l 319 liikmelist isoleeritud populatsiooni l Ekman (1980) nimetab nende ja hilisemate uuringute alusel kuut põhiemotsiooni, l millega seonduvaid näoväljendusi tuntakse ära kultuurist sõltumata. l Need on rõõm,kurbus, hirm, l viha, vastikus ja üllatus. l Hiljem lisas Ekman sellesse loetellu l veel seitsmendana põlguse. Jaak Panksepp (1943) Eesti päritoluga Ameerika psühholoog On kasutanud aju koorealuste piirkondade stimulatsiooni selleks, et leida millised on looduse poolt imetajatele antud baasemotsioonid. Roti aju elektrostimulatsiooni katsete tulemustest selgub, et eristada võib nelja erinevat esilekutsutud emotsionaalset käitumismalli: l paanika l raev l ootus/uudishimu l hirm Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid ütlevad meile, millal on kohane mingit emotsiooni välja näidata.
Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine · Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet · Avaldab mõju skeletilihaste toonusele · Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. Väikeaju funktsioonid. · On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist · Eemaldamisel: staatiliste ja staatilis-kineetiliste reflekside häired häiruvad tahtlikud liigutused DESEKVILIBRATSIOON - Tugev tasakaalu häire, mis tekib selle väikeaju
Koorumise ahal leidub palju lootevedelikku, mis muutub kuivades kleepuvaks. Tibud on kleepuva, määrdunud udusulgedega Niiskuse vähesus: suur munade massi vähenemine, koorumine algab varem, kael või selg kuivavad koore külge. Puudulik ventialtsioon: Väike munade kaalu kahanemine. Verine amnionivedelik. Tibude väärasendid munas. Koore praostumine algab enamasti muna teravas otsas. Munade liiga harv pööramine: Rebu, loode või lootekestad on kleepunud koorealuste kestade külge. Munakanatibudel, faasanitibudel hakkavad paari päevaselt kasvama kontuursuled. Lihakanatibudel 2-nädalaselt. Pardi- ja hanetibudel ilmuvad kontuursuled 1 kuu vanuselt. Kanatibudel algab juveniilne sulgimine 1 uu vanuselt ja kestab 3-4 kuud. Partidel algab juveniilsulgiine 60-80 päevaselt ja kestab 2 kuud. Sel ajal neil ei vahetu hoo- ja tüürsuled. Kanad sulgivad 1 kord aastas. Pardid ja haned sulgivad kaks korda aastas (kevadel vahetub
Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ajutüve retikulaarformatsioon koosneb eri suurusega ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet Avaldab mõju skeletilihaste toonusele Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside moodustamisest. Väikeaju funktsioonid? Tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib Tugev tasakaaluhäire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega.
Hauduri õhu hapnikusisaldus peaks normaaltingimustes olema 20...21% ja süsihappegaasisisaldus mitte üle 0,2…0,4%. Hauduri õhu normaalne hapnikusisaldus tagatakse 4…9 kordse õhuvahetusega tunnis. Munade asend ja pööramine. Muna koostisosadest on rebu väikseima erikaaluga, sest ta sisaldab palju rasva. Kui mune hautamisel ei pöörata või pööratakse liiga harva, siis tõuseb rebu koos areneva lootega ülespoole koorealuste kestade vastu ja loode kleepub nende külge kinni. Hautamise kestel pööratakse mune iga 1…2 tunni tagant. Hautamiseks paigutatakse munad hauderestidele rõhtsalt või püsti, terav ots allapoole, koorumis- restidele rõhtsalt. Haudemunade püstasendi korral pööratakse haudereste korraga 90º. Haudemunade rõhtasendi korral pööratakse neid pikitelje suhtes korraga 180º. Hautamise näidisrežiim Munad Näitajad
Majaseenest nakatunud puit laguneb lühikese ajaga peenikesteks osadeks, mida võib kergelt pulbriks hõõruda. metsamädanik areneb puidus puude kasvamise ajal laomädanik areneb puidus pärast puu raiumist või kuivamist PUTUKVIGASTUSED ehk niinimetatud tõugurikked võivad olla pinnalised või sügavad Pinnalisi tõugurikkeid põhjustavad puiduüraskid ja nende tõugud, mis arenevad koore all. Tegelikult piirdub nende kahjustus vaid mitmesuguste koorealuste käikudega. Palju ohtlikum on sügav tõugurike, mida põhjustavad puitu järavad putukad, niinimetatud puidusikud ja toonesepad ning nende tõugud. Kõige rohkem kahjustavad puitu puidusikkude tõugud, kes puidu tihedalt läbi puurivad lõikes ellipsikujuliste käikudega, mille läbimõõt on 4 9 millimeetrit. Tooneseplastest kõige ohtlikum on mööblitoonesepp, kes hävitab mitte ainult mööblit, vaid ka hoone puitkonstruktsioone.
Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab voimalikuks plaaniparane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) uleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsukli planeerimine. KANA HAUDUB 21 PÄEVA Munade asend ja pooramine. Muna koostisosadest on rebu vaikseima erikaaluga, sest ta sisaldab palju rasva. Kui mune hautamisel ei poorata voi pooratakse liiga harva, siis touseb rebu koos areneva lootega ulespoole koorealuste kestade vastu ja loode kleepub nende kulge kinni. Hautamise kestel pooratakse mune iga 1...2 tunni tagant. HAUDEREZIIMI VEAD: Ülesoojenemine: väärareng, enneaegne koorumine, verevalumid Madal temperatuur: koorumine venib, tibud loiud Liigniiskus: kleepub nokk kinni ja tibu surm, pikaleveniv koorumine, tibud kleepuvad Vähene niiskus: muna massi vähenemine, koorub varem, tibu kuivab koore külge
● Normaalseks ajutegevuseks on vaja, et KNS saaks puhata ja seda võimaldab uni. ● Uni on kaitsepidurdus, mille ajal närvirakud puhkavad ja nende erutuvus taastub. ● Pikaaegne unetus võib viia tõsiste NS häireteni. 35. Mitu tundi ööpäevas vajab und ● täiskasvanu: 7-8 tundi ● imik: kuni 20 tundi ● 7-10a: 10-11 tundi 36. Mida mõistetakse kõrgema närvitalitluse all? ● See on suuraju koore tegevus, mis on seotud läimate koorealuste tuumadega. ● Selle aluseks on tingitud refleksid, mille abil toimub ajukoore kontroll KNSi teiste osade üle ja teostub organismi kõike täiuslikum kohanemine väliskeskkkona tingimustega e käitumine. 39. Vegetatiivne NS, funktsioon ja jaotus ● Jaotub: - SÜMPAATILISEKS (keskused seljaajus): organismi mobiliseerimine, et energiavarusid ja ressursse liigutustegevuste paremaks täitmiseks kasutada ja
VIII esiku-teonärv sisekõrv kuulmiserutused; sisekõrva esik tasakaaluerutused III silmaliigutajanärv silmamuna liikumine, reguleerib nägemisteravust IV plokinärv silmamuna liikumine VI eemaldajanärv silmamuna liikumine XI lisanärvi peapööritaja, trapetslihas XII keelealune närv keele lihas, kaela eesmised lihased Seganärvid V kolmiknärv VII kolmiknärv IX keele-neelunärv X uitnärv Kõrgem närvitalitus Ajukoore tegevus, mis on tihedalt seotud lähimate koorealuste tuumadega Refleksid jaotuvad: Tingimatud refleksid pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid Tingitud refleksid elu jooksul omandatud refleksid, millega organism kohaneb pidevalt muutuvate välistingimustega Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores nn vastuvõtutsoonid: Motoorsed keskused pretsentaalkäär Sensoorsed keskused posttsentraalkäär Nägemiskeskus kuklasagar Kiirusagara tagaosa lugemiskeskus Mälu
33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ta koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine · Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet · Avaldab mõju skeletilihaste toonusele · Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. 34. Väikeaju funktsioonid? · Aitab säilitada tasakaalu · Kehaliigutuste koordineerimine/juhtimine 35. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib Tugev tasakaalu häire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. 36. Mis on ataksia ja miks ta tekib?
autonoomne regulatsioon. Väikeaju võib arengulooliselt pidada ajutüve hulka kuuluvaks, kuid ta erineb viimasest struktuuri poolest ega sisalda peaajunärvide tuumi. Suuraju poolkerad kujunesid evolutsiooniprotsessis teistest peaaju osadest hiljem, kuid inimesel on nad saavutanud kõrgeima arenguastme. Poolkerade koor on KNS-i kõrgeim osa, millega on seotud kõnevõime ja mõtlemine. Ajukoore ja lähimate koorealuste tuumade funktsiooni nim. kõrgemaks närvitalitluseks. Selle aluseks on tingitud refleksid, mille abil toimub ajukoore kontroll KNS-i teiste osade üle ja teostub organismi kõige täiuslikum kohanemine väliskeskkonna tingimustega (tema käitumine). Koostanud M. Kolga 9 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS
Ühendusi ühendavad närvijuhteteed (???) Juhteteed, mis ühendavad ajukoore alaossa jäävat vasakut ja paremat ajupoolkera. Seda moodustist, mis kahte poolkera ühendab, nimetatakse corpus gallosum'iks ehk mõhnkehaks. Ühendavatel juhteteedel ka omad üldised terminid; Need, mis ühendavad sama poolkera eri piirkondi, nim assotsiatiivseteks teedeks. Need, mis ühendavad vastandpoolkerade samu struktuure, nim komissurraalseteks (?????) teedeks. Neid juhteteid, mis ühendavad ajukoore osi koorealuste piirkondadega, nim projektsiooniteedeks. Ajukoores paiknevad närvirakud kihiti – kusjuurs erinevates piirkondades kihtide arv varieerub. Maksimaalselt võib kihtide arv olla 6, kuid saab olla ka 4 või 5. Brodmann (????) jagas ajukoore 50-ks väljaks ja nummerdas need ära – üks väli koosneb sarnastest närvirakkudest, mis on lähestikku ja kindla funktsiooniga. Brodmanni väljade kaart. (VAATA KA ECONOMO KAARTI – netist
(väljasopistus) koljuõõnde. Aferentne/tunde närv Sulcus chiasmaticus'e piirkonnas toimub reetina nasaalsetelt (mediaalsetelt) pooltelt lähtuvate optikusekiudude ristumine (chiasma opticum), temporaalsed (lateraalsed) kiud ei ristu, pärast ristumist tekib tractus opticus, mis lõpeb koorealuste nägemiskeskustes- corpus geniculatum laterale's ja keskajukatte colliculus superior'is. Corpus geniculatum laterale'st algab kortikaalne tee (radiatio optica), mis lõpeb kuklasagaras sulcus calacarineus'est ülal- ja allpool (kortikaalne nägemiskeskus). fossa läbib sinus ramus superior: Tuumad asuvad mesencephalon'i
gaasi. Hauduri õhu hapnikusisaldus peaks normaaltingimustes olema 20...21% ja süsihappe- gaasisisaldus mitte üle 0,2...0,4%. Hauduri õhu normaalne hapnikusisaldus tagatakse 4...9 kordse õhuvahetusega tunnis. Munade asend ja pööramine. Muna koostisosadest on rebu väikseima erikaaluga, sest ta sisaldab palju rasva. Kui mune hautamisel ei pöörata või pööratakse liiga harva, siis tõuseb rebu koos areneva lootega ülespoole koorealuste kestade vastu ja loode kleepub nende külge kinni. Hautamise kestel pööratakse mune iga 1...2 tunni tagant. Hautamiseks paigutatakse munad hauderestidele rõhtsalt või püsti, terav ots allapoole, koorumisrestidele rõhtsalt. Haudemunade püstasendi korral pööratakse haudereste korraga 90º. Haudemunade rõhtasendi korral pööratakse neid pikitelje suhtes korraga 180º. Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae).
taktiilsed asjad – taktiilne-nähtav süntees – nägemisasjad – nägemissensoorne. Telgi on 3: P1-O1; P1-T1; T1-O1 + TPO Eraldi teljesüsteem on F1-F2-F3, siin 2 telge. Teooriat tuleb täiendada. Praeguses vormis ei vasta see olulisele printsiibile – „Normaalselt toimivas ajus kirjeldatud kolm kooreväljade gruppi koos oma ümberlülitumiste ja seostega üksteise ning koorealuste analüsaatorite instantsidega töötavad keerukalt diferentseerunud tervikus.“ Seepärast lisame teooriasse: 1. Pikad ühendused II ja III bloki vahel 2. Pikad ühendused ajusagarate vahel I <-> II ja III II <-> III O <-> T Miks afaasiad seostuvad ajukoorega just nii?: 1) Sensoorne T2; 2) Akustiko-mnestiline TO3/F; 3) Optiko-mnestiline TO3; 4) Aferentne motoorne TP3; 5) Semantiline TPO3; 6) Eferentne F2; 7) Dünaamiline F3 Aju süvastruktuuride roll psüühilises tegevuses
3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirkond 4. maitseelund - maitsmisnäsad 5. kompimiselund - nahatundlikkus SILM (nägemiselund) OCULUS Koosneb: (ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust) ● silmamuna ● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased - pisaraaparaat Nägemisanalüsaator ● Silma võrkkest, mis on nägemisnärvi albil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega, need suuraju poolkeraade kuklasagara koorega. - u 80% infost - silma kaudu: kujutlus välisilmast kui tervikust! Asukoht ● Silmakoopas (kaitseb silma!), ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega, tagapool nägemisnärvi abil ühenduses PEAAJUGA. Mis annab silmale kuju? ● Laugude lihaskoe all asuv kõhr. Silma kõvakest SKLEERA. Meiborni nääre? ● Juhad avanevad lau serval, sekreet on rasune. Silma optiline telg?
tasanditel, alates seljaajust ja lõpetades suuraju koorega · Seejuures on tegemist ilmekalt väljendunud keskustevahelise hierarhiaga, mis on kujunenud fülogeneetiliselt järjest täiustuva motoorse tegevuse kohastumisega vastavalt keskonnatingimustele ja tegevuse eesmärkidele KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kõrgemas motoorikas eristatakse kahte tasandit: · kortikaalne tasand teostub suuraja koore talitluse alusel tahtelise liigutustegevusena · subkortikaalne tasand teostub koorealuste tuumade, vheaju ja ajutüve struktuuride talitluse alusel asendirefleksidena ja automatiseerunud liigutustegevusena PEAAJU TOPOGRAAFILINE JAOTUS · SUURAJU · VAHEAJU · AJUTÜVI · VÄIKEAJU KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kortikaalne tasand: · assotsiatsioonikorteks · premotokorteks · suplementaarne motokorteks · motokorteks Subkortikaalne tasand: · põhimiktuumad (basaalkanglionid) · väikeaju · talamus · vaheaju · ajutüvi LIIGUTUSTEGEVUSE PLANEERIMINE
· Kuulmine: kella tiksumine täelikus vaikuses ca 6 m kauguselt · Haistmine: 1 tilk parfüümi 6-toalises korteris · Puudutus: mesilase tiib, mis 1cm kauguselt kukutatud põsele · Maitsmine: 1 teelusikatäis suhkrut 8 liitris vees Närvisüsteem Nimeta ajukoore funktsioonid. Ajukoor ehk neokorteks laseb meil enamsati mõistuspäraselt käituda. Ajukoore töö on tagada käitumise paindlikus, kohasus muutliku olukorraga, kuid selle juures sõltub ajukoore tõhusus koorealuste tuumade talitlusest. Mis on tegevuspotentsiaal, kuidas see tekib ja levib? Kuidas levib erutus rakkude vahel? Lk 61 ja 62 Mis on sünaps ja sünaptiline ülekanne? Sünaps [sün'aps] on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid määravad ära kesknärvisüsteemi neuroneid ühendavad elektriahelad, mistõttu nad on tajuks ja
Ventilatsioon. Hautamise kestel tarbib loode rohkesti hapnikku ja väljutab palju süsihappe- gaasi. Hauduri õhu hapnikusisaldus peaks normaaltingimustes olema 20...21% ja süsihappe- gaasisisaldus mitte üle 0,2…0,4%. Munade asend ja pööramine. Muna koostisosadest on rebu väikseima erikaaluga, sest ta sisaldab palju rasva. Kui mune hautamisel ei pöörata või pööratakse liiga harva, siis tõuseb rebu koos areneva lootega ülespoole koorealuste kestade vastu ja loode kleepub nende külge kinni. Hautamise kestel pööratakse mune iga 1…2 tunni tagant. Hautamiseks paigutatakse munad hauderestidele rõhtsalt või püsti, terav ots allapoole, koorumisrestidele rõhtsalt. Haudemunade püstasendi korral pööratakse haudereste korraga 90º. Haudemunade rõhtasendi korral pööratakse neid pikitelje suhtes korraga 180º. Erinevate linnuliikide kasvatamine Kalkunid Kalkunite põlvnemine
- u 10 x rohkem neurogliiarakke moodustab suuraju kaalust u 1/3 ★ FUNKTSIOON: temaga on seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine, sihipärane tegutsemine - kui närvirakke hävib, siis funktsioon hajub -> mentaalsed probleemid, haigused - vaod ja käärud võimaldavad suurajupoolkerade pinda suurendada ja seda verega paremini varustada. AJUKOORE JA LÄHIMATE KOOREALUSTE TUUMADE FUNKTSIOONI NIMETATAKSE KÕRGEMAKS NÄRVITALITLUSEKS!!! - selle aluseks on tingitud refleksid - nende abil toimub ajukoore kontroll KNS-i teiste osade üle - ja teostub organismi kõige täiuslikum kohanemine väliskeskkonna tingimustega (käitumine) - Funktsionaalsete tunnuste järgi jagunevad ajukoore neuronid: 1. SENSOORSED NEURONID - nende juurde saabuvad ülenevate juhteteede kiud 2
silmaliigutajanärv 4 plokinärv Keskajus paiknevad närvituumad ( punatuum, must aine). nende närvituumade funkt on juhtida sirutajate ja painutajate lihaste toonust, koordineerida seda toonust vastastikku, nad paiknevad keskasju ülaosas ja kui ühendus nende tuumade ja allapoole jäävate ajuosade vahel katkeb, siis saavad sirutajad lihased suure ülekaalu. 7. Vaheaju ehitus ja funktsioonid. Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt poolt koorealuste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud e. taalamused (vasak ja parem), hüpotaalamus (ühenduses ajuripatsiga), kolmas ajuvatsake (seal liigub ajuvedelik, seal pole närvikudet). Nägemiskühmude funktsioon on tundlikkuse juhtimine peaaju koorde. Taalamuses paiknevad kõikide tundlikust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad v.a haistmistundlikkus. Arvatakse et haistmismeel on kõige vanem. Taalamuse kahjustusel tekivad mitmes. Tundlikkuse häired
· paiknevad kesknärvisüsteemi erinevatel tasanditel, alates seljaajust ja lõpetades suuraju koorega · Seejuures on tegemist ilmekalt väljendunud keskustevahelise hierarhiaga, mis on kujunenud fülogeneetiliselt järjest täiustuva motoorse tegevuse kohastumisega vastavalt keskonnatingimustele ja tegevuse eesmärkidele KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED kaks tasandit: · kortikaalne tasand teostub suuraja koore talitluse alusel tahtelise liigutustegevusena · subkortikaalne tasand teostub koorealuste tuumade, vaheaju ja ajutüve struktuuride talitluse alusel asendirefleksidena ja automatiseerunud liigutustegevusena PEAAJU TOPOGRAAFILINE JAOTUS *suuraju *vaheaju *ajutüvi *väikeaju KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kortikaalne tasand: · assotsiatsioonikorteks · premotokorteks · suplementaarne motokorteks · motokorteks Subkortikaalne tasand: · põhimiktuumad(basaalkanglionid) · väikeaju · talamus · vaheaju · ajutüvi LIIGUTUSTEGEVUSE PLANEERIMINE
a n a l ü s a a t o r i. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. Meeleelundid on tähtsaimaks vahendiks inimestevahelises suhtlemises, võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja vältida ohte. N Ä G E M I S E L U N D - silm oculus koosneb silmamunast ja abiaparaadist, mille hulka kuuluvad silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat. Silmamuna võrkkest on nägemisnärvi abil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega ja need aju suurte poolkerade kuklasagara koorega - kõik need koos moodustavad nägemisanalüsaatori. Silm annab kujutluse välisilmast kui tervikust. Umbes 80% infost saame silma kaudu. Nägemiselund asub silmakoopas, mis on silmamunale ka kaitseks. Silmakoopa sügavus on keskmiselt 5 cm. Silmakoobas on vooderdatud periostiga, mis koopa tipul ja välisservadel on tihedalt luuga ühenduses. Silmakoobas kaitseb silmamuna eest ja külgedelt. Silmamuna täidab
Veri annab kehale soojuse, kollane sappkuivuse, musta sapp niiskuse ja limakülmuse. 4. I. Pavlov temperamendi käsitlus. Närvisüsteemi jõud seisneb selle võimes taluda tugevaid ärritajaid. Erutus ja pidurdusprotsesside vahekord näitab närvisüsteemi tasakaalu, nende vaheldumise iseloom aga selle likviitsust .Tingitud reflekside väljakujunemise kiirust ja kergust väljendab närvisüsteemi dünaamilisus. Temperamendi füsioloogiliseks aluseks on ajukoore suhtetoime aju koorealuste osadega. 5. H. Eysenck temperamendi käsitlus. On kirjeldanud temperamenti kahemõõtmelisena mõiste neurotism ja ekstravertsus intravertsus kaudu, millele ta hiljem liitis ka kolmanda juhtiva omaduse psühhotism. Neurotismis peegeldub inimese emotsionaalsus. Ekstravertsuses impulsiivsus ja sotsiaalsus. Introvertsuses häbelikkus ja ettevaatlikkus. Psühhotismis tuimus, vaenulikkus ja eraldatud. 6. W. Sheldoni temperamendi käsitlus.
Veri- annab kehale soojuse, kollane sapp-kuivuse, musta sapp- niiskuse ja lima- külmuse. 4. I. Pavlov temperamendi käsitlus. Närvisüsteemi jõud seisneb selle võimes taluda tugevaid ärritajaid. Erutus- ja pidurdusprotsesside vahekord näitab närvisüsteemi tasakaalu, nende vaheldumise iseloom aga selle likviitsust .Tingitud reflekside väljakujunemise kiirust ja kergust väljendab närvisüsteemi dünaamilisus. Temperamendi füsioloogiliseks aluseks on ajukoore suhtetoime aju koorealuste osadega. 5. H. Eysenck temperamendi käsitlus. On kirjeldanud temperamenti kahemõõtmelisena mõiste neurotism ja ekstravertsus- intravertsus kaudu, millele ta hiljem liitis ka kolmanda juhtiva omaduse psühhotism. Neurotismis peegeldub inimese emotsionaalsus. Ekstravertsuses impulsiivsus ja sotsiaalsus. Introvertsuses häbelikkus ja ettevaatlikkus. Psühhotismis tuimus, vaenulikkus ja eraldatud. 6. W. Sheldoni temperamendi käsitlus.
Korduv maltspuit - mitu kõrvuti asetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga. Vesipuit - tumedama värvusega lüli- ja küpspuidu alad, mis on tekkinud kasvavas puus järsu veesisalduse suurenemise tagajärjel. Keemilised värvused Keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores puidus tekkinud ebanormaalsed värvused, mis enamikul juhtudel on seotud parkainete hapendumisega. Pargend - koorealuste puidukihtide (3...5 mm) värvumine punakaspruuniks või hallikaspruuniks nendel puuliikidel, mille koor on parkaineterikas (paju, tamm, kuusk jt.). Parknired - hallikaspruunid nirekujulised laigud puuliikide sortimentide pinnal (sügavusega kuni 1 mm). Tekivad lülipuidust väljauhutud parkainete hapendumise tagajärjel. Kollasus - okaspuu saematerjalide maltspuidu pealispinna sidrunkollane värvumine (sügavus kuni 3 mm), mis esineb parvetatud puidu intensiivsel kuivatamisel
ning osalevad mäluprotsessides. - Hüpokampus - väga tähtis mälujälgede moodustumiseks, eriti ruumimälu osas, ning emotsionaalne õppimine on seotud tihedasti mandelkeha ja ämugdala talitlusega. - Uuem ajukoor - neokorteks - silmatorkavaim inimaju osa, mis laseb meil mõistusepärselt käituda. Ajukoor - tagab käitumise paindikkus, kohasus muutliku olukorraga, kuid selle juures sõltub ajukoore tõhusus koorealuste tuumade talitlusest. Traditsiooniline bioloogiline psühholoogia keskendus erinevate psüühiliste protsesside keskuste otsimisele. Iga psüühiline funktsioon ning selle mitmekesisus tagatakse paljude tuumade vahel moodustuvate koostöövõrgustike talitlusega. - Gliiarakud - isoleerivad neuroneid ja nende jätkeid üksteisest, aitavad närvirakkudel toituda ning loovad närvikoe ruumilise ülesehituse. Kui närviraku keha ja aksoni piiril asuval aksonikünkakesel on rakumembraani
haigustele. Selles seisundis on maailmanägemine minoorne, meeleolu heitlik, surutud. Tundmuste ambivalentsus - vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine. Kaksikpidisus Limbiline süsteem - see on ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalmuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Ühe idee kohaselt toimub emotsiooni puhul närviimpulsside tsirkulatsioon seal. Kuid nüüd on üha enam jõutud arusaamiseni,et emotsioonide eest vastutavate koorealuste keskuste töö on hoopis spetsialiseeritum ja lokaliseeritum kui limbilisest süsteemi konseptsioonist lähtuvalt arvati. Amygdala - mandeltuum Antributsioon - omistamine, annab oma elamusele tähenduse Valedetektor ehk polügraaf ehk variograaf - tehnoloogia ,mida kasutatakse siis ,kui inimene püüab varjata temale teadaolevat(avalikustamisel ohtlikku/ebameeldivat seika). Ta erutub (seda reedavad pulsi sagedus, aju biopotentsiaal, lihaspinge, reaktsiooniaeg jne)
ümber osa nägemismeele ja alaküngastes osa kuulmismeele tsentraalsetest teedest. Keskaju tuumadest kulgevad närvimplulsid piklikajju ja selaaju eessarvede motoorsete rakkudeni. Nende keskuste kaudu toiumuvad lihtsamad orienteerumisrefleksid nagu silmade ja kõrvade pööramine heli ja valguse suunas. Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaine kaudu reguleeritakse neelmas- ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade nind väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Vaheajju kuluvad talamused ja hüpotalamused, sellesse piirkonda jääb ka kolmas ajuvatsake. Talamusse koonduvad aferentsed implusid kogu sensoorselt süsteemilt. Need on ,,väravateks", mille kaudu kulgeb meeeelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse
Keskaju tuumadest kulgevad närviimpulsid piklikajju ja seljaaju eessarvede motoorsete rakkudeni, nende keskuste kaudu toimuvad lihtsamad orienteerumisrefleksid-silmade, kõrvade pööramine heli, valguse suunas. Keskajus asuva pupillirefleksikeskuses, milles asuv 3 mustaine reguleerib mälumise-neelamiseliigutusi, punatuum seostub aga punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ja väikeaju kaudu seljaaju eesservade motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. Sellel on positiivne mõju vereringele. Vaheaju, kuhu kuuluvad talamused ja hüpotalamused ning kolmas ajuvatsake. Siisa koonuvad aferentsed(sensoorsed) impulsid kogu sensoorselt süsteemilt. Talamus ühendub põlvikkehade kaudu nägemis ja kuulmismeeleteega ning seostub ajukoore assotsiatsiooniväljadega. Talamuse kaudu mõjutatakse tahtmatuid, emotsioone väljendavaid liigutusi
Ajutüve hulka kuuluvad piklikaju, ajusild, keskaju ja vaheaju. Ajutüves asuvad peaajunärvide tuumad, mis osalevad enamiku siseelundite ja meeleelundite innervatsioonis. Nende tuumade kaudu toimub hingamise, südametegevuse, seedimise jt. autonoomne regulatsioon. Suuraju poolkerad on oma arenguastmes saavutanud kõrgeima taseme. Poolkerade koor on kesknärvisüsteemi kõrgeim osa, millega on seotud mõtlemine ja kõnevõime. Ajukoore ja lähemate koorealuste tuumade funktsiooni nimetatakse kõrgemaks närvitalitluseks. Selle aluseks on tingitud refleksid, mille abil toimub ajukoore kontroll kesknärvisüsteemi teiste osade üle ning teostub organismi kõige täiuslikum kohandumine väliskeskkonna tingimustega (tema käitumine). 28 Suuraju koor kujutab endast ühtlast hallaine kihti, mis 2 5 mm paksuselt katab suurte poolkerade pinda. Tema kogupindala on võrdlemisi suur, ulatudes täiskasvanul 2200 cm2,
2) Staatilis-kineetilised refleksid – on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis. Pea ja silmade nüstagm. 33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? -Moodustub närvirakkude kogumikest, mis on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega - Tähtsus: • KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine • Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet • Avaldab mõju skeletilihaste toonusele • Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. 34. Väikeaju funktsioonid? Koosneb: keskmine osa –USS, kahest poolkerast, kahest külgsagarast On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist. Väikeaju kaudu reguleeritakse automaatset motoorikat ning tahtlike liigutuste ulatust ja jõudu.
33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja,plokinärvi) tuumad. Katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber nägemismeele ja alaküngastes kuulmismeele tsentraalseid teid. Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaju kaudu reguleeritakse neelamis ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ning väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Vaheajju kuuluvad talamused ja hüpotalamused, ka kolmas ajuvatsake. Talamustesse koonduvad aferentsed impulsid, nende kaudu kulgeb meeleelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse. Talamuste taga paiknevad põlvikkehad, mida läbivad nägemis-ja kuulmismeele tee
erutuse ülekanne. Keskaju läbivad mitmesugused ülenevad ja alanevad juhteteed. Funktsioonid on seotud struktuuridega: 1. Lihaste toonuse hoidmine ja liigutste koordinatsioon (eriti oluline on punatuuma ja mustaine sirutajateja painutaje vastastikuse tasakaalu hoidmine. Kui ühendus katkeb, tekib sirutajate toonuse ülekaal (toonuse ülekaal on nii suur, et takistab liikumist) VAHEAJU ehitus ja funktsioonid Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt poolt koorealuste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud e. taalamused(vasak ja parem), hüpotaalamus (ühenduses ajuripatsiga), kolmas ajuvatsake( seal liigub ajuvedelik, seal pole närvikudet). Nägemiskühmude funktsioon on tundlikkuse juhtimine peaaju koorde. Taalamuses paiknevad kõikide tundlikust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad v.a haistmistundlikkus. Arvatakse et haistmismeel on kõige vanem. Taalamuse kahjustusel tekivad mitmes. Tundlikkuse häired.
Kõik inimesed on arvatavasti tunnetanud sõnaotsimise raskusi pärast väsitavat päeva. Patoloogia korral võib verbaalne aktiivsus täielikult puududa või siis reageerib inimene kõnele aeglaselt, läheb üle sosinale ja varsti vaikib täiesti. Ka vaimse alaarengu korral on aju toonus keskmisest madalam. 2. Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise ploki moodustavad kiiru-, oimu- ning kuklasagara välised piirkonnad koos koorealuste moodustistega. Mahukas kattetsoon nimetatud sagarate piiril kindlustab erinevat laadi informatsiooni integreerimise ja ülemineku sümboolsetele skeemidele, sh. keele kasutamise. Ploki funktsioneerimisel ilmneb lateraalsus — ajupoolkerade vahel kehtib funktsioonide jaotus. Viimane ei ole siiski absoluutne. Ploki roll kõne funktsionaalsüsteemi töös on väga oluline: kindlustada keeleüksuste äratundmine ja tähenduse mõistmine tajumisel, keeleüksuste
ja punatuumad. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja,plokinärvi) tuumad. Keskajus on rohkesti ülenevaid ja alanevaid juhteteid. Katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber nägemismeele ja alaküngastes kuulmismeele tsentraalseid teid. Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaju kaudu reguleeritakse neelamis ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ning väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Vaheaju moodustavad talamus ja hüpotalamus. Asetseb keskaju ja ajupoolkerade vahel. Sisaldab ka struktuure, mis sarnaselt retiklaarformatisoonile mõjutavad tähelepanu ja teadvuse taset. Talamus- sensoorse info vahendaja perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset infot töötlevatele aladele (va haismine)
Millele saab arengupuudega laps toetuda? Kuidas reguleerida oma etgevust? Kas ta on üldse selleks võimeline? Kui palju peame kõrvalt aitame reguleerida? Kõik piirkonnad ja nendevahelised seosed, arenevad üsna pika aja kestel, väliselt sama tegevuse juhtimine 5, 10, 15 aasta juhtimisel ei ole sama. (aju tegevus pole sama, piirkonnad kujunevad ka teatud aja jooksul). Defitsiitse arengu tasandid/etapid Esmane: ajutüve ja koorealuste moodustite vähene aktiivsus. Aistingute/tajude vähesus: mingi asja tähendus/olulisus peab olema lapsel märgatud, et ta tahaks seda nimetada. Ajupoolkerad ei tee koostööd küllaldaselt. Tajutavat nimetada, ära tunda, Teisesed: -parema ajupoolkera aeglnae /defitsiitne areng -koostöö puudulikus ajupoolkeradel -Vasaku ajupoolkera aktiivsuse defitsiit, sh alakone Nt kui laps peab hakkama ise reguleerima enda tegevust, siis sellega on neil raskusi, seal
annaabi.ee 
