TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT PEREKONNA JA NAISE ÕIGUSLIK KÄSITLUS KORAANIS Referaat Juhendaja Lea Leppik Maie Ruus Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................3 1.KORAAN.................................................................................4 2. PEREKONNA KÄSITLUS KORAANIS.........
Mille poolest usundid erinevad? Islami õpetuslikuks aluseks on Koraan. See islami pühakiri on koostatud Muhammadi ilmutuste põhjal. Koraani kõrval on oluline tähtsus ka hadithitel ehk sunnal – Muhammadi ja tema kaaslaste tegude ning sõnade pärimusel. Koraanis rõhutatakse, et Jumal on ainujumal ja Muhammad ei ole jumaldamise objekt, vaid inimene. Islamis peetakse oluliseks, et usk avalduks ka igapäevases elus. Juhiseid selleks annavad islami viis usupõhimõtet ehk alussammast. Sageli kutsutakse islamiusulisi muhameedlasteks, kuid kuna Muhammadi ei jumalikustata, on see nimetus solvav ja õige oleks öelda “moslem”. Tavaliselt öeldakse, et moslemid usuvad Allahi. Allah tähendab araabia keeles ainujumalat ja korrektne on öelda,
külgi sätestava seaduse - sariaadi. 4 Koraan Koraan sisaldab Jumala ilmutusi, mis on väljendatud tema kõnes ning on islami aluseks. Moslemid usuvad, et üksnes araabiakeelne Koraan on Jumala sõna veatuks väljendajaks. Sellepärast ei saa Koraani teistesse keeltesse tõlkida, seda võib ainult ümber jutustada või tõlgendada. Koraanis on 114 suurat ehk peatükki, mis jagunevad 6236-ks aaja-ks ehk salmiks. Peatükid eesmised Koraani peatükid ehk suurad ilmutati Mohammadile ja need keskenduvad Jumala ainulisusele, Jumala rollile kõiksuse ajaloos, Muhamedi rollile Jumala saadikuna, viimsele kohtupäevale ning vajadusele aidata teisi inimesi. Hilisemad suurad käsitlevad kogukonnaelu küsimusi nagu perekond, abielu ning umma legaalsed, eetilised ja sotsiaalsed probleemid.
kehtestatud kogumikuga. Koraan loeti Muhammedi eluajal avalikult ette nii moslemitele kui ka mitte-moslemitele. See kirjutati ka prohveti eluajal üles ning paljud prohveti kaaslased teadsid tervet Koraani sõna-sõnalt peast. Erinevalt teistest pühakirjadest, on Koraan alati olnud ka tavausklikele kättesaadav. Tänu laialdasele päheõppimise traditsioonile on see tänaseni täielikult säilinud. Koraan koosneb 114 Suurast ehk peatükist. Osad neist on pikemad, osad lühemad. Suurad ei ole Koraanis revelatsiooni (ilmutuse) järjekorras vaid suhtelises pikkusejärjekorras Koraani alguses on kõige pikemad ja lõpus kõige lühemad Suurad. Erandiks on vaid üks Suura - Fatiha, ehk ,,Algus", Koraani kõige esimene Suura. Koraan on Jumala sõna, iga moslemi usu ja selle parktiseerimise allikas, mis käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid - elutarkus, õpetused, eelnevate prohvetite, näiteks Aabrahami,
Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Moslemid on alati uskunud, et koraan on jumala viimane sõna ning see ei ole ise välja mõeldud ja kirja pandud. See ilmutati prohvet Muhammedile 23 aasta jooksul ning see kirjutati üles tema kaaslaste poolt, kuna ta ise olevat olnud kirjaoskamatu. Kokku sai ta 114 ilmutust ehk suurat, mis ongi koraanis peatükkideks. Esimesed 86 suurat sai Muhammed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele ja õpetlusele. Koraanis ei ole suurad ilmutuse järjekorras, pikemad on eespool ja lühemad tagapool. Ta sisaldab peamisel käske ja õpetusi, lugusid on seal vähe.
Islam Islam on maailmas suuruselt teine religioon, üle 1 miljardi järgijaga. See on monoteistlik usk, rajatud Muhamedi poolt 7. sajandil SaudiAraabias. Moslemite uskumuse järgi ilmus mäe koopas Muhamedi juurde ingel Gabriel ning tõi talle sõnumi tõeliselt jumalalt. Prohvet Muhamed pühendas oma ülejäänud elu monoteismi sõnumi levitamisele polüteistlikus maailmas. Tema elutöö on kirja pandud Koraanis Islami pühas tekstis. 622. issanda aastal põgenes prohvet kasvava tagakiusamise eest põhja Mediina linna. Seda sündmust tähistavad moslemid hijira'na (hidzrat ehk põgenemine) ja tähistab Islami kalendri algust (622 anno Domini = 1 Hidzra aasta). Kaheksa aastat hiljem pöördus Muhamed koos armeega tagasi Mekasse ja võitis selle kergelt. Muhamedi surmaajaks, 50. aastat hiljem, oli terve Araabia poolsaar moslemi kontrolli all.
Esmalt ilmutatud suurad keskenduvad Jumala ainulisusele, Jumala rollile ajaloos, Muhammadi rollile Jumala saadikuna, viimsele kohtupäevale nind vajadusele aidata teisi inimesi. Hilisemad suurad käsitlevad kogukonnaelu küsimusi, nagu perekond, abielu ning Mediina kasvava umma e kogukonna legaalsed, eetilised ja sotsiaalsed probleemid. Moslemid usuvad, et Koraan säilitati igavesest ajast alates tahvlitel Jumala juures, kuni ta otsustas selle tervikuna ilmutada. Koraanis antakse käsk pidada dzihaadi ning järgida selle pidamise põhimõtteid. Sõna dzihaad tuleb araabia keelest ja tähendab ''püüdma'' või ''püüdlema.'' Üheks võimaluseks on võitlus moslemite eest, millest Muhammad rääkis kui väiksemast dzihaadist. Suurem dzihaad on oma isikliku eesmärgi täitmine ning oma eksimuste parandamine. Nt 11. septembril 2001 toimunud kaksiktornide rünnakut lennukiga peetakse osade moslemite poolt dzihaadiks,
Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Islam ja Allah...................................................................................................................... 4 1.1 Moslem ja Koraan.........................................................................................................5 2. Naised islami kultuuris ja Koraanis.................................................................................... 7 2.1 Mosleminaise riietus..................................................................................................... 9 3. Naise roll ja õigused..........................................................................................................11 kokkuvõte Erinevalt enamuse arvamusest, et islamimaade naised ei ole väärt midagi ning nendel
Islam Islam ehk muhamediusk pärineb Lähis-Idast ja sai alguse 600 aastat pärast Kristuse sündi. Islam on maailmausunditest kõige noorem. Islam ei tunnista ühtegi jumalat peale Allahi. Islami usu rajajaks peetakse Muhamedi. Moslemid usuvad, et Muhamed oli Jumala viimane prohvet. Moslemid austavad ja jälgivad Muhamedi õpetusi, mis on kõik kirjas Koraanis. Koraan on moslemite püha raamat. Tänapäeval on maailmas üle miljardi moslemi. Suurem osa neist elab Lähis-Idas, Põhja- ja Lääne-Aafrikas, Kagu-Euroopas ja Malaisias. Koraan Moslemite püha raamat on Koraan. Seal on kirjas õpetused, mille ingel oli Muhamedile öelnud. Muhamed oli kirjaoskamatu ja sellepärast panid selle kirja tema kirjaoskajad järgijad. Koraan on kirjutatud
usundilisi ettekirjutusi ja palveid. Usutakse, et Koraan on jumala poolt araabia rahvastele antud raamat, mis on jätkuks ja täienduseks juutide seadustele ja kristlaste evangeeliumile. Koraan on muhameedlaste õpetuse ja eluviisi tingimusteta norm. Koraani peaidu on õpetus ühest ainsast jumalast. Muhamed ei nõua endale üli inimlikke omadusi, ta on jumala sõnumi kuulutaja ja hoiataja. Just seetõttu Islamis Muhamedi ei jumaldatagi. Koraanis kõneldakse ka inglitest, kurjadest vaimudest, põrgust ja paradiisist. Koraani järgi on jumal kõikvõimas ja kõiketeadja, tema tatest sõltuvad nii inimeste teod ja saatused, kui ka lunastus ja hukatus. See küsitlus pani aluse õpetusele ettemääratusest, mis järjekindlalt tõlgendatuna tähendas vaba tahte eitamist. Osa muhameedlasi siiski tunnistab oma õpetuses inimese tahte osalist vabadust. Jumala tingimusteta
MOSLEM SEE, KES ON LAUSUNUD USUTUNNISTUSE, SOORITAB VIIS KORDA PÄEVAS MEKA SUUNAS PALVUST, ANNAB ALMUSEID , PEAB 9. KUUL E. RAMADAANIL PAASTU NING SOORITAB PALVERÄNNAKU MEKASSE. MOSLEM JUHINDUB NII KORAANIST, SARIAADIST KUI SUNNAST. MIKS VÕIB VÄITA, ET KORAAN OMA MOSLEMITELE MITTE AINULT RELIGIOOSSELT, VAID KA JURIIDILISELT ÜLIMUSLIK TEOS? RELIGIOONI ALUSEKS VÕTTES KIRJAPANDUD ETTEKIRJUTUSED KORAANIS ON TRADITSIOONILISE ISLAMI SEADUSE ALUSEKS KORAANIS KIRJAPANDU ON ÜLIM TÕDE, SEEGA ON SELLEST LÄHTUV SAMUTI ÜLIM. SARIAAT E. ISLAMI SEADUS HÕLMAB KÕIKE, MIDA ALLAH INIMESTELT NÕUAB VAIMULIK JA ILMALIK VALDKOND POLE ISLAMIS TEINETEISEST ERALDATUD. ISELOOMUSTAGE NAISE SEISUNDIT ISLAMI KULTUURIS. MIS ON SELLE NEGATIIVSED JA POSITIIVSED KÜLJED? - SARIAADI JÄRGI VÕIB MEES ENDALE VÕTTA KUNI NELI SEADUSLIKKU NAIST, LISANDUDA VÕIVAD KA EBASEADUSLIKUD LIIGNAISED
Peetelis ehitati nähtamatu alatar Jumalale. Varsti soetab egiptlanna Haagariga lapse- Ismaeli. Tal ei olnud aga seaduslikku pärijat, seega pöördus Aabraham palvega Jahve poole, ning Vana Testmendi järgi oli kirjas, et kui ta oli 100 aastane, sündis Saaral esimene poeg Isaak. Isaagist pärinevadki juudid, Uue Testamendi järgi ka kristlased, kuid tema ja Haagari pojast Ismaelist pärinevad araablased. Seetõttu peetakse Aabrahami oluliseks ka Koraanis, kus ta on Muhammadi esiisa ja prohvet. Seetõttu nimetatakse judaismi, kristlust ja islamit abrahaamlikeks usunditeks. Abrahaamlikes usundites on Jumal Universumi looja. Kõik aabrahamlikud usundid rõhutavad monoteismi, ent islam vastustab ristiusu kolmainsuseõpetust, väites, et see eitab Jumala ainsust ning suhtub inimesse (Jeesusesse) kui temaga võrdsesse. Kõigis kolmes usundis usutakse Jumala kõikvõimsusesse ning peetakse inimese esmaseks
4 miljardit islami järgijat ehk moslemit Kõige kiiremini kasvav religioon maailmas Mõjutanud muinasaarabia usund, juutlus ja kristlus Eestis umbes 10 000 moslemit (0.7 %) Jumal ja prohvetid Moslemid usuvad ühte Jumalat Allahit. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on saatnud erinevatel aegadel inimeste juurde oma saadikuid Muhamed, Aabraham, Mooses, Kristus. Pühakiri - Koraan Koraanis kirja pandud ilmutused on moslemitele nii seaduste kui ka igapäevaste elujuhiste aluseks. Koraan olevat dikteeritud Allahi prohvetile Muhamedile. Koraan on kirjutatud araabia keeles. Levik maailmas LähisIda Aafrika KaguAasia LähisIdas ja PõhjaAafrikas on rohkem kui 90% elanikest moslemid. Levik maailmas Pühad paigad Kõik moslemid püüavad korra elus teha palverännaku Mekasse Saudi Araabias.
võtma ning kahjustama oma perekonna toimetulekut. Moslem see, kes on lausunud usutunnistuse, sooritab viis korda päevas Meka suunas palvust, annab almuseid, peab 9. kuul e. ramadaanil paastu ning sooritab palverännaku Mekasse. Moslem juhindub nii koraanist, sariaadist kui sunnast. Miks võib väita, et koraan oma moslemitele mitte ainult religioosselt, vaid ka juriidiliselt ülimuslik teos? religiooni aluseks võttes kirjapandud ettekirjutused koraanis on traditsioonilise islami seaduse aluseks koraanis kirjapandu on ülim tõde, seega on sellest lähtuv samuti ülim. Sariaat e. islami seadus hõlmab kõike, mida Allah inimestelt nõuab vaimulik ja ilmalik valdkond pole islamis teineteisest eraldatud. Iseloomustage naise seisundit islami kultuuris. Mis on selle negatiivsed ja positiivsed küljed? - Sariaadi järgi võib mees endale võtta kuni neli seaduslikku naist, lisanduda võivad ka ebaseaduslikud liignaised
Second level Third level Fourth level Fifth level Faktid Asutaja: Muhammed (sündinud c.570), kaubandus kaupmehe Araabiast. 2 usk maailmas Peamine asukoht: Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika Pühakoda:mosee 2000 aasta rahvaloendusel leiti et Eestis on 1387 moslemit monoteistlik religioon Koraanis on kokku 6346 värssi. Kõik poisid lõigatakse ümber. See toimub seitsmanda elupäeva ja kaheteistkümnenda eluaasta vahel. (3, 9). Vanemate kohustus on valida lapsele abikaasa. Mehel õigus abielluda kuni nelja naisega. Sealiha söömine on karmilt keelatud. Koraan keelab ka alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimise. Juba 14 sajandit on moslemid põlvest põlve Koraani pähe õppinud Levik Click to edit Master text styles Second level
Kuigi Vedas'e ja Hindu usk ei välista polügaamiat, loetakse Hindu Abielu seaduses polügaamiat ebaseaduslikuks Hindudel, Jainidel, Budistidel, Kristlasel ja Sikhs'el. Indias elavatel Moslemi meestel on polügaamia lubatud kuna neid reguleerib Sariaadi seadus. Enamik Juutite kultuure on muutnud polügaamia ebaseaduslikuks. Või esineb seda väga vähe. Islami usulisel on lubatud vaid polügüünia, täpsustusega, et mehel tohib olla kuni neli naist. Koraanis on kirjas, et mees kes selle tee valib, peab igat oma naist võrdselt kohtlema, kui ta kardab, et seda ei suuda peaks ta abielluma vaid ühega. Kuigi mees peab luba küsima oma eelmiselt naistelt enne uue võtmist, pole eelmiste naiste arvamus kriitiliselt oluline.
austust Allahile auväärseks. Allah • ‘’Allah’’ on nimi, • Kõigi muslimite usu mida muslimid põhiolemuseks on kasutavad kõrgeima kuuletumine Allahi olendi - Jumala tahtele. kohta. • Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Prohvetid • Allah on inimestele • Peale Muhammadi, oma tahet Moosese ja Jeesuse kuulutanud on Koraanis prohvetite suu läbi, mainitud prohvetite keda ta on maailma seas veel näiteks läkitanud kokku 124 Aabraham, Ismael, 000. Iisak, Jaakob, Taavet • Viimane neist oli ja Ristija Johannes. Muhammed. Pühad tekstid • Muslimid usuvad, et Koraan • Lisaks Koraanile ilmutati Muhammadile, kui on islamile oluline Allah saatis ingli dikteerima tekstide kogumik talle ilmutusi. ahadith. • Esimese ilmutuse sai
·Araablaste usk oli polütestlik. Nad austasid paljuseid jumalaid kuid ka loodusega seotud esemeid. Iga aasta korraldati Kaaba templi juurde palverännakuid. ·Araabia riik tekkis 630.a. kui Muhames pöördus oma armeega tagasi Mekasse. ·Islam tekkis 630.a. ja tema rajajaks oli Muhamed, kes hakkas VII sajandil kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujamalana. Islami püharaamatuks sai Koraan. ·Koraan on islami püharaamat. Kõik, mis on Koraanis on ülimtõde. Koraani olulisem sõnum on Allahikõikvüimsus ja armulikus. Islami maade lähtutakse oma elus igapäevaselt Koraanist. Islami viis tugisammast on: usutunnistus, palvetamine, almus, paastumine ja palverännaks Mekasse, ·Islami seadus lähtub Koraanist. Seadus ehk sariaat hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab. ·Islami kultuur on sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist
kujulise pühamu nurka meteoriitkivi alles ning lõi sellest moslemeid ühendava keskuse kuhu hakati tegema palverännakuid.Tänapäeval koguneb igaaastase palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist. · Teist moslemite pühakirja nimetatakse Sunna´ks. kirjas prohvetite eluloolised tõestusnäidete kogumikud (lood ja ütlused kannavad nimetust hadith). Seda kasutatakse elujuhiseks siis, kui Koraanis juhiseid ei leidu. · Kolmas islami alustalasid on Sariaad, mida kutsutakse ka islamiseaduseks, mis põhineb Koraanil ja sunnal. Sariaad määrab ära kogu moslemite igapäevaelu.Sariaati tõlgendavad ainult asjatundjad keda kutsutakse muftid ja neil on suur autoriteet. Sariaadi järgi jagunevad inimese teod viide kategooriasse: 1) keelatud; 2) mittesoovitatavad, kuid mitte keelatud; 3) neutraalsed, mille puhul ei ole nende tegemine ega tegemajätmine
(http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) Koraan koosneb 114 peatükist ehk suutrast. Muhamedile ilmutuse aja järgi jaotatakse Koraani peatükid kaheks: Mediina periood ning Meka periood. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkuse järjekorras. Alguses on pikemad peatükid ning ühtlasi ka hilisemad. Igal peatükil on oma number ja pealkiri, mis on võtmesõnaks, näiteks "Naine" (4), "Kuu" (54). Peatükid koosnevad omakorda salmidest. Kokku on Koraanis 6200 salmi. Need sisaldavad hoiatusi, üleskutseid , kriitikat, seadusi, ajaloolisi ülevaateid, usundilisi ettekirjutisi ja palveid. Koraani tekst on ka islami seaduse allikaks, näiteks lahutuse, pärimise, sõjapidamise, paastumise jumalateenistuse korral ehk Koraan annab juhiseid igaks elujuhtumiks. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/islam.html) Koraan sisaldab ka Piiblist ülevõetud teemasid, näiteks on seal juttu Aadamast, lood Noast,
(http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) Koraan koosneb 114 peatükist ehk suutrast. Muhamedile ilmutuse aja järgi jaotatakse Koraani peatükid kaheks: Mediina periood ning Meka periood. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkuse järjekorras. Alguses on pikemad peatükid ning ühtlasi ka hilisemad. Igal peatükil on oma number ja pealkiri, mis on võtmesõnaks, näiteks "Naine" (4), "Kuu" (54). Peatükid koosnevad omakorda salmidest. Kokku on Koraanis 6200 salmi. Need sisaldavad hoiatusi, üleskutseid , kriitikat, seadusi, ajaloolisi ülevaateid, usundilisi ettekirjutisi ja palveid. Koraani tekst on ka islami seaduse allikaks, näiteks lahutuse, pärimise, sõjapidamise, paastumise jumalateenistuse korral ehk Koraan annab juhiseid igaks elujuhtumiks. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/islam.html) Koraan sisaldab ka Piiblist ülevõetud teemasid, näiteks on seal juttu Aadamast, lood Noast,
Dorado ehk Kuldne õu. Järgmise sektsiooni moodustab Mirtide õu, mis on 42 meetrit pikk ja 22 meetrit lai. Selle keskel asub piklik bassein, mille liikumatu vesi peegeldab põhjakülje kaaristut. Õhuline sammaskäik basseini kõrval viib niinimetaud Saadikute saali. Selles lossi suurimas saalis asus ka troon ning seintel on araabia-keelne kiri ,,Mina olen palee süda". Puitvõlvidega laed on kaetud tähekujuliste motiividega, mis püüavad luua ettekujutust Koraanis mainitud seitsmest taevast. 2 MAAPEALNE PARADIIS Residentsi tagapool asub kõige uhkem osa, mis oli emiiri ja tema perekonna privaatne puhkepaik. Selle keskel on Lõvide õu (35x20m), mis on oma nime saanud 12 vett purskava lõvikuju järgi ümber keskse purskkaevu. Õuel kulgevad kõnniteed, mis jagavad õue neljaks osaks. Õue ida-ja läänepoolses otsas on paviljonid. Igast küljest ümbritsevad õue kaunistatud
Kes või mis on Allah? Allah on nimi, mida moslemid kasutavad kõrgema olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõik olemasolevat. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on Allahi tahtele kuuletumine. Allah on oma tahet kuulutanud erinevate prohvetite kaudu, keda on maailma läkitatud kokku 124 000, neist viimane oli Muhamed, kes pidi tooma inimesteni sama sõnumi, mis kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale nende kahe on Koraanis mainitud ka veel Aabraham, Ismael, Iisak, Taavet ja Ristija Johannes. Islam on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist. Usutakse, et see olevat ilmutatud prohvet Muhammadile e. Muhamedile. Seda siis, kui Allah saatis ingli dikteerima prohvetile ilmutusi, prohvet kandis need oma kaaslastele ette. Kuna Muhamed olevat ise kirjaoskamatu olevat mõned ta kaaslased ilmutused üles märkinud, ning nende kokkupanemisel saadigi koraan
eksisteerinud s.t teda pole kunagi loodud ta on alati olemas olnud. Muhamed oli kirjaoskamatu ja seetõttu õppisid tema jüngrid ja järgijad need tekstid lihtsalt pähe. Neid kutsutakse aunimega hafiz- Koraani peastteadja. Ühtsesse kirjalikku vormi hakati neid ilmutusi koguma alles peale Muhamedi surma ja aastaks 650 oli Koraan valmis ning on püsinud siiamaani muutumatuna (väljaarvatud lisatud vokaalmärgid, mis hõlbustavad konsonantkirja lugemist).Peatükke ehk suurasid on Koraanis 114 ja nad pole reastatud mitte kronoloogiliselt ega ka temaatiliselt mitte, vaid lihtsalt pikkuse järjekorras alates pikimast suurast kuni lühemateni (v.a. Koraani 1. peatükk "Algus"). Peatükid on nummerdatud ja neil on ka pealkiri, mis tuleneb suura võtmesõnast või teemast. Suura koosneb salmidest (ayat) Koraan on Allahi enda kõne ja seetõttu tuleb teda lugeda araabia keeles ja olla moslem (uskmatu ei tohi Koraani puudutada), sest see on väga püha.
1. Uskumine ainujumal Allahisse. 2. Palvetamine 5 korda päevas. 3. Paastu pidamine. 4. Kohustuslik palverännak Mekasse 5. Annetamine. 4.Kirjelda koraani. Koraan õpetab, et kuidas elada, ei pärast surma ei satuks mitte põrgusse vaid paradiisi. Peab viis korda päevas palvetama. Enne palvet tuleb pesta nägu ja käed. Peab veel ühe kuu paastuma, süüa ja juua võib ainult öösiti. Rikkad peavad jagama annetusi vaestele. Kord elus käma palverännakul Mekas. Koraanis on kirjas ka sõnumid, mida Allah olevat Muhamedile saatnud. Seda alustati Muhamedi eluajal ja lõpetati pärast Muhamedi surma, kui tema järeltulijad- kaliifid lasid islamiusuliste seas levinud versioonidest ühtse teksti koostada. Kuna Muhamed õppis palju juutidelt ja kristlastelt, siis on seal paljusid piiblilugusid ümber jutustatud. Koraanis kirjeldas Muhamed eriti ilmekalt naudinguid, mis ootavad häid usklikke paradiisis, aga ka piinu mis saavad osaks halbadele ja uskumatutele põrgus
Moslemite jaoks on džihaad püüd ning üks püüetest on võitlemine jumala eest. Tõepoolest, ka märtrisurm kuulub nende hulka, kui ka moslemid ise tõstatavad küsimuse, et kas seda saab võtta samatähenduslikult nüüd, kui relvad on muutunud veristemaks ning kas naise ja lapse surm on ikka õigustatud jumala kaitsmisel ja kas see on jumala meelepärane tegu. Islam on väga laialt levinud religioon ning järgijaid tuleb aina juurde. Üks selle asjaolu põhjusteks võib olla see, et koraanis ette ennustatud nüüdseks juba teoks saanud tulevikusündmusi. Näteks võib tuua roomlaste võit pärslaste üle kolme kuni üheksa aasta jooksul peale seda, kui roomlased olid pärslaste käest lüüa saanud. Just seda sünmust usuti mitte sündivat, kuid see siiski toimus.
“Allah” "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühad tekstid Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks.
mees. Tolereerima - välja kannatama, üle elama. Aktsepteerima - vastuvõetavaks tunnistamine, omaks võtma. ?Islamimaailm Petmine on suguvõsa häbistamine. Sunna - islamistlik traditsioon (Saudi Araabias tuleb surmata abielurikkujad, algul piitsa või kepihoobid ja siis viiakse hukkamisele). Sariaat - (koraani tõlgendus) islami suhtumist teatud küsimustesse, tõlgendab mida pole otseselt koraanis kirjas aga mida õpetlased arvavad. Burka - käisteta mantel või pealaest jalataldadeni ulatuv loor, milles on silmade kohal võrk. Tsador - rätitaoline loor, mis seotakse ümber pea. Niqab - loor, kus pole võrk silmade ees. Hijab - pearätt, mis katab juukseid ja kaela, nägu on vaba. Koraani järgi peaks naine katma sündsalt nii keha kui ka juukseid, et vallalised mehed ei himustaks naisi. ? petamine Õpetaja eetika - väärtuspõhimõtete kogum õpetaja jaoks.
Islamiusul on 1, 3 miljardit järgijat üle maailma. Muhamedi elu ja tegevus. Islam on maailmareligioonidest noorim, maailmas leviku poolest teisel kohal. Islami lähtekohaks on Araabia poolsaare nomaadide polüteistlik usund. Kõige tuntuim oli jumal Allah. Meka ja Medina olid kaubanduskeskused. Muhamed sündis Mekas 570pKr. Umbes 40-aastaselt hakkas nägemusi nägema, ramadaanikuu ajal ilmutas talle ennast ingel Gabriel, kes ulatas talle kirjutise, käskides seda lugeda, see on Koraanis, 96.suuras. Esimesed poolehoidjad olid moslemid (Jumala tahtele allunud) Abu Bekr ja Ali, kellest said järgijad - kaliifid. Tagakiusamise eest põgenes 622pKr Mekast Medinasse, seda loetakse islami ajaarvamise alguseks. Palvetamise suund muudeti Mekaks, ehitati mosseed, määrati palvuste ajad jne. Muhamed on Allahi saadik, kuid mitte jumaldamise objekt, vaid inimene, kes on vahendanud inimestele Jumala tahte Koraani näol. Muhamed sulatas judaistliku ja
Sunna pärimus, kuidas elas ja tegutses Muhamed, koosnes legendidest, esimesed kaliifid. SIIIDID usuvad muutustesse, austavad märtreid kaliifid saavad olla vaid Muhamedi väimehe Ali järeltulijad (kaliif on tähtis tüüp, juht) sufid religioossed müstikud, tahtsid maailma parandada, rituaalid kuni enesevigastamiseni, Türgi omad keerutavad raamatud: · Koraan luulevormis, seadus. Zaid (muhamedi kasupoeg) kirjutas üles · Suura värssvormis, peatükid koraanis. · Sunna pärimus · Shariaad usuline seadus Õpetuse põhiseisukohad, usu viis tugisammast(Fatima käsi kõige eest kaitsev talisman) : 1. Allah Muhamed 2. 5 X meka suunas palvetada 3. almuste jagamine. 4. Paast ramadaan 9. Kuu muhamed saab koraani 5. Palverännak Mekasse mittesunduslik. Soovitatav meestele Mosees palvetamine on parem kui mujal. Reedesel päeval ühispalvus. Puhkepäev
keeles, araabia keles, Koraani on siiski ka teistesse keeltesse tõlgitud. Koraan koosneb 114'st peatükist ehk suurast. Selle maht on peaaegu sama, mis Uuel Testamendil. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkusele vastavalt. Alguses on pikemad ja ühtlasi ka hilisemad peatükid. Muhamed Muhamed sündis Mekas 570pKr. Umbes 40-aastaselt hakkas nägemusi nägema, ramadaanikuu ajal ilmutas talle ennast ingel Gabriel, kes ulatas talle kirjutise, käskides seda lugeda, see on Koraanis, 96.suuras. Esimesed poolehoidjad olid moslemid (Jumala tahtele allunud) Abu Bekr ja Ali, kellest said järgijad - kaliifid. Tagakiusamise eest põgenes 622pKr Mekast Medinasse, seda loetakse islami ajaarvamise alguseks. Palvetamise suund muudeti Mekaks, ehitati mosseed, määrati palvuste ajad jne. Muhamed on Allahi saadik, kuid mitte jumaldamise objekt, vaid inimene, kes on vahendanud inimestele Jumala tahte Koraani näol. Muhamed sulatas judaistliku
on abielluda pärast lühikest tutvumisaega. Abielu on püha ja sellesse liitu peaksid astuma ainult paarid, kes on kindlad, et soovivad elu lõpuni koos elada. Samas peame hindama võimalust püha liit tühistada, sest lahutus annab meile võimaluse oma viga parandada. Islamiusulistel selline võimalus peaaegu puudub. Ehkki oleme kaotanud tähtsa osa oma väärtushinnangutest, näeme siiski helgema tuleviku nimel vaeva. Moslemid suhtuvad religiooni väga tõsiselt. Keegi ei söenda koraanis kirjutatud sõnade üle kahelda. Islami kultuuris ei ole ebatavaline 14-aastane pruut ja 40-aastane peigmees. ,,Kõrbelill" on romaan supermodell Waris Dirie elust. Waris oli kõigest 13-aastane, kui põgenes Somaaliast, et pääseda vanamehega abiellumisest, mille tüdruku isa oli organiseerinud. Enne paaripanekut on seal kombeks tüdrukud ümber lõigata. See tähistab nende puhtust ja süütust. Pulmaööl lõikab abikaasa ise naise uuesti lahti. Kogu protsess on
· Kultuur 1. Sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist 2. Neid kõiki ühendas isalma ja araabia keel 3. Islami haridus põhines koraanil 4. Tuntuim araabiakeelne teos on ''Tuhat üks ööd'' · Kuidas moslemiks saada? 1. Uskuda , et püha Koraan on otsene sõna jumalalt ja tema poolt ilmutatud 2. Uskuda, et Viime Kohtupäev on tõeline ja saabub, nagu jumal on Koraanis lubanud 3. Võtta islam oli religiooniks 4. Ei tohi kommardada kedagi teist ega midagi peale jumala 5. Tuleb veendunult öelda : ''Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah''
• Kultuur 1. Sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist 2. Neid kõiki ühendas isalma ja araabia keel 3. Islami haridus põhines koraanil 4. Tuntuim araabiakeelne teos on ’’Tuhat üks ööd’’ • Kuidas moslemiks saada? 1. Uskuda , et püha Koraan on otsene sõna jumalalt ja tema poolt ilmutatud 2. Uskuda, et Viime Kohtupäev on tõeline ja saabub, nagu jumal on Koraanis lubanud 3. Võtta islam oli religiooniks 4. Ei tohi kommardada kedagi teist ega midagi peale jumala 5. Tuleb veendunult öelda : ’’Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah’’
Koraan ütleb: « Ja üheks Tema märkidest on, et Ta lõi teile teist endist kaasad, et võiksite neist lohutust leida ja Ta lõi teie vahele südamlikkuse ja halastuse. Kindlasti on selles märgid inimeste jaoks, kes mõtisklevad. » (30:21) Abielu ei ole seetõttu mitte üksnes füüsiline ja emotsionaalne vajadus, vaid märk Jumalalt. See on vastastikuste õiguste ja kohustustega suhe, mis põhineb jumalikul juhtimisel. Jumal lõi mehe ja naise teineteist täiustava iseloomuga ja tõi Koraanis välja seadustesüsteemi sugudevahelise harmoonilise toimimise toetamiseks. « ...Nemad (teie naised) on teile rüüks ja teie olete neile rüüks ... » (2:187) Riietus pakub füüsilist kaitset ja katab nii keha ilu kui ka iluvead. Sellisena näeb islam ka abikaasade rolli. Kumbki kaitseb teist, peidab teise vead ning täiendab abikaasa omadusi. Abieluga kaasneva armastuse ja turvalisuse edendamiseks on mosleminaistel erinevaid õigusi.
Usu aluseks on täielik monoteism, Jumala ainulisus. Jumal on ülim, igavene ja kõik võimas. Ta näeb kõike ja on kõikjal ning kõiges. Jumal on universumi looja ja hoidja ning juhib kõige loodu elu ja surma. Teda austatakse ning tema ees tuntakse aukartust. ,,Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad Jumala kohta. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud läbi prohvetite. Prohvetid ei räägi mitte enda, vaid Jumala sõnadega. Osa Koraanis nimetatud prohveteid on ka Piiblis. Mujammad on Jumala viimane prohvet ja sõnumitooja. Usukommete kohaselt palvetatakse viis korda päevas, näoga Meka poole. Igas linnas on kindel aeg palvuste jaoks. Palvekohtadeks on moseed, kus ei tohi seintel olla pilte ega skulptuure, vaid võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutistega Koraanist. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus saab pesemistarbeks vett võtta. Palveesemed on Tigya (meessoost moslemite
ideaalne. Minu tähelduste kohaselt võin öelda, et usk ei ole konfliktide põhjustajaks. Ja isegi kui tänapäeval see nii on, siis seda võib lugeda fanatismiks, kuna tõeliselt usklikud inimesed teavad, et sõda ja konfliktid on patud. Religioon propageerib rahu ja armastust. Mingil määral võib usk intensiivistada tüli riikide vahel, kuid põhjuseks see olla ei saa. Koraanis on väga sügava mõttega lause, mis räägib sellest, et Allah andis meile kaks kõrva ja ainult ühe suu, et me kuulaks rohkem ja räägiks vähem. Kui valitsus järgiks seda lauset reegline, siis võib olla ei oleks üldse mitte mingeid konflikte.
Viies tase Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed (Muhammad), kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrisai ja teiste vanaaja religioonide prohvetid). Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristij Johannes. Tavad "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: q Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) q
... vahel. c) islam - koraan vale 7) Antisemitismi 3 põhjust 6) Pluralismi kujunemise etapid, esindajad 3p a) kristlased süüdistasid juute Jeesuse surmas, kuigi jeesus oli ka juut a) Empedokles - 4 juure käsitlus - maa, õhk, tuli, vesi, oluline on areng b) Islamiusulised vihkavad, sest muhamed oli koraanis halvustas juute, sest nad b) Anaxagoras - elemendi osakesed, kõik koosneb seemnetest n veeseemned, konkureerisid kaubanduses, püüdis oma vaateid juutidele peale suruda kahtles müütides c) juute süüdistati maailma vallutamise plaanis, viidatakse raamatule "Siiomi tarkade
Islamiusuline pidi hästi geograafiat oskama ja hästi orienteeruda oskama, sest viis korda päevas tuli palvetada Meka poole. Kui olidki Mekas, tuli palvetada Kaaba templi poole. Enne palvetamist tuli nägu ja käed puhtaks pesta. Palvetada tuli nii sügavalt, et pea puudutas maad. Igal aastal tuli ühe kuu paastuma. Päeval ei tohtinud ei süüa ega juua. Kord elus peaks käima Mekas palverännakul. Muhameedlased ei kartnud surma, sest koraanis oli kirjas, et Allah on kõik juba ära määranud enne inimese sündi. Inimese saatus olevat kirjutatud inimese pealuule. Kui islamiusuline langes võitlusel uskumatutega, siis oli kindel, et inimene pääseb paradiisi. Araabia kultuur Islamimaade kultuuritase oli kaua Lääne-Euroopast palju kõrgem. Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad moseed.
Saj araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina sai tuntuks meedikuna, maadeuurijaid Ibn Fadlan, Ibn Battuta andsid suure panuse geograafia arengusse. Marokolase al-Idrisi koostatud maailmakaardil oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Rohkesti väljapaistvaid töid ilmus õigusteaduse, matemaatika, astronoomia aladel. Kuidas mõjutas islami usk teadust ja haridust? Tõelised islami teadused olid kõik seotud Koraaniga. Grammatika uuris Koraani sõnavara ja lauseehitust, õigusteadus tegeles Koraanis sisalduvate juriidiliste probleemidega, ametlike dokumentide koostamine pidi olema pühakirjaga kooskõlas. Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele Lääne-Euroopale? Kaks põhilist keskaegset või feodaalset majandussüsteemi?Rendihärrus- maa on mitmekordselt läänistatud, mõisnikul(feodaalil) puudub oma majapidamine, talupoeg rendib mõisnikult maad ning maksab selle eest makse. Maksud ja koormised olid seotud kindla maa-alaga. Talupojal oli maa pärimisõigus, aga
1. qar'a arab. k. valjuhäälega ettelugema 2. qeryana süüra k. kirja lugemine, lektsioon Põhiteema: Allahi, ainujumala kummardamine (allaheitmine) ning Muhammad on viimane inimkonnale saadetud prohvet, kes taastab eelnevate monoteistlike traditsioonide (juutlus, kristulus) õige varianti Ülesehitus: 114 suurat, 2-112 põhisuurad, 1 suura fatiha avamine, 113. ja 114. on vaimude eemale peletamiseks. Pikim 2. suura (286-287 a.), lühem 110, (3a), kokku koraanis 6211 ajaati (ayah, ,,märk") ehk värssi Suurade kronoloogia: Meka I periood (610-614/615) 48 suurat (ainujumal, ülestõusmine, kohtupäev) Meka II periood (615-616) 21 suurat (prohvetite lood, paradiis ja põrgu) Meka III periood (617-622) 21 suurat (prohvetite lood, uskmatute karistamine) Mediina periood (622-632) 24 suurat (seadusandlus, vaidlused raamatu rahvaga) Basmala: kõik suurad va. 9. suura algavad lausega: armuliku ja halastava Jumala nimel. Saladuslikud tähed: 1
kujutluspildid on tekkinud meedia mõjutuste tõttu ning ma ei ole kunagi mõelnud sügavamate põhjuste ega terrorismi olemuse peale. Nüüd on aeg muuta enda maailmapilt avaramaks ja arutleda, mis on tegelikult minu jaoks usulise terrorismi olemus. Kuna terrorismi all mõeldakse tihti islamiusuliste korraldatud rünnakuid, tekib küsimus kas tõesti on islam usk, mis lubab tappa nii ennast kui ka süütuid inimesi? Ei ole. Islam, mis on religioon halastusest, ei luba terrorismi. Jumal on koraanis öelnud: ,,Jumal ei keela teil näidata headust neile ja kohelda õiglaselt neid, kes pole sõdinud teiega religiooni pärast, ega ajanud teid välja teie kodudest. Jumal armastab neid, kes on õiglased." (Koraan, 60:8) Samuti on prohvet Muhammed öelnud: ,,Kes on tapnud moslemitega lepingut pidava inimese, ei saa tundma Paradiisi lõhna, kuigi see lõhn levib neljakümne aasta tee kaugusele." Moslemid peavad väga lugu religioonist, kuid miks siiski tapavad pommivöödega noored ja ka
igast kuriteoliigist täpsema ülevaate. Islami karistusõiguse klassifitseeritakse kuritegusid üldiselt Van den Bergi klassifikatsiooni kohaselt: Huddud (usu põhimõtted) – selgitavad ja määravad karistused Jumala vastastele kuritegudele, tugineb Koraanile; Kisas – selgitavad ja määravad karistuse füüsisliselt elu või tervise vastu toimepandud kuritegudele (mõrv); Ta'azir – pole selgitatud Koraanis, loodud preventatiivsel eesmärgil, võivad ajas muutuda, tuginevad kohtunike (qadi) hinnangul.23 Kisas ja ta’azir reguleerivad isikuvasteseid kuritegusid.24 4.1 Huddud Huddud tähendab piiri või piirangut. Islami kriminaalõiguses tähendab see konkreetset karistust konkreetse õigusrikkumise eest.25 Huddud mõte on kindlaks määrata konkreetne karistusmäär (hadd) kuriteole, mis ühiskonna hinnangul on vastuolus religiooni ja kehtivate ühiskondlike tavade ja normidega
Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid). Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Pühad tekstid
ametlik väljaanne seitsmenda aastasaja keskpaiku. Muhameedlaste jaoks on Koraan täpne koopia taevasest originaalist, mis Muhamedile anti. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keeles. Koraani on siiski ka teistesse keeltesse tõlgitud. Koraan koosneb 114 peatükist ehk suurast, mis on järjestatud pikkuse järgi. Erandiks on vaid esimene suura Fatiha algus. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi. Kuna koraanis sisalduvad vihjed on tavainimesele sageli mõistetamatud, on koraani lugemisel vajalikud selle sisu tõlgendused - sunnad. Peamiselt loodi tõlgendused islami esimestel sajanditel, aga mõned õpetlased tegelevad sellega ka tänapäeval. Eksisteerib mitmeid erinevaid tõlgendusi, aga neid kõiki loetakse võrdselt õigeiks. Koraaniteaduslikust vaatenurgast esineb tänapäeval seitse erinevat koraani tõlgendust, millest igaühte on võimalik lugeda kahte moodi
Teine osa jagati peale läbirääkimiste edukat lõppemist. Ebaõnnestumise korral viidi kingid koju tagasi. Välisdelegatsioonide vastuvõtmine toimus nagu Bütsantsis Külalised võeti vastu piiril. Kohe läkitati kiirkuller valitseja juurde. Ta pidi ette kandma delegatsiooni liikmete, teenijate ja kaitsjate arvu kohta. Külalised jäid võimude valve alla, neid toideti ja kindlustati öömajaga. Saadikuid ei tohtinud halvustada isegi siis, kui nad esindasid vaenulikke riike. Koraanis on öeldud: saadiku ülesandeks on täpselt edasi anda sõnumi sisu. Araablased said aru, saadikutel võivad olla ka varjatud ülesanded, millest avalikult ei räägita. Maal viibimise käigus sai selgitada, milline on teede olukord, kuidas saab ületada jõgesid, kui arvukas ja hästirelvastatud on valitseja sõjavägi ? Kas hobuste jaoks on piisavalt sööta jne.? Ka araablaste saadikud pidid tähelepanelikult õppima kohalikku olukorda. Millised on kohalikud kombed
Jumalaga ning ennustasid messiat, kes tuleb täitma Jumala lubadusi - Kristlus: Prohvet = Kristuse ettekuulutaja Jeesus Kristus = Messias, Jumala poeg (juudid alles ootavad messia tulekut) - Islam: Prohvet = Piibli suurkujud o Näiteks: Aadam, Noa, Mooses, Jesaja, Jeesus jt o Koraanis 25 prohvetit Moslemid usvad, et Jeesus = suur prohvet Muhamed = viimane prohvet, kes andis Koraanis edasi lõpliku ilmutuse ISELOOMULIK: · Jumal = universumi Looja ja alalhoidja · Monoteism kummardatakse ühte Jumalat (Kristluses 1 Jumal, kuid kolm aspekti kolmainsus isa, poeg, püha vaim) · Usutakse Jumala kõikvõimsusesse
Asub ka 3 kivist sammast sümboliseerivad Iblist sinna pihta viskab igaüks (3x) 7 kivi. e) Lõpp ohverdamispüha. Kogu islamimaa tähistab tappes loomi. Islami põhiharud Parast Muhamedi surma tekkisid moslemite hulgas lahkhelid, kes peaks saama moslemite juhiks. Tekkisid konfliktid ka õige õpetuse osas. Konfliktid viisid kahe suuna tekkimiseni, mis eksisteerivad tänaseni. I Sunniidid 80 % (enamik araalased). Põhiseisukohad: a) Koraanis ja Sunnas ei ole vigu. Eksisteerivad muutumatul kujul alates Muhamedi eluajast. b) Kaliifid valitakse. II Siidid 20 % (Iraan, suur osa mitte-araablasi). Põhiseisukohad: a) Väidavad, et Muhamed olla surivoodil kinnitanud, et vastavalt Allahi tahtele saava tema järglasteks Ali ja Fatima järeltulijad. Nende esimene juht oligi Ali. b) Ali't ja tema poolehoidjaid juhtis Allah isiklikult ning nemad ainukesena oskasid ka
ja selle lõpuks peetakse 1258. aastat, mil vallutati Damaskus. Islami eetika aluseks on Koraan ja Sunna. Igapäevases elus väljendub eetika nähtuses saria. See jaguneb usulised kohustused ja inimeste omavahelisi suhteid. Kõlbelise elu aluseks on Islami pühakiri Koraan Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk Suuraks. Peatükid on järjestatud pikkuse järgi. Kirja on pandud riimproosas sadz nimetusega. Moslemid peavad Koraani araabia proosa pärliks. Koraanis eneses on islami peamised õpetused kuid mitte eriti süstemaatilises järjekorras. Kõige olulisem on see, et Jumalat on üks. Seal on ka seadusi, kus kõneldakse Muhameedile eelnenud prohvetitest. Jumalasse uskumine ja usutunnistamine on üks tähtsamaid kombeid islami maades. Usutunnistamine on viies alussambast kõige olulisem. Usutunnistus on araabia keeles. Usutunnistus on oluline sellepärast, et seda öeldakse iga palve alguses. Palvetaja peab olema
annaabi.ee 
