Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde. Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest, kus oli kunagi olnud Ugandi maakond plus veel mõned väiksemad Kesk-Eesti maakonnad. Juhiks oli piiskop, keskuseks Tartu. Läti aladel oli Riia peapiiskopkond, juhiks peapiiskop, keskuseks oli Riia. Läti aladel oli veel ka Kuramaa piiskopkond, juhiks oli piiskop, keskuseks Pilteme. Piiskopkondades oli piiskopil/peapiiskopil nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Vaimulikus mõttes oli peapiiskop tähtsam, seega vaimulikus mõttes allusid Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa Riia peapiiskopkonnale. Ilmalikes asjades olid need kõik võrdsed. Kuuendaks võimuks oli ordu. Algselt oli Mõõgavendade ordu, mis sai lüüa blabla lahingus. Ellujääjad liitusid Saksa orduga
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi
Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan Seek- vaestemaja 2. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Sakslased tahtsid paganlasi ristida ristiusku, kuid sellega tekkisid neil liivlastega tülid. 3. Millised olid roomakatoliku kiriku huvid, Saksa kaupmeeste huvid, rüütlite huvid? Saksa kaupmeeste huvi oli kaubelda Baltimaade rahvahõimudega, neil oli soov saada paremaid kauplemistingimusi. Rüütlite huvi oli sõdimine ja maaala saamine. Katoliku kirik tahtis ristiusku Baltimaadesse levitada. Sooviti rohkem maavaldusi, kuhu kirikuriike rajada.
Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE. 3. Tartu piiskopkond moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU. 4. Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA. 5. Kuramaa piiskopkond. Juhiks piiskop ja keskuseks PILETENE. Piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Peapiiskopile Riias allusid Tartu ja Kuramaa piiskop. Ühel oli veits rohkem võimu. 6. Liivi Orduriik (saksa ordu Liivi haru). Ordumeister juhtis. Pealinn RIIA. Tekksid RIIA võimu pärast
kiriklikku kontrolli nende Saksa ordu alade üle, mis asusid Lääne-ning Saaremaal, põimudes seal piiskopi ilmaliku võimu all 3 olevate territrooriumitega. Enda ilmalike võimualade piirid määrasid ordu ning Saare-Lääne piiskoplõplikult kindlaks 1254. aastal. 1.1 Eestimaa hertsogkond Eestimaa hertsogkond oli Taani kuninga valdus, mille moodustas Taani poolt vallutatud osa Eestist. Hertsogkond eksisteeris ala vallutamisest kuni aastani 1346, mil see müüdi Saksa ordule.Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas kuningas oma poja Knudi. Vahepealse tüli käigus orduga kaotas Taani oma alad, kuid 1238. sõlmitud Stensby lepinguga sai need tagasi. Eestimaa hertsogid Eestis ei asunud, selle asemel määrati hertsogkonna asevalitsejaks kuberner, kelle residents asus Tallinnas. Kuberneri ülesandeks oli: ● maa haldamine
Toitu valmistati: nisust, odrast, rukkist, kaerast, hernest, oast ja naerist (kartul alles 18. saj). Kuna ühiskonna kihistumine algas rauaajal, siis polnud enam võrdsust talupoegade seas. Suuremaid rehielamuid nimetati mõisateks. Eesti oli jagunenud 8 muinasmaakonnaks (Läänemaa, Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed, Taani ning Rootsi kuningakoda. Liivlaste vanem Kaupo- läks kergelt sakslastega liitu; piiskop Albert- energiline, „jõuga tuleb peale minna“
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister.
Keskaeg Eestis VanaLiivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse VanaLiivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enamvähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.HarjuViru, PõhjaEesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister.
võit. Madisepäeva lahing (21. sept 1217) – korraldades retke läbi Läti alade, põrkasid eestlased kokku sakslastega ja algas lahing. Selles lahingus hukkus eestlaste suursugune juht Lembitu. Muhu linnuse vallutamine (1227) – viimane lahing Muistses vabadusvõitluses ja peale seda langesid Eesti alad võõrvõimu alla. 1201. – Riia linna asutamine (piiskop Albert). 1202. – moodustati Mõõgavendade ordu (preester Theodorich). 1208. – Muistse Vabadusvõitluse algus; sakslased tungivad Ugandi maakonda, kuna Ugandi elanikud olevat röövinud voori ja taheti röövitud vara tagasi saada. 1210. – Ümera lahing 1217. – Liivimaa ristisõjas murranguaasta: kevadel piirati Otepää eestlaste poolt, sakslased sunniti Ugandist lahkuma. Eestlaste võit. 1227. – vallutatakse Saaremaa ja Eesti alad läksid võõrvõimu alla; Muistse vabadusvõitluse lõpp. Eestlaste lüüasaamise põhjused:
1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale.
VANA LIIVIMAA I Taani valduses olevat Põhja-Eestit nimetati Eesimaaks või Harju-Viruks või Eestimma Hertsogkonnaks (ametlik nimetus). Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu)
Viimasena langeb Sakslaste kätte Tartu (Tartu kaitsmine 1224) © Siimo Lopsik 2013 1227.a. Ordu viimne sõjaretk Saaremaa alistamiseks, kus vallutatakse Muhu linnus ja Valjala (Muinas-Eesti võimsaim linnus) alistub. Sellega on Muistne vabadusvõitlus lõppenud. Ristisõda ise kestis veel edasi 1290.a. kui ristiti Kuramaa, Semgale ja Preisimaa. Eestlaste lüüasaamise põhjused Muistses Vabadusvõitluses : 1. Eestlastel puudusid liitlased sõjas – vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, liivlased, venelased, rootslased ja leedulased. 2. Puudus ühtne riik 3. Eesti malevad ei tundnud eriti viske- ja heiterelvi (kiviheitemasinad, amb) 4. Eestlaste puudus korraline sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed. 5. Vaenlastel oli alati võimalus täiendust saada, kuid eestlasest malevlased said ükskord otsa
*orduriigi pealinnaks algselt Riia, pärast Võnnu (suurim linnus). *Orduala jagunes väiksemateks üksusteks: komtuur- ja foogtkondadeks (juhtisid komtuurid ja foogtid - neile allusid ordumõisad + valitsejad). *Rüütelvennad olid olulised- valge mantel, must rist (u 200-300) *Poolvennad- ka liikmed (nt sepad, pagarid, kingsepad jne) *Preestervennad- pidasid kiriklikke talitlusi *majanduselu hoidsid koras linnuste majandusülemad, laekurid, veski-ja köögimeistrid *Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandija Vana-Liivimaal. (allusid Tartu psk, Saare-Lääne psk ja Kuramaa psk Lätis) *Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega lepingud, mis fikseerisid kaotajate kohustused ja õigused. *Kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, kuid otsuse kuulutasid välja maarahva esindajad e õigusleidjad. *Saaremaa alistati alles 1241 ordumeistri poolt. valitsemine jäi kohalikele vanematele, aastas korra käis saarel foogt, kelle eesistumisel peeti kohut
Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste org Sinad vaimulike kogunemised, õpetati kuidas vaimulikud peaksid tegutsema Visitatsioon kirikute ja koguduste tegevuse kontroll Hansaliit PõhjaSaksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Linnaõigus tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast Maaisand maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Vabadik maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga.
Liivimaa,Eestimaa ja Saaremaa Rootsi aeg Kolme kuninga ajal öeldi Eesti hertsogkond,hiljem kubermanguks. Rootsi aja alguses kujunes välja suur aadlike võim, kuna kuningas oli kaugel. Koha peal tln-as oli kuberner, kes oli kuninga asevalitseja pm , aga esialgu tema võim ei olnud väga suur, aadlikud tegid, mida tahtsid. Roosi aeg väga vastuoluline. Ühelt poole kultuuri arendamine jms aga teiselt poolt kinnistus täielikult eesti talupoegade pärisorjus.Kuningal oli vaja aadlike toetus, aadlikud surusid peale pärisorjust ja sellepärast ka järeleandmine ja pärisorjuse kehtestamine. Rootsi ajal muudeti ümber kohtukorraldus ja kohtuvõim. Varasemalt pm aadlike suva all. Kujunes kohtu võim erinevaks Liivimaa ja Eestimaal Eestimaa Liivimaa 1.Esimese astme kohus adrakohus. Tegeles 1.Sillakohus talupoegadevaheliste asjadega. 2.Maakohus
3. usuelu tundmine-katoliiklus, mida preester teeb - üks kolmest kristluse põhiharust aluseks on Piibel missa-pidulik jumalateenistus liturgia-vaimulik laul ja koguduse laul Piiskop-oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude vallas kõrgeim kohtunik, pühitses sisse kirikuid ja õnnistas ametisse vaimulikke Preester on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Usuelu maal igas kihelkonnas 1 kirik ja mõned kabelid preestrit peeti ülal: neile erladati maatükk, tehti annetused Preestri kohustused: jagas 7 sakramenti: ristimine, leer, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine õpetas "Meie Isa" palvet, 10 käsku ja "Ave Maria" palvet rahvale Reformatsioon - usupuhastus Tõi kaasa : 16 sajandil tekkis vastuseis paavsti keskvalitsusele See oli 1) poliitline vastuseis: aadelikud ja rikkad linnlased ihkasid endale kirirku vara ja maid
Läänemere kaldal hakkasid saksa kaupmeestega saabuma ka misjonärid. 1186.aastal sai nende tegevus laiema toetuse, Meinhardile tehti ülesandeks tuua Liivimaale ristiusk. •Meinhard – ristiusu levitaja Väina jõe suudmes elavate liivlaste seas, kuulutati Liivimaa piiskopiks, peale tema surma Berthold- liivlastega teravad tülid, 1198. tuli Liivimaale tagasi, kuid langes juba esimeses lahingus, võidu saavutasid siiski sakslased. Albert – piiskop, vallutussõja peamine organiseerija ja juht, rajas 1201. aastal Riia linna, mis oli ristisõdalaste tugipunkt. Maarjamaa –>Neitsi Maarja->komme pühendada maa pühakutele, Eesti ja Läti alad Mõõgavendade ordu – asutati 1202. aastal •Nimetus vormirõivaste järgi-> valge riie-punane mõõk •spartalik elukorraldus, religioosne motiveeritus, tugev distsipliin •vaimulik rüütliordu, ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. •Ordu juhiks oli ordumeister
Sõjaline ülekaal vastaste poolel. Ordurüütlid olid elukutselised, väljaõppinud sõjamehed. Rüütlite relvastusse kuulusid ammud, kaheteralised mõõgad, kiviheitemasinad, neil oli korralik turvis rõngassärgid, metallist kilbid ja mõõgad. Puudusid liitlased. Võidelda tuli sakslastega, Taani ja Rootsi vägedega, lisaks veel Vene vürstide retked. Vallutajate selja taga seisis Lääne-Euroopa mõjukaim jõud - Rooma katoliku kirik eesotsas paavstidega. Paavstide patukustutuslubadus meelitas Liivimaale aina uusi ristisõdijaid. Vallutajad olid head diplomaadid. Alistati liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, kasutati ära nende vahelisi vastuolusid Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses Eestlaste sõjaväekorraldus oli mõeldud üksikute sõjakäikude tagasitõrjumiseks, mitte plaanipärase vallutuse vastu. Puudu jäi elavjõust
.....................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus.....................................................................................................................13 Pärast Jüriöö ülestõusu.......................................................................................................13 Keskaegsed linnad................................................................................................................15 Karoliiklus keskaegses Eestis....................................................................
üksusteks komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mida valitsesid vastavalt komtuurid ja foogtid. Liivi ordu sisemises korrastuses olid tähtsad isikud rüütelvennad, kelle vormiriietus oli valge mantel musta ristiga. Organisatsiooni liikmeteks olid ka poolvennad, kes tegelesid igapäevase tööga: sepad, pagarid, kingsepad, klaasipuhujad ja muu selline. Ilmalike talituste eest kandsid hoolt preestervennad. Vana-Liivimaal oli tähtsamaks ilmaliku võimu kandjaks Riia peapiiskop. Talle allusid nii Eesti piiskopkondade kui ka Lätis Kuramaa piiskopkonna piiskopid. E esti põlisrahva olukord esialgu ei muutunud. Sõlmiti elanikega kas kirjalikud või suulised lepingud, mis määrasid nende kohustused, kuid jätsid neile ka mõningad õigused. Suurelt osalt jäi püsima veel endine kombe- ja tavaõigus. Eestlastega arvestati nüüdki kui sõjalise jõuga ning nende isandad sundisid neid sõjaretkedele kaasa minema
* Rootsi ja Taani kuningad tahtsid ristisõjas oma võimu laiendada · I PERIOOD (1208 1212) 1208. aasta Sügis. Saksa väed tungisid Ugandi maakonda, süütasidsid Otepää linnuse, rüüstasid maad, tapsid inimesi Ugalaste ja sakalaste vasturetk latgalite maale 1210. aastal algas Võnnu linnuse piiramine eestlaste poolt Ümera lahing, Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust 1211. aastal Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt 1212. aastal Novgorodi vürst ründas Harjumaad. Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks) · II PERIOOD (1215 1220) 1215 Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere (Leole) linnusele. Eestlaste vanem Lembitu võeti kinni Kolme maleva manööver (eestlased ei saavutanud edu)
Tartu 1224 MVV, linna piiramine ordu poolt oskasid valmistada kõrgaeg, elasid majades mis olid põldu harima, tehti savipotte, õpiti Paide 1343 4 eesti kuninga hukkamine, Jüriöö ülestõusu ,,vaimne" lõpp kivist, luust, sarvest ja juba nelinurksed ja viilkatusega. ka kangast kuduma. Tööriistad olid Tallinn 1524 pildirüüste seoses reformatsiooniga puust tööriistu. Elasid Osati valmistada savist anumaid, ikka kivist ja juurde tuli nn
Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 6. Jüriöö ülestõus, selle põhjused, sündmuste käik ja tagajärjed. Haldujaotus (kaart) enne ja pärast Jüriöö ülestõusu. 7. Keskaja ühiskond Eestis. Läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Koormised. 8. Keskaegsed linnad Eestis. Linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 9. Kirik ja kultuur. Vaimulikud ordud ja kloostrid Eesti aladel. Sakraalarhitektuur Eestis (iseloomulikud tunnused). 10
16. Toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat 17. Missa- armulauaga jumalateenistus 18. Liturgia- kindla korra järgi peetav jumalateenistus 19. 4 kloostrit: tsistertslaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud ja augustiinlaste ordu. 20. Pirita klooster-hakati ehitama 1407 a. Augustiinlaste ordu klooster. Selle emakloostriks oli Vadstena klooster Rootsis. 21. Reformatsioon Saksamaal (1517-1555), Martin Luther Põhjused:katoliku kirik oli ajast maha jäänud, vaimulikud ei olnud enam eeskujuks. Tulemused: piibel teistes keeltes, levik teistesse maadesse. 22. Vt. 34! 23. M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Pildirüüste eestvedaja. 24. Pildirüüsted-märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste kloostrikirikusse, pühavaimu ja oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid reliikviaid jms
Vasallkonnad 4. Linnad Maapäevadel arutati: Välispoliitilisi küsimusi Majanduspoliitilisi küsimusi Püüti lahendada omavahelisi probleeme/tülisid Maapäev – Vana-Liivimaa seisuste esindajate nõupidamine/maaisandate ja seisuste esindajate regulaarsed kokkusaamised. Otsused võeti vastu juhul, kui kõik seisused olid nõus ning otsus kinnitati pitseriga rikastatud tunnistusega. 3. Jüriöö ülestõus: dateeri; rahvusvaheline olukord Vana-Liivimaal enne ülestõusu; miks valiti ülestõusu algusajaks 23. aprill; ülestõusu käik ja tagajärjed. Dateering: 1343-1345 Ülestõusu põhjused: 1. Soov saada võõrvõimust vabaks 2. Liiga suured koormised 3. Soov pöörduda tagasi oma esivanemate usundi juurde 4. Soodne välispoliitiline moment.
neile ka mõningad õigused. Lepingud mis sõlmiti erinesid seetõttu et eestlased omavahel läbi ei saaks. Ristimisega kaasnesid ka ,,ristiusuliste kohustused" *kümnis : 10nes osa talu saagist.(algul tasuti viljas ,hiljem tekkis ka karjakümnis ja muid lisamakse) *hinnus: kindlaksmääratud naturaalmaks.(kergem varjant), seal pidid ülal pidama kohalikku preestrit ja maksma erilist kirikumaksu , ehk kümnendikku kümnisest. Kuna maksud olid nii suured siis jäid talupjad mõisnikele tihti võlgu ja selleeest piirati talupoegade vabadust ja pandi talle lisakohustusi. Tagajärjeks oli 1315. A Ikaldus ja Näljahäda Lisaks oli vääl töömahuka kohustusena kirkute , linnuste , teede rajamine. Teotöö- Töötamine mõisa juures isandate käsul (algul paarkorda aastas hiljem rohkem) Kõik See koormus viis üha rohkem mõttele kuidas vabadust taastada. 11§
1. Nimeta 5 argumenti, miks me võime lüüasaamist muistses vabadusvõitluses pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos? · Muistse vabadusvõitluse lõppedes pidid kõik eestlased vastu võtma ristiusu ning vanad tavad ja kombed suruti alla. Alustati kirikute rajamist. Kirik ehitati igasse kihelkonda · Eesti alad jaotati Stensby lepinguga neljaks. · Hakati rajama linnu. Linnades elasid põhiliselt Saksamaalt saabunud käsitöölased ja kaupmehed. · Maad läksid maaisandate kätte. Talupoegadele määrati koormised, millest tähtsamad olid künnis kirikule ja hinnus feodaalile. 2. Millise lepinguga, millal ja kuidas jaotadi Eesti ala vallutajate vahel? 1238. aastal Stensby lepinguga jaotati eesti ala järgmiselt: · Põhja-Eesti läks Taanile;
raudrüü/soomussärk; loomise initsiaator piiskop Theoderich; Riia linnast üks kolmandik; kujunesid väe tuumikuks; allutati küll piiskopile, kuid hakkas ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile konkurendiks * 1206. alistas liivalased ja 1208. latgalid * Albert sai SaksaRooma riigivürstiks, sai Liivimaa lääniks * 1209. paavst nimetas Riia piiskopiks Tsistertslased tähtsamad ristisõdade idee kandjada ja kaitsejad. Kellele hea ja kuidas? * HamburgiBremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku liidripositsiooni PõhjaEuroopas * Saksa kaupmehed, paremad kauplemisvõimalused (Läänemere turg), meretee kiirem, ohutum * Saksimaa ja Vestfaali rüütlid, sooviti valdusi hankida Sakslased said enda poole osa liivlasi koos vanema Kaupoga. Teiste liivlaste vastupanu lõppes 120607.a siis toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikud ja määrati preestrid. 1208 võtsid ristimise vastu latgalid. Edasi suunduti eestlaste vastu.
ning Põhja-Eesti saatus jäi esialgu lahtiseks. Järgnevalt vallutas Mõõgavendade ordu nõrgenenud Taanilt veel Harjumaa ja Tallinna. Riia piiskop moodustas 1228. a Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkonna ning 1236. a ühinesid Mõõgavendade riismed Saksa orduga ning varasemad Mõõgavendade vallutatud aladest ning nende ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru, mis lisas omakorda sõjalisele jõule tublisti rahvusvahelist kandepinda, arvestades, et Saksa ordul oli valdusi nii Pühal Maal kui ka Itaalias ja Saksamaal ning veel lisaks head suhted paavsti ja keisriga. Põhja-Eesti saatus oli 1238. a Stensby lepinguga Taani kuninga kätes, kes andis Saksa ordule Järvamaa tingimusel, et viimased ei raja sinna linnuseid. 2.Eestlaste suhted vallutajatega Vallutajad tunnistasid esialgu eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele ning ehki välissuhtluse ja väliskaubanduse haarasid enda kätte
Jüriöö ülestõus Taani võimsuse kahanedes muutus Eestimaa valitsemine kuningatele liialt tülikaks ja vähetasuvaks. Seepärast otsustati oma valdused Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid uue tugevama maaisanda all seniste vabaduste piiramist ning püüdsid otsuse elluviimist takistada. Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. 1343 alustasid harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid , tapeti kõik kättesattunud sakslased, endi hulgast valiti 4 kuningat. Alustati Tallinna piiramisega, nähes ,et oma jõududega toime ei tulda, pöörduti abipalvega Rootsi ja Vene vürsti poole, kust lubati abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänlased , kes alustasid Haapsalu piirama.Taani ja Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi teha ja seetõttu pöörduti abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von
TULEMUS:Rahvaarv kahanes poolevõrra (katk,eestlased sattusid sõjakeerisesse ja suur näljaaeg mida nimetatakse ka väikeseks jääajaks. Asustus kaob, sest 75% taludest oli maha jäetud. Eesti jagatakse 3-me kuninga vahel. 2. Eesti talupojad keskajal( talupoegade sotsiaalne liigendus+kohustused)-Keskajal liigendati Eesti talupoegi, neid nende seisuste järgi. 1) Maavabandeks-olid isiklikult vabad ja pidi oma maad ise harima 2)Vabatalupojad-tasusid oma maksud rahas ega pidanud mõisapõllul tööd tegema. Ametites olid põhiliselt mõldrid, kõrtsmikud, sepad ja mõisaameti mehed.3)Adratalupojad-talupoegade põhiliik,kes püidid tegema teotööd ja maksma makse. 4) Üksjalad-Olid küladest väljaspoole rajavad adratalunike nooremad pojad. 5)Vabdikud-kõige madalamas külaühiskonna kihistuses e. Ilma maata ,palgatööst elatuvad talupojad, põhiliselt sulased ja teenijad. Kõikidel talupoegadel oli kohustus käia ehitustöödel ja sõjateenistustest
Eestis algas ajalooline aeg 13. sajandi alguses. Keskaeg- Ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel. Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad (1208-1227) ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust: luterluse siiajõudmine (1520-1530'datel) ja Liivimaa sõda (1558-1583). Ümera lahing- 1210, Lätis (Valmiera lähedal). Osalesid eestlased, sakslased, liivlased ja latgalid. Võitsid eestlased. Madisepäeva lahing- 21. 09. 1217, Eestis (Vanamõisa lähedal). Osalesid eestlased (väejuht Lembitu ja armeesse kuulus 6000 inimest), sakslased (väejuht Wolquin), liivlased (väejuht Kaupo), latgalid (väejuht Orlamünde krahv Albert). Võitsid sakslased. Meinhard- Oli Liivimaa väejuht aastatel 1186-1196. Suri 12. 10. 1196. Berthold- Oli järgmine Liivimaa väejuht aastatel 1196-1198. Suri 24. 08. 1198.
Kohtumõistmine taulupoegade üle läks feodaalide kätte. Need , kes ristiusu vastu olid võtnud, kuulutati vabadeks. Kaubandus ja meresõit jäeti linlastele. Eriti kurb oli see saarlastele ja teistele rannikulalastele. Põlluharimisviisid ja -tööriistad jäid samaks. Põhilisteks ristiusu kohtususteks : kümnis(kümnes osa talu saagist), hinnus (naturaalmaks). Talupojad pidid ülal hoidma kohalikku preestrit kümnendik kümnisest. Teotöö. Talupojad jäid vabaks, neil oli oma maa, kaubitsemine. Majanduslik rõhumine tõi poliitilisi pingeid. Muinasaeg ja XIII sajandi algus Eestis Eesti on riikluse-eelses perioodis. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused ehk maakonnad. Teatud piirkonna külad moodustavad kihelkonna, mis oli Muinas-Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13. saj alguses on Eestis u. 45 kihelkonda. Põhiliselt välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
