Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kordamine. Pärast esimest maailmasõda - sarnased materjalid

hitler, konverents, mussolini, fasistliku, versailles, jaks, lepingud, ncheni, sudeedimaa, lmitud, liitis, rahvasteliit, depressioon, majanduskriis, franco, peaminister, ukogude, dateering, tsehhoslovakkia, sobing, sisepoliitika, hindenburg, ammu, igile, armee, imuletulek, plik, udmised, hoiti, sooje, vittorio, sevresi, konverentsid, imalik, koguaeg
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis.

Ajalugu
585 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm Pärast Teist Maailmasõda

Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis.

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
26
doc

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis.

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ajalugu maailm pärast 1.maailmasõda

5. Fasistide võimuletulek Itaalias. 1920.aasta augustis haaras Põhja- ja Kesk-Itaaliat üldstreik. Streikivad töölised eesotsas vasakpoolsete sotsialistidega hõivasid ettevõtteid. Külasid loosungid ,,Teeme nii nagu Venemaal!". Neid ihkasid oma toetajate hulka saada vasakpoolsed, enda poole üritasid neid meelitada ka vastloodud Rahvapartei, mida toetas katoliku kirik. Kuid võitluses nende häälte pärast osutus võitjaks Benito Mussolini endine vasakpoolne, kes oli nüüd astunud natsionalistliku ja sõjaka fasistliku partei etteotsa. Mussolini propaganda oli rajatud põhimõttele lubada kõigile kõike. Tema loodud sõjaväelistesse rühmadesse (Fasci di Combattimento) kuulus peaaegu 300000 demobiliseeritud sõjameest, kes ei suutnud tööd leida. Nende abil klaaris ta arveid oma poliitiliste vastastega ning avaldas survet valitsusele. Keskklassi kuuluvat kodanlasest

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

tuleb midagi ette võtta. Sellises situatsioonis võeti 1924.a. vastu Dawes`i plaan (nimi USA riigi- ja pangandustegelase järgi): Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati; Saksa majanduse jaluleseadmiseks anti talle laene. · Dawes`i plaan rahuldas Saksamaad (Weimari vabariiki), aitas leevendada majanduskriisi, viis Prantsuse okupatsioonivägede väljaviimiseni Ruhri piirkonnast ja lõppkokkuvõttes vähendas sõjaohtu Euroopas. 5. Locarno konverents / lepped 1925 (Vt.ka õpik lk. 118): · Majanduslike suhete parandamine Saksamaaga oli eelduseks ka poliitiliste suhete parandamisele; seda tehti Locarno konverentsil, kus esmakordselt võrdsetel alustel teistega osales ka Saksamaa. · Locarno konverentsi tähtsaim tulemus oli nn. Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt säilitama piiride puutumatuse Versailles`i rahulepingus sätestatud tingimustel

Ajalugu
299 allalaadimist
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu. Rahvasteliit korraldas r/v konverentse, püüdes kinnistada rahu Euroopas 1925 Locarno konverents. 7 Euroopa riiki sh Saksamaa kinnitasid, et austavad olemasolevat Saksa-Prantsuse ja Saksa-Belgia piiri ning selle tagamiseks loodud Reini demilitariseeritud tsooni. 1928 Briand-Kelloggi pakt. 62 maailma riiki kinnitasid, et loobuvad sõjast ja lahendavad konfliktid rahumeelselt. Majandussuhted 1920.a Euroopa riigid olid USA-le võlgu u 10 mld $ Sksm ei suutnud tasuda reparatsioone ja 1923 okupeerisid Belgia ja

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

· Kuigi partisanisõda enamlaste vastu jätkus veel aastaid, oli kodusõda 1922.aastaga lõppenud. Kodusõja tulemusel suutsid enamlased enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike. · Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas. Sõja lõpp läänes. Versailles rahuleping. (ptk.9) USA astumine maailmasõtta · 6.aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. · Saksamaa mõistis, et enam ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist, vaid Saksamaa peab oma vaenlased purustama enne, kui nende uus liitlane täies võimsuses vaenuväljadele ilmub. Saksa pealetung läänes · 8.jaanuaril 1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Euroopa riigid pärast II maailmasõda

1957-1962. 1953. a. kadus liidu nimetusest sõna Briti. Tänapäeval kuulub Rahvaste Ühendusse (RÜ) viiskümmend suveräänset riiki. Need riigid jagunevad kahte. Ühe grupi moodustavad need, kes tunnustavad riigipeana Briti monarhi (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa), teise, põhiossa kuuluvad need, kes tunnustavad Briti monarhi üksnes RÜ ühtsuse sümbolina. RÜ organisatsiooniline struktuur on lõtv. Puudub põhikiri ja kõrgeim koostöövorm on valitsusjuhtide konverents, mis toimub aastas korra järgemööda liikmesriikide pealinnades. Konverentsid on informatiivse iseloomuga ja mingeid otsuseid seal vastu ei võeta. Põhiliselt arendatakse omavahelist majandus-, teadus- ja kultuurialast tegevust. ÜK roll RÜ raames väheneb pidevalt ja ülejäänud liikmesmaade oma suureneb. POLIITILINE ELU. Suurbritanniat iseloomustab endiselt kaheparteisüsteem, kus poliitilist elu juhivad Konservatiivne ja Leiboristlik Partei ehk Tööerakond

20. sajandi euroopa ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik. Hakati otsima nii suurte kaotuste põhjustajat. Tekkis grupeering "98

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

Seadusandlik töö valitsuse käes - valitsemine dekreetidega. Võimu koondumine: Päts peaminister, peamin. asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Vaikiva ajastu iseloomustus: (autoritaarne diktatuur): a) sisepoliitika - Riigikogu "vaikivas olekus" - Isamaaliit, alates 1935 parteide keelustamine, vapside lõplik purustamine 1935.a. 8. detsembri rünnakuga. - kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad - riigi kontroll noorteorganisatsioonide, ametiühingute, kohalike omavalitsuste üle b) majandus - riigi sekkumine majandusse - 1936.a. Pätsi dekreediga kehtestatud tööstusseadus - majanduslik edukus c) välispoliitika (vt. õpik lk.79) Eemaldumine lääne demokraatiatest, manööverdamine NSVL ja Saksamaa vahel, head suhted Poolaga

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

Õhutati rahulolematust ja vastuhakke Euroopas ja kolooniates. 1920-21 toimus Nõukogude-Poola sõda, mis lõppes punaarmee täieliku lüüasaamisega. Versailles' Esimeses Maailmasõjas pettunud inimesed ootasid midagi uut, mis tooks püsiva rahu ja heaolu. Sõja võitnud riikides, eriti Inglismaal ja Prantsusmaal õnnelootusega soov sõjaalgatajaid, eriti sakslasi karistada. Sellised meeleolud valitsesid rahukonverentsil, mis algas Pariisis jaanuaris 1919 ning lõppes 28 juunil 1919. Versailles rahulepinguga. Mõni kuu enne I Maailmasõja lõppu tuli USA president Thomas Woodrow Wilson välja rahukavaga, mida hakati nimetama Wilsoni 14. Punktiks. Ta proovis lõpetada sõda kahjutasude nõudmiseta ja riigipiiride muutmiseta. Koloniaal vaidlused tuleb lahendada läbirääkimiste teel. Saksamaa keeldus, kuna lootis veel võita. Saksa Vabariigi põhiseadus töötas 1919 aastal välja Weimari linnas Asutav Kogu, mistõttu tolle aja Saksamaad nimetatakse Weimari Vabariigiks.

Ajalugu
617 allalaadimist
thumbnail
48
docx

LÄHIAJALUGU

LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine  XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest  maailma valitses Euroopa  peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan  Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma  kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav  suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osa

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

See komisjon käsitles Baltimaid kui tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Saksamaa pidi loobuma igasugustest pretensioonidest neile territooriumidele, mis asetsesid põhja pool sõjaeelset Saksa-Vene piiri. Nende territooriumide edaspidine saatus jäeti lahtiseks. Erandina pidi Saksamaa tunnustama Poola täielikku sõltumatust. Pariisi rahukonverents kestis vaheaegadega kuni 21. I 1920.a. Versailles' rahuga analoogilised lepingud sõlmiti ka Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Kõigi lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri, mida kaotajad pidid tunnistama. RAHVASTELIIT tegutses ajavahemikus 1920-1946 ning oli loodud Pariisi rahukonverentsil. Oma ülesehituselt oli see eeskujuks tänapäevasele ÜRO-le. Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igaühel neist üks hääl. Rahvasteliidu Nõukogu võiks võrrelda ÜRO

Ajalugu
320 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Pariisi rahukonverentsist kuni 2. maailmas�ja ja teherani konverentsini

Ning üks kinel ideoloogia, inimesi hoitakse pieva hirmu all ( fasism, natsionaalsotsialism, kommunism) · muutused ühiskonnas. Kuna tähtsamaks muutusid hoopis töölisklass, mitte enam keskklass ning valmis õiguse said ka naised, siis valijaskond suurenes. Diktaatorid said aga nende rahulolematust edukalt ära kasutada · sõja mõju. Rahvas oli harjunud karmikäelisusega ning isegi rahuajal soovisid kindla käe all olla. · pettumine Versailles süsteemis. Pettuti selles rahulepingus, sest peale sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Sp leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse heastada. · majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid reparatsioonimaksud, kiire inflaktsioon(sularaha väärtuse langus) või tooraineallikate kadumine(eelkõige asumaade loovutamise tõttu). See majanduskriis röövis inimestelt usu paremasse

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Itaalial olid ka halvad suhted Prantsusmaaga. See liitpüsis niikaua kuni tekkis I rahvusvaheline kriis. Balkani kriis 1875-1878. Balkani kriis likvideeris lõdva kaitseliidu. Otsustav oli Türgi sõda (1877-78), Venemaa tahtis Balkani slaave Türgi mõjusfäärist lahti saada. Venemaa pidas Austria-Ungari ja Saksamaaga läbirääkimisi, Austria-Ungari oli nõus sõja alustamisega juhul kui saab endale Bosnia ja Hertsegovina. Kutsutakse probleemide ennetamiseks kokku Berliini konverents 1878, seal aga läks teisiti, Venemaa mõju kärbitakse ja ta kaotab oma võidu viljad ­ Venemaa lahkub kolmikliidust. Bismarcki II liit 1879-1887 Nüüd ta võtab esimeseks liitlaseks Austria-Ungari. Selline lähenemine tundub Vilhelm I jaoks kuulmatu, kes peab peamiseks liitlaseks just Venemaad. 1) Austria-Ungari ja Saksamaa liiduleping 1879. Pikendatult kehtib ka veel 1914. Kirjas oli seal, et Saksamaa saab veidi vähem kui Austria-Ungari.

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Väga põhjalik ajaloo konspekt

kapitulieerub tingimustega 2) viib välja oma väed vallutatud aladelt. 11 nov. 1918 – lõpeb maailmasõda Compiegne rahuga 28. nov. 1918- algab Vabadussõda, punaarmee tungib Eestisse. Rahulepingud kõikide riikidega sõlmitakse Pariisi rahukonverentsil. 1919- 1920.- Pariisi rahukonverents. Põhitegijad- Antanti osalised. Inglismaalt: D. Lloyd Georg, Prantsusmaalt- G. Clemensau, Usa president- W. Wilson. 1922 a- Mussolini marsib Rooma.- Itaalia muutub totalitaarseks riigiks. W.Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahulepingud kontrebutsioonide ja allektsioonideta. (kahjutasu, mutumatud piirid). Sellega ei nõustu ei Prantsusmaa ega Inglismaa. Wilson töötab välja rahvasteliidu põhikirja (RL). Juuni 1919.- Versailles rahuleping. Versaille lossi peeglisaalis. Saksamaa kaotab 1/8 oma territooriumist. Ida-Preisimaa jääb iseseisvaks.

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Diktatuurid Euroopas enne teist maailmasõda(Hitler,Stalin,Mussolini)

hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik(kvartali, aasta, viisaastaku) plaan. Kollektiviseerimine ­ e kolhoseerimine on seniste eraomandusele tuginevate talude vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Puudus eraomand. GULAG ­ Venemaal ulatuslik vangilaagrite süsteem. Sunnitöölaagrid. Kulakud, intelligendid. KGB ­ NSV liidu riikliku julgeoleku komitee. OVRA ­ Itaalia salapolitsei. Mussolini poolt loodud. Pidi peatame igasuguse fasismi vastase tegevuse. Balilla ­ Mussolini ajal Itaalias noorteorganisatsioon. Kasvatati lapsi fasistlikult. Kolmas riik ­ Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav SuurSaksamaa. Gestapo ­natsliku Saksamaa riiklik salapolitsei SS Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega).

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Pariisi rahukonverents ja rahvusvahelised suhted 1920 aastail

Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõiglased, sest võitjad riigid ei lähtunud lepingute koostamisel mitte õiglase maailmakorralduse, vaid omaenda huvidest. 1919. a. kevadel loodi konverentsil Balti komisjon, mis pidi välja töötama liitlasriikide ühtse poliitika Baltimaade suhtes. Pariisi rahukonverents kestis vaheaegadega kuni 21. I 1920.a. Versailles' rahuga analoogilised lepingud sõlmiti ka Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Kõigi lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri, mida kaotajad pidid tunnistama. RAHVASTELIIT loodi 1920.a. ning tegutses 1946 aastani ja on ÜRO eelkäija.Juhtroll oli seal Inglismaa ja Prantsusmaa käes.Rahvasteliit pidi haarama kõiki maailmariike ning pidi tegelema otseselt sõja ja rahu küsimustega, et riikidevahelisi tüliküsimusi mitte

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

Hitleri võimu tugisammas-SS(kaitsemalev), mida juhtis H.Himmler. SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo. Teisitimõtlejaid jälitati halastamatult, arreteeriti ja paigutati koonuslaagritesse- Hitleri eesmärgiks oli Saksa kiire taasrelvastamise ja Versailles´ rahuleping.Uued sõjatehased, uued teed. Tulemuseks tööpuuduse likvideerimine ja rahva elutaseme tõus. Sel viisil saavutatud majanduslik areng sai aga olla vaid ajutine. , mistõttu vajas Hitler võidukat sõda. See muutis Hitleri välispoliitika jultunuks ja agressiivseks. Hitleri (võimule 1933) välispoliitiliseks suunaks oli: · Saksamaa endise võimsuse taastamine · Suur-Saksamaa loomine, kuhu oleks ühendatud kõik sakslased · sakslastele eluruumi suurendamine Ida-Euroopas Kasutades ära soodsaid rahvusvahelisi olusid ja demokraatlike riikide suutmatust/tahtmatust Saksamaad takistada alustas Hitler Versailles`i süsteemi lammutamist: 1. 1932.a

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

● Prantsusmaa Ruhri okupeeris tööstuspiirkonna Komitern ● 1919 loodi Moskvas komitern-maailma kommunistlike parteide liit. ● Selle eesmärk oli maailmarevolutsioon. ● Keeruline olukord Euroopas aitas sellele kaasa. Komiterni riigipöördekatsed 1923 tehti riigipöördekatsed: Poolas, Bulgaarias, Saksamaal Dawesi plaan ● Sm raske olukord mõjus halvasti kogu Eu majandusele. ● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 ​paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lähiaeg 1914-1945

*Inglise-Buuri sõda 1899-1901: inglased tahtsid buuride alasid endale (kulla- ja teemandikaevandused), otsustavad alad jõuga võtta, buurid osutasid vapralt vastupanu; inglased põletavad nende farme, rajavad koonduslaagreid; sõda oli Inglismaale kulukas ning kahjustas autoriteeti >Prantusmaa - samuti suured alad, ent osa alasid kasutud (Sahara kõrb) >Saksamaa ­ 1880. aastatel Aafrikasse ja Okeaaniasse alasid hõivama; käituvad brutaalselt=>kohalike vastuhakud Berliini konverents 1884 >korraldati, sest olid tekkinud ägedad vaidlused Aafrika sisealade kuuluvuse üle =>iga riik võib hõivata tema poolt juba vallutatud rannikuga külgnevad sisealad ja kuulutada maad oma kolooniaks >Konverentsi otsuste elluviimine viis riikidevaheliste tülideni Türgi jagamine: ehk nn Euroopa 'haige mehe' pärandi jagamine >19. sajandiks oli Türgi nõrk, jagamisest lootsid kasu võita kõik suurriigid Hiina jagamine:

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

5. komintern on maailma kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Nende eesmärgiks oli haarata võim kasvõi vägivallaga ning kehtestada „proletariaadi diktatuur“. 6. Dawensi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaega, ameerika andis saksamaale laenu, saksamaa majandus ja üleüldse kogu euroopa majandus tõusis. 7.Locarmo konverentsil õslmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri. Sarnased kokkulepped sõlmis ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. 8. Briand-Kelloggi paktis kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 9. majanduskriisi põhjuseks oli ületootmine põllumajanduses, aktsiate ja väärtpaberite hinnalangus. Inimesed ei suutnud laene tagasi maksta ning pangandus kukkus kokku. 10

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
18
doc

SAKSAMAA 1871-1945

Ühendusega (Thule-Gesellschaft), mis püüdis müstitsismi ja idamaade filosoofia abil leida uut identiteeti ja uskus saksa rahva erilisse rolli maailmas. Selle liikmed (nende seas olid näiteks ka Rudolf Hess ja Alfred Rosenberg) tulid välja teooriatega aaria rassist ja saksa natsionalismist. Enamasti võtsid nad ka tõe pähe igasuguseid okultistlikke ja vandenõuteooriaid. Juulis 1919 liitus selle Töölisparteiga Austriast pärit kapral Adolf Hitler (1889-1945), kellest kujunes Müncheni õllekeldrites peatselt tunnustatud kõnemees. Austriast pärines ka partei uus, 24.02.1920 vastu võetud nimi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei). 28.07.1921 valiti Hitler NSDAP esimeheks. Tema initsiatiivil loodi partei poolsõjaväeline organisatsioon, mis sai nimeks Sturmabteilung (SA). SA juhiks sai 1922 endine lahinglendur Hermann Göring (1893-1946)

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

6* Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). 7* Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. 8* Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. 9* Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.3. Sõja algus: 23* Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. (Vt. õpik lk.53). Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum, (28.juuli) mida Serbia ei saanud vastu võtta. Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja Saksamaa nõudis selle tühistamist; Venemaa mobilisatsiooni keeldus. Saksamaa sõjakuulutus Venemaale (1august) Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale Saksamaa nõudis Prantsusmaalt (3

Ajalugu
260 allalaadimist
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Valitsemissüsteemi, mis nüüd kujunes, on nimetatud kaksikvõimuks. Tegelik võim oli siiski AV-l, Revol Demokr oli pigem valitsuse kritiseerija, õhutaja rollis. Üldjuhul AV ja Revol Demokr koostöö siiski sujus, olulisem oli hoopis kriisid, mis aeg-ajalt lahvatasid AV ja Revol Demokr vastuoludest. I oluline kriis sai alguse seoses sõjaga. Vaatamata revolutsioonile sõda ju jätkus. AV luges end endise valitsuse õiguslikuks järeltulijaks- tähendas, et vana valitsuse poolt sõlmitud lepingud välisriikidega kehtisid automaatselt edasi, Vm oli jätkuvalt Antandi osaleja ja keskriikide vaenlane. Märtsi lõpus AV kuulutas välja uued sõja eesmärgid. Deklareeris, et Vm-l puuduvad sõja jätkamiseks maadevalduslikud või teiste rahvaste allutamise huvid, Vm pidavat õiglast revol kaitsesõda, pidavat jätkama sõjapidamist selleks, et kindl Vene sõjapidamise võit, et teised ei suruks Vene revol maha, selleks oli tarvis sõlmida õiglane ja püsiv

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldajalugu 20. sajandil

reparatsioonikoormat ja USA andis Saksamaale nende tasumiseks isegi laenu, misjärel hakkas Saksamaa majandus kosuma. Vabariigis püüdsid pidevalt võimu haarata Kominterni juhtimisel kommunistid, kellega aga saksa töölised kaasa ei läinud. Ülemaailmne majanduskriis räsis tugevalt ka Saksamaad, luues soodsa pinnase diktatuurile. Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. Juba 1923 aastal üritasid natsid Münchenis võimu haarata. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kampf". 1930 aasta Riigipäeva valimistel suurendasid nad oma osakaalu mitu korda ja 1933 aasta valimistel olid nad juba suurim saadikurühm. 1933 lasi Hitler end riigikantsleriks nimetada. Pärast Riigipäevahoone süütamist haaras Hitler võimu, ettekäändega võitluseks kommunismi vastu. 1933 aasta märtsis loobu Riigipäev võimust ja annab Hitlerile

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
18
doc

12. klassi ajalugu.

poliitilist süsteemi ei hoidnud aga üleval mitte demokraatia, vaid transformism ehk keeruline poliitiline kunst, mille suurmeistriks oli Giovanni Giolitti. Ühtne Itaalia, mille nimel olid võidelnud Giuseppe Mazzini, Giuseppe Garibaldi ja Noor-Itaalia liikmed, tekitas selle kodanikes pettumust tunduvalt suuremal mööral kui ühendatud Saksamaa sakslastes. Pettumus haaras enamikku itaallasi, esile tõusis sotsialistlik partei, mille eredaim kuju oli vasakpoolne ajalehe Avanti töötaja Benito Mussolini, Itaalia fasistide tulevane juht ehk duce. SÕJALISED LIIDUD ENNE WW1. rahvusvah suhted 20.saj algul. Suuriikide blokkide kujunem. 19. saj viimasel veerandil hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882. aastal ühines nendega Itaalia. See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust. Noor Saksa keiser Wilhelm II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von

Ajalugu
467 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Pärast esimest maailmasõda kuni kahe maailmasõja vaheline aeg

Lisaks puudus Venemaa ­ esimesse maailmasõtta astus Antanti liige tsaari-Venemaa. Oktoobris sai Venemaast Nõukogude-Venemaa, mis tegi Venemaa Saksamaaga separaatrahu. Ei Inglismaa ega Prantsusmaa ei olnud nõus kommunismiga, selle tõttu neid ei kutsutud. Venemaa kaotas esimeses maailmasõjas, sest selle käigus tuli neile kommunism ning kaotati usaldus teiste poolt. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti viis rahulepingut. Nimeliselt vaid Versailles'i rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga. Eraldi lepingud sõlmiti veel Austriaga, Bulgaariaga, Ungari ja Türgiga. Austria ja Ungari olid sõja lõpuaastal lagunenud, selle tõttu oli nendega ka eraldi leping. Versailles'i rahuleping. Saksamaa sai suuri territoriaalseid kaotusi. Elsass-Lotring läks tagasi Prantsusmaale. Seal oli palju rauamaaki ja kivisütt. Saarimaa läks 15 aastaks Prantsusmaale, (ametlikult läks Rahvasteliidule, kuid Prantsusmaa valitses). Pärast 15 aastat toimuks hääletus, kus Saarimaa elanikud saavad

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

3) Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks. 4) Eesti sai osa Venemaa kullavarudest 5) Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks. Teema 4 Pariisi rahukonverents. Rahvusvahelised suhted pärast I maaolmasõda. Õpik pt. 11, 12 Pariisi rahukonverents, Saksamaa ja Itaalia olukord pärast I maailmasõda, Rapallo leping, sõjajärgne majanduskriis, Komiterni tegevus, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand´i Kelloggi pakt. Pariisi rahukonverents: 1919-1920 Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide poolt tingimuste seadmine kaotajariikidele. Seal osalesid ainult võitjariigid. Versailles'i rahuleping ­ määrati kindlaks Saksamaa kohustused Saksamaa oli sunnitud loovutama mitmesuguseid alasid. Määrati Saksa armee suurus ­ 100tuhat meest Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu, sõjalaevu

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

3. massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond 4. hirmuvalitsus ­ inimõiguste rikkumine, diktaatori oma suva Fasistlik diktatuur Itaalias: · Lääne-Euroopas esimesena diktatuur It-s · sõjas lüüa saanud, majanduskriis, rahuolematus--->kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid It streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse · kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, juht Benito Mussolini: 1. lubas taastada riigis korra 2. muuta It sama võimsaks kui Rooma impeerium 3. rahvuse kui terviku heaolu, üksikisik rahvuse kõrval tähtsusetu 4. klassihuvid ja teised egoistlikud püüdlused allutada rahvuse huvidele · 1921. fasistid valmistel edukad, ei saavutanud enamust · Mussolini korraldas mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus: 1922 Mussolini peaministriks: mõne aastaga likvideeris demokraatliku riigikorralduse

Ajalugu
687 allalaadimist
thumbnail
26
docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral. 2 ETK - tarbijate keskühistu EV esimene põhiseadus - asutav kogu, 21dets 20', demokraatliku põhikorra akt, liiga palju võimu EV iseseisvumise eeldused - haritlaskond, ühtne kirjakeel, suurüritused, tööstuslik areng, partei Fašism, natsism, kommunism - Peamised ideoloogiad 20ndal sajandil. Genova konverents - 1922: NSVL, DE+lääne dem riigid;Majandus ja rahandusprobleemid;Lõpuks jõuavad DE ja NSV kokkuleppele, Rappallos sõlmiti DE-NSV leping GULAG - vangilaagrid nsv Hiroshima ja Nagasaki - aatompommid 1945, >150tuh surnut, USA->JPN Holokaust - Genotsiid juutidele, gaasitamine, põletamine, näljutamine, inimkatsed. II rinne - Saksamaa väed Normandias / Saksa väed Venemaaga võitlemas Imperialism - enesekeskne poliitika võimu ja mõjupiirkonna laiendamiseks

Ajalugu
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun