Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamine kontrolltööks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiseadusordamismaterjalontrolltööks, tuuli, varik, ainupartei, terror, propaganda, tsensuur, mussolin, välispoliitika, totalitaarne, iseloomulikke, nsvl, juhikultus, mussolini, natsionaal, riigivanem, riigipea, organisatsioonid, rahval, diktatuurileommunistid, stalinontrollis, normeerimine, talongid, fasistliku, mussolinile, pealik, mein2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eelis areng. Kultuur: riigi ja partei kontroll , juhi ja partei ülistamine , propaganda .Välispoliitika :Suletud riigid , sõjakas .
kasutades osaliselt demokraatlikke meetodeid (nt Itaalias ja Saksamaal): valimiste tulemusena saadi endale suhteliselt suur esindatus parlamendis ning valitsusjuhi koht; seejärel eemaldati parlamendist oma kõige suuremad vastased ning kasutades absoluutset ülekaalu kehtestati seaduseid muutes järk-järgult diktatuur. · Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid: Autoritaarne diktatuur Totalitaarne diktatuur Võimutäius on koondatud ühe isiku või väikese rühma (nt Võimutäius on koondatud ainuparteid juhtiva kõrgemad sõjaväelased) kätte. isiku kätte; sõjavägi on täielikult allutatud. Rahval puudub võimalus osaleda riigi juhtimises; kodanikuõiguste ja -vabaduste pidev rikkumine. Ideoloogilised ettekirjutused on palju vabamad; vanemad Mingi ideoloogia järjekindel kasutamine ja
Venemaal 1917) või kasutades osaliselt demokraatlikke meetodeid (nt Itaalias ja Saksamaal): valimiste tulemusena saadi endale suhteliselt suur esindatus parlamendis ning valitsusjuhi koht; seejärel eemaldati parlamendist oma kõige suuremad vastased ning kasutades absoluutset ülekaalu kehtestati seaduseid muutes järk-järgult diktatuur. 1.2. Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid: Autoritaarne diktatuur Totalitaarne diktatuur Võimutäius on koondatud ühe isiku Võimutäius on koondatud või väikese rühma (nt kõrgemad ainuparteid juhtiva isiku kätte; sõjaväelased) kätte. sõjavägi on täielikult allutatud. Rahval puudub võimalus osaleda riigi juhtimises; kodanikuõiguste ja -vabaduste pidev rikkumine. Ideoloogilised ettekirjutused on Mingi ideoloogia järjekindel
aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu. Rahvasteliit korraldas r/v konverentse, püüdes kinnistada rahu Euroopas 1925 Locarno konverents. 7 Euroopa riiki sh Saksamaa kinnitasid, et
vaimulikud, ohvitserid, intelligents, sotsialistlike parteide toetajad. VÄHEM Interventsiooni põhjused ja osalenud riigid Interventsioon – välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse soov taastada tsaari venemaad hoida enda kontrolli all sadamaid Kodusõjale iseloomulikud jooned aeg 1918-1920 sõjategevus polnud kogu aeg samasuguse pingega punane ja valge terror Nõukogude valitsus sai operatiivselt manööverdada suurte väekoondistega ühelt rindelt teisele Manööversõda – lahingutegevus suurtel territooriumidel Valgete käes põhiliselt Venemaa äärealad – toiduaineid tootvad piirkonnad; tööstuspiirkonnad ja tähtsamad raudteesõlmed bolševike kontrolli all – toiduaineid tarbivad piirkonnad
(Jossif Stalin), ideoloogia (kommunism), partei (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei), salapolitsei (NKVD => KGB), julgeolekuamet (NKGB), Itaalia juhikultus (Benito Mussolini), ideoloogia (fasism), partei (Rahvuslik Fasistlik Partei), salapolitsei (OVRA), autoritaarne diktatuur võim ühe isiku või isikute väikese rühma käes, poliitiliste erakondade tegevus kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, konservatiivsed väärtused, totalitaarne diktatuur võim koondunud ühe isiku kätte juhikultus, üks partei, üks ideoloogia, piiratud kodanikuõigused, puudub sõnavabadus, kontroll inimeste mõtteavalduste üle, inimõiguste rikkumine, sise- ja välisvaenlaste otsimine, pidev valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõlvamiseks, julgeolekuorganite suur roll, sarnasus puudusid demokraatliku tunnused, inimõiguste piiramine, rahvas ei saa riigijuhte mõjutada, rahva hirmutamine ümbritseva vaenlasega, propaganda.
partei. Sisepoliitika: Äärmuslik rahvuslus. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Majanduspoliitika: Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Mitmesugustele suurejoonelistele ettevõtmistele (nt kiirteede rajamine, suurejooneliste hoonete ehitamine) vaatamata Itaalia majanduse olukord fasistliku diktatuuri ajal märkimisväärselt siiski ei paranenud. Välispoliitika: Agressiivne välispoliitika
plus veel territroiaalsed kaotused ning relvastuse piirang · rahulolematus parlamentarismiga, oli tingitud et võimul olijad süüdi 1. maailmasõjas ning tänu sellele üldse sõlmitigi Versaillese leping. Lisaks oli ka parteide vaheline võitlus. · majanduskriis · hirm kommunistide ees 15. Natsionaalsotsialistide võim Saksamaal Natside sisepoliitika demokraatlikud institutsioonid kaotati, kehtestati diktatuur, ajalehtede läbi toimus propaganda, tsensuur, lubatud natsionaalsotsialistlik ideoloogia, gestapo, vangilaagrid, tagakiusamine, teede ehitamine. Natside majanduspoliitika lubasid eraettevõtteid, sõjatööstuse arendamine. 16. Eesti Vabariigi sisepoliitika 1920. Aastatel (1920. Aasta põhiseadus) Parlamentaarne vabariik. palju parteisid koalitsiooni valitsused (ehk võimul on rohkem kui 2 parteid) väga sagedased valitsusevahetused (keelatud oli Kommunistlik partei) · põhiseadus 1920.
enda poolt välja antud seaduste) abil. NB! Aastatel 1934-1938 kestis Eestis nn. vaikiv ajastu. Seda väljendit saab lahti seletada kahte moodi: 1) rahvas oli sunnitud vaikima (st. Riigikogu ei tegutsenud) 2) vaikisid loovinimesed, haritlased (kirjanikud, kunstnikud jne.), kellest enamik ei kiitnud Pätsi diktatuuri heaks Nendel aastatel (1934-38) kujunes Eestis autoritaarne diktatuur. Seda iseloomustas: · keelati kõik erakonnad (1935), loodi võimule kuulekas ainupartei Isamaaliit · kehtis tsensuur · loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis viis läbi erinevaid kampaaniaid perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvariiete kandmine jne. · loodi kutsekojad (sarnaselt Itaalia korporatsioonidele) Opositsiooni ehk vastasrinda Pätsile juhtis Jaan Tõnisson (ja ajaleht "Postimees"). Opositsiooni keskuseks oli Tartu. 1937. aastal valiti ja tuli kokku Rahvuskogu, mis koostas uue (arvult kolmanda) Eesti Vabariigi põhiseaduse
Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel 3. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks 4. Eesti Vabariik oli rahvusvaheliselt isoleeritud Baaside ajastu: MRP ja Eesti- Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuse abistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. Eesti välispoliitika sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSV Liidust vaatamata sellele, et viimane teatas oma soovist austada väikeriigi iseseisvust. Oluliselt vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga . Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Baaside leping- 28.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside
Tekkisid asundustalud. 7) Võnnu lahing lahing Rahvaväe ja landesveerlaste vahel, mis lõppes eestlaste võiduga. Taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja. 8) Tartu rahu rahuleping Eesti-Vene vahel. Määrati idapiir, Venemaa pidi Eestit tunnustama. Olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. 9) Neutraliteet Eesti välispoliitika. Erapooletus, ei eelistatud avalikult ei Saksamaad ega Venemaad. 2. Isikud. 1) K. Päts Eesti esimene president, korraldas 1934. aastal riigipöörde, et ennetada vapside võimuletulekut. 2) J. Laidoner sõjavägede ülemjuhataja, korraldas 1934. aastal koos Pätsiga riigipöörde. 3) E. Rutherford Briti teadlane, kes teostas 1919. aastal esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 4) C
EESTI Vabariik (1920 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund.
EESTI Vabariik (1920 – 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund.
>19. saj koosnes vürstiriikidest, Preisimaa-Austria rivaalitsemine >1862. Bismarck valitsusjuhiks, eesmärgiks Saksamaa ühendamine (Prantsusmaa selle vastu, 1870. Pran-Preisi sõda) =>1871. kuulutati välja Saksa keisririik (kantsleriks Bismarck) >Keiser Wilhelm II (1888-1918) *saadab Bismarcki erru *eesmärk kindlustada juhtpositsioon Euroopas (kolooniad)=> tähelepanu armee ja laevastiku tugevdamisele *aktiivne ja agressiivne välispoliitika, ettevalmistused maailma ümberjagamiseks >1882-1915 Kolmikliit Austria-Ungari (e Habsburgide impeerium= sajandite jooksul kujunenud kirju kogum Kesk- ja Lõuna-Euroopa maid) >Austria-Ungari ,,kaksikmonarhia" loodi 1867. aastal >Franz Joseph I oli Austria keiser ja Ungari kuningas 1848-1916, poeg Franz Ferdinard mõrvati 1914. a >tahtis oma positsiooni Balkanil tugevndada >paljurahvuseline riik => sotsiaalsed probleemid; lahendamise asemel süvendati neid (nt Bosnia hõivamine) Prantsusmaa
Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega. · rahvuste tagakiusamine ja küüditamine. · loodi salateenistusedGestapo, NKVD, kes tegutsesid väljaspool seadusi. · pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks.
keelustati viljaga kauplemine jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele hakati looma ühismajandeid- kolhoose natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele seati sisse nn.klassipajuk jne. · Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa: jätkuva majanduslanguse ja näljahädad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat) Kroonlinna madruste enamlaste vastase mässu jne. 1.2. Uus majanduspoliitika NEP 1921.-1927/28.a.: (Vt. ka õpik lk.99) · Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile, mida iseloomustavad: mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele
VENEMAA KODUSÕDA (1917 - 1922) Põhjused: Paljud poliitilised rühmitused Venemaal, ei olnud enamlaste võimuga rahul, soovisid seda kukutada. Osapooled: enamlased e bolsevikud e punased <> Asutava Kogu liikmed ja toetajad (valged) + Antanti riigid Interventsioon - teiste riikide sekkumine Venemaa kodusõtta Kodusõja iseloom: Julm, ohvreid oli palju (8 - 20 miljonit) Punane ja valge terror - vägivald mõlema osapoole poolt Sõja majanduspoliitika - kaotati palgad, töökohustus, ettevõtted riigistati, esmatarbekaupu ja toiduaineid jaotati kõigile võrdselt ja normi alusel. Maailmarevolutsioon - enamlaste plaan muuta kogu maailm kommunistlikuks ja allutada Nõukogude võimule. Tulemused: Kodusõja võitsid enamlased, püsima jäi Nõukogude võim. Maailmarevolutsiooni plaan ei õnnestunud Venemaa äärealad iseseisvusid (Soome, Eesti, Läti)
1934.riigipööre. Vaikiv ajastu 1934 aprillis pidid toimuma nii riigikogu-kui ka riigivanema valimised. Toimus allkirjade kogumine riigivanema toetamiseks. Larka võitis. Laidoneri + Pätsi poolt viidi läbi 12.03.1934 riigipööre 1)Vapsid vangistati ja esitati süüdistus vägivaldses võimuhaaramises 2)Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi 1934 hakkas kujunema autoritaarne diktatuur ehk vaikiv ajastu, sest: 1)Kõik parteid v.a. Isamaaliit keelustati(pätsimeelne) 2)Kehtestati tsensuur sõnavabadust polnud - suleti ajalehti, koole, kirikud, ametiühinguid - allutati rangele kontrollile Päts lasi koostada III põhiseaduse, sest põhiseadus polnud sobilik, sest nad ise pidevalt rikkusid seda Kampaaniad Pätsi võimuloluke ajal: 1)Nimede eestistamine Karl Einbund Kaarel Eenpalu 2)Eesti lipu kampaania 3)Kodu kpõhiseaduslikkriis Pilet 23 Eesti Vabariigi välispoliitika Tunnustust teistelt riikidelt: 1921 tunnustasid Ingl ja Pr 1922 astus Rahvasteliitu Ohud:
kodusõjana. Venemaa poolel sõdisid Eesti kommunistid. Narva kommuun- eesti kommunistide nõukogude RIIK Narvas (19181919) Alanud sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel nimetatakse meil Vabadussõjaks 2. Vabadussõja etapid: 1) Taganemine novembrist 1918 1919 jaanuari alguseni: · Eesti Kaitseväe mobilisatsioon viivitus, ei usutud sõja edukusse "Suure Venemaaga" · Puudus oli relvadest ja laskemoonadest · Punane terror vallutatud aladel (IdaEesti, eriti Tartu) 2) Murrangu saavutamine Vabadussõjas ja Eesti territooriumi vabastamine enamlastest 1919 jaanuar veebruar: · Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlikud tulid appi Eesti Kaitseväele · Sõjaline abi Inglismaalt 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel 1919 märts aprill: Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja.
toetamiseni. Enamlased esitavad Eesti Töörahva Kommuuni (ETK) projekti. ETK on Venemaa Nõukogude Vabariigi autonoomne osa, mis omab täit iseseisvust kohalike küsimuste otsustamisel. Enamlaste poolt Vene garnisonid ning Tartu, Tallinna ja Narva töölised. Kõik teised jõud on koondunud enamlaste vastu; enamlased on valimiste selged kaotajad (67:37) ning Asutavat Kogu kokku ei lubata. 27. I 1918 enamlased kuulutavad välja piiramisseisukorra. Enamlaste tegevus: · terror (revolutsioonilised tribunalid) · tsensuur · majade natsionaliseerimine · kirikud rahvamajadeks · maa kommuunidele · baltisakslased lindpriiks 18. II 1918 operatsioon Faustschlag: Saksa väed tungivad mandrile 25. II 1918 Saksa väed Tallinnas 3. III 1918 Bresti rahu 4. III 1918 Saksa väed peatuvad Narva jõel 3.2 Iseseisvuse väljakuulutamise käik 19. II 1918 Päästekomitee moodustamine 21. II 1918 valmib Iseseisvusmanifest (... tänasest päevast peale ...)
Vabadussõjalaste keskliit. Hiljem, populaarsust kogudes, võeti vastu ka neid pooldavaid tavainimesi. Esimeheks erukindral Andres Larka, suur roll advokaat Artur Sirkil. *Vaikiv ajastu-sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur. (Kaitseseiskorda pikendati aasta võrra, riigikogu saadeti lõplikult laiali ja sunniti vaikivasse olekusse. Keelustati pol.erakonnad, nende asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtestati tsensuur, loodi Riiklik Propaganda Valitsus, kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle. 8 dets 35a. lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse, paljud mõisteti vangi. Põhiliseks opositsioonikeskuseks Tartu eesotsas Tõnissoniga. 37a. koostati Rahvakogu poolt uus põhiseadus, pidi kehtima hakkama 38.a. jaanuaris.) 2)Kes olid ja millega läksid ajalukku: Jaan Poska(1866-1920)-Tallinna linnapea vandeadvokaat, määrati vastloodud rahvuskubermangu komissariks
Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused: 1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem. 2. Totalitaarne süsteem tugineb kindlal ideoloogial. 5 diktatuuri tunnust: · Lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli igati imetleda. o Saksamaal Führer Adolf Hitler o Itaalias duce Benito Mussolini o NSV Liidus vozdj narodov Jossif Stalin · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. o Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei o Itaalias fasistlik partei o Nõukogude Liidus kommunistlik partei
*Reini piirkond kuulutati demilitariseeritud piirkonnaks. Kodusõda Venemaal: Kelle vahel? Punased ehk enamlased, valged ehk endised Asutava Kogu liikmed Millal? 1917. aasta lõpul Miks? Paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnistamast Tulemused? *Enamlaste võit suuremal osal endise Vene impeeriumi alal. *Ei suudetud endale allutada iseseisvaid piiririike sanitaarkordon. *Tekkis esimene totalitaarne riik maailmas. Diktatuuri ja demokraatia tunnused DIKTATUUR - Võimude lahususe põhimõte puudub. Rahvas pole iseseisev. Ühe partei süsteem. Riigivõim on koondunud ühe isiku või grupi kätte. Üks ideoloogia. Range kontroll ajakirjanduse üle. Juhikultus. Võim pole avalik ega kontrollitav. Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Trüki- ja sõnavabadus puudub DEMOKRAATIA - Kehtib võimude lahususe põhimõte.Rahva iseseisvus.Mitme partei süsteem
kaitseseisukorda ühe aasta võrra. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse".Keelustati poliitilised erakonnad- ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus nende asemele loodi Isamaliit (ainupartei). Hakati looma talumajanduseda, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti kutsekodasid.Kehtestati tsensuur.Loodi Propakanda Talitus (rahvausklikud Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Pärast Vabadussüja lõppu algas kampaaniad). Kehtestati riigikontroll paljude elualade üle . 8 dets.1935 ülikiire majandustõus, eriti kiiresti arenes tööstus. Mõne aastaga rajatu sadu lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse- paljud mõisteti vangi. uusi tehaseid, tööliste arv kolmekordistus
veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks. Kultuuriautonoomia- suuremad rahvusgrupid said õiguse luau omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest. Ühtluskool-üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks,likivideeriti koolitüüpide paljusus,ühtlustati õppekavad. INIMESED-J. Laidoner - kindralmajor, Vabadussõja kestel oli vägede ülemjuhataja. J
1933. aastatel hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kuid järelnähud jäid veel kauaks. Keinsianism- Inglise majandusteadlase John Meynard Keynesi teooria, mis seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel võib riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukat inflatsiooni. J.M. Keynes- Inglise majandusteadlase Isolatsionism- USA poliitika, mis tähendas, et riik püüdis ennast muus maailmas toimuvast eemal hoida. Suurbritannia sise- ja välispoliitika, majandus, riigivalitsemine- Inglismaa sisepoliitika- 1918. aasta valimisreformiga suurenes valijaskonna arv kolmekordselt, uutest valijatest enamus oli töölisklassist, kelle abil tugevnes Tööpartei e. Leiboristide positsioon. 1923. aasta valimiste tulemustel moodustasid leiboristid esmakordselt pahempoolse valitsuse. Kuid järgmistel valimistel võidutsesid taas konservatiivid.
1. Miks tekkisid diktatuurid? Nimeta vähemalt 6 põhjust ning seleta need lahti Muutused ühiskonnas(noored+naised+töölised said valida), sõja mõju, pettumine Versailles süsteemis, majanduslikud raskused, teravd riigisisene võimuvõitslus, valimskümnise puudumine. 2. Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest diktatuurist? Kuivõrd levinud olid diktatuurid Euroopas 2 maailmasõja vahelisel ajal? (vt kaarti lk 44) Autoritaarses (parem) riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses lisaks rühmale või isikule koondunud võimule on seal ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väjendusvõimaluset üle. Enamus olid diktaktuurid. 3
koalitsioonipartnerid. Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt 4-5 erakonda- lahkhelid- koalitsiooni lagunemine valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. Aastatel 1921-31 tegutses Eestis 11 valitsust- Paljud valitsuskriisid tulenesid üksnes parteilistest kaalutustest: mõni erakond lootis saavutada uues koalitsioonis senisest soodsamat positsiooni. EKP riigipöördekatse iseseisvuse tunnustus (1918) taotlemine, 26 jaan 1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustas kõiki Balti riike. Eesti välispoliitika peamine ül oli riigi julgeoleku kindlustamine. Oht- Saksamaa ja Venemaa. Eriti suur oht Idast 1920 a. algul, mil Moskva tegi panuse siinsete kommunistidele. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) üritas 1.dets 1924 relvastatud riigipöördekatset. Tallinna ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Venemaa lubas neile abi, aga seda ei tulnud. Mäss suruti maha. Julgeolekuriskide
· Eelisarendati sõjatööstust; aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel). · Riik sekkus majandusse juhul kui: ettevõte kuulus juudile. eraomanik ei saa riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama. · Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid); aga plaanide täitmine polnud "elu ja surma küsimus" nagu NSV Liidus. · NB! Vt. ka Üldajalugu X klassile; lk.225-226. C) Välispoliitikas: · Hitleri välispoliitika eesmärkideks oli: "Suur-Saksamaa" loomine ja sakslaste eluruumi laiendamine. Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine. sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas). · Nende eesmärkide saavutamiseks: alustati Saksamaa taasrelvastamist (algul salajane, hiljem avalik). taasloodi armee (Wehrmacht). taastati laevastik (vastavalt Inglise-Saksa 1935.a
o revansismiideede puudumine o Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida fasistid võimul olles võivad teha. II VÄLISPOLIITIKA Ameerika Ühendriigid 1. President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: · esimese presidendina lahkus ta USA-st rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja nn 14.punkti, mille alusel tulnuks sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (seda ei tehtud) · algatas Rahvasteliidu 1. Isolatsionistlik välispoliitika 1920´-1930´. · USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja ja USA viljeles edasi isolatsionismi - hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. · Tegelikust isolatsionismist rääkida ei saa, sest: o USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan) o USA huvid olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni
ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast. Totalitaarne diktatuur Diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine. Totalitaarne diktatuur on ideoloogiakeskne ja põhjendab end mingisuguse missiooniga (näiteks kommunismi ehitamine, aaria rassi valitsemine). Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Kandvat ideoloogiat tõlgendab võimuladvik ja ennekõike selle juht. Totalitaarsed reziimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju
totaalsele kontrollile (puuduvad inimõigused, seaduseks on diktaatori sõna), hirmuõhkkond, massirepressioonid jne. Itaalia 1919 loodi Itaalias Rahvuslik Fašistlik Partei, mille juhiks oli B. Mussolini. 1922 toimus fašistide nn „marss Roomas”, mille tulemusel sai valitsusjuhiks. 1925-1929 kujunes Itaalias autoritaarne fašistlik valitsemine: 1. oposotsioonilised ajalehed suleti (lisaks tsensuur) 2. kehtestati üheparteisüsteem 3. isikukultus, propaganda, salapolitsei ja koonduslaagrid Saksamaa 1933 jaanuar määras Saksamaa president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Kui president järgmine aasta ära suri, kuulutati Hitler saksa rahva juhiks. NSDAP aitasid võimule valimislubadused: kõrgetasemeline majandus; tööpuuduse kaotamine; sõjalise võimsuse taastamine; Versaille'i rahulepingu tingimuste ümber vaatamine. Veebruaris 1933 võeti suund diktatuurile, kui süüdati Riigipäevahoone.
Naistele anti valimisõigused. Tekkisid suured valijate rühmad. 3. Miks toetas rahvas karmikäelist juhti? Sest arvati, et tema suudab tuua korra majja oma karmi käega. 4. Miks sai erakondade paljusus parlamendis takistuseks riigivõimu teostamisel? Sest igal erakonnal on oma eesmärk ja kui erakondi on palju siis on raske oma eesmärgini jõuda. Samuti ei jõuta ka parlamendis pidevalt kokkuleppele. 5. Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses riigis on peale ühe isiku võimu ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle. 6. Milliseid võtteid kasutati juhikultuse kujundamiseks? Piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi. Allutati inimesi täielikult riigivõimule. 7. Milline roll oli diktatuuririigis parteil?
annaabi.ee 
