Mittevalgulised Ligandi seondumine kutsub esile märklaudvalgu (retseptori või ensüümi) konformatsiooni muutuse Ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt on afiinsus Mehhanismid, mis reguleerivad valkude funktsionaalsust Allosteerilised üleminekud (allosteeriline kontroll) Katalüütiliste subühikute konformatsiooni muutus allosteerilise regulaatori seondumise järgselt, üleminek aktiivse ja mitteaktiivse vormi vahel (active and inactive state) Ligandide kooperatiivsed efektid (ühe ligandi seondumine kas inhibeerib või soodustab järgmise seondumist, Hilli koefitsioent) Fosforüleerimine - defosforüleerimine Proteolüütiline modifitseerimine (aktivatsioon või innakstivatsioon, nt trüpsinogeen ja trüpsiin- seedeensüümid) Valkude kompartmentalisatsioon- ensüüm kas pääseb või ei pääse substraadile ligi Ligandide kooperatiivsed efektid Ensüümreaktsiooni kineetikat iseloomustavad parameetrid Vmax ja Km
Isoensüümid- erinevad valgud, mis katalüüsivad samu reaktsioone ühe ja sama substraadiga (geneetilise päritoluga)- aitavad täpselt diagnoosida. ENSÜÜMIDE AKTIIVTSENTRID · Ensüümi aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, mis seob substraadi (ja kofaktori selle olemasolul): · Aktiivtsentris asuvad aminohappejäägid, mis loovad substraadiga nõrku sidemeid (vesiniksidemed, hüdrofoobsed ja elektrostaatilised vastaktoimed), harva esinevad kovalentsed või kooperatiivsed sidemed · Neid aminohappejääke kutsutakse katalüütilisteks rühmadeks · Aktiivtsentril on kaks põhilist rolli: · Siduv roll: seob endaga substraadi · Katalüütiline roll: muudab substraadi produktiks · Kui substraat on muundatud produktiks, eemaldub see ensüümi aktiivtsentrist, sest kaob ensüümi ja tekkinud produkti komplementaarsus ENSÜÜMREAKTSIOONI KIIRUS · Ensüümreaktsiooni kiirus sõltub: · Ensüümi ja substraadi kontsentratsioonist · Keskkonna temperatuurist
kontsentratsioonidel on kogu ensüüm R vormis ja aktiivsus on kõrge Homoallosteeria teravdatud kontroll substraadi tasemel Hüpoteetiline näide: ekstreemne homoallosteeria ehk äärmiselt tugev kooperatiivsus Võimaldab hoida substraadi kontsentratsiooni püsivana mingis küllaltki kitsas vahemikus [S]c Substraat saab akumuleeruda kuni kontsentratsioonini [S]c. Edasine akumuleerumine ei ole võimalik kuna ensüümi aktiivsus on kõrge Multisubühikulised kooperatiivsed ensüümid aitavad säilitada dünaamilise süsteemi homeostaasi ehk homoallosteeria teravdab substraadi tasandil toimuvat kontrolli Heteroallosteeria võimaldab regulatsiooni tagasiside kaudu Leiab rakendust keeruliste metabolismiradade regulatsioonil Allosteeriline: aktivatsioon inhibitsioon Allosteeriline inhibiitor seostub T- vormiga ja nihutab T R tasakaalu T vormi suunas Allosteeriline aktivaator seostub R vormiga ja nihutab T R tasakaalu R vormi suunas
Perioodikasum ja/või divisjoni kapitalirentaablus on tähtsamaid hindamisnäitajaid. 13) Mis iseloomustab maatriksorganisatsiooni? mitmeliiniorganisatsioon, millele on iseloomulik spetsialiseerumine dimensioonide järgi, s.t. kohtade moodustamine toimub ühel ja samal hierarhiatasandil kahe või enama kriteeriumi (näiteks toodete ja tootegruppide, funktsioonide, regioonide, projektide) alusel; dimensioonide võrdõiguslikkus; kooperatiivsed otsustused dimensioonijuhtide vahel. dimensioonijuhtide meeskonnatöö. 14) Milliste projekti puhul tuleks eelistada meeskonnaorganisatsiooni? Projektid, mis on suured ja komplekssed, ettevüttele tähtsad, puudutavad mitmeid valdkondi, nõuavad erialateadmisi, esiplaanil on ülesannete vaatluse alla võtmise ja täitmise objektiivsus. 15) Milline erinevus on juhil ja liidril? juht on ametliku organisatsiooni osa koos õiguste ja
Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · spetsialiseerumine dimensioonide järgi, s.t. kohtade moodustamine toimub ühel ja samal hierarhiatasandil korraga kahe või enama kriteeriumi (näiteks toodete ja tootegruppide, funktsioonide, regioonide, projektide) alusel; · dimensioonide võrdõiguslikkus; · kooperatiivsed otsustused dimensioonijuhtide vahel. Sellega takistatakse ühepoolseid huviesindamisi. Maatriksorganisatsiooni tähtsamad omadused on (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · funktsionaalse ja divisionaalse organisatsiooni täiustatud vorm; · kompetentsiristumiste süstemaatiline korraldamine; · dimensioonijuhtide meeskonnatöö. Maatriksorganisatsiooni eelised (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187; Thommen, 1993: 617; Reiljan, 1997: 202; Alas, 1997a: 74): · paindlikkus ja uuenduslikkus;
· ressursside ebaotstarbekas kasutamine. 10) Mis iseloomustab maatriksorganisatsiooni? Maatriksorganisatsioon on mitmeliiniorganisatsioon, millele on iseloomulik (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · spetsialiseerumine dimensioonide järgi, s.t. kohtade moodustamine toimub ühel ja samal hierarhiatasandil korraga kahe või enama kriteeriumi (näiteks toodete ja tootegruppide, funktsioonide, regioonide, projektide) alusel; · dimensioonide võrdõiguslikkus; · kooperatiivsed otsustused dimensioonijuhtide vahel. Sellega takistatakse ühepoolseid huviesindamisi. Maatriksorganisatsiooni tähtsamad omadused on (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · funktsionaalse ja divisionaalse organisatsiooni täiustatud vorm; · kompetentsiristumiste süstemaatiline korraldamine; · dimensioonijuhtide meeskonnatöö. Maatriksorganisatsiooni eelised (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187; Thommen, 1993: 617; Reiljan, 1997: 202; Alas, 1997a: 74): · paindlikkus ja uuenduslikkus;
Töömäng (keetmine) c)abstraktsed mängud: 3-10 aastat 1.Mäng end kehtestatud reeglitega (tagurpidi kõndimine) 2.Kangelasmäng (karkudel kõndimine) 3.Võistlusmäng (mõistatuste lahendamine B. Kooperatiivsed mängud a)kooperatiivne võistlus- mäng (kass ja hiir) 10-14 aastat b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Kognitiivsed mänguteooriad · Jean Piaget(1896-1980) - teda peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus
Töömäng (keetmine) c)abstraktsed mängud: 3-10 aastat 1.Mäng end kehtestatud reeglitega (tagurpidi kõndimine) 2.Kangelasmäng (karkudel kõndimine) 3.Võistlusmäng (mõistatuste lahendamine B. Kooperatiivsed mängud a)kooperatiivne võistlus- mäng (kass ja hiir) 10-14 aastat b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Kognitiivsed mänguteooriad Jean Piaget(1896-1980) - teda peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus
Töömäng (keetmine) c)abstraktsed mängud: 1.Mäng end kehtestatud reeglitega (tagurpidi kõndimine) 2.Kangelasmäng (karkudel kõndimine) 3.Võistlusmäng (mõistatuste lahendamine a)kooperatiivne võistlus-mäng B. Kooperatiivsed mängud (kass ja hiir) 10-14 aastat b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Kognitiivsed mänguteooriad Jean Piaget (1896 – 1980): Neli staadiumi (arengutaset). Piaget eristas nelja suuremat arengutaset. Esimesed kaks taset on ettevalmistuseks järgnevatele. Operatsioonide tasemeid eristab eelnevatest süsteem
Nimelt eeldavad kõnelejad vastastikku, et partner annab vestlusesse igal kõnehetkel vajaliku panuse, st ütleb just nii palju ja just seda, mida on vaja, et teda mõistetaks ja et tema suhtluseesmärgid saaksid täidetud. Selline koostöövalmidus ei saa muidugi olla reegel, sest seda ei täideta kunagi absoluutselt. Kõik inimesed ei oskagi nii hästi suhelda, et nad suudaksid olla lõpuni kooperatiivsed. Koostööprintsiip koosneb nn maksiimidest. Printsiibi looja Paul Grice eristas neid neli: * kvaliteedmaksiim, mille kohaselt räägivad inimesed üldiselt tõtt; * kvantiteedimaksiim, mille kohaselt antakse piisav informatsioon (mitte vähem ega rohkem, kui olukord nõuab); * relevantsusmaksiim/asjakohasusmaksiim, mille kohaselt räägitakse tavaliselt asjassepuutuvast, st hoitakse sama teemat ega vahetata seda suvalisel hetkel;
1.Mäng end kehtestatud reeglitega (tagurpidi kõndimine) 2.Kangelasmäng (karkudel kõndimine) 3.Võistlusmäng (mõistatuste lahendamine a)kooperatiivne võistlus-mäng (kass ja B. Kooperatiivsed 10-14 aastat hiir) mängud b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Jean Piaget (1896 – 1980): Šveitsi psühholoog, kognitiivse arengu teooria looja. Jean Piaget hakkas varakult tegelema teadusliku uurimisega. Ta huvitus mehaanikast, lindudest, väljakaevatud loomadest ja merekarpidest
A. õpetajakesksed õpetamisviisid, kus õpetaja on õppeprotsessi aktiivne pool: a) seletus õppematerjali suuline tutvustus, mõistete kordamine ja harjutamine, olukordade kirjeldus ja selgitamine, iseseisvate ülesannete selgitamine b) jutustus jutu lugemine või jutustamine, luuletuse ettelugemine, muinasjutu jutustamine c) näitevahendite tutvustus demonstratsioon selgitused vahendite kohta, vajadusel katse demonstratsioon B. kooperatiivsed ehk koostöömeetodid õpetamisviisid, kus õpetamisprotsessis on aktiivsed osapooled ja teevad koostööd nii õpetaja ja lapsed või lapsed omavahel: a) laste küsitlemine (õpetaja küsimused lastele) b) lastega vestlus (mõttevahetus, arutelu) c) rühmatöö (lapsed täidavad rühmas ühist ülesannet, mis on eelnevalt õpetajaga läbi arutatud) C. iseseisva töö meetod laps täidab iseseisvalt õpetaja poolt selgitatud ülesannet. 11
intensiivne ja hoolimatu esimeheks sai Arnold Veimer. Kui industrialiseerimine jätkus. Pa- 1956. aastal oli põhiosa Eesti ralleelselt kolhooside muutmisega tööstustoodangust tulnud sovhoosideks toimus analoogiline üleliidulises alluvuses olevatest protsess tööstuses. Senini säilinud ettevõtetest, siis pärast reformi allus kooperatiivsed ettevõtted (artellid) Eestile 420 ettevõtet, mis andsid reorganiseeriti 1950. aastate lõpul kokku 80% siinsest riiklikeks ehk teisisõnu tööstustoodangust. natsionaliseeriti täielikult. Tõsi, ka rahvamajandusnõukogu 1950. aastail säilitas Eesti tööstus ajal allus Eesti majandus tervikuna mitmed osalt veel iseseisvus- või Moskvale, s.t. keskaparaadis
töökiirus on pool maksimaalsest töökiirusest V max väike Km väärtus tähendab, et antud substraat seondub ensüümiga tugevalt 3. Mehhanismid, mis reguleerivad valkude afiinsust, allosteeriline kontroll -Allosteerilised üleminekud (allosteeriline kontroll) Katalüütiliste subühikute konformatsiooni muutus allosteerilise regulaatori seondumise järgselt, üleminek aktiivse ja mitteaktiivse vormi vahel (active and inactive state) Ligandide kooperatiivsed efektid (ühe ligandi seondumine kas inhibeerib või soodustab järgmise seondumist, Hilli koefitsioent) -Fosforüleerimine - defosforüleerimine -Proteolüütiline modifitseerimine (aktivatsioon või innakstivatsioon, nt trüpsinogeen ja trüpsiin- seedeensüümid) -Valkude kompartmentalisatsioon- ensüüm kas pääseb või ei pääse substraadile ligi. Allosteeriliseks nim ensüüme, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide nn
avamiseks). Loengu tõhususe määravad sisu selgus (õpetaja peab kindlustamaesitatavate mõistete ja ülesannete arusaadavuse) ja lektori entusiasm (avaldub huvis aine vastu ja esituse jõulisuses) ning kommunikatsioonioskused (oluline on loengutempo, miimina, zestid, lõpus ülevaade käsitletud põhiseisukohtadest). 8. Kooperatiivsed õppemeetodid. Kooperatiivsete õppemeetodid (selgitada, millal saab üldse kooperatiivsetest õppemeetoditest rääkida) Enamlevinud õpetaja ja õpilaste koostööd eeldavad õppemeetodid (kirjeldada, millega peab õpetaja selle meetodi puhul õpetamisel arvestama) Rühmatöö olemus (kirjeldada, millega peab õpetaja meetodit rakendades arvestama) Klassidiskussioon ja ajurünnak (selgitada, milleks meetodid sobivad ja missugune on õpetaja tegevus
tuleb revolutsioon. · Väide, et kapitalismi kokkuvarisemisele järgneb sotsialism, põhineb dialektikal, arengute loogikal, mitte empiirikal. Marxi 13 apokalüptiline visioon: inimsuhted, mida on läbi ajaloo valitsenud jõud ja ekspluateerimine, asenduvad suhetega, mis on täiesti idealiseeritud ja kooperatiivsed. · Ajalool on paratamatu lõpp. Olevik on vaid ekspluateerimine ja jõudude vaheline võitlus. Ajaloolõpp nõukogude ajal nt. Kerenski · Kapitalismile järgneva tootmisviisi majandust vormistab tootjate ühisomand. Seetõttu puuduvad selles tootmisviisis (kommunismis) antagonistlikud klassid ja riik kui survevahend. Marxismi kriis ja selle lahendamise katsed.
aktiivsust. /Piaget/ (jaotatakse tahtlik ja tahtmatu õppimine) Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. (igaühel on oma tõlgendus vastavalt kogemustele) Konstruktivistliku käsitluse ühtset mudelit ei ole olemas. (ühtset õppimise mudelit) 8. Kooperatiivse õppimise olemus. Enamlevinud metoodilised lahendused rühmatöö korraldamiseks. Klassidiskussioon. (8.1) Kooperatiivsed õppimismeetodid rajanevad õpetaja ja õpilase või kaasõpilaste omavahelisel koostööl. (klassidiskussioon, mitmed rühmatöömeetodid, ajurünnak) Rühmatöö korraldamise võtted: ajurünnak- diskussiooni liik, kus õpilasi õhutatakse leidma neile esitatud probleemile võimalikult palju lahendusi. Sageli kasutatakse seda meetodit uute ideede genereerimiseks või õpilaste loomingulisuse arendamiseks. 9. Kuidas kujuneb õpimotivatsioon atributsiooniteooria positsioonidelt vaadelduna?
Millal loeng end õigustab? Õpetamise esmaseks eesmärgiks on informatsiooni edastamine, informatsioon raskeski kättesaadav, tuleb korrastada uudsel viisil, vaja tekitada huvi aine vastu, informatsioon on vaja kokku võtta ja sünteesida. Mida ette heidetakse? Pakub vähe võimalusi õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks, lähtub vildakast kujutlusest, nagu soviks kõigile üht ja sama materjali, ei arvesta tähelepanu kestvusega, ei paku oskuste ja võimete arendamist. 11. Kooperatiivsed õppemeetodid Kooperativsete õppemeetodite põhiolemus ja jaotus. Klassidiskussioon. Tingimuste loomine õppimiseks diskussiooni vahendusel. Võtted klassidisskussiooni käivitamiseks. Kooperatiivsetest õppemeetoditest saab rääkida vaid siis, kui koostööd teevad õpetaja ja õpilased või ka õpilased omavahel. Õpetaja ja õpilase koostööd eeldavad õpilaste küsitlemine ning vestlus. Õpilaste omavahelise koostöö valmidust kajastavad ajurünnak, klassidiskussioon ja mitmesugused
LIISI KINK 1 BIOKEEMIA test I Vastatud 2012 aasta kordamisküsimustele, mis võetud bioorgaanilise keemia kodulehelt. Vastused on leitud N. Sameli loenguslaididelt, M. Kreeni ja T. Randla koostatud ,,Biokeemia õppematerjal" I, II, III ja IV osadest ning kasutades internetti. Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 6 AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 14 VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID ...
saavad lahendatud. Kuidas sa seda tead? Mis saab olema erinev, nii, et sa tead, et ime on sündinud? Mida sinu vanemad ütleksid, et ime on süninud? Sekkumine probleemse lapsevanema puhul: ,,Näita kätte, kus su õpetaja aken on! Või mina ei oska oma poega kasvatada!"(P.Pärn) Ka kõige kriitilisema lapsevanemaga (ta ei tea kuidas koolid funktsioneerivad, ta suhtub kooli negatiivselt), tuleb anda talle objektiivset informatsiooni kooli kohta. Eesmärk on võistluslikest suhetest saada kooperatiivsed suhted. Probleemse käitumisega laste vanemate iseloomustus (demograafilised näitajad): 1. Perekonna struktuur vanemate ebaefektiivne kasvatus praktika mõjutab otseselt käitumisprobleeme lapsel. 2. Õdede-vendade arv peres probleemselt käituvatest lastest üldjuhul pole üksiklapsed. Otseselt mõjutab last muutuma probleemseks, kui õdede-vendade arv on suur. 3. Elukoht elukoht ei mängi rolli selles, kas lapsel probleemid ilmnevad või mitte. 4
DNA helikaasid vajavad lisaenergiat ATP näol. Osalevad DNA replikatsioonil, koostoimes topoisomeraaside ja primaasidega. 99. DNA üksikahelaga seonduvad valgud. Funktsioon. DNA lahtikeerdumisel tekivad üksikahelalised DNA piirkonnad, mis tuleb kaitsta nukleaaside toime ja renaturatsiooni eest. Need piirkonnad seotakse SSB-valkudega e. DNA üksikahleaid seostavate valkudega, mis ei lase üksikahelalisel DNA-l moodustada juuksenõelastruktuure. SSB-valgud on kooperatiivsed e. esimese monomeeri ühinemine stimuleerib järgmiste ühinemist. 100. Topoisomeraasid I ja II (güraas). Topoisomeraasid annavab rotatsioonitelje, põhjustavad ajutisi üksikahelalisi katkemisi DNA's (ahelad võivad üksteisest eralduda) ja kõrvaldab ühe superspiraali. Nad konserveerivad energia, mis vabaneb fosfodiestersideme lõikamisest ning kasutavad seda hiljem sideme taastamiseks. Sellesse klassi
hegemoon loob ise organisatsiooni, mis talle kuuletub o Liberaalne mõtlemisviis eelistab globaliseerumist. Kuid mõned käsitlused ütlevad, et globaliseerumine võib suurendada kapseldumist (regionalism, merkantilism). Bennetti käsitluse järgi, kuidas klassifitseerida regionaalseid (IGOd) org-e; eristab 4 varianti: o kooperatiivsed organisatsioonid (universaalsed) – tegevuseesmärke on mitu (EL, Aafrika Liit) o liidud, ennekõike just sõjalispoliitilised liidud – selle aluseks on ebastabiilsus, liikmesriike võivad tabada skeptitsismihood (NATO, Pr ja Kreeka). ANZUS – Austraalia, Uus-Meremaa ja USA liit. o funktsionaalsed organisatsioonid – ühe valdkonna org-id (Söe- ja Terasekoondis)
(tunnete väljendamine, tunnete peegeldamine, vihaga toimetulek, eelneva treening lõpul antud koduülesande individuaalsed hirmuga toimetulek); (4) alternatiivid agressiivsetele käitumisele lahendused, mis on sissejuhatuseks algava temaatika suhtes; (2) (enesekehtestamine, läbirääkimised, teiste abistamine, videosalvestus rollimängust juhuslikult valitud kähe liikme vahel kooperatiivsed oskused); (5) oskused stressiga toimetulekul (paaridesse haaratakse kõik osalejad), mille sisuks on situatsioonid, (toimetulek tõrjutusega, isoleeritusega; toimetulek süüdistusega, kus käsitletakse ühte viiest sotsiaalsetest baasoskustest; (3) probleemi lahendamise oskused); (6) mo-raaliharidus ehk rühmatöö - esitatakse rühmas töötamise reeglid, moodustatakse
· Sünergiaefekti mittekasutamine, · Suur vajadus kvalifitseeritud juhtide järele, · Spetsialistide võimete ebatäielik rakendatus, · Arvestushinnad kui konfliktivõimalus, · Ressursside ebaotstarbekas kasutamine. 26. Maatriksorganisatsioon Maatriksorganisatsioon - mitmeliini organisatsioon s.t. liikumised liinidena on nii horisontaalselt kui vertikaalselt välja joonistatud. Iseloomulik: · Spetsialiseerumine dimensioonide järgi, · Dimensioonide võrdõiguslikkus, · Kooperatiivsed otsustused dimensioonijuhtide vahel. Omadused: · Funktsionaalse ja divisjonaalse organisatsiooni täiustatud vorm, · Kompetentsiristumiste süstemaatiline korraldamine, · Dimensioonijuhtide meeskonnatöö. Struktuuritüübi valiku eeldused: · Ebakindel keskkond, · Vähemalt 2 liigendamistunnust, · Osalejate avatus. Eelised: · Paindlikkus ja uuenduslikkus, · Asjakohased meeskonna otsused, · Ülevaatlik ja selge koordinatsioon,
õppimiseks soodsa õhkkonna loomist klassis. 2. Suur mõju on ka lektori kommunikatsioonioskustest- sobiv loengutempo, lektori kehakeel., edastatava informatsiooni selgus. Loengulise esituse tõhusust aitavad suurendada demonstratsioonkatsed ja näitvahendid. Viimaste õpetuslik efekt on suurem, kui õpetaja tutvustab õpilastele kõvahäälselt nende sooritamisega kaasnevat arutlust. Kooperatiivsete õppemeetodite üldiseloomustus. Kooperatiivsed õppemeetodid rajanevad õpetaja ja õpilaste või ka õpilaste omavahelisel koostööl. Õpetaja ja õpilaste koostööd eeldavad õpilaste küsitlemine ning vestlus. Õpilaste omavahelise koostöö valmidust kajastavad ajurünnak, klassidiskussioon ja erinevad rühmatöömeetodid. Küsitlus. Küsitlus on valdavalt õpetajakeskne ja range suunitlusega. Kasut. Enamasti kas õppematerjali kinnistamiseks või õpitu kontrollimiseks. Õpilaste küsitlemine on kooli õppeprotsessi lahutamatu osa
Suur vajadus kvalifitseeritud juhtide järele, Spetsialistide võimete ebatäielik rakendatus, Arvestushinnad kui konfliktivõimalus, Ressursside ebaotstarbekas kasutamine. 26. Maatriksorganisatsioon Maatriksorganisatsioon - mitmeliini organisatsioon s.t. liikumised liinidena on nii horisontaalselt kui vertikaalselt välja joonistatud. 19 Iseloomulik: Spetsialiseerumine dimensioonide järgi, Dimensioonide võrdõiguslikkus, Kooperatiivsed otsustused dimensioonijuhtide vahel. Omadused: Funktsionaalse ja divisjonaalse organisatsiooni täiustatud vorm, Kompetentsiristumiste süstemaatiline korraldamine, Dimensioonijuhtide meeskonnatöö. Struktuuritüübi valiku eeldused: Ebakindel keskkond, Vähemalt 2 liigendamistunnust, Osalejate avatus. Eelised: Paindlikkus ja uuenduslikkus, Asjakohased meeskonna otsused, Ülevaatlik ja selge koordinatsioon,
õiguste kaitse riigi/ärisektori liialdatud nõudmiste eest - sotsioloogias pigem 2. tüüpi: ühiskonna see osa, mis asub ,,kõrgemal" indiviidist ja perekonnast, aga ,,madalamal" riigist. * millised ühiskonna osad & inst:d sinna loetakse, on suurel määral sõltuv sellest, kes defineerib. # Sisaldab üldiselt alati: mittetulunduslikud, valitsusvälised ühendused (ehk 3. sektor.) tihti: meedia, usuühendused, ametiühingud, naabruskonnad, koolid, ülikoolid mõnikord: kooperatiivsed ja väikeettevõtted, kohalikud omavalitsused, poliitilised parteid, perekond, => st. tõmmatakse ühelt poolt piiri riigi, teiselt poolt ärielu, ja kolmandaks veel eraelu suunas. Piiri aga pole järsud -k/ü kui vastuseis masside osalemise ja mõju eest (totalitarismi uurija Hanna Arendt, masside uurija Ortega Y Gasset) - teiselt poolt eliididemokraatia vastu (Schumpeter: demokraatia miinimumdefintsioon aitab juhte vahetada) Nendest mõlemast tulenevalt taaselustumine 80ndatel:
Otsime [I]0,9: Leiame [I]0,1: Mitu korda peame konkurentse inhibiitori kontsi tõstma, et inhibitsioon oleks 10% asemel 90%? 10% inhibitsiooni korral on inhibiitori konts väiksem. Me oleks pidanud otsima . 81 korda peame tõstma inhibiitori kontsi, pole hea regulatsioon vms. MM kineetikale alluv ensüüm pole seega efektiivselt reguleeritav. Tundliku regulatsiooni saavutamiseks on loodus võtnud kasutusele kooperatiivsed ensüümid ja allosteerilised enüümid. Homoallosteeria: substraadi kooperatiivne sidumine v Hemoglobiin on transportvalk, mille eesmärgiks on kanda O 2 kopsudest kudedesse laiali. Pos. koop Üritame välja selgirtda, millised peavad olema transportvalgu seostamisomadused, et ta oleks 50
Aga sellest Frankfurdi koolkonnaga seoses Kõik see süvendab revolutsioonilist olukorda kuni tuleb revolutsioon. · Väide, et kapitalismi kokkuvarisemisele järgneb sotsialism, põhineb dialektikal, arengute loogikal, mitte empiirikal. Marxi apokalüptiline visioon: inimsuhted, mida on läbi ajaloo valitsenud jõud 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 14 ja ekspluateerimine, asenduvad suhetega, mis on täiesti idealiseeritud ja kooperatiivsed. · Ajalool on paratamatu lõpp. Olevik on vaid ekspluateerimine ja jõudude vaheline võitlus. Ajaloolõpp nõukogude ajal nt. Kerenski · Kapitalismile järgneva tootmisviisi majandust vormistab tootjate ühisomand. Seetõttu puuduvad selles tootmisviisis (kommunismis) antagonistlikud klassid ja riik kui survevahend. KÜSIMUSED? Marxismi kriis ja selle lahendamise katsed. Peamine lähtepunkt edasisteks teoreetilistest arutlusteks ilmnes Marxi ajaloo kontseptsiooni teatud ambivalentsusest
· Koordinatsiooniprobleemid, · Sünergiaefekti mittekasutamine, · Suur vajadus kvalifitseeritud juhtide järele, · Spetsialistide võimete ebatäielik rakendatus, · Arvestushinnad kui konfliktivõimalus, · Ressursside ebaotstarbekas kasutamine. Maatriksorganisatsioon - mitmeliini organisatsioon s.t. liikumised liinidena on nii horisontaalselt kui vertikaalselt välja joonistatud. Iseloomulik: · Spetsialiseerumine dimensioonide järgi, · Dimensioonide võrdõiguslikkus, · Kooperatiivsed otsustused dimensioonijuhtide vahel. Omadused: · Funktsionaalse ja divisjonaalse organisatsiooni täiustatud vorm, · Kompetentsiristumiste süstemaatiline korraldamine, · Dimensioonijuhtide meeskonnatöö. Struktuuritüübi valiku eeldused: · Ebakindel keskkond, · Vähemalt 2 liigendamistunnust, · Osalejate avatus. Eelised: · Paindlikkus ja uuenduslikkus, 47 · Asjakohased meeskonna otsused,
omav valitseja allutab endale mässajad ja lahkusulised ning tagab korra. Kui rahvast valitseb despootlik keiser, siis ka selles on olnud mingi sügavam ja hea põhjus. Õelad valitsejad on Jumala karistuseks rahvale, kes nende vastu mässab, mässab Jumala vastu. Sama kehtib ka halbade institutsioonide (nagu näiteks orjapidamine) suhtes. Ka see on Jumalapoolne korraldus, millel lõplik eesmärk on hea. Riigi ja kiriku suhted, kooperatiivsed, kirik õpetab kodanikekohustusi, rahu pärast on vajalik kuuletuda, riik omalt poolt kaitseb rahu, õiget usku ja ei sekku kiriku õpetusse. Elu lõpus jõudis arusaamisele, et sunniviisiline hereetikute korrigeerimine on vajalik. Selline hoiak põhines tähendamissõnal Luuka 14:21-24, kus isand kutsub külalisi pidusöögile, kuid kui need ei tule, saadab isand oma sulase välja teele, et sundida möödakäijaid pittu tulema. Sama põhimõtet võib
· Kõige olulisem on inimese armastuse objekt. Nii valitsejad kui riigialamad peavad armastama Jumalat, ka kristlik kuningas peab valitsema kui kristlane. Riik peab Augustinuse väitel olema kristlik riik, peab teenima ühist kristlikku usku ning kaitsma usulist puhtust. Õiglane riik on selline, kus õpetatakse õiget usku. Valitsus ilma kirikuta ja kristluseta ei saa õige ollagi. See sai normiks kogu keskajaks, et õige riik peab olema kristlik riik. Riigi ja kiriku suhted, kooperatiivsed, kirik õpetab kodanikekohustusi, rahu pärast on vajalik kuuletuda, riik omalt poolt kaitseb rahu, õiget usku ja ei sekku kiriku õpetusse. Elu lõpus jõudis arusaamisele, et sunniviisiline hereetikute korrigeerimine on vajalik. Selline hoiak põhines tähendamissõnal Luuka 14:21-24, kus isand kutsub külalisi pidusöögile, kuid kui need ei tule, saadab isand oma sulase välja teele, et sundida möödakäijaid pittu tulema. Sama põhimõtet võib
annaabi.ee 
