Ettevõte samamoodi üritab toorainet odavamalt saada ja ka tööjõu kulusid minimaalsena. Ringlusel on muidugi veel mitu osalejat, nt. riik, tarnijad jne. Riigile maksavad kõik osalised makse. See selgitab ka seda kuidas minu kulud on kellegi teise tuludeks. Selle, mis mina kulutan kasutatakse kellegi teise palga maksmiseks. Kaupade ja teenuste hinnad sõltuvad ka erinevatest asjadest. Enamasti just ressursside kättesaadavusest, eriti just tooraine. Nt kui toimuvad suured koondamised e tööliste vallandamised, väheneb tööjõud. Nooled joonisel näitavad majandusringluse süsteemi.
· kasumi suurenemine; · meeldiv töökeskkond; · seadusekuulekus. Puudulikust hügieenist tulenevad kahjud: · Tarbijate haigestumine; · Toidu saastumine, reklamatsioonid; · Kaod toidu riknemise tõttu; · Ettevõtte tegevuse peatamine või sulgemine; · Trahvid ja muud sanktsioonid; · Toodangu kaotus ja utiliseerimise kulud; · Täiendavad sanktsioonid ja seadmete asendamine; · Kaudsed tagajärjed (kasumi ja töötasu vähendamine, koondamised, pankrot). Mikroobide kasvu ja toksiinide moodustumist soodustavad: · Mikroobide kasvu ja toksiinide moodustumist soodustavad: · Nakatunud inimese kontakt toiduga; · Valmistoodangu või toorme ristsaastumine; · Seadmete mitteküllaldane sanitatsioon; · Temperatuurreziimide rikkumine; Toiduohutuse tagamine sisaldab järgmisi menetlusi: · Tooraine kontrolli ja nõuetekohast käitlemist; · Tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele;
aastad tagasi, kus seda anti liiga kergekäeliselt. Nüüd aga vaevlevad inimesed maksuvõlgades, kuna nad ei suuda oma laene, liisinguid maksta. Majad ning autod võetakse käest ära ja kindlasti on neid inimesi, kes lähevad teise riiki ja proovivad oma elu puhtalt lehelt alustada. Samas ei saa selles neid inimesi süüdistada, selles on süüdi ka pangad, kes andsid laenu liiga kergekäeliselt. Eesti riik peaks püüdma oma rahvast hoida. Hetkel toimuvad väga paljudes firmades kohutavad koondamised. Selge on see, et kõik püüavad kuidagi pinnal püsida, kellelgi pole antud hetkel kerge, kuid milles on süüdi need tavalised kodanikud? Tihti kannatavad selle kõige all aga hoopis lapsed. Vaadates nt ,,Võsareporterit" või ,,Reporterit" näeme me kõik millistes tingimustes inimesed elama peavad. Lastel ei ole korralikult süüa, puhtaid riideid selga panna jne. Kõrgharidusega oleks vaja sotsiaaltöötajaid, kes tunnevad oma tööd ja kes teavad millistest
langesid reetmise ohvriks. Võitlus ebaõiglase Verailles´ rahulepingu vastu muutus Hitleri üheks olulisemaks eesmärgiks. Kuigi Lenin soovis oma järglaseks Lev Trotskit, ei suutnud teine end maksma panna ja esile tõusis Jossif Stalin. Stalinil oli algusest peale üks eesmärk saada võim. Minu arvates ei ole totalitaarsetes riikides erilist suurt vahet märgata. Riikidel olid ühesugused eesmärgid, aga neid täideti teistmoodi. Loodi erinevad rühmitused või koondamised, aga tulemus pidi ikka sama olema, juhi kindlustatud võim.
Koondamise erisused ATS ja TLS alusel Teele Kruzman VE I 5.november Majanduslangus on kestnud juba tükk aega ,ning peatselt ennustatakse majanduse tõusu. Keskmiselt peetakse majanduse languse ajaks 11 kuud. Kui esimesed 3 kuni 6 kuud kulub ettevõttel selleks, et tajuda majanduslanguse mõju; siis veel 3 kuni 6 kuud, et koondamised läbi viia. Seega võib firma leida end tegevusi kokku tõmbamas olukorras, kus peaks hakkama hoopis kasvama. Arvatakse küll, et praegune majanduslangus on sügavam ja pikem kui eelmised ning seega ei pruugi majanduslanguse pikkus 11 kuud praegusel juhul kehtida. Hoolimata sellest peab arvestama, et lisaks koondamise otsestele kuludele kaasnevad koondamisega kaudsed kulud, millele ei mõelda. Mis on koondamine?
ning ei taha eriti suhelda. Stress võib olla näiteks koolist ,või sellest, kui tööl ei lähe hästi, rahamured jne. Stressi tõttu ei pruugi inimene enam tahta kooli või tööle minna. Koolistress võib olla põhjustatud sellest, et ei saada õppimisega hakkama, või sellest kui kaasõpilased last kiusavad ja mõnitavad. Vanematel inimestel võib stress tekkida enamasti liigsest töötamisest. Praeguse aja väga aktuaalseteks stressipõhjustajateks võivad olla töölt koondamised, uue töökoha otsimised, palga vähenemine jne. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta endale aega ning püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord võib olla seda lihtne teada saada, mõnikord aga mitte. Oma muredest võiks rääkida mõne lähedasega, perekonnaliikme või hea sõbraga. Kindlasti võiks stressi puhul abi otsida ka mõnelt proffessionaalselt nõustajalt. Igatahes ei
Eesti majanduse lähiaastatel aeglustub majanduskasv kuni -5,3%ni, tänu sisenõudluse vähenemisele ning investeeringute negatiivse kasvu tõttu. Inflastiooni kõrge tase, mis saavutas 2008. aasta kevadel oma tipu hakkab tasapisi lanegma, mida ka näitavad hinnad toidupoodides ning 2010. aastaks langeb prognoositult 2,8%ni, mis on hea näitaja. Kahjuks, peab ära ka märkima töötuse kõrge taseme, mida anna tunda juba praegusel hetkel suured koondamised(Joonis 1). Lootus jääb uuele Töövõtuseadusele, mis toob kaasa paindlikuma tööturu. Siiski annab ülemaailmne majanduslangus Eestis, tema väiksuse tõttu, veel pikalt tunda. Kasutatud kirjanudus: Rahandusministeeriumi 2008. aasta sügisene prognoos Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2008-2010 Eesti majanduse ja tööturu hetkeolukord ja trendid lähiaastatel- Natalia Viilmann (11. juuni 2008) Euroopa Komisjon Majandustalituse täiskogu nr 6
üle trumbata. Ühed teevad seda eetiliselt, teised aga kõiguvad vägagi eetilisuse piiril. Miks ei võiks need firmad vähemalt osa reklaamirahast investeerida parem oma töötajatesse? Muidugi on ka tõeliselt lõbusaid ja toredaid reklaame. Mida on isegi tore vaadata, iseasi kas need reklaamid kohe ostma kutsuvad. Liialt palju on neid igal juhul. Ja muutuvad üsna tüütuks. Samas on see arusaadav, et firmad peavad oma tooteid reklaamima. Praeguse majanduskriisi ajal toimuvad kõikjal koondamised ning inimestel on kadunud kindlusetunne. Seda kõike vaadates taban ennast taaskord mõtlemast – kes kokkuvõttes selle kõige eest maksab ? Ikka mina - tarbija, mina kes ma nendest reklaamidest üldse ei huvitu ja nende õnge ei lähe. Kuid nähes toodet mis on mulle täiesti võõras ja ei ole näinud reklaami ega ole kuulnud sellest, kas ma siis julgen seda osta või valin toote mis on mulle tuttav? Kaldun arvama, et valiksin siiski tuntud toote.
meeldiv töökeskkond seadusekuulekus Kaja Rahu 8 Puudulikust hügieenist tulenevad kahjud (1) tarbijate haigestumine, surmajuhud toidu saastumine, reklamatsioonid kaod toidu riknemise tõttu toodangu kaotus ja utiliseerimise kulud Kaja Rahu 9 Puudulikust hügieenist tulenevad kahjud (2) ettevõtte tegevuse peatamine või sulgemine trahvid ja muud sanktsioonid kaudsed tagajärjed (kasumi, töötasude vähenemine, koondamised, pankrott) Kaja Rahu 10 Mikroobide kasv, toksiinide moodustumine ja nakatumine Soodustavad: nakatunud inimese kontakt toiduga valmistoidu või toorme ristsaastumine seadmete mitteküllaldane sanitatsioon temperatuurireziimide rikkumine (toidu mitteküllaldane kuumutamine, jahutamine jt.) Kaja Rahu 11 Toiduohutuse tagamise menetlused tooraine kontrolli ja nõuetekohast käitlemist tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele
Ülemaailmse majanduskriisi ajal hakkas vabriku edukas areng pidurduma, sest mõjud jõudsid ka Eesti tööstusesse. Seniseks peamiseks tuluallikaks kujunenud pudelitootmist tuli oluliselt vähendada, kuna pudeleid vajavad tööstusharud ise vaevlesid majandusraskustes ja nõudlus langes. Kriisi süvenedes algas tööliste koondamine. Klaasivabrik jätkas väiksemate tööseisakutega tegutsemist kuni 1933. aasta. novembrini. Jätkus tootmise kärped ja tööliste koondamised. Majanduskriis tõi esile Meleski klaasivabriku nõrgad küljed, eeskätt asukohast ja transpordiraskustest tingitud tootmise kalliduse. Teisalt olid vabriku hooned amortiseerunud ja masinad vananenud. Lorup alustas läbirääkimisi aktsiaseltsi Põhja-Lääne Metallurgia, Mehaanika ja Laevaehituse tehastega. Lorup rentis kunagise vabrikuhoone nr. 84, eesmärgiga rajada sinna uus klaasitööstus. Kahtlemata oli Tallinnas, Kopli poolsaare arenevas tööstuspiirkonnas, sadama
järjepidevalt seitse kvartalit järjest. 2010. aasta esimeses kvartalis oli töötuid juba 137 000, kellest 51 000 oli tööd otsinud aasta või kauem4. Peamised töötuse kasvu põhjused Eestis on järgmised. Esiteks viisid allhankeid kasutanud välisfirmad töökohad Eestist välja odavamate tööjõukuludega riikidesse. Lisaks eksportturgude kokkutõmbumine ja tellimuste vähenemine Eesti firmades. Samuti mulli lõhkemine kinnisvaraturul, riigisektori kulutuste kärpimine, koondamised avalikus sektoris. Turismi ja majandusteenistuse, meedia- ja reklaamitarbimise ning müügi ja teeninduse üldine vähenemine. Töövõimaluste vähenemine välisriikides, seal töötuks jäänud on naasnud Eestisse. Haritud, endised kõrgepalgalised töötud keelduvad madalapalgalisest lihttööst. Pikaajalise töötuse kasvu suurenemine tuleneb eelkõige lühiajaliste töötute kõrgest arvust, mille on põhjustanud eelnimetatud põhjused
- Laene ei saadud tagasi -> käibel oleva raha tõus (inflatsioon) + riigi kullavarude müümine - Väliskaubanduse negatiivne bilanss - Tollide tõstmine - Ikaldus põllumajanduses - Kaubandussidemete kärpimine TULEMUS: - Keskklass kaotas raha väärtuse langemise tõttu oma säästud - Osteti kokku aktsiaid - Tarbe tõus 1929. a majanduskriis PÕHJUSED: - Ületootmine - Riik ei reguleerinud majandust - Koondamised, tööpuudus - Aktsiate ebaseaduslik müük ja ületootmine TULEMUS: - Keynes- riik peab sekkuma majandusse, reguleerima hädaabitöid - Kunstlik inflatsioon - Sotsiaalsfääri tõus (pension, sotsiaalhüved, puhkus, lapsehooldustasu, töötu abiraha jne) 3.Demokraatia Demokraatia leviku põhjused. Demokraatia põhijooned. Ameerika Ühendriigid. Sõjad olid peale jäänud demokraatlikud riigid- Inglismaa, Prantsusmaa, USA, see tõstis nende riikide autoriteeti
Eestisse 1933. A suvel. Kriis tabas enam põllumajandust, toiduainete hinnad langesid, tollimaksed aga tõusid. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud piirama tootmist, sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel talud läksid pankrotti. 45 % vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail. Samalaadsed protsessid kordusid teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss muutus neg. ( sissevedu ületas väljaveo) pankrotid, koondamised, lühendatud tööpäevad, pangad pankrotistusid. Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra ja Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes. Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid, tööpuudus. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi jne. Hädaabitööd töötute abistamiseks, devalveerida oleks tulnud eesti kroon ( et kriisi ületada ). 1933
Töötus hakkab tõusma: Restruktureerimine. Lühiajaline üleminekutöötus, mis hakkab pikemaks venima. Investeeringud vähenevad: Pessimism. Vabu tootmisvahendeid on piisavalt Olulised tehnoloogilised uuendused võivad tähendada investeerimist ka majanduslikult kehvematel aegadel. Reaalsed arengud Kinnisvaraturu aktiivsuse ja hindade langus Probleemid mõnedes majandusharudes (nt naftatoodete transport; odavate kaupade tootmine) Sagenenud koondamised neis harudes Hinnatõusu kiirenemine, sh esmatarbekaupade ja –teenuste kiire kallinemine Intresside tõus ja laenumaksete suurenemine – Maailma majandusarengute halvenemine. Ootuste nõrgenemine Inflatsiooniootuste oluline kasv Negatiivsete uudiste ülevõimendamine meedias. Halvad uudised mõjuvad ruttu, headesse uudistesse ei taha keegi esialgu uskuda. Inflatsioon Kui kaupade ja teenuste hinnad kiiresti suurenevad, siis on tegemist inflatsiooniga.
Ja selle, et see pole vähem väärtuslik, kui majanduslik edu. Argument 2: Väärtused on jõud. Majanduskriis on Toomsalu sõnul kohutavalt hea etapp meie elus, mis võimaldab enda jaoks lahti mõtestada elu põhiväärtused, oma tegelikud vajadused ning selle, kuivõrd on nende järgi siiamaani elatud. Pered, kus seni vanemad ei näinud õieti üksteistki, sest üks töötas teises Eesti otsas, või siis töötati mitmel kohal korraga, et aga rohkem raha kokku kraapida, on koondamised ja vallandamised andnud tulemuseks selle, et peres pole enam poolt nii palju raha ja materiaalseid võimalusi, kuid pere saab varasemaga võrreldes palju rohkem koos olla. Vanemad saavad aru, kui paljust on nende lapsed ja nad ise ilma jäänud sellel ajal, kui nad nägid silme ees vaid rahanumbreid. Pereväärtused on taas tõusuteel. Vanematel on rohkem aega oma laste jaoks, järjest rohkem isasid on näha lapsevankriga jalutamas, või siis väikelastega jalutamas, aega
ning mõtteid vahetada. Põhiline väärtus on innovatsioon, uued ideed tulevad töötajatelt ja liiguvad ülemusteni takistusteta. Teine tähtis BMW kultuuri osa on kohusetundlikus töötajate ees. BMW võtab tööle vaid üksikud, tugevad kandidaadid, kes esialgu on keerulises olukorras ja peavad töö selgeks õppima kolleegidelt. Kuid töölt vallandamine on samuti haruldaselt erakordne nähtus ning teiste autotootjate hulgas levinud koondamised on BMW hulgas haruldus. 12 Popkultuur Üks BMW 750i oli kasutusel 1997. aastal Bondi-filmis "007 ja igavene homne". Eestis levinud stereotüübi järgi seostatakse BMW sportlikke autosid rullnokkadega. BMW autosid nimetatakse näiteks bemmideks, buumeriteks, bemariteks ja bemudeks. 13 TURUNDUS
Käivitas kaitsmisel kõigepealt ENSV venestamiskampaania vajadused ning alles ülejääk läks liidufondi 8. 40-kiri. Lk. 110-111. Kuidas mõjutas 40-kiri Eesti ühiskondlikke olusid? · võimulolijad suunasid oma jõupingutused kirja koostajate tasalülitamisele ühiskondlikust elust (vallandamised, koondamised, esinemiskeelud) · suurendas muu maailma tähelepanu Eesti vastu · venestamispoliitika ENSV-s mõnevõrra pehmenes · süvendas protestimeeleolusid 9. Nõukoguliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned; nende avaldumine ENSV-s. TV lk. 48-50 ül. 1. 1. Majandus tervikuna Omandivorm - kogu maa kuulus riigile, sündvõõrandamine, piirangud Juhtimine - käsumajandus Planeerimine - plaanimajandus, viisaastakud, aasta plaanid, kvartaliplaanid
Koheselt andis ta ka kõikidele juhtidele suuremad õigused. Näiteks ei pidanud nad enam küsima nõusolekut iga kapitalipaigutuse kohta. Kiirelt rakendati firmas idee, et tuleb olla oma valdkonnas esimene või vähemalt teine, muidu tuleb haru sulgeda või maha müüa. See tekitas kohe metsiku vastukaja, kuna paljusid valdkondi peeti justkui GE selgrooks, mis siiskii ei olnud eriti kasumlikud või olid hääbumas. Peagi toimusid esimesed müügid ning ka suured koondamised, Jack’i hakati pidama hulluks, kes viib peagi firma pankrotti. Tegelikkuses müüs ta maha või sulges kõik harud, milles ta ei näinud sissetuleku suurendamisel paranemise märke ning keskendus ja rajas kasvupinnase uutele ning paljulubavatele harudele. Üha rohkem suunas ta ettevõtet teenuste osutamise poole, mitte ainult tootmisse. Muutuste vallandumine sai ajendatud Three Mile Islandil juhtunud õnnetusest tuumareaktoirga, mistõttu kadus lootus, et keegi neilt kunagi
•Välistele muutustele reageeritakse kiiresti •Kehvemad töötajad sunnitakse kiiresti lahkuma •Lojaalsus ja koostöö madal •Konfliktid lahendatakse avatult •Omane tootmissektorile Killustatud kultuur •Omavaheline suhtlus minimaalne •Levinud on individuaalne töö või kaugtöö •Isiklik innovatsioon ja loovus soodustatud, kuid teadmusjagamine vähene •Võib toimuda strateegiline muutus, mida töötajad ei toeta (nt ümberpaiknemine, koondamised) •Esineb pigem äriteenuste sektoris, virtuaalsetes organisatsioonides, ärikoolides Kogukondlik kultuur •Töötatakse tihedalt koos, ühised eesmärgid •Tehakse nurisemata ületunde •Suheldakse väljaspool tööd •Identiteet on tugevalt organisatsiooniga seotud •Preemiad jagatakse võrdselt kõigi vahel •Talutakse ka alasooritajaid •Tüüpiline väikestes alustavates ja kiiresti kasvavates (tehnoloogia)ettevõtete Võrgustikulinekultuur:
· hästi ajastada avalikustamine (hea kolmapäev, halb reede), kiiresti korraldada - ehitised, seadmete paigutus jm ei pruugi olla otstarbekad (muutmine kulukas!), juhtkonna ja töötajate koosolekud, püüda ületada võimalikud arusaamatused; - kinnisvaraomanikud (rendisuhetes) võivad olla pahatahtlikud, · jätkata harjumuspäraselt paar nädalat, muudatused (sh koondamised) teha - ostuhind võib olla ülemäära kõrge ning hävitada loodetud kasumi ja rahavood, korraga; - ülevõetud varud võivad sisaldada aegunud, tarbetuid jne kaupu. · määrata selgelt võimupiirid ja aruandekohustuslikkus ning kiirelt võtta üle (st Kõik eeltoodud miinused ja plussid ei pruugi alati esineda (st on potentsiaalsed). anda usaldusväärsele isikule) raamatupidamine
viskamisega. Tulemuseks olid protestiaktsioonid ja tänavarahutused 1. oktoobril Tallinnas. Miilitsa- ja julgeoleku abiga olukord stabiliseeriti. Elavnes ka intelligentsi protestivaim, 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi kirja, mille nad saatsid ajalehe toimetusse. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eestis tuntud vaimuinimest. See kiri oli omamoodi katse inimlikustada olemasolevat reziimi. Võimulolijad hakkasid vaikselt likvideerima kirja koostajaid. (vallandamised, koondamised, esinemiskeelud jms.) Rahva hulgas leidis see kiri suurt poolehoidu. Kiri levis rahva seas salaja edasi ja jõudis lõpuks ka välismaale, mis suurendas muu maailma tähelepanu Eesti vastu. Edaspidi oli venestamissurve Eesti NSV-s mõnevõrra pehmem. Vastupanu ja repressioonid Eestlased eitasid pikka aega Nõukogu võimu, mis väljendus passiivses ja aktiivses vastupanus okupatsioonireziimile. 1944-1953 aastal vastupanu peamiseks 6
Mis motiveerib professionaali? Raha ja edutamine ei ole nende prioriteedid. Nad on tavaliselt hästi makstud ja nad naudivad oma tööd. Neile meeldib leida probleemidele lahendusi. Parim hüvitus nende töös on töö ise. Professionaalid väärtustavad ka toetust. Neile tuleks anda väljakutsuvaid projekte, iseseisvust, neid tuleks hüvitada koolitusvõimalustega, tunnustada ja väärtustada nende tööd. Ajutiste töötajate motiveerimine. Ulatuslikud koondamised on suurendanud osalise tööajaga, lepinguliste jt. ajutiste töötajate hulka. Ajutistel töötajatel ei ole seda turvalisust ja stabiilsust, mis on alalistel töötajatel, nad ei samastu organisatsiooniga ega ole pühendunud nagu teised töötajad. Mõnede väheste eranditega (tudengid, töötavad emad, pensionärid jne), ei ole töötajad ajutised omal valikul. Mis motiveerib ajutist töötajat? Nähtavasti alaline töö, võimalus seda edaspidi saada. Koolitusvõimalus
parlamendis toimuvad eelare debatid oleksid avalikud, avalikustatakse eelarve projekt, eelarve seadus ning lõpuks eelarve täitumise aruanne. Eesti riigi eelarve seaduslikud alused Riigi eelarve koostamise vastuvõtmise ja täitmise korra sätestab riigieelarveseadus. Seaduse kohaselt koosneb eelarveaasta kõigist riigi kuludest ja tuludest, mis on viidud tasakaalu. Riigi eelarv seaduse kohaselt on tuludeks: laekumised riiklikest maksudest vastavalt maksuseadustele ja koondamised, lõivud, trahvid ja muud tulud vastavalt konkreetsetele seadustele; tulu riigi ettevõtetest, asutustest ja riigi varadest sh riigi aktsiatest ning teistest väärtpaberitest; sise- ja välislaenud; riigile tagastatud laenud ja saadud intressid. Eelarve peamiseks tuluallikaks on riiklikud maksud Riigieelarve kulud on vastavalt seadusele assigneeringud- vahendite - presidendikantselei, riigikogukantselei, riigikontrolli,
oktoobril Tallinnas. Miilitsa- ja julgeoleku abiga olukord stabiliseeriti. Elavnes ka intelligentsi protestivaim, 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi kirja, mille nad saatsid ajalehe toimetusse. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eestis tuntud vaimuinimest. See kiri oli omamoodi katse inimlikustada olemasolevat reziimi. Võimulolijad hakkasid vaikselt likvideerima kirja koostajaid (vallandamised, koondamised, esinemiskeelud jms.) Rahva hulgas leidis see kiri suurt poolehoidu. Kiri levis rahva seas salaja edasi ja jõudis lõpuks ka välismaale, mis suurendas muu maailma tähelepanu Eesti vastu. Edaspidi oli venestamissurve Eesti NSV-s mõnevõrra pehmem. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Välispoliitika Pärast 1944. aastal Eesti taasvallutamist ning sovetiorganite taasloomist Eestis,
Majanduslikud ümberkorraldused teatrite töös: 1948 viidi teatrid isemajandamisele. Paljudes teatrites kaotati dotatsioonid üldse ära. Saalid jäid tühjaks. Teatrite olukord muutus väga kriitiliseks. Väljasõiduetendusi hakati tegema maarahvamajadesse ja esinemised tehastes, nn seflus. Üldised ümberkorraldused Tallinnas ja mujal: 1948 likvideeriti Noorsooteater (vaatamata menukatele muinasjutuetendustele) ja osa selle trupist liideti Draamateatriga (eelnevalt oli sealgi toiminud koondamised). Liidetud truppide baasil sündinud teatri nimeks sai Uus Teater. 1949 Estonia muudeti muusikateatriks, draamatrupi paremik liideti Uue Teatriga, mis nimetati taas ümber Draamateatriks (1952 Kingissepa-nimeliseks). P.S Estonia oli ainus teater, kelle sõjavaremeis olnud maja oli selleks ajaks taastatud. Tallinna 3 draamatrupi asemele jäi 1. Draamateatrit asus juhtima Ants Lauter. Võru ja Valga liideti Lõuna-Eesti Teatriks, mis kaua aega ei kestnud. 1951. see suleti. 1948
49. Kas finantssüsteem koosneb rahavoogudest ja nende mõjust? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 50. Kontroll-analüütilise töö eesmärk on jälgida ettevõtte töötajate tööülesannete 4 täitmist ja tulemust ning analüüsida nende hingeelu, et selgitada, kas tulemused võimaldavad töötajatel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud koondamised. Kontroll-analüütilise töö eesmärk on jälgida ettevõtte rahalist seisukorda ning rahalisi näitajaid, et otsustada ettevõtte tegevuse tulemuste üle ning selgitada kas tulemused võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused. Ettevõtte rahanduse 2. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neileantud õiged väited (kursiivis) 1. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse lühema ajaperioodi vältel
milliseid on võimalik olemasolevate töötajatega välja arendada ja milliste osas tuleks kaasata inimesi väljastpoolt organisatsiooni? 8. Millised on planeeritavad tööjõukulud, et eesmärgiks olevat müügikäivet tagada (antud organisatsiooni palgatõusu prognoosimisel vaadatakse alati tööjõuturu ja tegevusala pikaajalisi palgaprognoose)?; 9. Milliseid muudatusi me planeerime töökorralduses (koondamised, restruktureerimised, ümberkujundamised)?; 10. Milliseid paindlikke töökorraldusviise (osaajaga töö, kodukontor, töö jagamine, loomepuhkus jne) võiksime me kasutada, et olla atraktiivsem tööandja ja toetada töötajate motivatsiooni? 11. Kes on meie organisatsiooni võtmetöötajad (mis teadmisi, oskusi, kogemus jne nad omavad, mis on nende unikaalne kompetents)? Kas me suudame hoida organisatsioonis oma võtme- töötajaid
isiklik hügieen. 5.1 Millised on puudulikust hügieenist tulenevad kahjud ? tarbijate haigestumine, surmajuhtumid;toidu saastumine, reklamatsioonid (kirjalikud kaebused);kaod toidu riknemise tõttu;ettevõtte tegevuse peatamine või sulgemine;trahvid ja muud sanktsioonid;tarbijakaitseühenduste ja kodanike sanktsioonid;toodangu kaotus ja utiliseerimise kulud;täiendavad sanktsioonikulud ja seadmete asendamine;kaudsed tagajärjed (kasumi ja töötasude vähenemine, koondamised, pankrot). Kõik need tegurid vähendavad tulusid. Kui ettevõte kaubanduslik konkurentsivõime satub ohtu, võivad töötajad kaotada lisatasud ületunnitööde eest, preemiad või koguni oma töö. Sellepärast on kõigi toidu valmistamise ja käitlemisega seotute parimates huvides täita toiduhügieeni kõige kõrgemaid norme. Kui teadvustada toiduhügieeni olulisust ja rakendada kõiki toiduhügieeni
37. Kommunikatsioon kriisisituatsioonis Kriis tõsine vahejuhtum, mis ohustab inimelusid, ümbritsevat keskkonda, mingi organisatsiooni toodet ja teenust ning selle mainet ja on avalikkusele vastuoluline ja ähvardav. Kriis igasugune situatsioon mis ohustab organisatsiooni reputatsiooni. Tavaliselt kaasneb sellega meedia negatiivne tähelepanu. Iga kriis on unikaalne. Praktikas esineb erinevaid kriisisituatsioone. Näited: õnnetusjuhtumid, vargused, koondamised, toote kvaliteedi probleemid jne. Organisatsioonid käituvad kriisis erinevalt mõned peidavad "pea liiva alla", teised tegutsevad ostavad meediaväljaannetes aega ja pinda, et oma seisukohti väljendada ning üritavad olukorda parandada. Meedia on kriisisituatsioonis võtmeteguriks. Kriis areneb kiiresti ja ettearvamatult; vajab erakordselt intensiivset kommunikatsiooni et luua tugevat ja kauakestvat organisatsioonile soodsat muljet. Levinud on see, et kriisis keeldutakse
Puudulikust hügieenist tulenevad kahjud: · tarbijate haigestumine, surmajuhtumid; · toidu saastumine, reklamatsioonid (kirjalikud kaebused); · kaod toidu riknemise tõttu; · ettevõtte tegevuse peatamine või sulgemine; · trahvid ja muud sanktsioonid; · tarbijakaitseühenduste ja kodanike sanktsioonid; · toodangu kaotus ja utiliseerimise kulud; · täiendavad sanktsioonikulud ja seadmete asendamine; · kaudsed tagajärjed (kasumi ja töötasude vähenemine, koondamised, pankrot). Kõik need tegurid vähendavad tulusid. Kui ettevõtte kaubanduslik konkurentsi- 17 võime satub ohtu, võivad töötajad kaotada lisatasud ületunnitööde eest, preemiad või koguni oma töö. Sellepärast on kõigi toidu valmistamise ja käitlemisega seotute huvides täita toiduhügieeni kõige kõrgemaid norme. Kui teadvustada toiduhügieeni
Seega olid 1970. alguse saanud majanduskriisil mitut laadi põhjused, mille koostoime määras kriisi ulatuslikkuse: Araabia maade algatatud kütusehinnatõus; tootmise mehhaniseerimine arenenud riikides, mis ei vajanud enam nii palju kallist inimtööjõudu; tööstuse kolimine odava tööjõuga arengumaadesse. Kuldajastul oli selgelt tegu ületootmisega. Kuna lattu tootmine lõpetati ja majanduskriis tõi kaasa koondamised, ei vajatud enam nii palju tööjõudu, koondatud ei tarbinud enam endises koguses, seega ei toodetud enam endises mahus ja tekkis suletud ring. Võitlus kriisidega. Uued algatused 1970. aastail muudeti ühenduste valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumised regulaarseks. Suured teened on sel ajal tegutsenud Saksa kantsleril Willy Brandtil. Loodi Euroopa Regionaalarengu Fond, sest pärast laienemist oli ebavõrdsus ühenduste eri piirkondade vahel veelgi suurem. 1970
37. Kommunikatsioon kriisisituatsioonis Kriis tõsine vahejuhtum, mis ohustab inimelusid, ümbritsevat keskkonda, mingi organisatsiooni toodet ja teenust ning selle mainet ja on avalikkusele vastuoluline ja ähvardav. Kriis igasugune situatsioon mis ohustab organisatsiooni reputatsiooni. Tavaliselt kaasneb sellega meedia negatiivne tähelepanu. Iga kriis on unikaalne. Praktikas esineb erinevaid kriisisituatsioone. Näited: õnnetusjuhtumid, vargused, koondamised, toote kvaliteedi probleemid jne. Organisatsioonid käituvad kriisis erinevalt mõned peidavad "pea liiva alla", teised tegutsevad ostavad meediaväljaannetes aega ja pinda, et oma seisukohti väljendada ning üritavad olukorda parandada. Meedia on kriisisituatsioonis võtmeteguriks. Kriis areneb kiiresti ja ettearvamatult; vajab erakordselt intensiivset kommunikatsiooni et luua tugevat ja kauakestvat organisatsioonile soodsat muljet
Seega olid 1970. alguse saanud majanduskriisil mitut laadi põhjused, mille koostoime määras kriisi ulatuslikkuse: Araabia maade algatatud kütusehinnatõus; tootmise mehhaniseerimine arenenud riikides, mis ei vajanud enam nii palju kallist inimtööjõudu; tööstuse kolimine odava tööjõuga arengumaadesse. Kuldajastul oli selgelt tegu ületootmisega. Kuna lattu tootmine lõpetati ja majanduskriis tõi kaasa koondamised, ei vajatud enam nii palju tööjõudu, koondatud ei tarbinud enam endises koguses, seega ei toodetud enam endises mahus ja tekkis suletud ring. Võitlus kriisidega. Uued algatused 1970. aastail muudeti ühenduste valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumised regulaarseks. Suured teened on sel ajal tegutsenud Saksa kantsleril Willy Brandtil. Loodi Euroopa Regionaalarengu Fond, sest pärast laienemist oli ebavõrdsus ühenduste eri piirkondade vahel veelgi suurem. 1970
73 suhtekorralduse valdkond. Kriis tõsine vahejuhtum, mis ohustab inimelusid, ümbritsevat keskkonda, mingi organisatsiooni toodet ja teenust ning selle mainet ja on avalikkusele vastuoluline ja ähvardav. Kriis igasugune situatsioon mis ohustab organisatsiooni reputatsiooni. Tavaliselt kaasneb sellega meedia negatiivne tähelepanu. Iga kriis on unikaalne. Praktikas esineb erinevaid kriisisituatsioone. Näited: õnnetusjuhtumid, vargused, koondamised, toote kvaliteedi probleemid jne. Organisatsioonid käituvad kriisis erinevalt mõned peidavad "pea liiva alla", teised tegutsevad ostavad meediaväljaannetes aega ja pinda, et oma seisukohti väljendada ning üritavad olukorda parandada. Meedia on kriisisituatsioonis võtmeteguriks. Kriis areneb kiiresti ja ettearvamatult; vajab erakordselt intensiivset kommunikatsiooni et luua tugevat ja kauakestvat organisatsioonile soodsat muljet. Levinud on see, et kriisis
suurendamisega, kuid see ei suutnud tulude vähenemist kompenseerida. Pealegi kehtestas enamik riike peagi põllumajandussaaduste sisseveole kaitsetollid. Eestis lõi põllumajandussaaduste ületootmine alla hinnad ka siseturul. Tagajärjeks oli hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. Talupidajad ei olnud võimelised tegema uusi investeeringuid, paljud talud läksid aga hoopiski haamri alla. Kriis mõjutas loomulikult teisigi majandusharusid: sagenesid pankrotid, koondamised nii tööstuses,kui ka teeninduses (eriti panganduses). 1932. aastaks oli tööta 32 000 inimest, kellele riik püüdis pakkuda hädaabitöid. Rahva ostujõu vähenemisega langes ka tööstuskaupade ostmine. Ettevõtted piirasid tootmist, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed. Tekkis suletud ring- ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete pankrotistumise
annaabi.ee 
