Kõrghariduse roll. (0)

Eesti kõrghariduse roll uue majanduse kasvu saavutamiseks
Kõrgharidusega inimesi on Eestis teadaolevalt liiga palju. Ehk siis suur osa meie töötutest on kõrgharidusega. Kahjuks aga ei nõustu nad tegema lihtsamaid töid nagu näiteks koristaja või kojamehe amet, kuna nad tunnevad end sellise ameti jaoks liiga head olevat. Seega oleks Eestil praeguses seisus nö talupoja mõistust vaja. See aeg tuleb üle elada ja tuleks hakkama saada ilma suuremate kulutusteta. Praegu on hea elada neil, kes on õppinud kokku hoidma ja just neid inimesi tuleks paluda pidama konverentse. Just need inimesed peaksid tulema rahva ette ja rääkima oma elust, sest alles siis mõistaksid kõrgelt haritud ja endast üliheal arvamusel olevad inimesed, mis on elu ja kuidas on tegelikult võimalik elada. Aasta 2009 on kõigi jaoks raske ning võib-olla on just see aasta see, mis näitab meile, et eestlase parim söök polegi teine eestlane. Pigem peaks riik hoidma oma kodanike ja vaatama, et ka väiksemates kohtades saaks inimesed eelkõige põhihariduse. Kõrgharidust on aega omandada terve elu.
Aastal 2009 on kõrghariduse omandamise võimalus kindlasti paljude jaoks küsimärgi alla, kuna õppimine on kalliks läinud. Koolides on kehtestatud õppemaks, mis ei ole sugugi madal. Üks võimalus on võtta õppelaenu, kuid kui sa soovid ka oma eluga alustada, siis mitut laenu korraga võtta oleks tänapäeval keeruline. Pankadest laenu saamine pole enam nii lihtne kui see oli mõned aastad tagasi, kus seda anti liiga kergekäeliselt. Nüüd aga vaevlevad inimesed maksuvõlgades, kuna nad ei suuda oma laene , liisinguid maksta. Majad ning autod võetakse käest ära ja kindlasti on neid inimesi, kes lähevad teise riiki ja proovivad oma elu puhtalt lehelt alustada. Samas ei saa selles neid inimesi süüdistada, selles on süüdi ka pangad, kes andsid laenu liiga kergekäeliselt. Eesti riik peaks püüdma oma rahvast hoida. Hetkel toimuvad väga paljudes firmades kohutavad koondamised. Selge on see, et kõik püüavad kuidagi pinnal püsida, kellelgi pole antud hetkel kerge, kuid milles on süüdi need tavalised kodanikud? Tihti kannatavad selle kõige all aga hoopis lapsed. Vaadates nt „Võsareporterit” või „Reporterit” näeme me kõik millistes tingimustes inimesed elama peavad. Lastel ei ole korralikult süüa, puhtaid riideid selga panna jne. Kõrgharidusega oleks vaja sotsiaaltöötajaid, kes tunnevad oma tööd ja kes teavad millistest organisatsioonidest raskesti toimetulevate perede jaoks raha leida. Just nemad on need inimesed, kelle abile tuleks loota iga omavalitsuse/valla heidikutel.