Põllumajanduses väljavaheldussüsteem, loomatõugude ja taimesortide aretus hilisagraarne tootmine Vesiveskid,tuulikud, tootlikud metallisulatusviisid Kell, trükikunst, tulirelvad Uut tüüpi laevad, navigatsiooniseadmed. Algus aurumasina leiutamine 18 saj.madalmaades, suurbritannias Tõusis tööviljakus, paranes inimeste elujärg Arenes tööstus, algas linnastumine Riikliku haridussüsteemi teke Veondus pani aluse geograafilisele tööjaotuse kujunemisele. Geograafiline tööjaotus : Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Eeldus selleks loodusvarade jaotumine Maal ebaühtlaselt ( vajadus metallimaakide, fossiilsed kütused ) Kallid veo- ja sidepidamiskulud Esialgu kujunes välja vaid üksikute kaupade tootmisel ühe riigi regioonide või naaberriikide vahel. Industrialiseerumise levi Lääne-euroopast alguse saanud maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamiseks.
Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus Energia Loodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi. Põllumajanduses levis energialiigid tuult-, päikese-, maasisene Peamine tootmisüksus - väljavaheldussüsteem, hakati aretama ja bioenergia. mõis, talu
NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2
Ühiskonna arengus võib eristada: · Põllumajandusajastut · Tööstusajastut · Infoajastut 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus- ehk agraarajastu · Algas u 6000-7000 a tagasi inimesed jäid paikseks, hakkasid põldu harima ja koduloomi pidama · Elatusvahendeid toodeti kohalikest loodusvaradest · Elatusmajandus ehk naturaalmajandus · Peamine tegevusala põllumajandus · Teised majandusharud (käsitöö, kaubandus jne) olid vähemtähtsad · Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid aeglaselt · Tööjaotus põlluharijad ja käsitöölised · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti · Iga piirkond elas omaette · Eri regioonide majandused üksteisest peaaegu sõltumatud · Riigikassasse kogutud raha kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks
Globaliseerumine infoajastul 1.) Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele?
2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele tööoperatsioonidele). Kaup valmib mitmete riikide koostööna, sest toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on suhteline konkurentsieelis, muu vajaminev ostetakse sisse. Teenindussektori kiire kasv (disain, raamatupidamine, kinnisvaraarendus jne).
Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks
Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine
Geograafia riigieksam 2006 Maailma ühiskonnageograafia ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus
Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad
Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad
leevendamisega, erinevate riikide finatnts kriiside leevendamisega ja riikidele laenu andmisega. Preaguseks ca 180 riiki k.a Eesti. Euroopa Liit tekkis pärast II Maailmasõda, et ära hoida tulevasi sõdasi võttes enda alla terase tootmise Beneluxi ning Saksamaa ja nende naabermaades. Ülesandeks on koostöö migratsiooni, majanduse, poliitika, intregatsiooni, tülide, keskkonna ja muude valdkondade probleemide lahendamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks. NAFTA "Põhja- Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon". Org. Ameerika, Kanada ja Mehhiko vahel, et muuda kaubanuds lihtsamaks. Ülesandeks on kaotada tollimaksud ning kvoodid. ASEAN "Kaug-Aasia Assotsiatsioon". Org kuuluvad igasugused Kaug- Aasia maad ning põhimõte on nende maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ning nende aregnu kiirendamine. OPEC "Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon". Ülesandeks on reguleerida
10. teab maavärinate ja vulkaanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; (teadmised, seos igapäevaeluga, arutlemisoskus) Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on käsutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad - kaasajal turismiobjektiks. 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; Märgi kivimite ringe (lihtsustatud) skeemile õigesse kohta: moondekivimid, magma, murenemine jne. Koosta lihtne skeem kivimite ringest ja lisa skeemile vajalikud selgitused. 12
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus
inimestele, majandustegevusele Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: · lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) · vulkaanilised mudavoolud · maavärinad, varingud, maalihked jms Mõju keskkonnale, inimestele ja majandusteevusele: Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid 5 Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks Maavärinatega kaasnevad nähtused: · tsunamid Mõju keskkonnale, inimestele ja majandustegeusele: · hävitab kudusid, ehitisi · muudab pinnareljeefi 8. Kivimite liigitamine tekke järgi, kivimiteringe; lubjakivi, liivakivi, graniit, basalt Kivimid jagatakse tekke järgi kolme rühma: 1
Brasiiliasse ja Kariibi mere basseini maadesse. Vabatahtlikuna mindi Ameerikasse pigem vähe, kuigi peamine sisseränne USAsse ja Kanadasse algas 17.sajandil, minejad peamiselt noored mehed. 12.Intellektuaalne murrang 18. sajandil. Euroopa intellektuaalses elus toimus 18.sajandil murrang valgustuse näol. See pani aluse inimeste suuremale haritusele, n-ö religioossest fatalismist vabanemisele, arenema hakkasid tehnoloogia, loodus-ja reaalteadused, meditsiin ja filosoofia, mis oli praktiline ja elulähedane ning eitas kiriklikke dogmasid, pakkudes selle asemele universaalset filosoofilist religiooni, mis pidi eri inimestel üksteisele vennalikult läheneda. Esile kerkisid ideed inimeste võrdsusest, vabadusest jne. 13.Rahvastikukasv eri regioonides 19. sajandil. Rahvastikukasv on seotud demograafilise üleminekuga, s.t, et globaliseerumiseelses ühiskonnas oli sündimus ja suremus mõlemad kõrged ja rahvastikukasv seega aeglane
o kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine o kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism o kasvanud immigratsioon o rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik o võistlusspordi alade üleilmne levik globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus väidetavalt on ka terrorism globaliseerunud Globaliseerumine ja rahvusvaheliste mõjutuste kasv on mistahes eluvaldkonnas, sealhulgas keskkonnakaitses ja metsanduses, mis on üheks tänapäeva olulisemaks arengutrendiks.
mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka. Põhja-Afrika ja Ees- Aasia Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks: naftariigid ja mittenaftariigid. Poliitiliselt oluline kant maailma jaoks. Dubai eesosas oma naftaga. Kirjaoskus on täitsa olemas. See piirkond oleks muidu üsna vaene kui ei oleks nafta varusid. Oluline islami näitaja on see,e t raha ei tohi teha raha. Liigkasuvõtmine on keelatud. Seepärast puuduvad suured pangad. Nende rahade hoiustamisega tegelevad euroopa pangad või off-shore firmad-firma, mille kontor, office vms ei asu seal riigis, kus ta põhiliselt tegutseb. Enamasti asub maksuparadiisi riikides on registreeritud mitte samasse riiki, kus põhiliselt tegutseb. Must Aafrika Poliitiliselt killustunud
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe,ärakanne,settimine rahnud, kruus,
10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; mõisted: mineraal, kivim, maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim, moondekivim, basalt, graniit,
Euroopa Liit Euroopa riikide majandusliit, eesmärgiks arendada ja reguleerida riikidevahelist koostööd paljudes valdkondades. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel, olles üks maailma suurimaid kaubandusühendusi. ASEAN - Kagu-Aasia maade assotsiatsioon, mille eesmärgiks on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon, kelle eesmärgiks on kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel nafta turgudel. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote. Rahvastik ja asutus Sündimuse ja suremuse vahe arenenud riikides ja arengumaades. · Naiste seisund ühiskonnas - arenenud riikides sündimus väiksem, sest suurem osa naisi õpib või töötab, soovitakse pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre lapsi vähe.
......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; .................. 44 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 RAHVASTIK JA ASUSTUS .........................
perekonnad. Algselt olid linnad ülerahvastatud, olme- ja sanitaarolud kehvad, modernne linnatsivilisatsioon arenes välja 19. Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus : · tööhõive majanduse põhivaldkondades · leibkonnamudel · linna- ja maarahvastiku suhtarv. Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali järele oli nõudlus kõige suurem. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine. Tööstuspöörde peamised eeldused: · tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist; · põllumajanduspöörde tulemusena tekkiv ostjaskond; kapitalistlik põllumajandus ja
elualasi või hobidega tegelevaid inimesi erinevates riikides (nt ROK-rahvusvaheline olümpiakomitee, NBA...) ÜRO: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon- Ülemaailmne rahu ja julgeolek EL - Euroopa Liit - Alguse saanud 1950 Euroopa Söe- ja Teraseühendusest, 1993-st EL...Eesti liitus 2004 - Ühisturg, majanduse elavdamine piirkonnas, liikmesriikide kaupadele parema turu loomine. - Lepitakse kokku riikide poliitika põhisuunad nt rahvusvahelistes organisatsioonides NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Kollektiivse kaitse pakkumine liikmetele WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon - alguses Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe; Eesti liitus 1999 - Tollimaksude alandamine, kaubanduse elavdamine, abistamine investeerimisel IMF - Rahvusvaheline Valuutafond; Eesti liitus 1992 - Kooskõlastada rahvusvahelist rahandust, valuutakursside kõikumist jne Pilet 5. 1. Kivimite jagunemine tekke järgi. Kivimite ringe. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja
vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid, ärakanne,settimine rahnud, kruus, liiv, savi, muda murenemine setted Purskekivimid kivistumine, ....
parlamendi poolt väliselt ning ei tegeleb parlament. ametisse ole parlamendi nimetatud ja ees parlamendi ees aruandekohustus aruandekohustus -lik. -lik. Nt Lõuna- Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Nt Katar, Saudi Aafrika, Ühendriigid, Tai Araabia, Mongoolia, Eesti Indoneesia Vatikan Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp organisatsioon, mis soovib poliitikat vaid mõjutada, mitte teostada. Kategooriakaitse grupp organisatsioon seisab enda liikmete huvide eest. Eesmärk on parandada nende majanduslikku heaolu (Eesti Tööandjate Keskliit) Edendamisgrupp eesmärgiks on tõsta üldist heaolu terves riigis, keskkonnakaitsjad. (Loomakaitse Selts, Naabrivalve) Mõjutamiseviisid: surve puudub otsene kontakt o Protestid, miitingud o Avaliku arvamuse kujutamine läbi meedia
a. esimene elektronarvuti ja sellele järgnenud teaduslik-tehniline revolutsioon. Arvutid andsid tehnilise baasi, s.t. muutsid praktiliselt võimalikuks kiire infotöötluse. - IT areng, arvutipõhiste tehnoloogiate areng. Ühiskonna struktuuri muutumine. II maailmasõja järel tõi elektroonika areng kaasa automatiseerimise Selle sotsiaalsed tagajärjed: - tööviljakuse tõus - tööjõu vabanemine - vaba aja pikenemine Massilist tööpuudust pole aga tekkinud, kuna vabanev tööjõud on suundunud teenindavasse sektorisse. Postindustriaalset ühiskonda iseloomustab: - teadmiste ja oskuste areng eesmärgiga juhtida muutusi ja hallata ühiskonda - infoühiskond - teadmispõhjaline ühiskond, kus inimene ei ole lihtsalt passiivne vastuvõtja, vaid ekspert (inimene, kes suudab otsustada info tõesuse üle). Infoühiskond on ühiskond, kus info kogumine, töötlemine ja kasutamine on saanud peamiseks edu aluseks nii majanduses kui muudel elualadel. Info valdamine on
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast
Lõpukuudel olukord paranes ja 2013. aasta jaanuaris olid juba ülekaalus need vastajad, kelle hinnangul töötus 2013. aastal väheneb. (Konjunktuuriinstituut) Alates 1992. a juunist oli Eestis käibel kroon, mille kurss tollal fikseeriti Saksa marga suhtes. Euro kasutusele võtmise järel oli kroon seotud euroga. 2011. aastast sai Eestist eurotsooni liige ja käibele tuli euro. 2.1 EESTI MAJANDUSE ARENG Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) avaldas liikmesriikide struktuurireformide ülevaateraporti Going for Growth 20132, mille järgi on Eesti tänu edukatele reformidele majanduslanguse järel taas vähendamas vahet kõige jõukamate riikidega. Eesti on olnud edukas OECD parimate praktikate elluviimisel. OECD hinnangul on Eesti oluliselt edendanud tooteturu liberaliseerimist, mille näited on elektrituru avamine, välismaiste otseinvesteeringute tegemiselt takistuste
jagama võimu linnakodanikega. Individualism. Kõik eelloetletu aitas kaasa individualismiidee ja individuaalsete õiguste ning vabaduste traditsiooni tekkele. Individuaalset valikut hakati Läänes lõplikult tunnustama 17. sajandil, kuid alguse sai see juba renessansiajal. Mujal on ülekaalus kollektivism. TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub
Sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Seda ideoloogiat iseloomustab: ·ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd. ·pooldatakse niisugust majandust, kus riigis nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui erasektorite tegevust. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, et arstiabi ja haridus oleks riigis kõigile rahaliselt kättesaadav.
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
