1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.
a.). 8* 1.3. Keinsianistlik majanduspoliitika (Vt. ka õpik lk.123-127): 7* USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel). 8* 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga "Uus kurss" (New Deal´i poliitika"). 9* New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on: 27* riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma. 28* riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks tuleb kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade.
ühendav organisatsioon, eesmärgiks proletariaadi diktatuuri kehtestamine; Kominterni juhtimisel hakati ette valmistama riigipöördeid Bulgaarias, Poolas, Sks (1924 ka Eestis) 2. fasism sai alguse Itaaliast 1922; rahvuslikule, kultuurilisele, rassilistele tunnustele tuginev, ühe juhtimise all olev sõjaliselt tugev riik (Itaalia 1922 Mussolini) 3. natsism poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mis ühendab rahvuslust ja sotsialismi; tekkis Sks lühidalt peale Versailles rahulepingut; eesmärgiks kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki · patsifism püüti vältida vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest; rahvas oli sõdimisest tüdinud · Sks Vene koostöö algus: põhjuseks Sks tõrjutus sõjasüüdistuste pärast, Venemaa tõrjutus kommunismi pärast; 1922 Genovas Nõukogude Venemaa küsimus (esitati maksmisnõue, vastutasuks osa Sks reparatsioonidest -> NV keeldumine); 1922
Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida fasistid võimul olles võivad teha. II VÄLISPOLIITIKA Ameerika Ühendriigid 1) President W. Wilson (DP) viis USA maailmapoliitikasse: esimese presidendina lahkus ta USA-st rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja nn 14.punkti, mille alusel tulnuks sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (seda ei tehtud) algatas Rahvasteliidu 2) Isolatsionistlik välispoliitika 1920´-1930´. · USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja ja USA viljeles edasi isolatsionismi - hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. · Tegelikust isolatsionismist rääkida ei saa, sest: USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan) USA huvid olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni
autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.) Kriisist väljumise abinõud Keinsianistlik majanduspoliitika: · USA-s võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi lahendamiseks midagi ette ei võtnud. · 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga "Uus kurss" (New Deal´i poliitika"). · New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on: o riik peab majandusse rohkem sekkuma. o riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade.
võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.). Keinsianistlik majanduspoliitika USA-s 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi ei sekkunud (pooldas majandusliku liberalismi poliitikat, mis nägi ette riigi võimalikult vähest sekkumist majanduse arendamisel). 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga “Uus kurss” (New Deal´i poliitika”). New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on: 1. riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma. 2. riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks tuleb kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda ettevõtjatele riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida töötutele ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade. 3
1922. aastal sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted ka Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa, Hiina ja Jaapaniga. Saksamaa, Leedu , Afganistani ja Iraaniga sõlmiti neutraliteedi ja mittekallaletungi lepingud. Aastatel 1930-1939, kui välisasjade rahvakomissariks oli M.Litvinov, taotles avalik välispoliitika kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas, mille tulemusena lähenes NSVL mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige aga Prantsusmaale. 1939. aastal sai NSVL-i välisministriks V. Molotov ning nüüd kerkis välispoliitikas esile uus suund. NSVL hakkas lähenema natslikule Saksamaale. Molotov-Ribbentropi pakti alusel jagati Euroopa Saksa ja NSVL-i vahelisteks mõjusfäärideks. Kuigi alles sõlmiti leping Saksamaaga, võttis NSVL
Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks.
· Riik hakkas rohkem hoolitsema abivajajate eest nt töötu abiraha ja pension. · Reguleeris põllumajandust, kehtestedes tootmispiirangud. Selle tulemusena hakkasid põllusaaduste hinnad taas kasvama. · Kehtestati riigi kontroll panganduse üle, lubades tegutseda vaid elujõulistel pankadel. 1933. aastatel hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kuid järelnähud jäid veel kauaks. Keinsianism- Inglise majandusteadlase John Meynard Keynesi teooria, mis seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel võib riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukat inflatsiooni. J.M. Keynes- Inglise majandusteadlase Isolatsionism- USA poliitika, mis tähendas, et riik püüdis ennast muus maailmas toimuvast eemal hoida. Suurbritannia sise- ja välispoliitika, majandus, riigivalitsemine- Inglismaa sisepoliitika- 1918. aasta
väga populaarsed ning 1934. aasta valimistel oodati nende suurt edu. 12. märtsil 1934 kasutas K. Päts uue põhiseadusega talle antud volitusi. Päts nimetas kaitsevägede ülemjuhatajaks Johann Laidoneri kellega koos takistada vapside võitu ja haarata võim. 12.03.1934 toimus sõjaväeline riigipööre: kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord riigis, suleti vapside organisatsioonid, vangistati 400 vapsi, valimised lükati edasi, 1934. aasta sügisel saadeti parlament laiali, algas "Vaikiv ajastu" III Vaikiv ajastu on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt. Demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Oma positsiooni kaitsmiseks algatas K. Päts kolmanda põhiseaduse väljaandmise. Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938, ilma rahvahääletuseta K. Pätsi dekreedi alusel. Eesti riigi ülesehitus vastavalt III põhiseadusele- Kolmanda põhiseadusega seati sisse suurte
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi j
Põhitegijad- Antanti osalised. Inglismaalt: D. Lloyd Georg, Prantsusmaalt- G. Clemensau, Usa president- W. Wilson. 1922 a- Mussolini marsib Rooma.- Itaalia muutub totalitaarseks riigiks. W.Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahulepingud kontrebutsioonide ja allektsioonideta. (kahjutasu, mutumatud piirid). Sellega ei nõustu ei Prantsusmaa ega Inglismaa. Wilson töötab välja rahvasteliidu põhikirja (RL). Juuni 1919.- Versailles rahuleping. Versaille lossi peeglisaalis. Saksamaa kaotab 1/8 oma territooriumist. Ida-Preisimaa jääb iseseisvaks. Rahvasteliidu mandaatsüsteem- luuakse selleks, et hallata(valitseda) kaotatud riikidelt äravõetud kolooniaid. 1 Ms tagajärjel laguneb 4 impeeriumit- Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite impeerium ja Venemaa. Koloniaalsüsteem veel säilib. Prantsusmaa saab tagasi osa territooriumist.
sisepoliitiline kriis. Teised suurriigid kartsid, et Saksamaal võib taas puhkeda revolutsioon. Reparatsioonide reguleerimine läks nüüd ameeriklaste kätte, sest enamik reparatsioonidest ei läinud Prantsus- ja Inglismaale, vaid USA-le nende riikide sõjavõlgade katteks. Koostati kava, mille kohaselt reparatsioonimakse kergendati ja nende tähtaegu pikendati. Järk-järgult pehmenesid ka riikide poliitilised suhted Saksamaaga. 1925. a. lõpul toimus Locarno konverents, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja Saksamaa. See oli esimene rahvusvaheline konverents pärast Esimest maailmasõda, kus Saksamaa osales kui võrdne teistega. Sõlmitud kokkulepetest oli tähtsaim nn. Reini tagatispakt, milles Prantsusmaa ja Belgia ühelt poolt ning Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise Versailles' rahulepingus kehtestatud riigipiiri puutumatuna
aastal suurendati valimisõiguslike isikute arv (valmisõigust laiendati) b) 1923. aastal moodustati esimest korda pahempoolne valitsus c) väljus kriisist kiiremini kui ülejäänud Euroopa riigid, tänu naelstrilingu kiirele valuuta väärtuse vähendamisele teiste rahaühikute suhtes d) Iirimaa lahku löömine Suurbritanniast, kokkuleppena sai Suurbritannia endale Põhja-Iirimaa e) Westminsteri statuud muutis Inglismaa senised dominioonid (nagu Kanada ja Austraalia) sise- ja välispoliitiliselt suvenäärseks (iseseisvaks), mis on aluseks Briti rahvaste ühendusele 14. 15. Prantusmaa a) Sõjajärgsetel aastatel areng kiirem kui Inglismaal b) Majanduskriisi mõju väiksem, kuna suudeti ära kasutada Elsass-Lotringi piirkonna enda külge liitmist c) Agaar-industriaalmaalt muutus Prantsusmaa tööstusriigiks
Sõda merel Briti sõjamerelaevastiku ülemvõim Põhjamerel. Saksamaa mereblokaad. Saksa kolooniate hõivamine. Meremiinid. 1915 Saksamaa alustas piiramatut allveesõda. USA reisilaeva Lusitania uputamine. 1916. a Jüüti merelahing S vs Briti. Saksamaal ei õnnestunud purustada Briti mereväge ega mereblokaadi. Ülestõus Kieli mereväebaasis 1918. Muudatused sõdivate poolte koosseisus 1914 -1917 Antante - kokku üle 20 riigi Suurbritannia + dominioonid Prantsusmaa Venemaa Serbia Belgia Rumeenia Kreeka Jaapan Itaalia (liitus 1915) USA (liitus 1917) Keskriigid Saksamaa Austria-Ungari Türgi (1914) Bulgaaria (1915) USA sõtta astumine President Wilson 1917. a suured USA väeüksused (palgasõdurid) Prantsusmaale USA laenud Antant'i riikidele USA sõjatööstuse areng Sõja hädad Haigused, düsenteeria Närilised (rotid)
● Prantsusmaa Ruhri okupeeris tööstuspiirkonna Komitern ● 1919 loodi Moskvas komitern-maailma kommunistlike parteide liit. ● Selle eesmärk oli maailmarevolutsioon. ● Keeruline olukord Euroopas aitas sellele kaasa. Komiterni riigipöördekatsed 1923 tehti riigipöördekatsed: Poolas, Bulgaarias, Saksamaal Dawesi plaan ● Sm raske olukord mõjus halvasti kogu Eu majandusele. ● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast aga Liivi ordule. Ugandi ja osa Vaigast jääb Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne Piiskopkonnale. 1242 Jäälahing Peipsi järvel, peatatakse sakslaste edasitung itta. 1248 Tallinn saab linnaõigused Lübeckilt 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused Riialt 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõusu algus 4. mai 1343 Paide konverents: eestlaste kuningate mõrvamine sakslaste poolt 24. juuli 1343 ülestõus puhkeb Saaremaal 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1421 (1422) koos hakkas käima Liivimaa maapäev; eestlastelt võetakse relvakandmise õigus 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta 1502 1503 Mõneks ajaks peatatakse Moskva ekspansioon Baltikumi suunas (Liivi ordu abil). 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse
20nda saj alguses nim. Imperialismi ajastuks, sest suurriigid püüdsid luua Kolooniaalimpeeriume. Suurriike oli kaheksa: Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, USA ja Jaapan. Suurbritannias lõppes Viktorianlik periood. Suurbritannia positsioon maailmas muutus, seoses Inglise-Buuri sõjaks. 1899-1902. Suurbritanniat nõrgestas ka Iiri küsimus. Iirlased nõudsid omavalitsust. Saksamaa konkureeris veel jagamata maade pärast. USA Euroopasuunaline välispoliitika oli isolatsionalistik st, et USA püüdis kõrvale jääda Euroopariikide tülidest. Vene Impeerium 20. saj alguses valitses Nikolai II. Toimus mittevenelaste rahvaslik rõhumine ja venestamine. Elatustase oli palju madalam, kui lääneriikides. Enamus inimesi olid kirjaoskamatud. Lahendamata oli maaküsimus. Kodanlusel puudusid poliitilised õigused. 1904-1905 toimus vene-jaapani sõda, kus Venemaa ei võitnud ühtegi lahingut.
allveelaevad, lennukid, ei olnud sõjaväekohustust. Rahvasteliit hoiab kõik sõjad ära. Reparatsioonid nõrgestavad majandust, Saksamaa ei saa keskenduda sõjaks valmistumisele. Saksamaal ressursside puudus, sest kivisöe- ja rauakaevandused läksid Prantsusmaale. 1920. aastate rahvusvahelised suhted Kahekümnendaid on iseloomustatud kui idealismiajastut. Arusaam, et sõda kui sellist enam ei tule. 1920.-del ei olnud maailmas suuri kriise ega sõjakoldeid. Esimene oluline rahvusvaheline konverents oli 1922 aastal toimunud Genova majanduskonverents. Seni oli Nõukogude-Venemaa ja Saksamaa rahvusvahelisest tegevusest kõrvale jäetud, sest üks oli kaotajariik ja teine kommunismiga riik. Genova majanduskonverentsile kutsuti mõlemad. Nõukogude-Venemaa kutsuti sinna teatud tagamõttega Venemaa oli enne esimest maailmasõda koht, kuhu kapitali paigutati. Riike huvitas, kas Nõukogude-Venemaa maksaks tagasi Tsaari-
mõisteti 1906 õigeks demokraatia võit. 1905 Prantsusmaal kirik lahutati riigist. Teine oluline mõju oli see, et üks ajakirjanik kes jälgis Dreyfusi esimest kohtukäiku oli kah juut ja uskus et juudid pole kuskil kaitstud. Kiriku riigist lahutamine oli suuresti tingitud just Dreyfus'i afäärist. Prantsusmaa ajalooperioodid 19.saj (olulised revolutsioonid: 1830, 1848, 1871) 1. Bourbonide restauratsioon 1814-30. Kehtestatakse jälle kuningavõim, aga on ka rahva esinduskogu e parlament. 2. Juulimonarhia 1830-48. Prantsusmaal valitseb ,,kodanlik kuningas" Louis Philippe. Esialgu tundus et tema suudab riiki hästi juhtida, taas pettutakse ja luuakse nö teine vabariik 3. II Vabariik 1848-52. Riigi etteotsa saab Napoleon III. 4. II Keisririik 1852-1870. Napoleon III keisririik. 5. III Vabariik 1870-1940. President, kahekojaline parlament, parlamentarism, valitsuskriisid. 13a kukutati 18 valitsust. Uus põhiseadus 1875-1940.
· Kuigi partisanisõda enamlaste vastu jätkus veel aastaid, oli kodusõda 1922.aastaga lõppenud. Kodusõja tulemusel suutsid enamlased enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike. · Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas. Sõja lõpp läänes. Versailles rahuleping. (ptk.9) USA astumine maailmasõtta · 6.aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. · Saksamaa mõistis, et enam ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist, vaid Saksamaa peab oma vaenlased purustama enne, kui nende uus liitlane täies võimsuses vaenuväljadele ilmub. Saksa pealetung läänes · 8.jaanuaril 1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu
Herder jt) ning mujale. · Juhtivaks põhimõtteks saab · Asus deistlikel positsioonidel (Jumal loonud loodusseadused, loodus toimib vastavalt neile), · Usk mõistuse kõikvõimsusse. · Oluliseks muutub rahva harimine ("valgustamine"). · Tekivad salongid, klubid, lugemisringid, vabamüürlus ("kodanlik avalikkus"), hakatakse ratsionaalselt arutama riigi ja ühiskonna korraldusse puutuvaid küsimusi. Absolutism · Tõi kaasa ekspansionistliku välispoliitika. · Hegemooniataotlused. Algselt kujunes maailmapoliitiliseks suurjõuks Hispaania 1701-1714 Hispaania pärilussõda · Tüüpiline "hegemooniaperioodi" sõda. · Puhkes pärast viimase Habsburgi soost Hispaania kuninga Carlos II surma. Carlos kutsus Hispaania troonile Louis XIV pojapoja Philippi. Teised riigid kartsid Hispaania-Prantsusmaa dünastilise suurriigi teket ja alustasid sõda. · Ühel pool Hispaania, Prantsusmaa ja Baier, teisel pool Saksa-Rooma keisririik,
monarhia) tekstiilitööstuses kolmekordseks - tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Tööpartei ehk leiboristide positsioone - välispoliitika: impeeriumi rahvaste ülestõusupüüded (Iirimaa vabastas end UK võimu alt, iseseisvust tahtsid Kanada ja Austraalia) - 1931 Briti parlament võttis vastu
juhuslikult David Lloyd George." Valimis süsteem - meestel ja naistel ei olnud võrdsed valimis õigused. Nende ja paljude teiste naiste õiguste eest hakkasid võitlema sufrazetid ehk naisõiguslased. Nende juhiks oli E. Panckhurst. Sufrazetide võitluste tulemusena said naised osaliselt nõutud õigused. Home rule - Iirlaste võitlus omavalitsuse eest. 1.4.3 VÄLISPOLIITIKA 1899-1902 Inglis-Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis. 1910 - Lõuna Aafrika Vabariigist sai inglismaa dominioon. Iiirmaa kuulus Suurbritanniale. Seal algas ärkamisaeg. Gaeli Liiga - 19. sajandi lõpus Iirimaal tekkinud organisatsioon, mis võitles rahvuskultuuri säilitamise eest. Sinn Fein (Meie Ise) - loodi teise rahvusliku organisatsioonina. Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee. Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega
revolutsiooni ees, kuna parlamentaarne demokraatia ei tule kommunistidega toime. Fašistliku partei loomine 1921. aastal toob kaasa vägivallaaktid ja ähvardused oponentide vastu. Fašism läheb peale nii töösturitele kui ka sõjaväele. 1922. aasta 28. oktoobril nn marss Rooma, mille järel teeb kuningas Mussolinile ülesande moodustada valitsus, mis koosneks fašistidest ning neile lähedaste vaadetega poliitikutest. Järgneb fašistliku režiimi kinnistumine ning 1922. novembris annab parlament Mussolinile piiramatud volitused. Peamisteks põhjusteks võibki välja tuua sotsiaalse, majandusliku ning poliitilise kriisi kompoti, mis räsis Itaaliat ning mille tõttu muutus rahvas kergesti manipuleeritavaks „kindla korra“ propageerijate poolt, kes lubasid Itaalia kunagise hiilguse taastada. 24. Hitleri võimutuleku põhjused Pärast Esmese maailmasõja lüüasaamist ning Versaille’i rahulepingu karme ning ebaõiglaseid
Kuninga väed asusid kõrgel mäel soodsatel positsioonidel, aga Garibaldi meestel tuli rühkida ülesmäge, kuid võit saavutati ikka. Varsti pärast seda vallutasid Garibaldi väed Palermo ja vabastasid kogu Sitsiilia. 1860. aasta augustis tegid Garibaldi juhitud väed dessandi üle Messina väina Lõuna-Itaalia mandrile. Nüüd oli Garibaldi võimu all kogu Lõuna-Itaalia mander. Itaalia kuningriik 1861. aasta veebruaris tuli Torinos kokku esimene parlament, kes järgmisel kuul kuulutas Vittorio Emanuele II Itaalia kuningaks. Parlamendi saadikuks oli Giuseppe Garibaldi. Itaalia kuningriigist jäid esialgu välja Rooma ja Veneetsia. Itaalia ühendati rahvusliku liikumise tulemusena revolutsioonilises võitluses ja lahingutes ning seejuures ei toimunu muutusi ühiskondlikes suhetes. Rahvusriik oli itaallaste suur saavutus. Saksamaa ühendamine 1871. Bismarck ja 3 väikest sõda Olmützi alandus 1848-1849
läbi, et kas nad varastasid midagi või mitte. Töölised ei saanud luua organisatsioone, sest see oli ebaseaduslik. Kohustused ja õigused olid ebaproportsionaalsed, keskajast pärinesid mõisnikel feodaalsed õigused. Ainult mõisnikud võisid metsi kasvatada, kalapüüda, jahtida, avada kõrtse, valmistada alkoholi. Teede tegemise ja korrashoid oli talunike õlgade peal. Poliitiline probleem oli omavalitsuskord, ainsaks käskjaks ja korraldajaks oli keiser. Puudus parlament, ministrid olid allutatud keisrile. Kohalikud kõrgemad ülemused ja ametnikud allusid ministeeriumitele või keisrile. Otsustamisõigus ja tegemisvabadus oli piiratud, nad pidid täitma tähtajalisi käske saadetud Peterburgist. Kogu Venemaal ei tuntud kodanikeõigust, sõnavabadus puudus. Eesmärkides võib pidada: omavalitsemise kaotamist Venemaal, kodanikeõiguste kehtestamine, parlamendi loomine, erakondlik vabadus, võrdsed õigused ja vabadused teiste rahvustega.
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
laiemad kui kohalikel omavalitsustel. Nt Ahvenamaa Soome koosseisus, Gröönimaa Taani koosseisus, Madeira Portugali koosseisus. Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest (liidumaadest, kantonitest, provintsidest jne). Riigivõim on kahetasandiline: osa valdkondi on föderaal- e keskvõimu pädevuses, mõnes valdkonnas on osariigid säilitanud suveräänsuse. Föderatsiooni kompetentsi kuuluvad eelkõige riigikaitse, välispoliitika, rahandus jm. Muus osas säilitavad osariigid oma siseasjade korraldamisel suveräänsuse. Parlamendid on kahekojalised. Esimene koda valitakse vastavalt osariikide rahvaarvule, teine koda kaitseb osariikide erihuve, seal on osariikidel enam-vähem võrdne arv esindajaid. Nt USA, Argentiina, Mehhiko, Brasiilia, Saksamaa, Austria, India, Kanada, Sveits, Venemaa. Osariikidel on oma parlamendid ja valitsused, mõnikord ka oma kodakondsus.
piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. EL esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. ELi teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. ELi institutsioonid (Eur.Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu, Eur. Parlament, Eur. Komisjon, Eur. Kohus) annavad õigusakte volituste alusel, mis nad said lepingutega (esmase õiguse põhjal). Teisese õiguse moodustavad määrused (kõige kõrgema juriidilise jõuga), direktiivid (kõige olulisemad õigusaktid), otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid 44. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
