine humanistid (ladina keeles humanus = inimlik) - filosoofid, teadlased, kunstnikud ja kirjanikud, kes asusid võitlema inimese õnne eest humanism – elutunnetus, mis hindab kõrgeima väärtusena vaba,
Renessans! Renessans jaguneb minu jaoks kaheks: kirjandus ja kunst. Mõlemad on väga tähtsaks ja ilma nendeta ei saaks. Renessans on üldiselt muutnud meie kõigi elu ja peaksime olema väga tänulikud kirjanikudele ning kuntsnikele, kes sel ajal elasid. Renessansi ajaga tuleb mulle meelde kohe kirjandus ja loomulikult ka kuulsamad kirjanikud ja nende teosed. Nüüd ma räägingi kuulsamatest kirjanikest ja nende teostest sellel ajal: · Dante Alighieri(1265-1321)- oli üleminekuaja luuletaja, kes kirjutas järgmised teosed:,,Uus elu"- Dante esimene autobiograafiline teos, ,,Pidusöök"- iselaadne keskaja entsüklopeedia, ,,Jumalik komöödia"-Dante peateos. · Francesco Petrarca(1304-1374)- Itaalia humanismi üks suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. Francesco teosteks olid: ,,Aadressita kirjades"-mille ta
LUULE poeesia, värss- ehk seotud kõne, rütmistatud kõne, tekst on liigendatud ridadeks ja salmideks, kasutatakse riimi. PROOSA sidumata kõne, eepika väljendusvorm (romaan, novell, jutustus). Rüütlikirjandus. XII sajandiks erinevateks rahvuseeposteks kogutud pigem fantastiline kui ajalooline ainestik sobis suurepäraselt ka tolleks ajaks mõjukaks muutunud ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuurile. Saabunud rahumeelsem aeg muutis aina tähtsamaks õukonnaelu oma kombestiku ja normidega. Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal, temalt kui õukonnaliikmetelt eeldati laitmatut käitumist, viisakust, kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid
.........................................................10 Tuntud renessansiaja filosoofe.........................................................................................................11 Renessansifilosoofia koolkondi........................................................................................................11 Kirjandus..............................................................................................................................................11 William Shakespeare............................................................................................................................12 Teosed...............................................................................................................................................12 Kogutud teosed eesti keeles.............................................................................................................13 Kirjandus....................................................................
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227
Sündisid tütar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585). Hamnet suri varakult, aastal 1596. Võib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ning järgmised (välja arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks ('Tõmmu Daam'). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: komöödiad, tragöödiad ja ajalooline draamad. Teosed * "Hamlet" * "Kuningas Lear" * "Romeo ja Julia" * "Othello" * "Tõrksa taltsutus" * "Suveöö unenägu" * "Veneetsia kaupmees" * "Palju kära ei millestki" * "Nagu teile meeldib"
vaatusi pidi olema 5; valitsev värsivorm oli aleksandriin; tegelased pidid Levinuim seisukoht - renessanss sai alguse 1300-1350a vahel. Sel ajal lõppes kultuuriloos keskaeg ja algas R. It sai alguse. Burckhardt- Rajastu algas kui tunnistati inimese võimet olla kunstnik ja looja. R- inimene kui isiksus, in individuaalsus, humanism, antiikkultuuri taasavastamine, trükikunsti avast, raamatute laiem levik, reformatsioon, Am avastamine, moraalikriis. Rkirjanduse zanrid: novell (Giovanni Boccaccio); sonett (Petrarca, Shakespeare); romaan (François Rabelais, Cervantes). F.Petrarca (1304-74) Trubaduuride järeltulija ja uusaegse lüürika isa; 1esimesi uusaegseid humaniste. Kuulsaim teos "Laulude raamat", mis on Laurale pühendatud luuletsükkel; sellel 2 osa: "Madonna Laura eluajal"& "Pärast madonna Laura surma"; kokku 366 luuletust. Suurem osa loomingust lad keeles. proosatraktaat "Saladus" ehk "Maailmapõlgusest". Sonett- leiut It 13. sajandi 1
küla, kirik, põrgu). Miraakel – pühakute imeteod, moralitee – õpetlikud moraalinormidega lood (ligimesearmastus, jumalaarmastus), farss – koomiline, labane, kunstlik, ebaloomulik näidend, tüüptegelastega näitemäng, sotii – improviseeritud näitemäng, sõltub esinäitleja ja trupi improvisatsioonioskusest ning sellest, mis teema intrigeerivam oli selles paigas, sest seda siis pilgati, sotsiaalne pilkamine 11. Renessansi kirjandus. Dante Alighieri Renessansi kirjandus Renessanss sai alguse Itaalias. Renessanss on periood pärast keskaega, kui antiiki ja loodust eriti tähtsaks peetakse. Ajaliselt leiab renessanss aset 14-16. sajandil. Sellele perioodile on omane humanism ja humanistide tegevus. Renessansi ajal lähtuti antiigist ja uuriti eriti antiiki (Petrarca, Boccaccio). Renessansile on iseloomulik maise armastuse ja seksuaalsuse tõrjumine, samal ajal looduse idealiseerimine. Raamatud
ka tõlgendajast. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Allegooria ehk mõistukõne kahetähendustasandiga proosa- või värrsslugu Bard- muistne keldi poeet. Keskajal esitasid bardid kutseliste rändlaulikutena Iirimaal, Walesis ja Sotimaal kultuspidustusel jumalate- ja kangelaslaule. Ballaad- algselt keskaegne refrääniga tantsu- ja ringmängulaul, hiljem tundeküllane, enamasti traagilise-müstilise süzeega sünge häälestusega ja dramaatiliselt pingeline jutustav luuletus.
vaimuliikumine, eelkõige Lääne-Euroopas 14-16. sajandil, sai alguse Itaaliast. Renessanssi aja mõtlejad pidasid inimest heaks, kuigi nad ei öelnud, et inimesed oleksid vigadeta. Ideaalseks peeti harmooniat ja õnnelikkust maa peal. Oluliseks sai isiksus ja individuaalsus. Valitsevaks sai humanistlik mõtlemine, mis tähendas inimlikkuse ja inimese kaitset ning inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide ning maise võimu orjusest. 2. Uued kirjanduse liigid · sonett keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, sai oma klassikalise kuju renessanssiajal. Eristatakse itaalia ehk Petrarca ja inglise ehk Shakespear'i sonetti. Petrarca ,,Laulude raamat" · novell uudisjutt, lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega lugu. Rajajaks peetakse G.Boccaccio't teosega ,,Dekameron".
-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seosesreformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra
· 4)Milles seisneb Boccacio humanism? Kurtuaasne kirj Romaan Teemad - sõjaretked Kangelasteod au ja kuulsus Ümarlauaromaanid Saadi ainestiku kuningas Arturist Püha Graal Püha õhtu söömaaeg Tänapäev-muinasjutud Kauplemine ja käsitöö Rahvas, kes olid vaesed said ka rikkamaks. Rüütlikirjandus hakkas ära kaduma, tuli linnakirjandus. See väljendas kaupmeeste huve (3.seisus muutus tähtsamaks). Linnakirjandust iseloomustab mõistlikkus, arukus, argielu kujutamine, satiir (protest seisuste ebavõrdsuste vastu). Fablioo rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest, lõpus on loomoraal Svank põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid ,,rebaseromaan" paarisaja aasta jooksul kogutud lood ,,roosiromaan" mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Tegelased inimlikud omadused
Enne teda kirjutati eelkõige anonüümselt. Cuaderna via- riim, mida on hispaania keelest raske tõlkida. Vihje neliriimile. See pole enam assonantsriim. See koolkond, kes kasutas seda riimi, oli mester de clerecia. Need nähtused tulevad Gonzalo de Berceoga. Alfonso X el Sabio (1221-1284)- sõjas suuri saavutusi ei olnud, aga paistis silma varajase valgustatud valitsejana. Hakkas kasutama hispaania keelt ladina keele asemel. Dante oli see julge mees, kes kirjutas esimesed traktaadid itaalia keeles. Cronica general- 1270, hõlmab hispaania ajalugu. Hispaaniakeelsed teosed. Hiljem ilmus kroonika ka maailma ajalooga. Kuningal oli ka luulesoont, ise kirjutanud. Kirjutas luulet galeegi keeles. 14. sajandil on kaks suuremat autorit, üks oli Juan Manuel (Alfonso X vennapoeg), elas 14. Sajandi esimesel poolel. Võttis osa ühiskonna sündmusest, kindlasti ka mingitest lahingutest. Kirjutanud hulga raamatuid
tähtsal kohal oli kõnekoomika, mille allikaks olid kindlad tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse. Kasutati erinevate piirkondade dialekte. Mõned näitlejad: Vana himur Pantalone, tarbetult askeldav õpetlane Dottore, ärplev Capitano,. Suurimad naerutajad olid teenrid e. dzannid. NT: veiderdav juhmard Arleccino, intriigitsevad Brighella, Pearolino, Pulcinella jt. Teenijatüdrukutest oli tuntuim Colombina. Tavaliselt seisnes tegevus armastusintriigis. William Shakespeare (1564-1616) sündis jõukas peres Strafford-Uppon-Avoni linnakeses Euroopas. Ta õppis kohalikus "grammatikakoolis" ning asus 1587 aastal Londonisse elama. Tema sulest on ilmunud kokku Kirjutas kokku 36 näidendit. Näidendites oli tähtsalt kohal taustana loodus, mis elustab armastust. Armastus aga on Shakespeare'i komöödiate valitsev teema. Tuntuimad komöödiad on "Tõrksa taltsutus" (1593),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
