Vaene Liisa (0)

„Vaene Liisa “
Tegelased: Liisa , ema, Ergio
Liisa oli iseloomult väga sõbralik, rõõmus, tema ilu oli kirjaledamatu.
Liisa elas koos oma emaga. Ema oli vanuses 60. Tema isa suri, kui ta oli 15 aastane. Neil oli enne seda suur talupidamine. Pärast isa surma, ei suutnud nad emaga seda enam üleval pidada ja nad olid sunnitud andma oma maa rendile. Ise kolisid nad väikesesse onni. Selle onni ääres oli väike tiik ja suur tamm. Liisale meeldis igal hommikul nautida loodust ja nautis seda suure rõõmuga. Ta oli väga õnnelik inimene, kuniks ta pidi ühel päeval minema linna müüma lilli. Ühel uulitsal sattus tema teele mõisahärra, kes oli silmipimestavalt ilus ja hell . Ta ostis Liisa käest kõik lilled ära. Liisa küsis lillede eest 5 kopikat , härra tahtis maksta 1 rubla . Liisa ei võtnud seda vastu. Härra päris, kus neiu elab…..Ja seejärel läksid nad oma teed. Kuid seekord läks Liisa seletamatu tundega, mis valdas tema südant. Ta polnud seda tunnet kunagi tundnud. Liisa läks koju ja rääkis sellest kõigest emale. Ema ütles tütrele, et ta on tubli , et rohkem raha vastu ei võtnud. Üleliigset raha pole vaja. Järgmisel hommikul ärkas Liisa üles ja läks jälle lilli müüma. Ta ei olnud neid lilli nõus mitte kellelegi teisele müüma, kui mõisahärrale, kuid sel päeval ei kohanud Liisa teda ja ta oli murtud . Ta otsustas need lilled visata tiiki. Õhtul istus Liisa tiigi ääres, kui äkitselt ilmus tema ette Ergio. Ta häbenes ja ei julgenud talle silma vaadata, samas tundis tema vastu armastust. Nad istusid õhtu otsa tiigi ääres ja kallistasid, hoidsid üksteise kätest kinni. Ergiot tõmbas tema juures kõige rohkem Liisa süütus, temas oli midagi. Õhtul nad vandusid üksteisele, et igal õhtul kohtuvad nad siin. Nad vandusid üksteisele armastust. Liisa ema oli väga õnnelik, et noored kokku said….Kuni ühe õhtuni ta ütles Liisale, et kõrvalmaja talupoeg tahab teda kosida. Liisa ei olnud sellega nõus. Ta armastas ainult Ergiot. Ta rääkis sellest kõigest mõisahärrale. Ergio vandus, et ta kosib Liisa ära. Sel õhtul kaotas Liisa oma süütuse. Järgmisel päeval kui noored kokku said, siis Ergiot ei vallanud enam see tunne, Liisa ei olnud enam süütu. Ta ütles Liisale, et peab sõtta minema. Nende teed läksid sel õhtul lahku, kuid Ergio lubas, et kui ta sõjast tuleb, siis võtab ta kohe naiseks ära. Ühel päeval läks Liisa linna ja temast möödus kaarik , kus sees istus Ergio. Mees hakkas sisenema ühte hoovi ja Liisa kallistas teda. Ergio võttis naise käest kinni ja viis ta oma kabinetti . Ta ütles Liisale, et nende vahel on kõik läbi, kuna ta peab abielluma rikka lesega. See olevat tema ainuke pääsetee, kuna mees mängis kogu oma varanduse pokkeriga maha. Liisa läks tiigi äärde ja uputas enda. Kui tema ema kuulis sellest, tabas teda samuti surm. Nende väike majake jäi tühjaks ja vaikseks……