- George Herbert 15. Armasta tõde ja andesta vead. Voltaire 16. Elu on justkui raha. Sa võid seda kulutada nii nagu tahad, kuid sa saad seda kulutada ainult ühe korra. - Lilliam Dickso 17. Haridus on see, mida enamik saab,paljud edasi annavad ja vähesed omavad...(K.Kraus) 18. Kes tahab pähkli tuuma süüa, peab pähkli katki hammustama...(Palutus) 19. Andesta oma vaenlastele, kuid ära unusta nende nimesid. - John F. Kennedy 20. Isegi lõvi nuusutab enne, kui sööma hakkab! 21. Kuu peal inimesed elada ei saa, sest poolkuuga poleks neil ruumi. Lapsesuu 22. Selles elus vajad sa rumalust ja järjekindlust - siis on edu tagatud. - Mark Twain 23. Oskus meeldida on tegelikult oskus petta. Vauvenargues 24. Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali. - Louis Armstrong 25. Et olla siin maailmas edukas, ei piisa rumalusest, peab olema ka heade kommetega. Voltaire 26. Armastus on keemia
(kork vilets ja veini sobilik kraanikaussi); avan korgi ja kork murdub pooleks (vein on kindlasti müütilise "korgiveaga") jne. Need on peamised "müüdid" meie igapäevases veinielus. Eelnevast saime teada erinevatest veini vigadest ning meelde on jäänud detail sellest vea kirjeldusest, kui reegel on üks ja ainus veini viga saab kindlaks teha AINULT seda lõplikult avades! Restoranides avab sommeljee korgi, nuusutab ning pakub teilegi nuusutada miks? Eks ikka veendumaks, et tegu korraliku veiniga. On ju vein elus organism, kus korgil lisaks sulguri tööle ka õhku juurde reguleeriv tegevus.
Ei ole aga selge, kuidas neid helisid tekitatakse, sest vaaladel puuduvad häälepaelad. · Hulk aastaid ei suudetud mõista, miks suured vaalaparved mõnikord kuivale ujuvad ja hukkuvad. Nüüd oletatakse, et vaalasid võib eksitada liivane või mudane rand, mis segab kajalokatsiooni kasutamist. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID HAISTMINE · loomad suhtlevad omavahel eelkõige haistmismeele abil ·Lõhna ära tunda püüdes loom nuusutab ehk tõmbab õhu sõõrmete kaudu ninaõõnde, kus asub haistmisepiteel. ·Mida suurema pindalaga on haistmisepiteel, seda parem on looma haistmine. Inimesel on see vaid 4 cm² suurune, kodukassil 14 cm², koeral aga 150 cm² suurune. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID HAISTMINE · Paljudel imetajatel on täiendav haistmiselund, mida nimetatakse Jacobsoni elundiks. Tänu sellele saab näiteks täkk aru, et märal on
Rousseau on teadlik, et ilmutab sellega uue tunnetuse. Sageli kõneldakse valmis mehest; vaadelgem ometi kord ka valmis last see on meile uus näidend. Nagu inimsool on oma koht asjade käigus, nii on ka lapseeal oma koht elu käigus. Loodus tahab, et lapsed oleksid lapsed, enne kui saavad meesteks; lastel on omapärane viis näha, mõelda, tunda. Lapseiga on mõistuse uneaeg. Esimesed võimed mis lapses arenevad, on meeled. Ta näeb, kuuleb, maitseb ja nuusutab peaaegu sama hästi kui täiskasvanu. Nii leiavad ka teised arenemisastmed tunnustamise ja omapärase hindamise. Kasvatussüsteem 1) Parem ärgu õppigu ta midagi, kui et teeb seda ilma puhta huvita. 2) Ja milleks kasutatakse siis lapse aega? Talle õpetatakse asju, millest tal puudub igasugune arusaamine. On need teadmised, mis talle külge poogitakse? Ei! Need on ainult sõnad. 3) Lapses tuleb luua tööriistad, millega ta ise kogub endale teadmisi. See sünnib täies
Kui hobused on vabalt karjana liikumas, siis viivad vaid vähesed täku lähenemiskatsed paaritumiseni ja seda sellepärast, et mära lubab täku endale ligi vaid inna tippajal.Enamasti mära kaitseb ennast löömisega või eemaldub täkust.Kui aga aeg on õige, siis lähenemisel hirnub ja tantsiskleb täkk energiliselt traavides, samal ajal sättides kaela kraatsiliselt kaardu.Täkk peletab teised ümbritsevad loomad peaga veheldes minema.Märani jõudnuna ta höristab(madal, vaikne hääl), nuusutab mära tähelepanelikult ja võib teda esihammastega näkitseda.Kui mära annab märku soosingust jätkab isasloom tema tuju uurimist lakkudas ja näkitsedes mära saba, laudjat ja jalgu.Tegelik paaritumine kestab üldiselt pool minutit. Mära hoiab varssa esimestel elunädalatel karjast pisut eemale, et nendevahelise sideme tekkimine oleks täiuslik.Paari nädala möödudes ilmutab varss huvi teiste varssade vastu ja
Protseduuri võid korraldada järgmisel ning jätkata seni, kuni emane laseb isase ligi. Kui emane on valmis viljastumiseks, jääb ta liikumatult paigale, sirutab end seljast ja ajab saba püsti. Kindlasti ei tohi panna õde ja venda paarituma, sest tagajärjed võivad olla halvad (tulevad haiged hamstrid). Kui hamstreid ostad ja tahad hiljem paarituma panna neid siis küsi kogenumalt müüjalt ega need pole õde ja vend. Paaritumine • Enne tegelikku paaritumist nuusutab ja lakub isane emast, alles seejärel paaritub mitu korda, mille vaheaegadel ta end kiiresti peseb. Mõned kogenematud loomad võivad emasega paarituda valest otsast ( pea poolt). Seda saab hõlpsasti korrigeerida. Emane annab isasele paaritumiseks aega 15-30 minutit. Seejärel muutub emake taas aktiivseks ning isane peab kärmesti põgenema. Sel ajal tuleb isasloom emase juurest ära võtta. Normaalsel juhul on emane nüüd viljastunud, kuid vahel võib asi mitmel põhjusel untsu
102. Elu näitab küll tõsist palet, kuid naerata talle, võibolla naeratab ta sulle ka 103. Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse 104. Elu kõige suurem saladus on elu ise. 105. Elu on kitsi - kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga 106. Surm on surematuse esimeseks tingimuseks 107. Järelemõtlemine aitab meid, põhjuste teadasaamine toob selgust 108. Kui sinu juurde tuli lill, jooda teda värske veega 109. Isegi lõvi nuusutab enne, kui sööma hakkab 110. Väljapääs: paranda ennast, muuda tingimusi, tee tööd ja armasta. Siis ei jää aega otsida väljapääsu! 111. Vaidluses selgitatakse tõde: kõik saavad teada, et just neil on õigus 112. Mälestused teevad meile kohad ja inimesed ilusateks 113. Õnne täiuseks peab inimesel olema keegi, kellele ta räägib oma õnnetustest 114. Vedamine on see, kui sa ise ei tea, et oled õigesti käitunud 115. Ilus on alati veidi maitsetu, sest ilu on silmatorkav,
rütmilise lauluga.Ahju seest hüppavad leivapätsid ja hakkavad tantsima. Kui muusika lõpeb istuvad leivapätsid ahju peale. Leivapätsid: (nihelevad) Mida sa seal istud, kallis tüdruk? Ole hea laps, tee simad lahti ja võta meid ahjust välja, muidu me kõrbeme! Võõrastütar:(teeb silmad lahti, vaatab ringi, märkab ahju) Juba jooksen, oodake veel veidi. Ma kohe aitan teid(võtab leivalabida). Hüpake peale, ma võtan teid seal välja! (nuusutab unistavalt) Mmm, kui hästi te lõhnate, mul tuli kohe meelde, et mul on kõht tühi, ma pole hommikust alates midagi süüa saanud. Leivapätsid: Võta ühe meist endale, sa olid nii kena meie vastu, see on vähim, mida me sinu heaks teha saame (rõõmsalt panevad ühe pätsi rätiku sisse ja ulatavad tüdrukule). Võõrastütar: (lehvitab , läheb edasi) Head aega! (järsku paneb käe silmade ette ja vaatab
Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 4 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus:suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme lapse käed õpivad haarama.Kui laps on asja kätte, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha, katsub, nuusutab. Kui see etapp jääb viletsaks, on häiritud tajude ja motoorika areng, millele omakorda baseerub kogu edasine areng. Selle tõestuseks on lastekodulapsed ja sügavalt enneaegsad. Kes peavad 1. eluaasta veetma palju aega haiglavoodis. 2. etapp: 1.-3. eluaasta, juhtiv tegevus: esemeline tegevus. Laps hakkab otsima vastust küsimusele, mida asjadega teha saab. Kui ta näeb, mida vanemad esemega teevad, võtab ta selle üle
Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus: suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme – lapse käed õpivad haarama. Kui laps on asja kätte saanud, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha, katsub, nuusutab. Kui see etapp jääb viletsaks, on häiritud tajude ja motoorika areng, millele omakorda baseerub kogu edasine areng. Selle tõestuseks on lastekodulapsed ja sügavalt enneaegsad, kes peavad 1. eluaastal veetma palju aega haiglavoodis. 2. etapp: 1.-3. eluaasta, juhtiv tegevus: esemeline tegevus. Laps hakkab otsima vastust küsimusele, mida asjadega teha saab. Kui ta näeb, mida vanemad esemega teevad, võtab ta selle üle
on tegelikult mitmes mõttes sattunud lõksu, mille ta ise on ehitanud. Lapse idealiseerimine ei aita head enesehinnangut kujundada. Laps peab veenduma, et ta on oma ema ja isa jaoks kõlblik ka siis, kui tal on halvasti läinud, kui ta on läbi kukkunud, kui ta on saamatu ja vihane. Lapses on olemas mänguseeme, aga selle idandamine nõuab vanema kaasabi. Mäng kajastab kõike seda, mis lapse elus ja arengus parajasti toimub. Kaheksa kuu vanune beebi puudutab, nuusutab ja maitseb; neljateistkümne kuu vanune laps õpib lähemale tulekut ja kaugemale minekut. Ta on joobunud oma uutest võimalustest reguleerida enda ja teiste vahelist kaugust. Häälestumine, markeerimine on tundeseisundi kujutamine, teise inimese kohale asetumine. Tõelisusest on lahu löödud ja ollakse ettekujutuste maailmas. Tegelikkuse kõrvale tekib paralleelne mängu- ja fantaasiam,aailm, kus miski ei sure ega hävine. Sümbolite maailm avaneb nn siirdeilmingute ja-esemete kaudu
Kuigi ta näeb krusse, ei oma ta samas uskumust, et need karvased ussikujulised objektid on krussid. Selleks, et hakata teadlikult nägema krusse, tuleb tal välja arendada võime uskuda, et krussid, keda ta näeb, on krussid, milleks on tal omakorda vaja omandada krusside äratundmise võime. (Ibid, 1284-1285) Järgnevalt läheb Dretske oma looga Busterist edasi näidates, kuidas Buster hakkab tegutsema intelligentselt läbides õppimisprotsessi. Buster nimelt nuusutab ühel päeval uudishimust suurt punast karvast krussi ja kogeb selle tulemusel ninasse valusat torget. Edaspidi hakkab ta vältima punaseid krusse. Mõne aja pärast kordub sama väikese rohelise krussiga, mille tulemusena Buster hakkabki kõiki krusse vältima. On selge, et sellist käitumist võime pidada intelligentseks. (Ibid, 1285) Edasi püüab Dretske mõista, miks Buster käitub nüüd nii nagu ta käitub ja kas
- Paradoksaalne uni - Hüpnagoogsed seisundid - Unisus - Virgus - Ülivirgus Teadvuse uurimise raske probleem: siiani peetakse võimatuks uurida, mis teadvus ON. 28. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Primaatide näide: Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe. Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal, nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime (Delfiinidel uuritud). Laste eneseteadvus: Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. eluaastast. Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi, imiteerima, ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust (nt kohmetus). 4-aastane laps L,suudab juba vahet teha asja enda ja asjale suunatud mõtte vahel
· Kooma · Sügav uni · Pinnaline uni · Paradoksaalne uni · Unisus · Virgus · Ülivirgus · Hüpnagoogsed seisundid 7. Kirjelda kuidas on võimalik uurida eneseteadvuste olemasolu näiteks lastel ja primaatidel · Peeglikatse ahvidega magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik, seda ilma peeglita ei näe. Kui loom ärkvel puudutab oma laupa, nuusutab kätt millega ta seda katsub, hõõrub laiku siis võib oletada et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võimed · Lapsed võivad end peeglis ära tundma õppida alates 2. Eluaastast. Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi, imiteerima, tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteadvust 8. Kirjelda une staadiume Täiskasvanu unestruktuur 1. unestaadium 15% kogu une ajast 2. unestaadium 50% kogu une ajast 3. + 4
*Haridus on see, mida enamik saab,paljud edasi annavad ja vähesed omavad...(K.Kraus) *Kõik suured inimesed on alguses olnud lapsed, kui vähesed neist mäletavad seda...(A.de Saint Exupery) *Kes tahab pähkli tuuma süüa, peab pähkli katki hammustama...(Palutus) *Alkohool on kurat lahustatud olekus. *Vanadus on surma lähim sugulane. *Eksimisele viib 1000 teed,tõeni ainult 1. *Tormilt võta tiivad,päikeselt vaade,kaljult kindlus. *Möödunud õnn on surnud õnn. *Isegi lõvi nuusutab enne, kui sööma hakkab! *Kirbule ei ole inimene mitte looduse kroon, vaid lihtlabane söögilaud. *Ärge heitke meelt, peate pärast üles korjama! *Kõige raskem on iseend tunda, kõige kergem on teistele nõu anda. *Sõprus on muutuv suurus.
ning sel juhul jäävad liikmetevahelised suhted pealiskaudsemaks. Vähene üskiolemise ja mõtisklemise aeg, puudulikud lähisuhted ja madal enesehinnang annab aluse antisotsiaalsele käitumisele ja seega ka sotsiaalsele tõrjutusele. Sotsiaalse tõrjutuse tagajärgedeks on aga ka näiteks väärkohtlemine, alkoholi- ja teiste mõnuainete tarbimine. Hästi jäi meelde ühe lastekodu kasvandiku lause, kes aeg-ajalt kummiliimi nuusutab: "Kui olen "kaifis", siis tunnen end tõeliselt hästi, pole ühtegi muret ja saan siit natukeseksi eemale. Mulle meeldib vahel "ära olla", sest lastekodus ei saa ju muidu hetkeski rahu, kogu aeg on keegi jalus". Uuringutest selgus, et väga suur osa kasutab erinevaid meelemürke, liiga suur osa kannatab emotsionaalse ja ka füüsilise vägivalla all. Usun, et need näitajad on võrreldes kümne aastaga vähenenud, kuid siiski on kummaline, et need nii kõrged on. Kusjuures
(www.peaasi.ee). 15 4. PATSIENT JAN-i ATH JUHTUM Jan (13a) on elanud keeruliste suhetega perekonnas ja keskkonnas ning selles tundlikus eas on ta sattunud Tallinna Lastehaigla Psühhiaatria osakonda ravile. Põhidiagnoos – Hyperkineetiline käitumishäire Kaasnev diagnoos – käitumishäire diagnoosiga Okt. 2012 Patsient saabub Lastehaigla osakonda, Tallinna Laste Turvakodustst (TLT). Laps ei käi koolis, hulgub, suitsetab, nuusutab gaasi. 6klassis taheti kursust kordama jätta, probleemid on alanud juba 1.klassist. Laps ei soovi kodus elada ja jookseb pidevalt kodust ära. Kodus esineb füüsilist vägivalda, elanud periooditi Tallinna Laste Turvakeskuses(TLT-s). Psühhiliselt ja füüsiliselt tugevasti traumeeritud, pinges, vanemate poolt hooletusse jäetud, füüsiliselt ja seksuaalselt väärkoheldud. Kasvanud praktiliselt tänaval, omandanud asotsiaalse eluviisi.
*Möödunud õnn on surnud õnn. *Ära kahetse tehtud lollusi vaid mõtle uusi ja hullemaid. *Ükski heategu ei jää karistamata *Elu on liiga lühike et olla väiklane *Ära muretse asjade pärast mida sa muuta ei saa *Paljudest asjadest saab üle naeruga...üle iseenda ka. *Isegi lõvi nuusutab enne, kui sööma hakkab! *Kirbule ei ole inimene mitte looduse kroon, vaid lihtlabane söögilaud. *Ärge heitke meelt, peate pärast üles korjama! *Kõige raskem on iseend tunda, kõige kergem on teistele nõu anda. *Sõprus on muutuv suurus. Keegi meist ei või kannatada inimesi, kellel on samad vead, kui meil enestelgi. Ainult vaimselt pankrottijäänud vaidlevad.
teadvuseväli. Kooma - Sügav uni - Pinnaline uni - Paradoksaalne uni - Hüpnagoogsed seisundid - Unisus - Virgus – Ülivirgus Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Kas ahvil on eneseteadvus? Gordon Gallupi peeglitest: • Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. • Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe. • Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal, nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime. - kui ta läheb peeglit näppima ja arvab, et seal keegi teine, siis pole eneseteadvust. • Delfiinidel uuritud. (Ahv ei katsu peeglit, vaid seda punast laiku (erinevalt nt aastasest lapsest või teistest loomadest. Seega kõrgematel primaatitel on mingi eneseteadvus olemas. Delfiinid hakkavad peegli ees edvistama J st delfiin ei arva, et peeglis on keegi teine, et lähe
Teadvusseisundid Kooma , Sügav uni , Pinnaline uni , Paradoksaalne uni , Hüpnagoogsed seisundid , Unisus, Virgus, Ülivirgus 36. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Kas ahvil on eneseteadvus? Gordon Gallupi peeglitest ·Magava looma laubale tehakse lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga suur punane laik. ·Seda kohta loom ise ilma peegli abita ei näe. ·Kui ärkvel loom puudutab laiku oma laubal, nuusutab kätt, millega ta seda katsub, hõõrub laiku, siis võib oletada, et loomal on olemas enda peeglis äratundmise võime. · Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti) · Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi, imiteerima, ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust (nt kohmetus) · 4-aastane laps suudab juba vahet teha asja enda ja asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine) -
hoolitakse. Karina seisis bussipeatuses, keegi ei tulnud teda isegi saatma. Ta ootas, et juhtuks ime aga ei, buss tuli täpsel kellaajal ja juba oligi ta teel Tartusse lõikusele, Karina kahetses kohutavalt, et nõustus oma vennale siseorganit loovutama, nagunii ei saanud ta vennaga läbi. Alles nüüd sai Karina aru, et teda oli petetud, lapsepõlve pildid ja kook oli justkui näitemäng ja üks suur pettus. Karinal voolasid kibedad pisarad. Järsku tundis ta, et keegi nuusutab ta juukseid. See oli Pärt. Karina sai vihaseks ja istus poisist eemale. Juba oligi buss jõudnud Tartu ja aeg oli bussist väljuda, väljudes Karina komistas ja kaotas teadvuse. Kui ta silmad avas, leidis ta ennast Tartu bussijaamast pikali maas. Kõik vaatasid 8 teda. Karina ajas ennast püsti ja hakkas Wilde'i kohviku poole minema, kuna lõikusele oli veel palju aega. Ta teadis täpselt, kus Wilde'i kohvik asub aga kui ta
Aju on elund, millega me mõtleme, et me mõtleme. Kui tahad et raha tuleks uksest sisse, pead seda ennem aknast välja viskama. Aeg on raha. Igavik on aja saladus. Kes muutub koos ajaga see ei jää ka ajale jalgu. Isegi lõvi nuusutab enne, kui sööma hakkab! Head mälestused raiu marmorisse, halvad kirjuta liivale... Ärge heitke meelt, peate pärast üles korjama! Kui te suudate pead mitte kaotada, kui kõik teie ümber kaotavad pea, siis te pole asjast aru saanu. Kui te tõesti tahate kaalus maha võtta, siis on ainult kolm asja, millest te loobuma peate: hommikusöök , lõunasöök ja õhtusöök.
171. Kõrkus käib võimetuse eel, uhkus sammub aga tegude järel. 4 172. Kellel on alati hirm end näidata kuidagi naeruväärsena, see on nagu reisija kõikuval laeval. Ta näeb küll igal pool tugesid, kuid ei julge sammugi nende poole astuda. 173. See, kellel on haigus kõigile inimestele tõtt näkku öelda, pole sellega enda juures veel algust teinud. 174. Kui sinu juurde tuli lill, jooda teda värske veega! 175. Isegi lõvi nuusutab enne, kui sööma hakkab! 176. Igatsus valdab inimest ka siis, kui tal on kõik, mida oskab igatseda. 177. Ärge heitke meelt, peate pärast üles korjama! 178. Naljad vananevad rutem, kui tõsine jutt, kui viimane üldse noor on olnud. 179. Ka nalju tuleb teha nii, et sinu üle naerma ei hakataks! 180. Uksed kriuksuvad peamiselt öösiti! 181. Kui sa parajasti kirud pattu, pole sul endal aega sellesse langeda. 182
" "On olemas sõpru, kes tulevad tõusuga ja lähevad mõõnaga" "Kord tuleb tuul, mured minema viib, tänast päeva olnud iial poleks kui siis." "Kõver puu ei jäta sirget varju!" "Kes askeldab meega, see lakub sõrmi! " "Inimese väärtust ei hinnata välimusest, vaid tema hingest ja selle sügavusest." "See, kellel on haigus kõigile inimestele tõtt näkku öelda, pole sellega enda juures veel algust teinud." "Kui sinu juurde tuli lill, jooda teda värske veega!" "Isegi lõvi nuusutab enne, kui sööma hakkab!" "Uksed kriuksuvad peamiselt öösiti!" "Riie ei riku meest, küll aga arvamust temast. " "Iga avastus teeb ühe probleemi ajutiselt selgemaks, mituteistkümmend aga pikaks ajaks segasemaks." "Maailma tunnetamine: võtta sülle hoone, milles sa ise samal ajal sees oled." "Dilemma: olla hull või mitte olla Napoleon." "Tähed on küll kuumad, kuid liig kaugel, et meid soojendada." "Linnukesel, kellel pole jõudu ennast kaitsta, on tiivad, et pageda
170.Tööga ei tohi oodata, küll aga eduga. 171.Kõrkus käib võimetuse eel, uhkus sammub aga tegude järel. 172.Kellel on alati hirm end näidata kuidagi naeruväärsena, see on nagu reisija kõikuval laeval. Ta näeb küll igal pool tugesid, kuid ei julge sammugi nende poole astuda. 173.See, kellel on haigus kõigile inimestele tõtt näkku öelda, pole sellega enda juures veel algust teinud. 174.Kui sinu juurde tuli lill, jooda teda värske veega! 175.Isegi lõvi nuusutab enne, kui sööma hakkab! 176.Igatsus valdab inimest ka siis, kui tal on kõik, mida oskab igatseda. 177.Ärge heitke meelt, peate pärast üles korjama! 178.Naljad vananevad rutem, kui tõsine jutt, kui viimane üldse noor on olnud. 179.Ka nalju tuleb teha nii, et sinu üle naerma ei hakataks! 180.Uksed kriuksuvad peamiselt öösiti! 181.Kui sa parajasti kirud pattu, pole sul endal aega sellesse langeda. 182.Hulkurkassid põgenevad mööduja eest, kel pole mõtteski neid lüüa või silitada
Rousseau on teadlik, et ilmutab sellega uue tunnetuse. Sageli kõneldakse valmis mehest; vaadelgem ometi kord ka valmis last see on meile uus näidend. Nagu inimsool on oma koht asjade käigus, nii on ka lapseeal oma koht elu käigus. Loodus tahab, et lapsed oleksid lapsed, enne kui saavad meesteks; lastel on omapärane viis näha, mõelda, tunda. Lapseiga on mõistuse uneaeg. Esimesed võimed mis lapses arenevad, on meeled. Ta näeb, kuuleb, maitseb ja nuusutab peaaegu sama hästi kui täiskasvanu. Nii leiavad ka teised arenemisastmed tunnustamise ja omapärase hindamise. Milles seisneb Rosseau kasvatussüsteem? I. Intellektuaalne haridus Lase loodusel tegutseda! Hoia eemale kultuuri kahjulik mõju! Järelikult- mitte midagi teha. See aeg, mis halvasti tarvitati on palju halvemini kasutatud, kui täiesti puhatud aeg. Lapses tuleb luua tööriistad, millega ta ise kogub endale teadmisi. See sünnib täies
Kunstipoliitika. Mängu ja tegelikkuse vahekord poliitilises kunstis. Institutsionaalsed sanktsioonid paljastatakse ajalooliselt ning sotsiaalselt konstrueeritud piirid näiteks avalikkuse ning privaatse vahel. Pooldatakse mõtteviisi, et inimeste kunstiline maitse võib vastavalt klassile, rahvusele, seksuaalsele orientatsioonile või soole erineda Üle pika aja pole kunstnik enam emotsionaalne lollike kes kulmineerib linnulaulu ning nuusutab lilli vaid võtab oma töödega poliitilise seisukoha. Martha RoslerAmeerika kunstnik, kes töötab ka video, installatsiooni, performance ja kirjandusvaldkonnas. Tema tööd käsitlevad peamiselt argielu, tihtipeale feministlikust vaatevinklist. Põhiteemadeks on media ning sõda, keskkonna kujundamine( elamistingimustest, kodutusest ning transpordisüsteemist). Alfredo Jaar kunstnik ladina ameerikast. Tööd on poliitiliselt motiveeritud reaalsuse kajastamise teema, sõja erinevad
KAREEN Viiskümmend üheksa sekundit. ANN Aitäh! Ann naeratab ja kallistab. ANN Mis kell on? KAREEN Üheksa saab. ANN Issand, Felix ootab mind. KAREEN Just hakkas hea... ANN Anna andeks. Ta tahab mulle midagi näidata. KAREEN Loodetavasti pakitud kohvreid. ANN Palun õpi teda armastama. Kas või natuke... Ann võtab lonksu kohvi ja jookseb minema. Kareen vaatab võileibu, nuusutab neid, võtab ampsu, siis veel ühe ja siis veel ühe. Suu võileivast pungis jookseb ta kööki ja hävitab mõtlemata külmkapist toitu. Mõni aeg hiljem, söönud rohkem kui kunagi varem, tormab ta 46 vannituppa. Tal on halb, väga halb. NELJATEISTKÜMNES Korter, mis on osaliselt remonditud. Felix avab ukse ja juhatab Anni sisse. Viimasel on silmad taas kinni seotud.
) see on selline sügav (.) magus ütleks selle kohta (.) k kõlab kuidagi lühidalt aga tegelt sügavmagus oleks õige (.) kuis sellega lood on K: vesisem on 34 J.M: vesisem jah (.) kuskilt jõe äärest võ K: [((köhib))] J.M: või vihmase ilmaga korjatud lõhnab ka päris hästi K: [((köhib, summutab J. Muttikat))] J.M: (nuusutab kõvasti) muideks see lõhnab oluliselt vähem kui need mis siin korvis (.) kuulge vesisem on õige märksõna (.) ta on siuke nagu kui see oleks punane vein siis see oleks valge vein (.) mjaa (.) ma pean ühe veel võtma (.) mis siis et vesisem aga ikkagi maasikas on [alati maitsev] K: [((mugistab naerda))] J.M: jaa jaa jaa no vaatame nüüd see on nüüd veidi (.) mmm: ((sööb)) (...) minul on oma arvamus tekkinud (.) see teine siit=pakist ei olnud nii vesine aga maitse=poolest on
Pere- mees seisab lindudega piiri taga, kull neist eemal. Peremees sosistab salaja igale osavõtjale (linnule) tema nime. Kull tuleb (lennates, hüpates) peremehe juurde ja alustab juttu: Tere, tere tink-tank meister! Peremees: Tere, miks sa meile tulid? Kull: Lindu saama. Peremees: Kas külakosti tõid? Kull: Tõin nuusktubakat. Kull annab peremehele näputäie sammalt, rohtu või õlgi. Peremees nuusutab ja aevastab ning kull küsib: Mis lindu sul on? Peremees: Otsi ise! Kull hüüab mõne linnu nime ja kui selline lind on olemas, peab see piirjoone tagant välja jooksma. Kull püüab teda kätte saada, lind aga joone taha tagasi joosta. Kui kull ta enne kätte saab, jääb lind kulliks, kui ei, läheb kull tagasi ja peremees annab linnule uue nime. Muhu variant: Peremehe käsu peale ,,Otsi ise" hakkavad kõik linnud häälit-
olukordade suhtes tundetu, vahel teisi imiteerides veidralt “emotsionaalselt” käituv. Paneb ajal korreleerub tugevasti filmilõikude mäletamisega kolm nädalat hiljem - aktiivsus kõik kättepuutuvad esemed suhu, imeb sõrmi, hüperbuliimia, sööb ka (vägagi) emotsionaalselt neutraalsete filmide vaatamise ajal mäletamisega kokku ei lange. mittesöödavat, nuusutab palju. Stereotüüpne ja Igasuguse väljakutse korral ärgastub koorealune ja võtab juhtimise suuresti üle – siinne vaade perseveratiivne käitumine-imiteerimine. Muutunud homoseksuaalseks, hüperseksuaalne. on mandelkehakeskne. Mida peab emotsioonideuurija selliste juhtumitega peale hakkama? Mandelkeha koosneb mitmest histoloogiliselt ehituselt erinevast tuumast.
veiniküüleris. Arvestada on vaja järgmist: 1. Pudelit esitletakse algul kinnisena peo peremehele või võõrustajale vasakult poolt. Silt jääb kliendi poole. 2. Kui võõrustaja kiidab veini heaks, eemaldatakse pudeli ümber olev foolium ja puhastatakse pudelisuu salvrätiga. 3. Foolium lõigatakse ära pudelisuu randi alt. Nii ei satu valamisel vein kokku fooliumiga. 4. Pudel avatakse laua ääres või abilaual. Klient peab avamist nägema. 5. Kelner nuusutab korgil veinist osa. Nii ta veendub, et vein ei ole riknenud. 6. Veinikork asetatakse võõrustaja ette taldrikule. 7. Kelner pühib uuesti pudelisuu salvrätiga. 8. Veini valatakse võõrustajale maitsmiseks. 9. Kui võõrustaja annab peanoogutusega märku, valatakse vein teistele klaasidesse. Enne valatakse naistele, siis meestele ja lõpuks veini maitsnud võõrustajale. 5. Kelner valab veini kliendist paremalt poolt. Silt peab olema kliendile
Saades laualt mänguasja kätte tirib laps linast, saamaks rong liikuma tirib ta nöörist jne. Lapsel on eesmärgid ja ta tegutseb nende saavutamiseks. Keskkonna liigendumine püsivaks võimaldab lapsel eeldamist. Teise eluaasta esimesel poolel on laps keskkonna uurija. Ta hakkab kogema esemete omadusi ja võimet tegutseda nendega. Laps haarab, viskab, keerab, laseb lahti, tirib, nuusutab, maitseb, lööb, rebib, helistab, sakutab, võtab osadeks jne. kõike, milleni ta ulatub. See on arengu juurde kuuluv info hankimine. Väikse uurija oluline ülesanne on tutvuda keskkonna vormide, värvide, materjalidega ja saada selgeks, kuidas ta oma keskkonnas tegutseda saab. Tähtis on ka õppida uusi motoorseid oskusi ja tegevusmalle: keha valitsemine, käe ja silma koostöö jne.
367. Elu näitab küll tõsist palet, kuid naerata talle, võibolla naeratab ta sulle ka 368. Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse 369. Elu kõige suurem saladus on elu ise. 370. Elu on kitsi kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga 371. Surm on surematuse esimeseks tingimuseks 372. Järelemõtlemine aitab meid, põhjuste teadasaamine toob selgust 373. Kui sinu juurde tuli lill, jooda teda värske veega 374. Isegi lõvi nuusutab enne, kui sööma hakkab 375. Väljapääs: paranda ennast, muuda tingimusi, tee tööd ja armasta. Siis ei jää aega otsida väljapääsu! 376. Vaidluses selgitatakse tõde: kõik saavad teada, et just neil on õigus 377. Mälestused teevad meile kohad ja inimesed ilusateks 378. Õnne täiuseks peab inimesel olema keegi, kellele ta räägib oma õnnetustest 379. Vedamine on see, kui sa ise ei tea, et oled õigesti käitunud 380
sai võidu juba niikuinii! Tema vaatab pealt, kui teine sööb ja joob. Nõnda on ilmas seatud. Kel õigus, see peab sööma, ja minul on täna kahtlemata õigus, sest oma sõpru ei tohi ära anda, see on kindlam kui kindel. Aga see on äraandmine, kui keegi lubab oodata ja ometi ei oota. Iseasi, kui pole sõber. Siis ära oota. Aga kui oled juba kord sõber, siis peab ootama, liiatigi kui ei tea, kus sõber on. Tead sa, kus ma olin? Ei? Aga vana teab, nuusutab ja teab. Nii kui nina juure pistis, kohe karjuma: ,,Sinder, sa tuled tüdrukute juurest!" Tema tunneb seda lõhna, oo, see vana tunneb! Tahad, ma võtan su teinekord kaasa? Aga ma näen juba su näost, et sa ei taha. Hea siis küll, ega ma peale ei käi, sest seal on raha vaja. Aga vana juttu selles asjas ära usu, tema hirmutab muidu. Tema hirmutab ja kohutab ikka muidu. Näituseks minugagi. Tema hoiatab poissa minu eest, ütleb, mina olla suli ja jumal teab mis. Aga mis olen ma teind? Ainult
annaabi.ee 
