Suvi Autor: O.Luts Tegelased: Joosep Toots, Jorh Aadniel, Raja Teele, Arno Tali, Tõnisson, Peeter Lesta, Imelik, Kuslap, Kristjan Lible ja Apteeker Ühel ilusal päeval tuleb Toots Venemaalt koju ishiast ravima. Ta läheb järgmisel õhtul sauna ja tunneb juba ennast paremini. Hommikul paneb Toots oma pidulikud riided selga ja hakkab Paunvere poole minema
Minu suvi Suvi on üks ilusamaid aastaaegu, kus puhata ja avastada ennast ning oma kodumaad. Minul, kui Eesti Vabariigi õpilasel oli sellel aastal juba ühedeistkümnes ideaalne võimalus seda teha, tänu suvevaheajale. Nii nagu kõikidel eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal kasutasin oma suve maksimaalselt uuteks avastusteks. Oma suve alustasin üsna kiirelt ja nukra-tooniliselt, jättes hüvasti oma kihlatu vanaisaga, kes suri 3.juunil
Minu suvi Suvi on üks ilusamaid aastaaegu, kus puhata ja avastada ennast ning oma kodumaad. Minul, kui Eesti Vabariigi õpilasel oli sellel aastal juba ühedeistkümnes ideaalne võimalus seda teha, tänu suvevaheajale. Nii nagu kõikidel eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal kasutasin oma suve maksimaalselt uuteks avastusteks. Oma suve alustasin üsna kiirelt ja nukra-tooniliselt, jättes hüvasti oma kihlatu vanaisaga, kes suri 3.juunil
Minu suvi Minu suvi oli väga vahva! Veetsin välismaal töötades kolm kuud. Olin välismaal praktikal. Suvi algas varem. Aprillikuus läksin klassiõega Hispaaniasse, kus veetsin oma suve. Töötasin kaheksa tundi päevas ja kuus päeva nädalas. Kahjuks polnud piisavalt aega, et Hispaaniat avastada. Töö oli raske. Sain suvel palju uusi sõpru ja tutvusi. Käisime väga palju rannas päevitamas ja ujumas. Mere vesi oli väga soolane. Suvel meeldis mulle kõige rohkem päike, Hispaanias oli iga päev +40 kraadi sooja. Toidud olid seal väga maitsvad ja võtsin kaalust juurde suvega. Puhata ma
Kohila Gümnaasium Oliver Saare KOOLINOORTE SUVI Uurimistöö Juhendaja: I. Oksaar Kohila 2007 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................3 VABA AJA SISUSTAMINE.......................................................................4 UURIMUSTULEMUSED...........................................................................7 KOKKUVÕTE.............
10. september 2009. a. My summer! I spend my whole summer in Varbla, where lives my older sister. Some days in July and August I also spend at home, because I had to take care after my dog and I wanted to buy some new clothes. Most of my time I hung around with my friends in Varbla. We rode a lot with horses and sometimes after workout we went swimming with them. Me and my friends took part in a movie which was made by Estonian and German people. It was filmed in beach Matsi and I really enjoyed that experience. In August me and my horse Estrella wanted to compete with other horses, but unfortunately I couldn't go to that race. A day before the race a horse hit me in the ribs and I wasn't able to move for a few days. My summer ended in Toila, where I worked with ...
minu suvi
Mulle meeldib suvi Suvi on soe aastaaeg, päistab päike ja on mõnus aeg suplemiseks. Kõik on roheline, lilled õitsevad, saab päevitada ja ei pea nii soojalt riides käima. Kõige suurimaks teguriks, miks mulle suvi meeldib on soojus. Ma armastan soojust ja vihkan külma. Mulle meeldib käija nappides riides, mitte toppida end paksult riide ja katta igalt poolt kinni. Suvel on rannas hea ujuda ja päevitada, viimase kohta mulle meeldib eriti kuidas nahk muutub mõnusalt pruuniks. Kui olid talvel valge kui lubi, siis suvel pruun nagu sokolaad. Päike kõrvetamas, kerge jahe tuuleiil puhkumas ja jäätis näpus, seda vahvat suveilma nautimas. Teiseks miks mulle suvi meeldib on toidud
Suvi- ja Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. *Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva. Külvatakse umbes 5.mail 5-10 kraadi juures. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Enne külvi pritsitakse mulla herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. I etapp niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Rapsi kuivamise max temp 43C. *Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. Talirapsi kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi. Vegetatsiooniperiood kestab aasta. Külvisenorm on 4-6 kg/ha. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisekorras peab olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Koristatakse alles siis ,kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamis...
: Ø Ø Ø u y e, , y, -
Meie klassi Lisette Rosenbergil on sünnipäev -14. juunil. Ma armastan ka suve sellepärast, et siis saan mängida jalgpalli. Ma saan ka teistel aastaaegadel mängida seda aga suvel on kõige parem, sest siis on nii palju aega üle. Suvel on mul ka hea käija trennis. Lähen bussiga trenni ja õhtul tulen tagasi. Suvel käin isegi vahetevahel Viru-Jaagupis, et seal mängida jalgpalli oma sõpradega. Ma isegi mängin siis jalgpalli kodus oma õe või isegi isaga kui ta tahab. Suvi ongi sellepärast kõige parem aastaaeg. Põhjus on väga lihtne: siis ma saan rahulikult võtta ja mitte nii palju sehkendada. Sellepärast saabki suvi olla parim. Sellel suvel mis nüüd tuleb saan ma 16-aastaseks. Ma ootan seda väga palju, sest siis tuleb see maagiline number. See on minu kokkuvõtte siis sellest miks mulle meeldib suvi. Kevin Tammekand
Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses. Sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks. Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane. Isegi lumesadu pole väga haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki. Suvel valitsevad Vahemeremaade kohal kuivad troopilised õhumassid, mistõttu suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks. Lähistroopilises kliimavöötmes on pool aastat ühe ja pool aastat teise naabriks oleva põhikliimavöötme tingimused. Talvel valitsevad seal parasvöötme ja suvel troopilise kliimavöötme tingimused. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal
Lilleseade Pille-Riin Pruus MT11-PE KEVAD SUVI SÜGIS TALV TÄNAN KUULAMAST !!
Talv Ärkan ülesse Toas on viisteist kraadi Õues sajab lund Kevad Vesi suliseb Kirsiõied õitsevad Süda rõõmustab Suvi Kõrbekuumus soe Suvepäike sillerdab Suvi on mõnus Sügis Lehed langevad Krüsanteemid õitsevad Linnud lahkuvad Tundehaiku Roosad prillid ees Kõik pole nii nagu näib Mis ootab mind ees?
Vaatamata sellele, et ma ei ole lugenud kõiki Gustav Suitsu luuletusi ja ole tutvunud ainult tosin hulga luuletustega, meeldib mulle luuletus ,,Lõpp ja algus`` küige rohkem. Teise luuletuse valisin samuti luulekogust ,,Elu tuli`` ja luuletuse pealkirjaks on ,,Suvi põhjalas``. Rääkides pealkirjast, toob pealkiri mõtteid kohe meie maa, Maarjamaa suvest. Võrreldes teiste lõunamaa riikidega ei ole meie ilmastik aastaringselt soe ning suvi meile kõigile põhjapool elavatel rahvastel üks suurepärane ja nauditav aeg. See on aeg, mil loodus totaalselt elab. Naudime kõike seda looduslikku, mis meid ümbritseb. Seda luuletust võib võrrelda kui rahuloluga, mis seal valitseb. Luuleread tunduvad nii rahulikud ja pehmed. See kõik ei ole igavene. Suvi lõppeb ning tuleb sügis ning lõpuks talv. Ka see on üks märkimist väärt luuletus, oma suurepärase suvise sisuga.
Me tuleme suvest Aeg möödub tõesti kiiresti. Alles oli, kui me saime lõpetatud 7. klassi ja juba oleme koolis tagasi . Seekord teeme algust kaheksandaga . Kiiresti läksid need kolm suvist kuud, milles oli kõike vihma, päikest, tööd ja lõbu . Tänavune suvi oli muidu nagu suvi ikka. Ega sellelgi suvel midagi erinenud , metsmaasikad olid sama magusad , päikest oli palju ning uusi tuttavaid sai ka piisavalt . Kui päikese juurde tagasi tulla , siis oli seda lihtsalt rohkem kui eelmine aasta ja selletõttu kõrvetas ta paljudelgi naha maha . Suveteedel jäi mõndagi meeliköitvat. Kui meenutada suviseid käimisi ja olemisi, siis tuleb ühena esimestest meelde Aluksnes veedetud aeg ning malev, kus viibisime viimased augusti nädalad . See aeg oli üks
- . -: , ,. - . , , , , . - , , . 1) Ma armastan suve. Suvi on minu lemmik aastaaeg 2) Suve kuud on: juuni, juuli ja august. Minu lemmik kuu on juuli. 3) Suvel meeldib mulle jalgrattaga sõita, rulluisutada, maktata, ujuda,päevitada soojal liival 4) Suvi-minu lemmik aeg aastas, pikad ööd ja soe päike paistab.
Aeg möödub tõesti kiiresti. Vahel isegi kiiremini, kui tahaks ja jääb mulje, et ühe silmapilguga on kõik läinud. Elus on ikka nii, et mida vanemaks saame, seda targemaks muutume. Omandame erinevaid kogemusi ja õpime elutarkusi ning mida rohkem me õpime, seda rohkem hakkavad meid asjad huvitama. Olen enda elus palju eesmärke püstitanud ja mõned neist ka saavutanud, aga nagu siiani on veel pikem tee käia ja endasse peab uskuma. Elama peab nüüd ja preagu hetkes ! Tänavune suvi oli muidu nagu suvi ikka. Kui kauaoodatud suvi kätte oli jõudnud, siis ma ei teadnudki õieti mida peale hakata, ometigi olin seda väga ootanud. Kui minult küsiti, et mis ma suvel teinud olen, siis algul oli pea täiesti tühi. Kuigi tegelikult algus läks tõepoolest korda käisin sõpradega igalpool rannas ja väljas. Suve lõpp aga oli oodatust kurvem. Olin juba mõelnud kooli peale ja tahtsin kooli minna, siis aga juhtus minuga õnnetus, mis tegelikult avas mu silmad
Hommikul ärgates, nagu iga hommik istusin ma köögi laua taha ja jõin kohvi. Äkkitselt mu telefon helises, see oli Karla kes kutsus mind oma kena sõbra sünnipäevale, siis ma nõustusin.Panin telefoni käest ja jõin oma kohvi ära ja läksin pesema. Jõudsin ennast korda seada,kui Karla helistas mulle,et ma bussijaama tuleks. Me pidime bussiga minema,sest tema auto oli remondis ja ta ei viitsinud autot ka rentida.Mul läks aega natukene nägin tee peal bussijaama Martinit,kellega me tahest tahtmatta juttu jäime rääkima. Jõudsin viimasel minutil bussijaama kui karla juba helistas, et kus ma olen.Jõudsime ilusti bussi peale.Istusime ja Karla hakkas rääkima eilsest peost.Kuulsin veel mis peale minu lahkumist juhtus.Jõudsime bussi pealt maha tulla kui Karla nägi tuttavat halli opelit.Karla läks tüdruku poole kes auto juures seisis ja teistega rääkis.Ka mina jalutasin nende juurde ja Karla tutvustas mulle neid.See kelle poole Karla jooksis nimeta...
Kasulikud nõuanded, kuidas suvel parem töö leida Suvi on hea aeg uue töö otsimiseks või karjääripöördeks, sest palju pakutakse hooajatöid, kus võid parimast küljest näidata ja hoogsalt edasi areneda. Jahedama ilmaga tasub külastada ettevõtete korraldatavaid üritusi, konverentse ja seminare, kus sõlmida uusi kontakte. Networking ehk suhtlusvõrgustiku loomine on üha kasvav trend ning võimalusi on mitmeid nii tasuta seminare, konverentse, koolitusi kui ka üritusi sümboolse tasu eest
Eesti Vabadussõda Sissejuhatus Tähtis sündmus Toimumisaeg (1918-1920) Edukus Eesti vabadussõda 1918-1920 Keisri kukutamine venemaal Maavalitsuse tekkimine (19. veebruaril 1918) Sinna kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Manifest (kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus) Ajutine valitsus Peaministriks sai Konstantin Päts Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud! Vabadussõja algus Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. (see algas Novembris 1918. aastal) Eesti olulisim ülesanne tol hetkel Vladimir Lenini ja Brest-Litovski rahuleping (tühistatud) Punaarmee vägede koondamine Eesti piirialadele Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda Ajutise valitsuse osavõtt Viru rinne, kui tähtis kaitsesuund Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. (1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaug...
Marie Under Luulekava Suur kuldne päike naerab talvekatte ja talvemured sulama Ta voolab tuppa nagu kuldne viin . es t! ä i k ju p p a l ni i ta i n ud n ä u a mm Ei ..siin alasti ta lamab , päikest ihkav naine! Neist päiksekiirtest oli ammu puudu, mis vargsi pugesid läbi härmas ruudu . Nüü d ööd jälle , tu l ev a d ne ed v ...
lapsi, loomi, laguneb üks vana kuur. Kui on kevad, idanevad jälle kartulid ja ojad. SINILILL Kersti Merilaas Kuigi hang veel aia all, lumeriismed tänaval: otse heledasse ilma avas imetleva silma esimene kevadlill, sinilill. Arg ja ettevaatlik pung tihedalt veel end tuppe sulges. Kuigi kõigil tulla tung, ainult sinilill- see julges. Põrmust üles tõstis pea: valgus! Selgus! Ah, kui hea! SUVI Ellen Niit Suvi, sa päikesetuline, suvi, sa plvesuline, õieehtes, üleni lehtes, rohev ja valge! Taevas on piripärni. Kõrge sinise särani kõik loom ja laps tõstab palge. SUVISEL MAAL Jaanus Tamm Paljapäki on parem astuda rohu pääl. Rohi kahiseb tasa. Tal on sõbralik hääl. Rohu sisse võid heita selili mõnusalt. Kaeda pilvede rändu hästi sügavalt alt. Rohi tuttavalt lõhnab. Päkkasid silitab.
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool REFERAAT Jakob Hurt Koostaja: Danno Nool Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord Oskar Luts..................................................................................................................... 3 Lapsepõlv...................................................................................................................... 3 Haridustee..................................................................................................................... 3 Läbimurre kirjandusse................................................................................................... 3 Kevade...........................................................................................................................5 Elu keerdkäigud.............................................
Aeg möödub tõesti väga kiiresti. Suve alguses mõtleme me kõik, et tuleb ilus, pikk ja soe suvi. Tegelikult pole midagi see nii kestev, kui esialgu tundub. Ühel hommikul ärkasin hämaras toas ning ei saanud hetkeks aru, mis oli kell ning nädalapäev. Hetk hiljem jõudis mulle kohale, et suve lõpuni oli jäänud vaid kaks nädalat. Ma ei suutnud seda esialgu uskuda, seejärel mõtlesin endamisi, et mida erilist ma teinud olen? See küsimus jäigi mu mõtteisse. Tänane suvi oli muidu nagu suvi ikka. Sellega seoses tulevad meelde ikka ainult head ja rõõmsad asjad. Pruunid inimesed, värvilistest lilledest pakatav aed ja palju muudki. See suvi on kahjuks olnud üpris vihmane, kuid seda parem on meenutada ilusaid päikeselisi päevi. Tavaliselt ikka käiakse rannas, mindakse ujuma, puhatakse, korjatakse marju, ollakse sõpradega. Vastavalt enda soovidele ja tahtmistele. Suveteedele jäi mõndagi meeliköitvat. Näiteks käisime lastekooriga XXV laulupeol, mis
Juhan Liivi aastaajad Kevad Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. --- Suvi Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb! Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata põrm lööb elama! Veel vaevalt öö siit põgeneb ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila! Kas nägid tõusjat päikest sa? Käib tuhatkordselt läbi maa: Liirila! ("Päikese tõus") --- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema!
· pilvitu wolkwnlos · selge klar · tormine stürmisch · pilvine wolkig · tuulevaikne windstill · päikesepaisteline sonnig · vihmane regnerisch · uuline winfig · kuiv trocken · paistma scheinen · sulama schmelzen · kuiv trocken · aastaaeg die Jahreszeit · kevad der Frühling · suvi der Sommer · talv der Winter · sügis der Herbst
Fenoloogia uurib kõike aastaaegadega seonduvat. Meie geograafilisel laiusel, so parasvöötmes on tuntumaks fenoloogiliseks nähtuseks aastaaegade vaheldumine.Aastaajad on perioodid, milleks aasta jaotatakse loodusnähtuste põhjal. Eestis jaotatakse aasta ilmastiku ja taimede elu iseärasuste järgi rahvapäraselt tavaliselt neljaks aastaajaks: kevad, suvi, sügis, talv. Aastaaegu võidakse eristada ka rohkem (nt. varakevad, südasuvi, hilissügis). Astaajad on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Teaduses eristatakse samade kriteeriumide järgi fenoloogilisi aastaaegu. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske periood. Ka astronoomilised aastaajad (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) kannavad samu nimetusi. Nende
Kehalise kasvatuse tasuline arvestus Uisustiili tehnikad Uisusammu tõuge: uisustiilis on jõu tootmise aeg märgatavalt suurem kui klassikastiili tõukel. Põlv ei tohi väga palju pöörduda sissepoole. Uisusammu jalatõuge algab alt keha keskjoonelt. Tõukele lisab pikkust ja kiirust siis, kui põlvi tõuke alguses kõverdada. Kui suusk pöördub servale, tekitab küljele suunduv surve edasiviivat jõudu. Keharaskus suunatakse kogu aeg otse suusale. Harrastajte üldviga on see, et suusk on kohe alguses liiga serva peal, mis vähendab tõuke jõudu ning ei taga piisavat kiirust. Seetõttu jääb tõuge lühikeseks. Keha raskuspunkt liigub nii küljellt küljele kui ka üles ja alla, sest keha sirutamine ja madalamasse asendisse laskumine annavad käetõukele ja pingutusele rohkem tõhusust. Kergelt ettepoole kallutatud asend kindlustab selle, et jõud on suunatud ettepoole, mis tagab selle, et raskuspunkt on suunatud jala etteotsa. V- nurk on palju suurem kui muudes ...
SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse. Eelistab päikesepaistelist kuiva kuni parasniiske mullaga kasvukohta. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis 0,5 cm sügavusele (pimedas idaneja...
Parasvööde Helene Tismus 8a Juhendaja: Mare Salu Mis on parasvööde? Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötmes on temperatuur paras- suval pole liiga kuum ja talvel pole liiga külm. Selgesti on eristatavad neli aastaaega- kevad, suvi, sügis ja talv. Sademete hulk jääb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra,
German Occupation of Estonia During World War II By Sten Kangilaski & Kristen Tobias The Beginning · WWII began with the invasion of Poland · Poland was an important regional ally to Estonia · On september 24th, 1939, the Moscow press and radio started attacking Estonia as "hostile" to the Soviet Union. Summer War · After Germany invaded the Soviet Union on June 22, 1941, Finland sided with Germany in the Continuation War. · Thousands of people including a large portion of women and children were killed. · Dozens of villages, schools and public buildings were burned to the ground. German Occupation · Most Estonians greeted the Germans with relatively open arms. · In April 1941, Alfred Rosenberg laid out his plans for the East. · Rosenberg felt that Estonians were the most Germanic out of the people living by the Baltic Sea. The Holocaust · The first...
Vahemereline põõsastik ja mets Külli-Triin Laanet, 8.k Sisukord Sisukord Asukoht Kliima (pildid nr. 1 ja 2) Loomastik (pilt nr. 3) Taimestik (pilt nr. 4) Inimesed vahemerelises vööndis Mida Vahemere maad pakuvad (pildid nr. 5 ja 6) Pildid Kasutatud materjalid Asukoht Vahemereline põõsastik ja mets levib 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. See levib paikades, kus on soe, päikseline ja kuiv suvi ning vihmane talv. See paikneb põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas. See vööde esineb Euroopa lõunaosas Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Aafrika põhja- ja lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul (California osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul (Tsiili keskosas) ning Austraalia edelarannikul. Kliima Vahemerelise põõsastiku ja metsa vöötmes on suvi soe, kuiv ja päikeseline, talv aga vihmane. Talvel esineb jõgedel üleujutusi ja sajab palju vihma
Sünnikuu Nimi Sünniaeg Sugu aastaaeg Tähtkuju Elisabeth Mullari 25.10.1971 naine Sügis Kaljukits Marju Vaask 21.05.1951 naine Kevad Kaljukits Janet Parts 24.07.1974 naine Suvi Kaljukits Ivo Sonk 21.06.1986 mees Suvi Kaljukits Kristjan Jaanus 24.08.1957 mees Suvi Kaljukits Kairi Kulmar 23.09.1966 naine Sügis Kaljukits Annemai Kodi 21.02.1961 naine Talv Kaljukits Risto Tosso 10.05.1981 mees Kevad Kaljukits Argo Järv 29.01.1954 mees Talv Kaljukits Toomas Lohk 3.01.1950 mees Talv Kaljukits Kairi Karjust 27.02.1951 naine Talv Kaljukits Marek Karu 19.10.1978 mees Sügis Kaljukits Naima Svarts 14.05
Sünnikuu sünnipäeva sünnipäeva Nimi Sünniaeg Sugu aastaaeg kuupäev nädalapäev Elisabeth Mullari 25.10.1971 naine Sügis 25.10.2020 7 Marju Vaask 21.05.1951 naine Kevad 21.05.2020 4 Janet Parts 24.07.1974 naine Suvi 24.07.2020 5 Ivo Sonk 21.06.1986 mees Suvi 21.06.2020 7 Kristjan Jaanus 24.08.1957 mees Suvi 24.08.2020 1 Kairi Kulmar 23.09.1966 naine Sügis 23.09.2020 3 Annemai Kodi 21.02.1961 naine Talv 21.02.2020 5
Kliimavöötmed KLIIMAVÖÖDE TEMPERATUUR SADEMED ÕHUMASSID Arktiline Külm Vähe AÕM kliimavööde Lähisarktiline Talv: külm Talv: Vähe Talv: AÕM kliimavööde Suvi: mP; cP Suvi: mP; cP Suvi: mPÕM; cPÕM Paras mP: Suvi: Jahe(8°C) kliimavööde Talv: Soe(5°C) mP: Palju mPÕM cP: Suvi: Soe(20°C) cP: Vähe cPÕM Talv: Külm(-15°C) Lähistroopiline Talv: mP; Cp Talv: mP; cP Talv: mPÕM; cPÕM kliimavööde Suvi: kuum Suvi: Vähe Suvi: TÕM Troopiline Kuum Vähe TÕM kliimavööde
Suviumbrohud Harilik nälghein- spergula arvensis- suvi Harilik punand- fumaria officinalis-suvi Karvane võõrkakar- calinsoga ciliata- suvi Kirju kõrvik- galeopsis speciosa- suvi Konnatatar- polygonum convolvulus- suvi Lõhnav kummel- matricaria suaveolens suvi Valge hanemalts- chenopodium album L. -Suvi Tuulekaer- avena fatua L.- suvi Põldrõigas- raphanus raphanistrum L.- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased
Õhutemperatuur aasta ringi väga madal. Sademed peamiselt lumena. Suvi suhteliselt jahe, talv karm. Vähe sademeid. Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge. Piirkonniti väga erinev. Soe ja kuiv, ööpäevased erinevudsed suured. Vähe sademeid. Soe ja niiske aastaaeg ja jahedam ja kuiv aastaaeg. Suvi vihmane, talv kuiv. Väga palav, ööpäevased erinevused suured. Väga palju sademeid. Tuuled Aastaajad Idatuuled Kaks aastaaega: suvi ja talv. Suvel läänetuuled, talvel idatuuled. Kaks aastaaega: suvi ja talv. Läänetuuled Neli selgesti eristatavat aastaaega. Suvel passadid, talvel läänetuuled. Kaks aastaaega: suvi ja talv. Passadid. Kaks aastaaega. Passadid
55 Sünnikuu Sünnikuu Kood Eesnimi Perenimi Sugu Sünniaeg jrk. aastaaeg KAgur Karl Agur mees 2/11/1985 2 talv HAigr Helen Aigro naine 4/25/1987 4 kevad EAins Erki Ainsaar mees 5/13/1964 5 kevad MAmbr Maarja Ambros naine 5/15/1966 5 kevad EArse Erki Arsenov mees 8/14/1947 8 suvi KAsto Kristel Astok naine 11/8/1957 11 sügis EBach Erika Bachmann naine 10/7/1971 10 sügis RBaum Reijo Bauman mees 4/5/1954 4 kevad MBerg Mirja Bergmann naine 3/13/1942 3 kevad OBerk Olav Berk mees 4/5/1939 4 kevad EBerk Elvi Berk naine 10/6/1971 10 sügis KBerk Kaivo Berk mees 4/19/1944 4 kevad
01.1960 53 46504170054 Kaspar Veesimaa N 17.04.1965 47 35412110930 Arvi Väljas M 11.12.1954 58 36604060863 Aadu Pulk M 06.04.1966 46 Sünniaasta Aastaaeg Sünnikuu Tähtkuju Linn 1986 Talv Veebruar Veevalaja Jõgeva 1988 Kevad Aprill Veevalaja Paide 1965 Kevad Mai Veevalaja Rakvere 1967 Kevad Mai Veevalaja Saue 1948 Suvi August Veevalaja Paldiski 1958 Sügis November Veevalaja Keila 1972 Sügis Oktoober Veevalaja Tamsalu 1955 Kevad Aprill Veevalaja Kunda 1943 Kevad Märts Veevalaja Paldiski 1972 Sügis Oktoober Veevalaja Tõrva 1945 Kevad Aprill Veevalaja Kallaste 1940 Kevad Aprill Veevalaja Saue 1984 Talv Veebruar Veevalaja Tallinn
PARIM AASTAAEG Suvi on soe aastaaeg,päike paistab sätendades ja on mõnus aeg suplemiseks. Kõik on roheline, lilled õitsevad, saab päevitada,ei pea nii soojalt riides käima. Kõige rohkem, miks mulle suvi meeldib on soojus. Ma armastan soojust ja vihkan külma. Mulle meeldib käia lühikestes riietes, mitte toppida end paksult riide ja katta igalt poolt kinni. Suvel kutsuvad alati sõbrad mind õue, randa suplema. Kõige parem on suve juures see ,et ei pea koolis käima. Teiseks miks mulle suvi meeldib on trenn.Minu arvates on suvel kõige mõnusam trenni teha eriti hommikul koos lindude lauluga .Ma teen ka teistel aastaaegadel trenni aga suvel on kõige parem
Suvevaheajaks tööle Suvi algas nii ootamatult ja ma olin valmis kõigeks. Ma olin mõelnud, et otsin siinsamas kodukohas natukene tööd, et taskuraha teenida. See plaan ellu äratada oli mul juulis. Juhtus aga teisiti. Oli suve algus ja ma nautisin puhkamist. Ma tegin plaane, mida järgmistel kuudel ette võtta ja istusin päevad läbi arvutis, käisin metsas jne. Ma poleks arvanudki, et suurem osa plaanidest ma see suvi ei jõua täita. Meie külas elab üks mees nimega Mart, kellel on siin suvila. Tema naise nimi on Ruti ja neil on kaks last. Ühel päeval tuli Mart meilt läbi, et printida välja üks kuulutus. Kui ta sai prinditud ja hakkas lahkuma, siis minu toa uksel ta peatus ja küsis minult, et kas ma ei tahaks tema juures see suvi natukene tööd teha. Ma isegi ei mõelnud ja vastasin jaatavalt. Ta võttis mu numbri ja lubas samal päeval helistada. Ta pidi seda Rutiga arutama
Probleemi püstitamine: Kartuli saagikuse sõltuvus suve soojusest Taustinfo kogumine: vaatasin Internetist erinevaid uuringuid ja uurisin, millest kartuli kasvamine ja viljakus üldse sõltub. Uurisin, kas on erinevaid sorte, mis annaks uuringus erinevaid tulemusi. Hüpoteesi sõnastamine: Kartuli saagikus on suurem, kui suvi on soe. Hüpoteesi kontrollimine: Uurisin eelmiste aastate kartulisaake ja aasta keskmisi temperatuure ja sademeid. Uurisin, kas suvi peaks olema soe ja kuiv või soe ja niiske. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine: Sain teada, et mu hüpotees pidas osaliselt paika. Kartuli saagikus on kõige suurem, kui suvi on soe, kuid kui mullas on ka piisavalt niiskust. Seega järeldan et Kartuli saagiks on suurem kui suvi on soe ja niiske.
laiuskraadil Hispaania, Itaalia, Türgi Kitsas vööndis mõlemal Aafrika, Lõuna-Ameerika Saudi Araabia,Mehhiko, pool ekvaatorit, Egiptus Indoneesias, Malaisias, Brasiilias Parasvöötme mereline Parasvöötme mandriline Lähisarktiline kliima Arktiline kliima kliima kliima Temperatuur Temperatuur kõigub palju, Talv on külm, suvi jahe Kõige külmem piirkond. Talv pehme, suvi jahe, umbes 30 *C Temp. kõigub palju Talvel on väga külm, suvi Temp. kõigub vähe Talv külm, suvi soe jahe, temp kõigub palju Sademed Sajab vähe, suvi vihmane, talv Suvel sajab rohkem, talvel Sajab vähe, läbiaasta Õhk niiske, sajab läbi aasta sademetevaene sajab vähem
aaloe karakal, oaasipõllundus lehtedesse, vartesse vms, nt skoripion aaloe, kaktus), loomadel pole higinäärmeid Vahemereline kuiv, päikseline erodeeritud, korgitamm, muflon, vein, põõsastik ja suvi, jahe ja toitainetest oliivipuu, känguru, ida- põllumajandus, mets vihmane talv vaesunud muld pistaatsia vöötorav, turism Rohtla kuiv, suvi kuum mustmuld, hikkoripuu, piison, põllundus (mais, Euraasias stepp, Põhja-Am ja kuiv, talv toitaineterikas tamm, sulg- pimerott, koiott nisu, suhkrupeet, preeria, Lõuna-Am pampa,
puuduvad. amplituud suurem kui aastane kuu keskmise temperatuuri amplituud. Lähisekvatoriaal-ne Pool aastast (soojal Aasta ringi palav (soojal aastaajal Sademeid palju (1000- Passaadid Kaks aastaaega- vööde aastaajal) ekvatoriaalne keskmiselt 25°C, külmal aastaajal 2000mm/a.) suvi kuiv ja niiske. õhk (EÕ), pool aastast 20°C) selgelt tulevad esile niiske ja vihmane, talv kuiv. troopiline õhk (TÕ) soe ning kuiv ja jahedam periood. Troopiline vööde Troopiline õhk (TÕ) Aasta ringi palav (suvel keskmiselt Vähe sademeid Passaadid Kaks aastaaega- 25°C, talvel <20°C). Õhutemperatuuri (<500mm/a)
Asula Ilm praegu Ilm Kliimaandmed Geograafilised Soojusvöö Kõrgus merepinnast Aastaajad nädalavahetusel koordinaadid Riia 12..18°C 11...21°C Riias on aasta 56°5715.012 N Parasvöö 7 meetrit merepinnast Kevad, suvi Ööpäevas keskmine 24°70.012 sügis, talv sademete hulk 633 mm. Kõige vihmasem kuu on juuli, kuivem Veebruar Tokyo 27...32°C 22..
Üks meeldejäävämäid suvesi Ma arvan ja olen suht kindel, et see suvi oli üks meeldejäävaim terves mu elus. Sain sada protsenti oma vaba aega kasutada sellele millele ise soovisin, vahet pole, et see päris vaba aeg hakkas esimest korda minu koolis oldud 10. a jooksul juuni lõpus, täpsemalt 21. juunil. Sai käidud erinevatel põnevatel üritustel, kohtades ja üldse palju reisida Eestis, aga ka korra Soome pealinnas Helsingis. Päris palju aega võttis ka ära autokool. Kui arvestada siiski suve algust, kui hooaega, siis esimene meeleolukas ja põnev kahe
Aasta jaguneb 2: Ferraliitmullad, Kõrrelised. Savann laiuskraadide vihmane ja kuiv. toita. vaesed. vahemikus. Punased. Keem. 3. 20. ja 30 Kuum ja kuiv Helehallid, Põõsad ja Kõrb laiuskraadide troopiline kliima. toitainete vaesed. poolpõõsad. vahemikus. 4. 30. ja 40 Kuiv kuum suvi, Viljakad Igihaljad Vahemereline laiuskraadide jahe vihmane pruunmullad põõsastikud põõsastik ja mets vahemikus. talv. 5. Parasvöötme Kuiv. Lössimullad. Kuivalembelised Parasvöötme lõunaosas, 40-55k. Mustmullad, kõrrelised. rohtla pl ja ll. toita. rikkad. 6
Sealne loodusvöönd on kõrbed ja poolkõrbed.Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on väike.Lähistroopika paikneb paraskliimavöötme ja troopilise kliimavöötme vahel.Epifüüdid on teistel taimedel kasvavad taimed.Lähisekvatoriaalne kliimavööde paikneb troopilise ja ekvatoriaalse kliimavöötme vahel.Vahemerelistel aladel kasvatavad inimesed järgmisi kultuurtaimi: a)apelsin; b)sidrun; c)virsik; d)mandlipuu.Mussoonkliimale on iseloomulik vihmane suvi ja sügis.Olulised keskkonnaprobleemid savannides on: a)kõrbestumine; b)ülekarjatamine; c)erosioon; d)tulekahjud. 2. Lähistroopilise kliimavöötme loodusvööndite hulka kuulub vahemereline taimkate.Florida poolsaare loodusvöönd on niiske lähistroopika.Kõige rohkem on aastas sademeid ekvatoriaalses kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on ekvatoriaalsed vihmametsad.Kõrbetes on põlluharimine võimalik ainult seal, kus on vett
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
