Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Koolinäidend "Lumeeit"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võõrasema, õuna, õunapuu, värtna, kaevu, lumeeit, jookse, jookseb, õunapuud, lastekirjandus, koolinäidend, lumehelbed, kolledž, natalia, klassiõpetaja, kursus, eide, vaatus, astub, muusika, oksad, tuppa, kleidid, kõht, künka, viska, kuld, emake, hommikul, ootad, väsinud, ketrama, hell, kogemata, augu, vihaselt, lähen, ohkab, toast, aasalLumeeit Proloog: Ühel lesknaisel oli kaks tütart. Üks oli ilus ja virk, teine aga inetu ja laisk. Ema armastas inetut ja laiska tütart rohkem ja sellepärast tuli teisel majas kõik tööd ära teha. Virk tüdruk pidi iga päev suure maantee ääres kaevu juures istuma ja ketrama nii palju, et sõrmed verel. I pilt Kummardub üle kaevurakke, et värtnat puhtaks pesta, värten kukub kaevu. TÜDRUK (nuttes) Mida mu ema nüüd küll ütleb! (Jookseb ema juurde.) EMA Lasid värtna kaevu kukkuda, siis too ta ka välja! (Läheb kurvalt kaevu juurde tagasi.) TÜDRUK (hirmunult) Parem hüppan kaevu, kui lähen koju tagasi! II pilt Ärkab. Ümberringi päikesepaisteline aas. Igal pool lilled. TÜDRUK (kõnnib mööda aasa, vaatab küll ühele, küll teisele poole) Oi, mis huvitav koht! (näeb leivaahju ja astub ligemale)
Daniellest üldsegi vaimustuses! Ei ma nimetaks seda tunnet pigem põlguseks, mis meie vahel valitseb! Ta peab end kassiks, kellele on hiired vaid mänguks! Ainus põhjus, miks ma teda veel talun seisneb selles, et...et... Adeele: Et? Marc: Et... Adeele: Marc? Marc haarab Adeele embusse ja tahab teda suudelda, muusika taas, forte põhjas ja Adeele tõukab Marci vastikusega eemale. Adeele: Reetur! Adeele jookseb minema, Marc naerab kogu südamest, kuid lõpuks ta naer kurveneb ja vaibub, kuni muutub nuuksatusteni. Marc: Jah, kallis lapsuke, jookse, jookse selle maailma eest, kus kohtad vaid minusuguseid maske...jookse...jookse, kallis Adeele...mu armas Ada...jookse! Kardinad, muusika (vali, lausa rangelt dramaatiline) veel ei lange ära, vaid mängib paar minutit. Siis saabub fantastiline lõpuakord, mängu kulminatsioon ja kogu lava tuled kustuvad on saabunud vaheaeg. VAHEAEG IV vaatus
emandariided. mõis ja proua nimi. tahtis saada kuningaks, siis jumalaks- väh saatis mõlemad sealauta. SUUR TÜKK AJAB SUU LÕHKI. 5 VENE MUINASJUTTU (raamatust Havi käsul-vene muinasjutud, 2001)Illustratsioonid Maili Lepp "ÕEKE ALJONUSKA JA VENNAKE IVANUSKA Elasid kord eit ja taat. Neil oli tütar Aljonuska ja poeg Ivanuska. Eit ja taat surid ära. Aljonuska läks tööle ja võttis venna kaasa. Vend tundis äkitselt janu. Õde palus oodata, kuni jõuavad kaevu juurde. Oli palav ja higi juba jooksis. Vend nägi vet täis lehmasõra jälge. Vend tahtis juua, aga õde keelitas, et muutub vasikaks. Liikusid edasi, venna janu läks suuremaks ja nägi vet täis hobusekabja jälge. Õde keelitas muidu muutub varsaks. Liikusid edasi, venna janu oli nii suur. Nägi kitsesõrajälge, mi soli vet täis. Ära joo, muidu muutud kitsetalleks. Vend aga ei suutnud enam vastu pidada ja jõi, ning muutus kitsetalleks. Õde oli õnnetu ja hakkas nutma. Tuli kaupmees
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson..................................................................................
laseb... Kui timukas esimese hoobi lõi, pani laps karjudes metsa poole. Joosti küll ka järele - kust veel kätte saad!... Piinlik vaikus. Peremees tahaks piipu seadma hakata, aga jääb äkki kuulatama - läbi tormi kiunumise on selgemini ja selgemini kuulda, kuidas huntide ulumine lähemale tuleb. PERENAINE (pead tõstes). Kuule, juba tulevad jälle! Keegi ei vasta ega liiguta ennast. Äkki kraapimine ukse taga. Kohkumine, kõik kargavad üles. Mann jookseb savikule püsti. PERENAINE. Issand jumal, sisse tikuvad nüüd! VANAEMA (hakkab pomisedes lugema, siis tulevad sõnad selgemini kuuldavale). .. .Meid kaitse oma vere sees, oh, issand jumal, abimees! Oh, Peeter, püha sulane, pane koerad kale'eie, hurdad ümber rõnga'eie, küüned kütkesse vajuta! Sellega ühel ajal. PEREMEES (kargab üles, toob püssi ja tõmbab ukse lahti. Torm ja tuisk
Head Ööd!” Sofia: “ Peatse kohtumiseni.” Järgmise päeva hommikul paneb Sofia end riide ning hakkab raamatut lugema. Ta armastab väga lugeda, seda ta umbes terve oma elu teinud ongi. Raamatut lugedes kuuleb ta kõva karjumist : “ Kuidas sa võisid nii teha? Mis sa tuled mind õpetama?” Ta vaatab aknast välja ning näeb Steve’i , kes kakleb oma suure vennaga. Suur vend lööb teda nii, et ta kukub asfaldile maha. Sofia on ehmunud ning jookseb toast välja, et küsida kas tal on kõik korras. Ta jookseb. Ema märkab teda ja hõikab : “ Sofia, kuhu sa ometigi lähed, kas sa oled rumal?” Sofia: “ STEVE, kas sinuga on kõik korras, mis ta tegi sulle?” Steve karjub : “ Sofia, mis sul viga on, mine kohe tagasi tuppa, see on ohtlik.” Steve tõukab Sofiat kodu poole. Eva: “ Sofia mida sa teed, kohe tuppa.” Eva ja Sofia lähevad tuppa. Eva küsib: “ Kuidas sa saad niimodi võhivõõra jaoks teha, riskida oma eluga
MÄRT (ust kinni pannes): TEMA ÕNN! Head meie mõlemad teineteisele ei oleks ütelnud. situatsiooni- Inimene küll ei pea teise nägu laitma, jumal on koomika: Enn kõik loonud; aga vanasõna ütleb: punased kuuleb pealt juuksed ja vindunud lepad ei kasva hüva maa peal. Ja siin on sõna tõeks läinud. Kas ta ammu juba sinu järele jookseb? MAIE: Mitu aega! Ja – isa – MÄRT: No – isa? Viimati –? MAIE (pead noogutades): Isa näeks hea 13 meelega, et ma tema vastu võtaksin! Tema vanemate libe keel on taadi silmad pimedaks teinud, et surve ta tema vigu ei näe. (Märdi kortsus kulmu abiellumisel nähes.) Aga ära sa usu, Märt, ega ma teda ei võta elades! MÄRT: Minu kanapojukene! Aga räägi nüüd, mis ema siis ütles, et mulk kosja tulla tahab
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
aga linnast tuli tädi külla ja ta ei saanudki rääkida. Oodati Annet.Istuti veimekirstu juures, kuhu oli asju kogutud, aga ei teatud kudas neid veel jagada. Ei räägitud muus kui ainult Tammiste Miinast. Miina oli kohtunud Turuvere Taavetit, Miina ise nime ei teadnud. Ann jutustas Miinale jutu käte. Miina ei saa enad mõtteid Taavetilt ja ei tea mida teha, tal ei lähe meelest üks lause mida Taavet ütles sind ma ometi elades ära ei unusta. Miina vaatas üle põldude aasade, istus kaevu ääres, vaatas läbi luugiaugu sinist taevast ja tasane pisar hiilgas sõstrakarva silmis. Õues akna all keegi vilistas Miina kohkus, Miina vaatas kes see on ja see oli Hinnu sõber Kadaka Jüts. Hinnu vilistab, et ta veskis, siis Jüts küsib kas nad isekeskis ja Hinnu arvas et jah. Tegelikult Miina kuulas, Jüts küsis ka Hinnu täna varemetesse ka et head saaki oodata. Hinnu otsustas et ei lähe. Ja rääkis Jütsile mis tal viga. Õhtul pidi Taavet Miina
Aga sina mine tagasi sinna, kust tuled. Jakob: Juuksuriemand, ehk näitaksite mulle peeglit. (Ehmatab, nuuksub) Juuksuriemand: No, kas olete end juba piisavalt imetlenud? Kingsepp: Saan ehk teile kasulik olla? Soovite ehk vutlarit oma nina tarvis? Ema: Vaata ometi, too seal tahab meie poeg olla! Kingsepp: Või nii? Oota, sa kelm! Või tema püüab meid narrida. Küll ma selle kelmuse sinust välja ajan. (Jakob jookseb ehmunult edasi ja näeb muinasjutuvestjat): Kes sina oled? Muinasjutuvestja: Mina olen muinasjutuvestja. Jakob: Mis minust saab? Kuhu ma sellisena lähen? Muinasjutuvestja: Mis oleks, kui sa hakkaksid kokaks? Jakob: Kui ma nõia juures magasin, nägin und, et aitan oravatel toitu keeta. Aga need ei olnudki oravad, need olid lapsed. Muinasjutuvestja: Siin lähedal on kuningaloss, küsi sealt tööd. IV VAATUS Köök. Kokapoisid hullavad.
Beebi muusika. Kirjastus "Muusika" 1996. Lk 9) Ungari laul "Nukuke" Kiigu nukuke, äiu, äiu, kullake. Kiigu nukuke, äiu, äiu, kullake. R. Päts "Auto sõidab surinal" Auto sõidab surinal, surinal ja vurinal. Autojuht on osav mees, keerab rooli enda ees. (K. Kõlar. Laulumängukool. Tallinn: Koolibri 1995. Lk 76) E. Stern "Kuidas keegi liigub" 1. Põrra, põrra auto sõidab, põrra, põrra auto sõidab. Tuut-tuut, tuut-tuut, tuut. Tuut-tuut, tuut-tuut, tuut. 2. Linta-lonta kutsu jookseb, linta-lonta kutsu jookseb. 32 Õpetajaraamat Auh-auh, auh-auh, auh. Auh-auh, auh-auh, auh. 3. Tipa-tapa tita astub, tipa-tapa tita astub. Tip-tip, tip-tip, tap. Tip-tip, tip-tip, tap. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 50) A. Kumpas "Armas kiisu olen ma" Armas kiisu olen ma, laulan kiisu häälega: näu-näu-näu, näu-näu-näu! Armas kutsu olen ma,
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
(Tuleb Semjon, käes kandik sampanjaklaasidega, ja Miss Chamberlain pudeliga. Taamalt on kosta hääli: "Tatjana! Mihhail! Ja kus Varenka on?") MIHHAIL: Aitäh sulle, Semjon. Jäta meid üksi. (Semjon lahkub aupaklikult. Miss Chamberlain teeb naiivselt ülevoolava lähenemiskatse.) MISS C: So you are Michael. MIHHAIL: Go away please. (Miss Chamberlain ahmib õhku. Tüdrukud on ühtaegu rabatud ja samas täis imetlust. Miss Chamberlain jookseb minema. Taamalt hüütakse: "Varenka!" Varenka jookseb minema.) MIHHAIL: Mina räägin armastusest ja sina räägid 8 kosjasobitusest. Tata, Tata, kas sa siis ei tea? Koit on puhkenud! Saksamaal on päike juba kõrges taevas! Meie siin, vaesel ja ajast maha jäänud
...............................13 Lõppenud on päevad.................................................................................................................13 Läänemere lained......................................................................................................................14 Ma tahaksin kodus olla.............................................................................................................14 Helene Koff / rahvalik laul Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad :,: ja nende roosakad õied mu juukseid ehivad. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui rukkipõld kollendab :,: ja kollakat-pruunikat vilja tuul tasa hällitab. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui lumevaip katab maad :,: ja kuuskede härmatand oksad kuupaistel hiilgavad. :,: ...................................................................................................................................................14 Ma tahaksin kodus olla, kui kallim on minuga
HIRMUS ANTS Mida? HEESKA Ei midagi. HIRMUS ANTS Tead, Johannes… Ah, kurat… HEESKA No mis? HIRMUS ANTS Ei midagi. HEESKA Mida sa kurat mölised mu venna pärast? Ega ta ise punaväkke ei läinud. Ise tõmbasid saksa sõjaväest minema ja arvad, et nad sulle halastavad. HIRMUS ANTS Ma tulin ära, jah. Kurat, ega ma Saksamaa eest sõdinud! HEESKA Kelle eest siis? HIRMUS ANTS Sinu, minu, meie eest! Mida sa tahad? HEESKA Ma tahan rahulikult magada ja hommikul ärgata ja õunapuu alla kusele minna ja ma tahan su õe endale naiseks võtta ja ma tahan lapsi ja ma tahan et mu isa ja ema saaks rahulikult pärna all surra ja ma tahan et sa metsast välja tuleks ja ma tahan saunas suga viina võtta ja ma tahan grammofoni ja ma tahan, kurat, mesilase käest nõelata saada, kui ma tikreid nopin, ja ma tahan… HIRMUS ANTS Aga sa ei saa ju. HEESKA Jah, ei saa jah, sest sa oled metsas, keerad kogu meie elu perse. HIRMUS ANTS Ei, mina ei keera. NIKOLAI siseneb koos õega
AABRAM (lõigub vorsti ja hapukurki ja sööb) MADIS : Mis sa siis nüüd sest asjast arvad ? Kas sa jääd täna juba siia ? AABRAM : (nikutab peaga ja sööb edasi) MADIS : Siis on küll hea, kui sa täna juba alustad. Katsu siis ka Elsale ära seletada, et sellest armastusekraamist tema ja Aadu vahel midagi ei saa. AABRAM : Pea kinni, ma rüüpan selle viimase tilga veel ära. Mis ta ilmaaegu kapa sisse jääb,- liistub ära. MADIS : Oota, Aabram ! Ma toon enne veel midagi ( Jookseb tuppa, ruttu välja) MADIS : (pudeliga). Pikk tee teil täna ära käidud. Ehk natuke keelekastet ? AABRAM : (lustakalt) Spassibi, Spassibo, mu armas sõber ! Mina teda küll palju ei pruugi aga olgu natuke katsutud. ( Laseb Madisel terve klaasi valada täis, rüüpab mitu kord järjestikku- vahepeal teeb karu häält peale igat pitsi) . Vaata , Madis (rüüpab) (PURJUS), sul on õige mõte ! Anna kõik see värk minu toimetada, ja
Portselansuits Jim Ashilevi 2006 (XI-01) © Eesti Näitemänguagentuur 2 (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) portselan - keraamiline materjal (tahke) - tugev, kõva, elastne, habras, klaasjas, valkjas, poolläbipaistev (v.a. tihedam portselan), resonantne, väga vastupidav elektrile, kemikaalidele ja temperatuurisokile. suits - mittetäieliku põlemise kaasnähe (gaasiline) - mürgine, haihtuv. 3 Tegelased: Ike Kioko Kassini 4 . . . . . . . . I 5 S1 Kioko, pärast tuima masinlikku tööpäeva kaupluses, võtab oma tillukese korteri kööginurgas kotist odava veini, istub diivanile, valab pokaali täis ning mekib maitseks. Väljas on pime november, vihmadest sogane ja rikutud. Sedasi ei tea mitmendat õh
KÄED LÕI KAELA ÜMBER TALLE RÕÕMSALT HÜÜDES: ISSI, KALLIS! EIKEEGI “SEIS! KES SEAL ON?” “EI KEEGI.” VASTASIN. JA MA EI VALETANUD. HUNDID HUNT OSTIS MOTOROLLERI - MÜRAST KAJAS METS JA LAAS TA HÜÜDIS ULJALT: VALLERIII!! JA PÕHJA LENDAS GAAS ÜLES MÄKKE, ALLA MÄEST, MÖÖDA NIITU, LÄBI VÕSA KIMAS RATAS KÕIGEST VÄEST, KUID METSARAHVAS TÕSTIS KISA PÕDRAL OLI MÕRU MEEL - HUNT TA VÄLJA SÕITIS TEELT SIILIPAPA HÄDAVAEVU KIHUTAJA EEST SAI KAEVU KÄNNUL REINUVADER HALAS HUNT OLI ÜLE SÕITNUD JALAST KARUMAMMA PEENRAMAAL TA KROSSISÕITU HARRASTAS HUNT LIIKLUST RIKKUS ROLLERIL, ET PALJUD MURDSID KONDID EI PUUTUND TEDA POLLERID - KA NEMAD OLID HUNDID LAPS JA VARI “MUL ON SÕBER, EMME, NÄE” HÜÜDIS LAPS: “ME MÄNGIME! KÕIK LIIGUTUSED, MIS TA TEEB MA TÄPSELT TEMA JÄRGI TEEN.” 16 17 VOOLIK MEIE AIAKASTMISVOOLIK OLI PARAS LÕUAPOOLIK -
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Emale ! · Tänan Sind kõige eest ! Sõber. Sõber on alati Sinuga. Väike raamat sõbrale. Olla õnnelik! Kuldsed sõnad. Kasuta päeva! Naudi igat hetke! Naerata ! 1.peatükk Ema on ... · ,,Emad pandi maa peale laste eest hoolitsema." Sam Hunt, 7-aastane · ,,Ema on naine, kes võtab enda kanda veel ühe elu... kõik oma ülejäänud elupäevad on ta kaks inimest ühes nahas." Pam Brown · ,,Ema on inimene, kes soovib Sulle head. Sest ta tunneb Sinust puudust, isegi kui Sa ainult minuti eemal oled. Sest Sa oled tema laps." Kristin Thompson, 8- aastane · ,,Ema on inimene, keda Sa vajad siis, kui kellestki teisest ei piisa." Pam Brown · ,,Sesta ta on ema. Ta murdis leiva kaheks tükiks ja andis need lastele, kes isukalt sööma hakkasid. ,,Ta ei jätnud endale midagi," urises seersant. ,,Sest ta pole näljane," ütles sõdur. ,,Sest ta on ema," ütles seersant." Victor Hugo · ,,Ta harjab mu juukseid, et
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
Asugem laevadele, leppides kaotusega, ja pöördugem tagasi Kreekasse!" Ühe hetke vältel valitseb hämmeldus. Nagu ei usuks sõdurid oma kõrvu, siis aga tõuseb kokkutulnute peade kohale hüüe: ,,Koju! Me saame tagasi koju!" ning kõik hakkavad rõõmsalt käratsedes laevade poole liikuma; algab tohutu segadus, milles võetakse maha telke, lammutatakse varjualuseid, juba asuvad mõned laevadele, mida teised vette tõukavad: ,,Kreekasse! Kreekasse! Koju!" Siis astub ette Odysseus, jookseb Agamamnoni juurde, rabab sellel valitsuskepi käest ja astub seda viibutades vastu kõige südimatele kaptenitele ja sõduritele. ,,Hullud!" hüüab ta. ,,Kuhu te lähete? Kas te ei taipa, et Agamemnon tahtis teid ainult proovile panna? Kas te ei taipa, et temasugune võimas kuningas karistab teid, kui te peaksite põgenema? Pidage! Tulge tagasi! Mängus on Kreeka au!" Nende sõnade juures seisatavad paljud, andes endale ootamatult aru, et niisugune käitumine pole midagi muud kui argus
Kui mitte, siis pole ta iial seda olnudki. Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. You are the music in me. Suurim õnn on tunda et oled mul olemas . Kallis , ma ei unusta sind, isegi siis, kui ma väga tahaks.. maisuudaks, sest sa võtsid endaga kaasa tükikese minu südamest . Kui sa ei suuda mu vigadega toime tulla, siis ei vääri sa ka mu häid külgi. Mul jookseb niigi 100 poissi järgi , kui ma peaks valima Siis oleksid sina Kõigesitem mudel ! :) Kui sa hommikul peeglisse vaatad sis tee seda hoolikalt , kuna sealt vaatab vastu poiss keda ma armastan ! You're my everything, that i could ever dream of. Sa ütlesid et mõistad mind alati, kuid hetkel kui mu jätsid, ei mõistnud sa mu valu ega seda, et ma ei suuda ilma sinuta elada. Please give me one more chance . I was a bitch in the past ! Sometimes i wanna go to sleep and never wake up !
eksib risurünka taha; näe nüüd istub võrguvaial! Kust ta tõusis, mine küsi -- kivilt, künkalt, kesarüpest? Tunnen teda kergest hüppest: västrik, kellel pole püsi. Väike Mall karjas Punub jaanilillist pärga, kõrval kõnnib lambatall, hõikab mullikat ja härga -- karja läheb väike Mall. ,,Musti, Musti, tule ruttu hüüab koera ärevalt. ,,Vaata, vaata, vana Utu puges läbi tara alt!" Musti jookseb, Musti tõtt; ajab looma pahateolt. Tallekese sülle võtab Mall ja toidab teda peolt. Päeval Mallekese kari rahulikult rohtu sööb, karjasele maitseb mari, Musti rataskuuti lööb. Tuleb õhtu, vajub päike, kari kõnnib koduteed, järel Mallekene väike, kaelas marjust helmekeed. Aga möödub, möödub suvi karjamaalt kaob naerukihk, karjalapsel teine huvi: pliiats, sulg ja koolivihk. Äike Paistis suvepäike särav, tahtis ilma kuumaks teha, lahti oh taevavärav,
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k
Mari oli väga löönud. Löön ka sinu," ütles Pearu. "Kolme armastab jumal: kolmas kurb, sest ta mõtles kogu aeg Jussist, kelle pärast jumal Andrest ja Marit jääb," vastas Andres. karistas. Rõõmsameelset meeleolu tõid Vargamäele sulane Jaagup ja IV Tagapere ootas peremeest koju. Pearu tuli ja tahtis kaevu oma tüdruk Leena. Jaagup hoidis kroonust kõrvale. Jaagub armastas Roosit häda teha. Lõppes rahulikult. ja sai sellepärast külapoistelt peksa. Jaagupi ja Miina vahel tekib suhe V Andres tunneb oma tööst rõõmu. Algab kraavi kaevamine. ning Miina jääb last ootama. Jaagup läheb kroonusse ja Andres ajab ka VI On nelipühad. Eespere rahval on külalised
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
pintsliga maalis ta hoogsalt ja laialt kollaseks saialillede suud, kollaseks pirnid ja ploomid puul. Kooli läks talv ja joonistas pildi: kasukas poisi, jalas vildid, kelgu ja tuisused lumehanged. Värvidest kasutas ainult valget. 13 Mida? Olivia Saar Mida soovivad emad? Mida ootavad nemad? Kas sõnu, mis salmideks seatud? Et lapsed kasvaksid veatud nagu poogitud õunapuu aias? Kas kirkalt kirevaid tiibu ja pilvedest kõrgemat sõudu või maa peale jäämise rõõmu ja raskuste võitmise jõudu? Mida ootavad emad? Mida soovivad nemad? Kas muretut liblikalendu ja paljude pilkude paitust või sibava sipelga sitkust ning mõnikord kiitust ja laitust? Mida soovivad lastele emad? 14 Lõpp ja algus Gustav Suits Kas tunnete : väriseb maa ! Kas kuulete : kisendab veri !
Oktoober 2008 Ajalooline romaan ''Anne Boleyni õnn ja hukk'' Robert Widl 1 Anne Boleyn kes ta oli ? Anne Boleyn (1501 või 1507 19. mai 1536) oli Inglise kuninga Henry VIII teine abikaasa ning kuninganna Elizabeth I ema. Anne oli krahv Thomas Boleyni ja tema naise, Norfolki krahvi Thomas Howardi tütre Elizabeth Boleyni tütar. Tema vanem õde Mary Boleyn oli nii Prantsusmaa kuninga François I kui ka Henry VIII armuke, viimast küll lühiajaliselt. Anne kasvas oma õega sarnaselt üles Prantsuse õukonnas ning omandas seetõttu hea prantsuse keele. Erinevalt oma õest, kes omandas seal vägagi kahtlase kuulsuse, olles maganud lisaks kuningale ka suure osa õukondlastega, oli Anne üsna kombekas ja tagasihoidlik. Henry VIII abielu (aastast 1533) Annega, nagu ka viimase hukkamine, oli osa keerulisest Inglise reformatsioonist. Anne ise oli tuline kirikureformide pooldaja. Tema poliitiline mõjuvõim õukonn
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
annaabi.ee 
