Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vaene Liisa (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
„Vaene Liisa
Tegelased: Liisa , ema, Ergio
Liisa oli iseloomult väga sõbralik, rõõmus, tema ilu oli kirjaledamatu.
Liisa elas koos oma emaga. Ema oli vanuses 60. Tema isa suri, kui ta oli 15 aastane. Neil oli enne seda suur talupidamine. Pärast isa surma, ei suutnud nad emaga seda enam üleval pidada ja nad olid sunnitud andma oma maa rendile. Ise kolisid nad väikesesse onni. Selle onni ääres oli väike tiik ja suur tamm. Liisale meeldis igal hommikul nautida loodust ja nautis seda suure rõõmuga. Ta oli väga õnnelik inimene, kuniks ta pidi ühel päeval minema linna müüma lilli. Ühel uulitsal sattus tema teele mõisahärra, kes oli silmipimestavalt ilus ja hell . Ta ostis Liisa käest kõik lilled ära. Liisa küsis lillede eest 5 kopikat , härra tahtis maksta 1 rubla . Liisa ei võtnud seda vastu. Härra päris, kus neiu elab…..Ja seejärel läksid nad oma teed. Kuid seekord läks Liisa seletamatu tundega, mis valdas tema südant. Ta polnud seda tunnet kunagi tundnud. Liisa läks koju ja rääkis sellest kõigest emale. Ema ütles tütrele, et ta on tubli , et rohkem raha vastu ei võtnud. Üleliigset raha pole vaja. Järgmisel hommikul ärkas Liisa üles ja läks jälle lilli müüma. Ta ei olnud neid lilli nõus mitte kellelegi teisele müüma, kui mõisahärrale, kuid sel päeval ei kohanud Liisa teda ja ta oli murtud . Ta otsustas need lilled visata tiiki. Õhtul istus Liisa tiigi ääres, kui äkitselt ilmus tema ette Ergio. Ta häbenes ja ei julgenud talle silma vaadata, samas tundis tema vastu armastust. Nad istusid õhtu otsa tiigi ääres ja kallistasid, hoidsid üksteise kätest kinni. Ergiot tõmbas tema juures kõige rohkem Liisa süütus, temas oli midagi. Õhtul nad vandusid üksteisele, et igal õhtul kohtuvad nad siin. Nad vandusid üksteisele armastust. Liisa ema oli väga õnnelik, et noored kokku said….Kuni ühe õhtuni ta ütles Liisale, et kõrvalmaja talupoeg tahab teda kosida. Liisa ei olnud sellega nõus. Ta armastas ainult Ergiot. Ta rääkis sellest kõigest mõisahärrale. Ergio vandus, et ta kosib Liisa ära. Sel õhtul kaotas Liisa oma süütuse. Järgmisel päeval kui noored kokku said, siis Ergiot ei vallanud enam see tunne, Liisa ei olnud enam süütu. Ta ütles Liisale, et peab sõtta minema. Nende teed läksid sel õhtul lahku, kuid Ergio lubas, et kui ta sõjast tuleb, siis võtab ta kohe naiseks ära. Ühel päeval läks Liisa linna ja temast möödus kaarik , kus sees istus Ergio. Mees hakkas sisenema ühte hoovi ja Liisa kallistas teda. Ergio võttis naise käest kinni ja viis ta oma kabinetti . Ta ütles Liisale, et nende vahel on kõik läbi, kuna ta peab abielluma rikka lesega. See olevat tema ainuke pääsetee, kuna mees mängis kogu oma varanduse pokkeriga maha. Liisa läks tiigi äärde ja uputas enda. Kui tema ema kuulis sellest, tabas teda samuti surm. Nende väike majake jäi tühjaks ja vaikseks……
Vaene Liisa #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristina mätlik Õppematerjali autor
N.Karamzini teose "Vaene Liisa" kokkuvõte.

Sarnased õppematerjalid

Vaene Liisa
1
doc

Vaene Liisa

Vaene Liisa Liisa talutüdruk, ta isa oli väga töökas ­ tegi talus kõik, mis vaja, et peret üleval pidada. Kuid ühel päeval Liisa isa suri, neid tabas vaesus, sest keegi sulastest ei teinud oma tööd korralikult kui ülevaatajat ei olnud, maa ei kandnud vilja ja Liisa ema nuttis päevast päeva. Liisa ja ta ema ainukeseks väljapääsuks oli sukki kududa ja lilli müüa. Sestap läkski Liisa ühel hommikul Moskvasse, et lillede pealt pisut raha teenida. Moskvas kohtas ta aga noormeest, kes oli aadlisoost ning pakkus Liisa ilu ja neitsilikkust märgates Liisale lillede eest ühe rubla, ent Liisa ei võinud seda vastu võtta ning küsis ikka viit kopikat. Noormees andis küsitud raha ja alustas Liisaga vaikset juttu, ta küsis kus Liisa elab ning palus, et Liisa ei müüks oma lilli kellelegi teisele vaid talle. Järgmisel hommikul tuli Liisa taas Moskvasse ning

Kirjandus
Turgenev-Aadlipesa
4
doc

Turgenev "Aadlipesa"

Marja ja Sergei Petrovits tõusid püsti. Ta sõitis trepi juurde oma uue ilusa hobusega. Ta palus Lentotskal hobust paitada nind seejärel astus tuppa sisse. Nikolajevits rääkis suurepäraselt prantsuse, hästi inglise ja halvasti saksa keelt. Ta teenis käendusametnikuna Peterburis, siseministeeriumis. Pansin osaks väga hästi klaveril mängida. Lenotska oli temast vaimustuses. Võõrastetoa ukse taga seisis Kristofer Fjodorõts Gottlieb Lemm. Monseieur Lemm tuli Liisale tundi andma. Liisa hakkas ees üles minema, kui järsku Pansin peatas ta ja palus pärast tundi alla tulla, et ta tahab Lizaveta Mihhailovnaga Beethoveni sonaati ette mängida. Ta ütles Lemmele, et Lizaveta oli talle hiljuti näidanud Lemme poolt pühnedatud vaimulikku kantaati. Vanamees punastas kõrvuni. Liisal oli väga häbi ja ta palus Lemmel vabandust. Kristofer Fjodorõts lausus aga Liisale, et kõik on korras, et ärgu tüdruk muretsegu, et Liisa on hea tüdruk. Lemm lahkus

Kirjandus
Moona Liisa ja Justuse Seiklus
3
docx

Moona Liisa ja Justuse Seiklus

Põltsamaa Ühisgümnaasium Moona Liisa ja Justuse seiklus. Koostajad : Kairit ja Kaisa Juhendaja : Külli Põltsamaa 2009 Moona Liisa ja Justuse seiklus Elas kord Moona Liisa ja Justus .Kes olid head sõbrad . Nad elasid mõlemad üksteisele suhteliselt lähedal , Justus elas Kuningamäel ja Moona Liisa seal lähedal tallis. Ühel ilusal suvepäeval otsustas Moona Liisa seal lähedal olevale aasale lilli korjama minna. Kui ta sinna jõudis oli seal Justus . Nad hakkasid juttu rääkima ja mängima .Nad mängisid ja jutustasid nii kaua kui neil hakkas igav ja otsustasid minna surnuaeda. Surnuaias oli pime ja jube Moona Liisa kartis aga ta ei näidanud seda välja . Nad olid Justuse isa haua juures kui äkki tuli kuskil mingi vanamees

Eesti keel
Friedebert Tuglas-Väike Illimar
8
docx

Friedebert Tuglas „Väike Illimar”

kuni äkki jõudis viinakeldrini. Illimari isa tegi seal tööd. Joosep tuli ka viinakeldri juurde ning 1 kõik nägid ka kuidas Hull-Juhan viina nõudma tuli. Muidu käis ta paljapäi ja paljajalu, aga viina võis juua ainult jalanõude ja mütsiga. Sai oma viina kätte jooksis minema ning varsti lõigi lõunakell. Viinakeldri uks pandi lukku ning Illimar läks koos isaga koju sööma. Kõik tulid kokku, et ühiselt süüa: tädi Liisa, ema, isa, Illimar ning Illimari suur vend Karla. Söödi algul vaikides kuid hiljem hakati päeva asju arutama. Peale sööki läksid kõik peale Illimari natukeseks magama. Niipea kui Illimari isa magama oli jäänud, hiilis Illimar välja. Seal nägi ta Hirmu Juhanit. Hirmu Juhan kutsus teda jooma ning heeringat sööma ning Illimar läkski. Juhan jõu viina, Illimarile anti vett. Illimar veetis seal tükk aega ning varsti peale magamist oligi käes uus päev.

Kirjandus
Raamat Nullpunkt
20
docx

Raamat Nullpunkt

kui on igav, siis aeg venib tohutult. Juhtub esimene ebameeldivus- matemaatika õpetaja küsib mida J närib- nüüd märkab ka J et ta suus on matemaatika õpiku küljest rebitud kiletükk- kuidas see juhtus ei tea, aga võib-olla sellest, et õpeataja jutt oli monotoone ja tuim. Teised saavad võimaluse tema üle naerda. -15.Kuigi J püüab kõigest väest ema haigushoogude eest päästa. Juhtub ikkagi kodus õnnetus. J on koolis küsinud enda kätte Liisa rootsi keele vihiku, et tema järgi J-l kästud rootsi keelne jutt enda tutvustamiseks teha. J jõuab koolist tulles jutu ära teha, jääb siis aga väsimusest magama, ema kes tuleb pimedas toas lilli kastma kastab poti üle. J ruttab küll olukorda päästam, aga on juba hilja. J on väga vihane, aga ta teab, et ta ei tohi eme juuresolekul oma emotsioone välja valada, et mitte tagada mitme päevast või kauematki kriisiolukorda kodus

Kirjandus
Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus
7
docx

Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus?

Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus? Koostaja: Gerli Allos Klass: 12 Juhendaja: Helle Paloveer 2014 Sisukord: 1. Sissejuhatus lk 3 2. Algus lk 4-6 3. Minu arvamus lk 7 4.Kokkuvõte lk 8 5.Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Ma valisin sellise teema sellepärast et mulle meeldib lugeda noorsooromaane. Ma olen väga palju noorsooromaane lugenud ja mulle on kõik meeldinud. Enamasti annab mulle häid raamatuid mu õde, kes need enne on läbi lugenud. Peale raamatu lugemist räägime selle raamatu sisust ja mis meile meeldis, mis mitte. Mulle väga meeldib et mu õde annab mulle raamatuid, mis mind huvitaks. Referaadis on palju noorsooromaanidest kirjas ja minu arvamus nendest raamatutest. Algus Noorsooromaanid käsitlevad probleeme nagu näiteks armastus, joomine, narkootikumid jne. Üks noorsooromaan on "Medaljon" Ene Sepp kirjutas selle raamatu. See raamat räägib tüdrukust nimega Heidi kes oli korralik tüdruk kun

Kirjandus
Arved Viirlaid-Ristideta hauad-kokkuvõte peatükkide kaupa
8
doc

Arved Viirlaid "Ristideta hauad" kokkuvõte peatükkide kaupa

Äkki muutus muidu rahulik Riks vägivaldseks ja imelikuks. Teda oli peksnud NKVD mehed. Riks soovitas Taavi põgeneda muidu võib ta mehe üles anda. Taavil oli hoopis plaanis oma kohta paadis Riksile pakkuda. Riks: "Õigem on, kui üks langeb kõigi eest, sest kõigist on praegu liiga vähe, et päästa üht." Riks palus kirjapaberit. Ta juhatati büroosse. Ta kirjutas seal kaks hüvastijätukirja (naisele ja kaaslastele). Riks tegi enesetapu. Taavi suundus Arno ja Liisa poole. Seal ootas teda külaline. Marta Laane kutsus ta enda korterissse. Ta püüdis meest võrgutada. Öösel tulid venelased korterit üla vaatama. Marta peitis Taavi voodi alla. Sealt põgenes mees aknast välja aknaraamile seisma. Venelased kontrollisidki esimese asjana voodialust. Taavi pääses tänu ettenägelikkusele. Seitsmes peatükk Ilme oli koju tagasi tulnud. Ta oli rase. Naaber Lepiku Anton tuli naabreid vaatama. Ta rääkis, et ta poeg Mihkel tuli koju, kuid ta on väga haige

Kirjandus
Arved Viirlaid Ristideta hauad
16
doc

Arved Viirlaid Ristideta hauad

Äkki muutus muidu rahulik Riks vägivaldseks ja imelikuks. Teda oli peksnud NKVD mehed. Riks soovitas Taavil põgeneda muidu võib ta mehe üles anda. Taavil oli hoopis plaanis oma kohta paadis Riksile pakkuda. Riks: “Õigem on, kui üks langeb kõigi eest, sest kõigist on praegu liiga vähe, et päästa üht.” Riks palus kirjapaberit. Ta juhatati büroosse. Ta kirjutas seal kaks hüvastijätukirja (naisele ja kaaslastele). Riks tegi enesetapu. Taavi suundus Arno ja Liisa poole. Seal ootas teda külaline. Marta Laane kutsus ta enda korterissse. Ta püüdis meest võrgutada. Öösel tulid venelased korterit üle vaatama. Marta peitis Taavi voodi alla. Sealt põgenes mees aknast välja aknaraamile seisma. Venelased kontrollisidki esimese asjana voodialust. Taavi pääses tänu ettenägelikkusele. Seitsmes peatükk Ilme oli koju tagasi tulnud. Ta oli rase. Naaber Lepiku Anton tuli naabreid vaatama. Ta rääkis, et ta poeg Mihkel tuli koju, kuid ta on väga haige

Eesti kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun