Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Koolides enim rikutavad seadused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ranitsa, õhutemperatuur, esmaspäeval, koolitee, kontrolltööde, planeerimine, toimumist, esmaspäevale, viimasele1. klassis 20 tundi; 2. klassis 23 tundi; 3. - 4. klassis 25 tundi; 5. klassis 28 tundi; 6. - 7. klassis 30 tundi; 8. klassis 32 tundi; 9. klassis 34 tundi. Klassi täituvuse ülemine piirnorm on põhikooliastmes 24 õpilast ja gümnaasiumiastmes 36 õpilast. Kui kahe või enama klassi õpilaste arv kokku on 20 või alla selle, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liita on lubatud 1.-4., 3.-6. ja 5.-9. klasse. Koolitee pikkus ja koolikoti raskus Õpilase jalgsi läbitav koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km. Pikema koolitee puhul korraldab kohalik omavalitsus õpilase igapäevast vedu lähimasse kooli ja tagasi koju juhul, kui õpilase kooli ja kodu vahel puudub regulaarne või kooli õppekorraldusega sobiv bussiliin või kui koolil puuduvad internaadiruumid. Koolikoti lubatud raskus (koos sisuga) on: 1.-3. klassi õpilastel kuni 3,0 kg 4.-6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg 7.-9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg Õppepäeva korraldus Õppetunnid algavad koolis kell 8
ehk rüht • Õige kehahoid tagab inimesele terve lülisamba ning kindlustab siseorganitele kõige paremad tingimused funktsioneerimiseks • Suur osa skeletisüsteemi hädadest on alguse saanud koolieas • Raske koolikott võib olla üheks rühihäirete põhjustajaks • Rühivead ei ole kergesti avastatavad Koolikoti raskust reguleeriv ministeeriumi määrus • Määrus jõustus 1.08.2001 • Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel on ranitsa (koolikoti) lubatud raskus koos sisuga: • 1.-3. klassi õpilastel kuni 3 kg, 4.-6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg ja 7.-9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg. • Soovituslikult võiks koolikoti raskus olla umbes 10% lapse kehamassist. Reeglid koolikotile • Koolikott (ranits) peaks olema kahe sangaga ja seda peaks kandma kahel õlal • Kotil võiks rinna või kõhu eest käia kokku kinnitus • Väiksemate laste koolikott peaks olema
klassi õpilastele 2) liitklass 8 - 9. klassi õpilastele 3) lisa aastate õpilased (peale põhikooli on võimalik saada lisa aastad 3tk ( just nagu meil keskkool). Koolivaheajad 2012/2013 õppeaastal: 1) sügisvaheaeg 20. oktoober 2012.a kuni 28. oktoober 2012.a; 2) jõuluvaheaeg 22. detsember 2012.a kuni 06. jaanuar 2013.a; 3) kevadvaheaeg 16. märts 2013.a kuni 24. märts 2013.a; 4) suvevaheaeg 05. juuni 2013.a kuni 31. august 2013.a. Kooli päevaplaan: Koolimaja avatakse esmaspäeval kell 7:30 ja teisipäevast reedeni kell 7:40 07:00 äratus 08:00-14:15 õppetöö 08:15-08:45 hommikusöök 13:00-13:30 lõunasöök 14:00-18:00 pikapäevarühm 14:30-15:30 õues käimine 15:30-16:30 rühmatöö 16:30-17:00 õhtusöök 17:00-18:00 vaba tegevus Õpilaskodu päevaplaan: 18:00-19:30 - vaba aeg 19:30-20:00 - oode 20:00-21:00 - ettevalmistus öörahuks 21:00-07:00 öörahu Õpitakse: · eesti keelt, · matemaatikat, · muusikat,
(2) A-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt. B-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt või muud võõrkeelt. Eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolides õpitakse üldjuhul eesti keelt teise keelena. Õpilase puhul, kes õpib eesti keelt teise keelena, ei ole kohustuslikku B-võõrkeelt. § 14. Läbivad teemad (3) Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on: 1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid; 2) keskkond ja jätkusuutlik areng taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpilased motiveerivad end i
kasvatamise valdkonnas · suunata õpilast analüüsima, hindama ja kavandama oma tegevusi · õpetada vastutama ja jälgima õppetööd lähtuvalt eesmärkidest · nõustada ja õpetada tegema valikuid edasisel haridusteel, · saada tagasisidet õpilase arengu toetamiseks ja jälgimiseks. Arenguvestluse pidamise kord - klassijuhataja annab õpilasele ja lapsevanemale eneseanalüüsi/küsitluse lehe kaks nädalat enne vestluse toimumist. - Viis päeva enne vestluse toimumist tagastab õpilane eneseanalüüsi, lapsevanem küsitluslehe, et klassijuhataja saaks nendega tutvuda ja koostada vestluse kava: - Klassijuhataja valikul kasutatakse I, II ja III kooliastme õpilaste omapärale kohandatud küsimustikke, arvestades ühtlasi individuaalset eripära. "Arenguvestlused koolis" Kersti Türk Hamburgeri meetod. Saia osa on positiivne ja kotlet on probleem. Vestlust alustatakse heast ja positiivsest
eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine............................................................................................................. 8 1.4
ette nähtud ruumis puhtaks pesta. (7) Dusiruumides ei ole lubatud kasutada puidust põrandareste. §8. Ruumide veevarustus ja sisekliima (1) Koolis peab olema soojaveevarustus õppeköögi ruumis, keemiakabineti abiruumis ja igas ruumis, kus tegevus eeldab käte pesemist või kus käed määrduvad õppetöö käigus. Sooja vee temperatuur peab olema vähemalt 37 °C ning toidunõude pesemisel vähemalt 65 °C. -8- (2) Optimaalne õhutemperatuur õpperuumis on 22 °C ± 3 °C, kuid võimlasaalis 18 °C ± 3 °C ning dusiruumis 25 °C ± 2 °C. Kõikides õpperuumides peab olema olmetermomeeter. (3) Ruumide suhteline õhuniiskus peab olema 3070%. (4) Õhu liikumiskiirus ruumides peab olema väiksem kui 0,21 m/s. (5) Siseõhu süsihappegaasi sisaldus õpperuumides õppepäeva viimase tunni lõpus ning aula ürituse lõppemisel ei tohi ületada 1000 mikroliitrit süsihappegaasi liitris õhus.
oskustega, uurimistegevust tuleb pidevalt suunata ning õppetegevus tuleb lõpetada ülevaatega, et veenduda õpitu terviklikkuses ja korrektsuses. Tihti toob uurimuslikku meetodi kasutamine kaasa rohkem probleeme kui kasu. Näiteks rakendatav katse võib ebaõnnestuda, katsemeetodil õppimine võib võtta kaua aega ja see ei pruugi õpilasel põnevust tekitada ning katse tulemus on sageli etteaimatav. Otsene traditsioonilise ja avastusliku õppimise võrdlus ei tule alati viimasele kasuks sest: 1) õpetaja esitus on enamasti tõhusam, eriti kui materjal on hästi koostatud arvestades õpilaste arengutaset; 2) hea õpetaja suudab õpilasi motiveerida, isegi kui õpilastel algul puudub motivatsioon; 3) avastuslikud õppemeetodid eeldavad õpilasel motiveeritust ja häid algteadmisi; 4) avastuslikul teel materjali meeldejätmine võtab rohkem aega kui õpetaja esitluse või raamatu lugemise põhjal.
Mudelite abil õppimine mängib tohutut rolli meie elus. Eristatakse: - Otsest jäljendamist - Sümboolset jäljendamist (üldise käitumise, stiili tähenduses) - Sünteetilist (kombineeritud) jäljendamist nähtud käitumismallide kombineerimisena. Kaasnev õppimine – kaudne mudelite omandamine, kus saadakse tasustust teiste tasustamist pealt vaadates. Näiteks, Jüri nägi, et Maril läheb kontrolltööde sooritamine palju paremini, siis sai ta innustust Mari edust ja astus samme, et ka ise sellest osa saada. Jäljendamist ajendavate märguannete tähenduses - Mallõppe puhul … (1) tekib sageli justkui silmapilkne assotsiatsioon (seos) jälgitava käitumise ja vaatleja tunnetuslik-afektiivse seisundi vahel. (2) Käitumist pealtnäinu mällu jääb kas kujund mudeliks oleva isiku olukorra tajust,
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus...................... 6. Hindamine.......................................................... 7. Euroopa Kooli lõputunnistus................................... 8. Eesti keele õpetuse üldalused.................................... 9. Euroopa kooli õpetajad........................................... 10. Luxemburgi I Euroopa Koolist................................. 1
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama. (8) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. (9) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle. § 23. Põhikooli lõpetamine (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt «rahuldavad» ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele või eesti keele teise keelena eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. (2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja
Haridussüsteem toetab kollektiivsust, vastutusvõimelisust ning indiviidi õiguste ja vabaduse austamist. Samuti võetakse arvesse rahvuslikke ja kohalikke erijooni, mõlemat riigikeelt (soome ja rootsi keelt), kaht riigikirikut (ortodoksset ja evangeelset luteri kirikut), saamlasi põliselanikena ning rahvusvähemusi. Õpe ja sellega kaasnevad õpikud ning muu õppematerjal ja töövahendid on õpilasele tasuta. Samuti on tasuta ka koolitoidud. Kui õppija koolitee on üle viie kilomeetri pikk, lapse vanust või muid tingimusi arvestades liiga raske, väsitav või ohtlik, on õppijal õigus tasuta koolisõidule või piisavale toetusele kooli jõudmiseks. Kui koolisõitu ei suudeta korraldada, on õppijal õigus tasuta ööbida ja nädalavahetustel ning vaheaegadel tastuta ööbimiskohast koju sõita. Kohustuslik haridus Koolikohustuslikud on kõik lapsed, kes elavad Soomes
(küsimus 18) Ainekava on üles ehitatud nii ja ka õpetajal tuleb meeles pidada seda, et LÕK laste võimed on väga erineval tasemel. Matemaatika abiõppe ainekava on ülesehitatud kontsentrilisuse printsiibil. Kontsentrilise paigutuse põhimõtte järgi tutvuvad lapsed jõukohaste ülesannetega toetudes esialgu konkreetsetele esemetele; hiljem see osakaal väheneb. Siis saab üle minna abstraktsematele mõistetele. 9. Matemaatika õpetamise planeerimine ja organiseerimine lihtsustatud õppes. Riiklik õppekava (peab andma ka ainekavad) Kooli õppekava (peab andma ka ainekavad ja need peavad kattuma enamvähem riiklike omadega) - õpetaja töökava (peab kattuma kooli õppekavaga). Õppekavade peale toetudes koostab õpetaja oma töökava. Tunnijaotus tuleb riikliku õppekava järgi. LÕK lapsel peab olema 1-3klassis üks matemaatika tund päevas, 4-st alates võib panna
millest tunnis mingil põhjusel jäi midagi arusaamatuks. Tavaliselt on sellises tunnis vähe õpilasi ning õpetajal on rohkem võimalusi selgitusteks ning on päris mitmeid lapsi meil, kes 8 vajavadki just individuaalset juhendamist. Oluline on aga see, et see tund ei ole järelevastamiseks, st mitterahuldavate õpitulemustena saadud kontrolltööde või muude taoliste tööde vastamiseks või tegemata tööde vastamiseks, kui õpilane puudus koolist. Selliseks puhuks lepitakse juba õpetajaga mõni teine aeg kokku. Pikapäevarühm on mõeldud neile õpilastele, kes vajavad järelevalvet ja abi koduste tööde lahendamisel. Üldjuhul on selles rühmas 1.-5. kl õpilased ning kindlasti ka bussitransporditeenust kasutavad õpilased. Kindlasti ei tähtsustaks ma vähem sellise rühma
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteoo
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering.............................................................
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Soovitused diferentseeritud õpetamiseks Võimalused ainetevaheliseks lõiminguks Läbivate teemade käsitlusvõimalused Soovitused ainega seotud klassivälilseks tööks Üldpädevus Väärtuspädevus – inimsuhted, üldkehtivad moraalinormid Sotsiaalne pädevus – eneseteostus, ühiskonnas kehtivad väärtused ja normid Enesemääratluspädevus – teada oma tugevaid ja nõrku külgi Õpipädevus – organiseerimine, planeerimine, õppimine Suhtluspädevus – eneseväljendus arvestades olukorda ja suhtluspartnerit Matemaatikapädevus – käsitleda probleeme matemaatika seisukohalt Ettevõtlikkuspädevus Erinevus VANA ja UUE vahel Vana: Õpipädevus Tegevuspädevus Väärtuspädevus Enesemääratluspädevus Uus:
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsia
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele …………………………………………�
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Irina Raha KOOLISTRESS x klassi uurimistöö Juhendaja: Ülle Alev koolipsühholoog 2008/2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1.Stress kui elu lahutamatu koostisosa.................................................................................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus..................................................................................................................
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu (teadvustamata) õppimine.
Õppe-tund Teema/ Mõisted kasutamine/ hindamine/ õppekeskkond 1. Sissejuhatus 1) Arutelu: Loodusõpetus: taimede Elukestev õpe ja Õppevahendid: õppeaastasse. taimede ehitus, fotosüntees ja karjääri planeerimine: joonised või skeemid Taimede peamised tunnused hingamine, botaaniku ja agronoomi taimedest ja ehituslikud ja 2) Arutelu: millised paljunemine. elukutsete kirjeldus selgroogsetest talitluslikud erinevused Keeleõpetus: loomadest.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond EMOTSIONAAL- JA KÄITUMISHÄIRETEGA ÕPILASTE RASKUSED INSTRUKTSIOONIDE JÄRGIMISEL JA ÕPETAJA VÕIMALUSED NING STRATEEGIAD JUHENDAMISE PARANDAMISEKS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Käitumisrprobleemide ja õpiraskuste vaheline seos...........................................4 Õpetaja juhendamise mõju käitumisprobleemidega õpilasele.................................5 Strateegiad juhendamise efektiivsemaks muutmiseks..........................................7 Kokkuvõte............................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei ole laste ja noorte loodud, sest
OMA EKSPRESS Intervjuu Tamaraga! Kuidas paintballi mängitakse? Spordihoone esmavaade! Uus e-kool hea/halb? Kapp vs garderoob! Kuidas tervist hoida?! KERLI mis see on? Aprillinaljad Koolitants Müsteerium Jõhvi Gümnaasiumi Spordihoone Meie koolilehe 3 reporterit külastasid 24-dal märtsil koos meie direktorihärraga peatselt valmivat spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad, jõusaal ja isegi kohvik. Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta. Paar fakti: · Spordihoone maksab kinni Jõhvi vald · Valmimisajaks peetakse maikuu
3.2 Iseseisvad tööd Tartu KHK-s on igal viiendal nädalal õpilastel kiire aeg: see on nädal, kus perioodi lõpus tuleb esitada kõik antud iseseisvad tööd. Neid tuleb esitleda, viimistleda ja üle vaadata. Võib öelda, et kaks viimast nädalat perioodi lõpus on kutsehariduskeskuse õpilasena kindlasti kaks kõige pingelisemat. Eriti kui tööd on mahukad ning nende esitlemine või hoopiski valmis kirjutamine lükkub viimasele hetkele. Kas iseseisvad tööd on aga õpilaste meelest vajalikud? Vajalikuks pidasid iseseisvaid töid 90% küsitlusele vastanutest. Peamisteks põhjusteks toodi õpitu kinnistamine ja kirjutamisoskuse arenemine. Üks vastaja leidis, et iseseisvate tööde puhul on hea see, et nende klassi ees ettekandmine arendab esinemisvõimet ning annab palju kogemusi. Lisaks toodi välja fakt, et iseseisvates töödes saab lisaks teooria omandamisele
annaabi.ee 
