Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Koramislehed KT-ks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aktsia, tööleping, töötu, töötasu, müüja, rahasumma, elukallidus, aktsionär, küsimusi, turg, nato, organisatsioon, okupatsioon, taasiseseisvus, tööandja, leibkond, ressursid, vaesus, toimetulekupiir, töövõtja, börs, maailmasõda, liikumisvabadus, sotsiaalturva, tervisehoiu, tihedamalt, seadustest, vabam, haagi, üksikisik, kodanikuühendusPoliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub Õigus riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid
3. Eesti presidentiks saab kandideerida alates 40-st eluaastast (+ 2 peab olema sünnijärne Eesti kodanik ) 4. Euroopa parlamenti kandideerimiseks peab olema vähemalt 21 a vana (+ peab olema kodanik) 8.Riigikogu Riigikogu 5 ülesannet ja 5 õigust ÜLESANDED ÕIGUSED Lahendab riigielu küsimusi Aupärimiste puhul on õigus pöörduda ülalolijate poole Valib riigikogule esimehe ja kaks Võib peaministrile umbusaldust aseesimeest avaldada Võtab vastu seadusi ja otsuseid Riigikogu liige on puutumatu Valib presidendi Õigus moodustada valitsus Võtab vastu riigi eelarve Kuulutab välja sõjaseisukorra Riigikogu ülesehitus 9.Vabariigi valitsus
Nt nii riigi ETV, kui ka era TV3. Turg – kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord Nõudjad – kõik, kes turult midagi ostavad (kokku turunõudlus) Pakkujad – kauba tootjad/pakkujad Hind – kauba omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist Asenduskaup – ostad apelsini asemel õuna Turutõrked – mingisugused turumajanduse puudused Omahind – kulutused, mida tehakse kauba tootmiseks Müügihind – hind, millega kaup müüakse (=turuhind). Turuhind – turg ise reguleerib hinna (nt konkurentsiga). Riiklikult määratud hind – riik määrab hinna nt kaupadele, millest inimene loobuda ei saa. Ostujõuline nõudlus – nõudmine, mis on rahaga tagatud Turutasakaal – nõudmine ja pakkumine on tasakaalus Mastaabisääst – mida rohkem toota, siis ühe asja tootmiseks läheb vähem raha. (nt kui toota 1000 paari jalanõusid, läheb ühele paarile vähem raha, kui tootes nt 100 paari, kuna masinad on juba ostetud ja transport on ühine).
Nt nii riigi ETV, kui ka era TV3. Turg kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord Nõudjad kõik, kes turult midagi ostavad (kokku turunõudlus) Pakkujad kauba tootjad/pakkujad Hind kauba omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist Asenduskaup ostad apelsini asemel õuna Turutõrked mingisugused turumajanduse puudused Omahind kulutused, mida tehakse kauba tootmiseks Müügihind hind, millega kaup müüakse (=turuhind). Turuhind turg ise reguleerib hinna (nt konkurentsiga). Riiklikult määratud hind riik määrab hinna nt kaupadele, millest inimene loobuda ei saa. Ostujõuline nõudlus nõudmine, mis on rahaga tagatud Turutasakaal nõudmine ja pakkumine on tasakaalus Mastaabisääst mida rohkem toota, siis ühe asja tootmiseks läheb vähem raha. (nt kui toota 1000 paari jalanõusid, läheb ühele paarile vähem raha, kui tootes nt 100 paari, kuna masinad on juba ostetud ja transport on ühine).
tööpuudus - tööjõu pakkumine on suurem kui nõudlus , s.t. töötegijaid on, aga töökohti ei jätku Tööandja inimene, ettevõte, firmajuht , kes palkab tööjõudu, pakub inimestele tööd. Töövõtja inimene, kes müüb oma tööjõudu. Töövõtjaid on: 1.palgatöölised 2.vabakutselised 3.töötud 6 Tööle asumisel sõlmitakse tööleping, (kindlasti kirjalik!) ja see võib olla: 1.tähtajatu 2.tähtajaline, nt. 5 aastaks nn.ümbrikupalk töötaja saab tasu n.ö. mustalt, tal pole töölepingut, selle eest ei maksa ta tulumaksu ega tööandja sotsiaalmaksu. Brutopalk inimese väljateenitud töötasu (maksud on maha arvamata) Netopalk töötasu, millelt on maksud maha arvatud, mille inimene saab kätte Keskmine palk riigi keskmine, saadakse, kui palgasaajate saadud summa jagatakse palgasaajate arvuga
sissetulek 3)Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem palk ehk karjäär ja läbilöögivõime tööturul on inimese enda teha (põhimõte, et igaüks on oma õnne sepp) 4)Madalad ja võrdelised VÕI nõrgalt astmelised maksud Kas Eesti on siirdeühiskond? (totalitarism- >kapitalism) Siirderiik. Põhjenda: 1)Rahvas pole eluga Eestis rahul (nagu nt Rootsis), reformid on elujärge halvendavad ja ebaühtlase tempoga jne. 2)Kapitalismile omast globaliseerumist pole, Eestis on turg kindlalt piiritletud 3)Kapitalismi põhimõtted pole juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades –ja suhetes ? 3)Rahvas avaldab võimule küll pidevat survet, teisest küljest on reformid õiguspärased s.t. tuginevad riigis vastuvõetud seadustele ja määrustele? 2.2 Avalik ja erasektor ning kodanikuühiskond Ühiskonna sektorid ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted AS,pangad (v.a
Riigikontroll otsustab ise, mida, millal ja kuidas auditeerida. Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal parlamendi määratud audiitor. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kellel on Riigikontrolli juhtimisel laialdased volitused. Riigikontrolöri nimetab ametisse parlament presidendi ettepanekul viieks aastaks. Riigikontrolöri ametiaeg ei ole piiratud ühe perioodiga. Igal parlamendi liikmel on võimalik esitada riigikontrolörile küsimusi omaenda huviorbiidis või parlamendis päevakorral olevatel teemadel, mis puudutavad Riigikontrolli tegevusvaldkonda. Kohalik omavalitsus Kohalikuks omavalitsuseks Eestis on vald ja linn. Selles ülesehituses on kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus. Volikogu elanike esinduskogu valivad elanikud ametisse neljaks aastaks. See määrab omakorda omavalitsuse täitevorgani ehk valitsuse. Volikogu peamised ülesanded on teha
MANDRI-EUROOPA ÕIGUSE TÄHTSAMAD ÕIGUSHARUD I. Eraõigus inimesed on omavahel võrdväärsed partnerid: a) Tsiviilõigus normib üldisi inimestevahelisi suhteid. (võla suhted, perekonnasuhted, pärimissuhted, omandisuhted) b) Kaubandus ehk äriõigus välja kasvanud tsiviilõigusest. (äriühingute loomise/lõpetamise kord, raamatupidamine, pangandustegevus, kindlustus. c) Tööõigus tööandja ja töövõtja vahelised suhted. (tööaeg, töötasu, puhkus jne.) II. Avalik õigus riigi ja lihtkodanike suhted, kus riik on domineeriv: a) Riigiõigus e. konstitutsiooniõigus siia kuuluvad ka inimõigused. b) Haldusõigus e. Administratiiv õigus reguleerib ametivõimude tegevust. Paneb paika ametivõimude volitused. c) Finantsõigus paneb paika korra, kuidas riik ja omavalitsus makse koguvad ning kuidas nad nende käsutuses olevat raha kasutavad. Maksuseadus ja eelarveseadus. d) Kriminaal õigus e
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
- vähemuse õiguste austamine - põhiseadusel rajanev riigivõim - kontroll võimude tegevuse üle - valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama). Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. Diktatuure jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada.
tagandada) tagandada) 7.2 Kohtusüsteem Eestis - Kohtusüsteem on kolme astmeline: I astme kohus: Maa- ja halduskohus. Kõik kohtuasjad algavad sellest astmest! Maakohus- Harjumaa (Tallinn), Virumaa (Jõhvi), Pärnumaa (Pärnu), Tartumaa (Tartu). Halduskohtud Tallinn, Tartu. Arutab haldusasju. II astme kohus: Ringkonnakohus. Asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Arutatakse neid küsimusi, mida kaevatakse edasi I astme kohtust apellatsioon. Mõlemal osapoolel on selleks õigus. III astme kohus: Riigikohus. Tartus. Edasikaebamine kassatsioon. Erinevalt ringkonnakohtust ei võta riigikohus kõiki asju arutamisele. On õigus otsustada selle üle. Otsustab, kas ringkonnakohtu otsus jääb kehtima või tühistatakse. Kui riigikohtu otsus ei rahulda ühte osapoolt, siis on õigus edasi kaevata Euroopa Inimõiguste kohtusse. Riigikohtu kohtunikke 19. Ringkonnakohtunikke 46.
a. Hõivatud eraettevõtetes 59% b. Hõivatud avalikus sektoris 29% c. Füüsiliselt isikust ettevõtjad 12% 57) Majandussüsteemid: a. Tavamajandus ehk naturaalmajandus · toodetakse lihtsate tööriistadega · kõik eluks vajalik toodetakse enda jaoks ise · raha praktiliselt ei kasutata · väike kaubavahetus välismaailmaga b. Turumajandus · Määrab vaba konkurents · Hinna kujundab turg · Kaupade ja teenuste valik on lai · Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest · Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid c. Plaanimajandus ehk käsumajandus · Määrab riigi kehtestatud plaan · Hinnad kehtestab valitsus · Kaupade või teenuste valik on väike või puudub · Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist Valdavalt on riiklik omand ja suurettevõtted
Tavamajandus on ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Erilist majanduslikku arengut ei toimu, sest ollakse harjunud tegutsema nii nagu esiisad. Sellist majandussüsteemi viljeldakse paljudes piirkondades Aafrikas, Aasias ja mõnel pool Lõuna-Ameerikas, aga ka Ida-Siberi mõnede põlisrahvaste seas. Vaba turu konkurents e turumajandus: Siin toimuvad neoklassikute poolt rõhutatud protsessid inimeste vabatahtlik astumine mitmesugustesse lepingulistesse sidemetesse, protsesse määrab turg ja peamiseks kriteeriumiks on efektiivsus. See dimensioon on horisontaalne, sest kõigil on võrdsed võimalused enese teostamiseks ja astumiseks seesugustesse suhetesse kapitalismi tingimustes. Neoklassikute väitel on see ainuke dimensioon, mis määrab kogu majandussfääri olemuse. Sellele võib vastuseks väita järgnevat: Peamine vastulause kõigi õigusele erinevateks asjadeks nagu võrdsed võimalused jne. on see, et need "õigused" nõuavad asjade ja tegevuste
kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel ideoloogia korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele import kaupade/teenuste sissevedu riiki, kaupade/teenuste ostmine välismaalt indekseerimine majandus- ja sotsiaalpoliitika protseduur, millega korrigeeritakse hindu, makseid või töötasu vastavalt inflatsioonimäärale inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (kuu, kvartal, aasta) inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muut baasperioodiga (enamasti eelmise aastaga, aga ka kuu või kvartaliga) võrreldes infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
¥vähemuse õiguste austamine ¥põhiseadusel rajanev riigivõim ¥kontroll võimude tegevuse üle ¥valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahavas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama). Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. Diktatuure jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada.
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
perekond on suure tõenäosusega vaene ka järgmise generatsiooni jooksul. Rikkusega on asi samasugune. Teise või kolmanda generatsiooni rikkad ei pea enam nii palju muretsema oma igapäevase leiva pärast ning võivad rohkem kulutada enda harimisele ja kultuuri tarbimisele. 6. Mida saab riik teha selleks, et ühiskonnas ebavõrdsust ära hoida? (3p) Pilet II Tootmine (20p) 1. Selgita järgnevaid mõisteid: (3 punkti) *nähtamatu käsi vaba turumajanduse turg (seal ei ole otseselt kedagi, kes ressursse paigutaks ehk ressursside paigutaja on nö nähtamatu käsi) *patent - üks leiutiste õiguskaitse vormidest *alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 2. Võrdle turumajandust ja käsumajandust (4p) Turumajandus - arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab
riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. 45. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest tuleneb, et kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi.Põhiseaduse § 154 kehtestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. 46. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord? Seaduse jõustumine on otseselt seotud seaduse avaldamisega: Riigi Teataja seaduse § 5 lg 2 kohaselt jõustub rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva
Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohalike omavalitsue organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nende seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse
sisaldavad üldnorme (õigusnorme). Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest tuleneb, et kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Põhiseaduse § 154 kehtestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord? Seaduse jõustumine on otseselt seotud seaduse avaldamisega: Riigi Teataja seaduse § 5 lg 2 kohaselt jõustub rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
muudatusettepanekud läbi ja kannab eelnõu teksti need muudatusettepanekud, millega ta nõustub. Peale selle koostab juhtivkomisjon muudatusettepanekute loetelu. Eelnõu uus redaktsioon ja muutmisettepanekute loetelu jagatakse kõigile riigikogu liikmetele. Teisel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Ettekannetes selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga tehtud tööd. Riigikogu liikmed võivad esitada ettekandjatele küsimusi. Järgnevad riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide esindajate sõnavõtud. Seejärel toimub muudatusettepanekute hääletamine. Järgneb eelnõu lõpphääletus, mille käigus hääletatakse eelnõu tervikuna. Enne lõpphääletust võib teist lugemist katkestada uute muudatusettepanekute tegemiseks. Teist lugemist on võimalik korduvalt katkestada. Enne lõpphääletust võidakse teha ka ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele. Enne
Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohalike omavalitsue organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nende seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus)
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
85. Viivis. Leppetrahv. Käendus. Käsiraha. Garantii. Viivis onrahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest.Viivist aetakse sagedasti segamini intressiga, kuid need on erinevad mõisted. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul kui laenuvõtja jääb näiteks pangale võlgu, siis on käendaja kohustatud tekkinud võla tasuma. Käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Antakse lepigu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks.
ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Merkantilistlike teooriate kirjutajad olid enamast kaupmehed, kes uurisid kaubanduse ja maksustamisega seotud küsimusi. Peamine tähelepanu pööratigi rahvusvahelisele kaubandusele. Merkantilistide eelduseks oli, et maailma jõukus on fikseeritud. Rahvusvahelist kaubandust nähti nullsummalise mänguna. Sellise lähenemise kohaselt oli ühe riigi tulu alati teise riigi kaotus. Eksport (väljavedu) pidi ületama importi (sissevedu) ja kasu kaubandusest laekus kuld- ja hõberahana riiki. Rahva rikkus ei olnud individuaalsete rikkuste summa ja kaupade rikkalik pakkumine riigi siseselt ei olnud soovitav
kus asi või asjade kogum asus võlasuhte tekkimise ajal 3. kohustus anda üle asi, mis tuleb toota või valmistada pärast lepingu sõlmimist, täitakohas kus asi toodeti või valmistati. 4. eespool nimetamata kohustus täita võlgniku võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlgniku elu või asukohas. 85. Viivis. Leppetrahv. Käendus. Käsiraha. Garantii. Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest.Viivist aetakse sagedasti segamini intressiga, kuid need on erinevad mõisted. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada
Erakindlustusseltsid - täiendav pensionikindlustus (praegu), tööõnnetus ja kutsehaigused (tulevikus). Ennetustegevuse profülaktika sots.kindlustusel on reserv, mis kutsub inimesi mitte haigeks jääda. Sundkindlustus ei ole valikut, kus ennast kindlustada nt haigekassa ja töötukassa. Sotsiaalhoolekanne - subsidiaarsus raha antakse, siis kui te olete kõik oma võimalused kasutanud - individualiseeritus kõik saavad ühtemoodi, üks % nt kui oled töötu, siis toetus on 70%; kontrolliväga detailselt isiku varalist seisu nt kas on eluruum ,kellega me elame jne - kohalik omavalitsusüksus osutab sots.teenuseid, väiksemad KOVid ei saa kõiki teenuseid pakkuda; raha maksmisega ei ole probleeme, kuna riik tuleb appi - teenused, toetused (elatusmiinimum) - õigus (mitte enam vajadus?) vajaduspõhine, ei ole vajaduspõhine,
Käsumajandus – riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota. Riigiomanduses on tootmisressursid ja turustamiskanalid. Eraomand puudub või on piiratud. Selle tagajärjeks on mitmesuguste kaupade krooniline puudumine Laissez faire – 18. Saj Prantsusmaal majandusteaduslik suund, mis pooldab vähest riigi poolset sekkumist majandusse. On lisaks ka VVVT ehk Väga Väga VabaTurg, mis on rahatu turg ja kõigile avatud, kus asjad liiguvad inimeselt inimesele kinkides või vahetamise teel. Sellise põhimõttega o avatud Tartus pood. Pilet 2 1. Ühiskonnamudelid. Põllumajandusühiskond. Tööstusühiskond. Infoühiskond. Ühiskonnamudelid jagunevad kolmeks: põllumajandus-, tööstus- ja infoühiskond. PÕLLUMAJANDUSÜHISK TÖÖSTUSÜHISKOND INFOÜHISKOND OND
Suhtlusvahendite kiire levik ja uued leiutised suurendavad info kättesaadavust, kuid see ei toimu ühtmoodi kõikides maades. Kõrge arengutasemega riikides kasutab Internetti umbes pool kogu elanikkonnast, Araabia, Sahara Aafrika ja Lõuna-Aasia maades vaid alla 1%. Väga palju erineb ka infole juurdepääsu hind. Näiteks Internetiühendusele kulus 2000. aastal USA-s 1% protsenti kuu keskmisest sissetulekust, Nepaalis tulnuks aga maksta kolme kuu töötasu. 2005. aastal oli sama näitaja Eestis moodustas Interneti püsiõhenduse maksumus umbes 4% keskmisest palgast. Tänapäeva maailmas on info üha tähtsam nii üldise haridustaseme tõstmisel kui ka majanduse konkurentsivõime ja valitsemise efektiivsuse suurendamisel. Infotehnoloogiline areng on tihedalt seotud nii globaliseerumise kui internatsionaliseerumisega. 6 Tänapäeva maailm 2
Sellega on määratud VV määruse allutatus seadusele. VV määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid. Minister annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks. Ministri määrused peavad olema lisaks seadustele kooskõlas ka Vabariigi Presidendi seadluste ja Vabariigi Valitsuse määrustega. Määrus peab viitama seaduse sättele, mille alusel ta on välja antud. Kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogu ja valitsuse määrus Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. 3. Üksikakt Otsus. Käskkiri. Korraldus. Üksikaktide liigid Otsuseid Käskkirju Korraldusi 4. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Iga õigusakt omab õiguslikku jõudu ehk on kehtiv: · teatava aja jooksul · teatud territooriumil ja · teatud isikute ringi suhtes.
annaabi.ee 
